3-18-842/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-842

Haldusasi

V.V.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.03.2018

hoiatuses

nr

1712899/00374-2

märgitud

sunniraha

rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.V., volitatud esindaja advokaat Liisi Kents

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada V.V.ile asjakohatute tõenditena I. V. kohta tehtud rahvastikuregistri

väljavõte, OÜ Alastera eskiisprojekt Xxxxxxx üksikelamu laiendamiseks (töö nr 04/2017),

OÜ Alastera eskiisprojekt Xxxxxxx abihoone rekonstrueerimiseks (töö nr 04/2017),

Aarius Projekt OÜ-ga 21.11.2017 sõlmitud projekteerimisleping nr 17259, Aarius Projekt

OÜ 28.03.2018 arve nr 2-18033, Reimaaprojekt OÜ-ga sõlmitud projekteerimise

töövõtuleping nr 1802.

2. Jätta V.V.i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.12.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-842

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi V.V.ile (kaebaja) 12.09.2017 ettekirjutuse

nr 1712899/00374 kõigi ehitustööde koheseks peatamiseks kinnistul aadressiga Xxxxxxx,

Tallinn. Kaebajal tuli esitada ametile nõuetekohane ehitusprojekt ja ehitusteatis või ehitusluba

hiljemalt 12.01.2018. Ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha 1000 eurot.

Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt algatas amet Xxxxxxx kinnistul toimuvate ebaseaduslike

ümberehitustööde ja laiendamisega seoses riikliku järelevalve menetluse. Tööde tegemiseks

puudub projektidokumentatsioon. 21.08.2017 paikvaatlusel tuvastati, et alustatud on hoone

ümberehitustöödega. Katusekonstruktsioon on tõstetud kõrgemaks. Kuigi Xxxxxxx maja on

vastavalt Tallinna Linnavolikogu 20.06.2005 määrusele nr 38 „Pelgulinna ehitusmäärus“

miljööliselt vähemväärtuslik hoone, asub see siiski miljööväärtuslikus piirkonnas ja kinnistu

kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Vähemväärtusliku hoone rekonstrueerimisel tuleb

arvestada

Põhja-Tallinna

üldplaneeringu

miljööväärtusliku

hoonestusala

kaitse-

ja

kasutustingimusi. Teostatud ümberehitustööd ei vasta piirkondlikule hoonestuslaadile.

Xxxxxxx elamu ümberehitustööd ja laiendamine on tehtud ebaseaduslikult.

2. TLPA rakendas 12.10.2017 hoiatusega nr 1712899/00374 kaebaja suhtes sunniraha

1000 eurot. 12.10.2017 paikvaatlusel tuvastati, et Xxxxxxx kinnistul jätkatakse ehitustöid.

Elamu katusele on paigaldatud katuseplekk, elamu fassaadi on soojustatud ja viimistletud.

Samuti on soojustatud elamu vundament. Hoiatusega kohustati kaebajat peatama kõik

ehitustööd koheselt, kuid mitte hiljem kui 13.10.2017. Ettekirjutuse täitmata jätmisel

rakendatakse sunniraha 2000 eurot.

3. TLPA rakendas 08.11.2017 hoiatusega nr 1712899/00374-1 kaebaja suhtes sunniraha

2000 eurot. 07.11.2017 paikvaatlusel tuvastati, et Xxxxxxx kinnistul jätkatakse ehitustöid.

Ehitustöid on teostatud abihoonel ja teostatakse elamu siseselt. Abihoonele on paigaldatud

katus ja abihoone on ehitatud suuremaks. Abihoone edelapoolsesse külge on ehitatud kõrge

kiviplokkidest sein. Kinnistusiseselt paigaldatakse tänavakivisid. Kinnistult on maha võetud

mõned puud. Elamu välised ehitustööd on lõpetatud ja toimuvad sisemised ehitustööd.

Hoiatusega kohustati kaebajat peatama kõik ehitustööd koheselt, kui mitte hiljem kui

09.11.2017. Ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha 6400 eurot.

4. TLPA rakendas 27.03.2018 hoiatusega nr 1712899/00374-2 kaebaja suhtes sunniraha

6400 eurot ehitustööde peatamise nõude täitmata jätmise eest ja 1000 eurot edasise tegevuse

jätkamiseks vajalike toimingute mittetäitmise eest. 26.03.2018 paikvaatlusel tuvastati, et

Xxxxxxx kinnistul asuvat elamut ja abihoonet on edasi ehitatud. Abihoones on teostatud

siseviimistlus, hoone akendele on paigaldatud aknaplekid, sanitaarsõlme on paigaldatud

sanitaartehnika. Elamu teisel korrusel on teostatud siseviimistlus, paigaldatud kütteallikad,

sanitaarsõlme on paigaldatud sanitaartehnika. Elamus on paigaldatud esimest ja teist korrust

ühendav trepp. Kaebaja ei ole esitanud ettekirjutusega määratud tähtajaks nõuetekohast

ehitusprojekti. 12.10.2017 ja 08.11.2017 sunnirahade rakendamine ei ole kaebajat piisavalt

motiveerinud 12.09.2017 ettekirjutusega määratud nõudeid täitma. Xxxxxxx kinnistul tuleb

kõik ehitustööd koheselt peatada. Hiljemalt 27.05.2018 tuleb esitada ametile nõuetekohane

ehitusprojekt ja vastavalt ehitusseadustiku (EhS) lisale 1 ehitusteatis või ehitusluba.

Ettekirjutuse iga nõude mittetäitmise uus sunniraha suurus on 6400 eurot.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudes

keelata Tallinna linnal (vastustaja) rakendada 27.03.2018 hoiatuses määratud sunniraha.

Põhjendused:

5.1. Kaebaja omandas Xxxxxxx kinnistu 07.06.2017 ja soovis asuda elamut kasutama

eluasemena. Arhitekt tuvastas, et elamu vahelae ja katuse konstruktsioonid on halvas

3-18-842

3(7)

seisukorras ja tuleb välja vahetada. Pärast hoone olemasolevate konstruktsioonide ülevaatust

otsustati teha rekonstruktsioon (ehitada mansardkorrus). Abihoone põhjalikul ülevaatusel

selgus, et hoone lameda osa alused laetalad olid väga halvas seisus ja katuses olid mitmes kohas

läbijooksud, mistõttu tuli vahelagi ja katusekonstruktsioonid välja vahetada. Vajaliku

dokumentatsiooni ettevalmistamisel ilmnesid mitmed takistused ja tekkis vajadus koostada

ehitusprojekt. Vajalike ehitustööde seadustamine viibis arhitektide poolt tähtaegadest mitte

kinnipidamise ja lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu, st kaebajast sõltumatutel asjaoludel.

Elamu ja abihoone vajasid vihma läbijooksu eest ja enne talve tulekut kaitset, seetõttu alustas

kaebaja kehvas seisus elamu katuse rekonstrueerimisega ja abihoone mädanenud talade

vahetamisega. Sellest tingituna tehti ka fassaadi viimistlustööd. Kaebaja selgitas vastustajale

pärast 08.11.2017 hoiatuse tegemist, et abihoone katusele paigaldati kate hädaolukorra tõttu,

abihoone tehti väiksemaks, mitte suuremaks, tulemüür lisati tuleohu tõttu, puid ei ole maha

võetud, kivitee oli varasemast kinnistul olemas. Tegemist oli vältimatute ehitustöödega.

Sunniraha rakendamise eelduseid ei olnud täidetud. Kaebaja ei ole pärast 08.11.2017 elamu ega

abihoone juures talle ettekirjutuses ette heidetud ja ehitusprojekti vm dokumentatsiooni

eeldavaid ehitustöid teinud. Kaebaja poolt oma kodus siseviimistlustööde tegemist ei saa

vaadelda ehitustöödena, milleks peaks olema ehitusprojekt, ehitusluba või ehitusteatis.

Ettekirjutusega ei ole vastuolus ka amortiseerunud trepi asendamine. EhS § 4 lg 3 järgi ei

käsitleta ümberehitamisena olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Kaebaja ei osanud arvata, et vastustaja peab selliseid töid ehitustegevuseks ja võib määrata

sunniraha. TLPA 27.03.2018 hoiatus on põhjendamatu.

5.2. Nõutud sunniraha suurus on ebaproportsionaalne. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on

vastustaja pidanud sunniraha 6400 eurot määramist kohustuse täitmise tagamisel leebeimaks

sunnivahendiks, mis eelduste kohaselt on tõhusaim. Vastustaja ei ole sunniraha suurust

kaalunud ega valinud sunnivahendit, mis võimalikult vähe kahjustades sunniks kaebajat täitma

ettekirjutusega pandud kohustust. Kaebaja ei ole käitunud pahatahtlikult, vaid on suhelnud

aktiivselt ametiga ja otsinud lahendusi, kuidas nõutud dokumentatsioon võimalikult kiiresti

esitada. Kaebaja on teinud vaid hädapäraseid ehitustöid, et vältida edasiste kahjude tekkimist

oma kodule ja varale ning on juba tasunud sunniraha 3000 eurot. Kaebaja tehtud

siseviimistlustööd ei häirinud naabreid ega kujutanud endast mingit ohtu, samuti ei mõjutanud

see miljööväärtuslikku hoonestusala. Määratud sunniraha kannab võimunäitamise ja

karistamise eesmärki. Isiku rahalised võimalused ei saa olla haldusorganile suuniseks sunniraha

suuruse määramisel.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Vaidlusaluses hoiatuses on selgitatud, millised ehitustööd on 2018. a märtsis paikvaatluse

käigus tuvastatud. Tegemist ei olnud ainult siseviimistlustöödega. Võrreldes varem kehtinud

seadusega, on uues seaduses laiendatud ehitamise mõistet, seega võivad ka sisetööd vajada

kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Hoiatuses viidatud sanitaartehnika, kütteallikate ja trepi

paigaldamist saab pidada ehitamiseks EhS § 4 lg 3 p 5 tähenduses. Kuna ehitisregistri andmetel

on Xxxxxxx elamu 1-korruseline, 26.03.2018 paikvaatluse fotodelt nähtub, et elamu teine

korrus on välja ehitatud ja elamiskõlblikuks muudetud, siis ei saa sellist tegevust käsitleda

ehitise üksikute osade vahetamisena samaväärsete vastu, vaid ehitise omaduste olulise

muutmisena EhS § 4 lg 3 tähenduses, mis vajab EhS-i lisa 1 kohaselt ehitusteatist ja -projekti.

6.2. Sunniraha eesmärk ei ole karistada, vaid mõjutada ettekirjutuse adressaati õiguspäraselt

käituma. Sunniraha maksmine ei ole paratamatus. Seda saab vältida õiguskuulekalt käitudes ja

ettekirjutust täites. Senised sunnirahad 1000 ja 2000 eurot ei ole kaebajale mingil viisil mõjunud

ning kaebaja on ettekirjutuse nõuet eirates oma ebaseaduslikku tegevust jätkanud. Järelikult oli

kaebajal piisavalt rahalisi vahendeid ressursimahuka ehitustegevusega jätkamiseks ja

3-18-842

4(7)

väikesesummalised sunnirahad ei mõjutanud kaebajat ettekirjutust täitma. Seega oli asjakohane

tõsta sunniraha suurus tasemeni, mis eelduslikult võiks olla sellise motiveeriva mõjuga, et

kaebaja asuks lõpuks seaduskuulekalt käituma.

6.3. Kaebaja on esitanud 05.06.2018 TLPA-le ehitusloa taotluse Xxxxxxx elamu

laiendamiseks. Ehitusluba on menetluses, ehitusprojektile on esitatud mitmeid märkusi, mis on

lahendatavad, ja vastustaja saadab need peagi kaebaja projekteerijale lahendamiseks. Pärast

ehitusprojekti nõuetekohast parandamist saab välja anda ehitusloa ja kaebaja saab peatatud

ehitustööd kinnitatud ehitusprojekti alusel seaduspäraselt lõpule viia. Seega näitavad ka

faktilised asjaolud, et uus sunniraha suurus oli sobivas suuruses mõjutamaks kaebajat võtma

ette samme, et varasemat ebaseaduslikku ehitustegevust saaks jätkata vastavalt kehtivatele

õigusaktidele.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlustanud talle 12.09.2017 tehtud ettekirjutust ega

vaidlusta põhimõtteliselt asjaolu, et Xxxxxxx elamu ja abihoone ehitustööd vajavad ehitusluba.

Vastustaja esitatud tõendist nähtub, et kaebaja esitas 05.06.2018 vastustajale ehitusloa taotluse

koos ehitusprojektiga. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud kohtus vastustaja poolt kaebaja

suhtes rakendatud teisi sunnirahasid (12.10.2017 hoiatusega rakendati 1000 eurot ja 08.11.2017

hoiatusega rakendati 2000 eurot). Kaebaja vaidlustab vastustaja 27.03.2018 hoiatusega

rakendatud sunniraha 6400 eurot ja seda põhjusel, et kaebaja hinnangul ei ole ta pärast

08.11.2017 teinud elamu ja abihoone juures selliseid ehitustöid, mis vajavad ehitusluba või

eeldavad ehitisteatise esitamist.

8. Vastustaja tugines 27.03.2018 hoiatuse tegemisel 26.03.2018 koostatud paikvaatluse aktile

ja paikvaatluse fotodele. Paikvaatluse aktist nähtuvalt tuvastati, et Xxxxxxx kinnistul asuvat

elamut ja abihoonet on võrreldes 22.11.2018 paikvaatlusel fikseerituga edasi ehitatud.

Abihoones on teostatud siseviimistlus, hoone akendele on paigaldatud aknaplekid,

sanitaarsõlme on paigaldatud sanitaartehnika. Elamu teisel korrusel on teostatud siseviimistlus,

paigaldatud kütteallikad, sanitaarsõlme on paigaldatud sanitaartehnika. Elamus on paigaldatud

esimest ja teist korrust ühendav trepp.

9. EhS § 4 lg 3 järgi on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus

olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva

ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige

ehitamine, mille käigus: 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega.

10. Kohus nõustub kaebajaga selles, et siseviimistlustöid ehk plaatimine, värvimine,

krohvimine jms ei vaja ehitusloa või –teatise olemasolu, sest tegemist ei ole ehitise püstitamise,

rajamise, ümberehitamise, laiendamise ega lammutamisega (vt EhS-i lisa 1). Küll aga tuleb EhS

§ 4 lg 3 ja selle p 5 tähenduses ümberehitamiseks lugeda sanitaartehnika ja kütteallika

paigaldamist ning esimest ja teist korrust ühendava trepi paigaldamist.

11. Sanitaartehnika ja kütteallika paigaldamine tähendab ehitise viimist kooskõlla

kasutusotstarbele vastavate nõuetega. Ehitisregistri andmetel on Xxxxxxx elamu (registrikood

xxxxxxxx) 1-korruseline hoone. 26.03.2018 paikvaatluse aktist nähtub, et elamule on välja

ehitatud teine korrus, kuhu on kütteallikana paigaldatud radiaator ning sanitaartehnikana vann

ja wc-pott. Kuna elamul puudus enne teine korrus, piltidelt nähtuvalt on elamu teine korrus

elamiseks välja ehitatud, sh võimaldavad teist korrust elamiseks kasutada seal olev kütteallikas

ja sanitaartehnika (EhS § 4 lg 3 p 5), siis tuleb sellised tööd lugeda ümberehitustöödeks, mitte

siseviimistlustöödeks. Muutunud on ehitise olemasolevad omadused ehk ehitis on muutunud

3-18-842

5(7)

senisest 1-korruselisest hoonest 2-korruseliseks hooneks, mille teist korrust on võimalik

elamiseks kasutada (EhS § 4 lg 3). Selline ehitamine vajab kohaliku omavalitsuse nõusolekut,

mida kaebajal praegusel juhul ei olnud.

12. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et esimest ja teist korrust ühendava trepi

paigaldamine mahub ümberehitamist välistava ehitise üksiku osa vahetamise alla samaväärse

vastu EhS § 4 lg 3 tähenduses. 26.03.2018 paikvaatluse aktist nähtub, et elamu esimest ja teist

korrust ei ühendanud trepp, vaid redel. Kuna varasemalt ei olnud teine korrus mõeldud

elamiseks, vaid pööningukorruseks, siis ei ole ka usutav, et varasemalt oli samal kohal sarnane

trepp, mis teisele korrusele viis. Seega ei mahu trepi paigaldamine samaväärsega asendamise

alla. Ka trepi paigaldamine on üks tingimustest, mis muutis teise korruse elamiskõlbulikuks, st

muutis ehitise olulisi omadusi.

13. Ehitusseadustiku eelnõu 555 SE seletuskirja1 kohaselt (vt lk 10) on ümberehitamine selline

ehitamine, mille käigus ehitise kasutamise otstarve või muud kvalitatiivsed omadused

muutuvad oluliselt. Uue kvaliteedi loomine on ümberehitamist ja muud ehitamist, sealhulgas

remonti eristav kriteerium. Näiteks kui tee liikluskoormus muutub, ehitatakse tee ümber –

paigaldatakse uus katend ehk viiakse kooskõlla seisundinõuetega, kui parandatakse teel olevaid

löökauke, on tegemist remondiga. Kui olemasolevast ehitisest ehitatakse teise funktsiooniga

või mahuga ehitis, siis on tegemist samaväärse ehitamisega, kui seda oleks uue ehitise

ehitamine (lg 4).

14. Kohtu hinnangul toetab seletuskiri kohtu tõlgendust, et elamule teise korruse välja

ehitamine ja selle elamiskõlblikuks muutmine on sellised ehitustööd, mis vajavad EhS § 4 lg 3

ja EhS-i lisa 1 järgi kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Tegemist ei olnud pelgalt remondiga või

siseviimistlustöödega, vaid elamu kvalitatiivsete omaduste muutmisega. Hoone elamispind

muudeti suuremaks. Järelikult on õige vastustaja seisukoht, et kaebaja ei järginud talle

12.09.2017 ettekirjutusega pandud kohustust peatada kõik ehitustööd ja vastustajal oli õigus

kohaldada tema suhtes sunniraha. Sellisele võimalusele oli ettekirjutuses ka viidatud. Juba

varasematest hoiatustest ja määratud sunnirahadest pidi kaebaja aru saama, et vastustaja ei

tolereeri ehitustöödega jätkamist ja on valmis kaebaja sundimiseks sunniraha rakendama.

15. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja on sunniraha rakendamisega kaebajat karistanud.

Sunnivahendi rakendamist ei käsitleta karistusena (ATSS § 3 lg 2). Tegemist on

haldusmeetmega isiku sundimiseks temale pandud kohustust täitma. Kaebajal oli võimalik

sunniraha määramist vältida ettekirjutuse täitmise ja ehitustööde peatamisega. Kuna kaebaja

seda ei teinud, isegi vaatamata varem korduvalt rakendatud sunnirahale, oli vastustajal õigus

rakendada kaebaja suhtes uut sunniraha. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 2

järgi võib sunnivahendit kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt

rakendada. Tegemist ei olnud ka võimunäitamisega. Kaebajal oli korrakaitseseaduse (KorS)

§ 23 lg 3 järgi talumiskohustus tema suhtes seaduse alusel kohaldatud riikliku järelevalve

meetme suhtes. Antud juhul oli selliseks riikliku järelevalve meetmeks 12.09.2017 ettekirjutus

(KorS § 28). Kaebaja käitumist ettekirjutuse järjepideval rikkumisel ei saa kuidagi pidada

heausklikuks.

16. Kaebajal on õigus selles, et sunniraha rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus. HKMS

§ 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite

järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus

ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Kättesaadav

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-

f9b761fb9b92/Ehitusseadustik.

3-18-842

6(7)

Seega ei saa kohus hinnata, kas kaebajale 6400 euro suuruse sunniraha määramine oli

otstarbekas või piisanuks ka väiksemas summas sunniraha rakendamisest. Kohus saab

kontrollida vaid kaalutlusreeglitest kinnipidamist.

17. Kuna sunniraha rakendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, siis ei kehti sellele

haldusmenetluse

seaduses

(HMS)

haldusakti

kohta

ette

nähtud

nõuded

(sh

põhjendamiskohustus). Toimingut võib HMS §-st 108 nähtuvalt põhjendada ka hiljem, sh

kohtumenetluses.

18. Vastustaja põhjendas kaebusele esitatud vastuses sunniraha suurust sellega, et senised

sunniraha suurused ei olnud mõjutanud kaebajat ettekirjutust täitma. Sunniraha määr tuli tõsta

tasemeni, mis motiveeriks kaebajat seaduskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul on tegemist

asjakohaste kaalutlustega. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks

leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab

valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle

ettekirjutusega pandud kohustust. Asjaoludest nähtuvalt oli vastustaja rakendanud varem kahel

korral kaebaja suhtes sunniraha (1000 ja 2000 eurot), kuid kaebaja jätkas sellele vaatamata

ebaseadusliku ehitustegevusega. Seega ei olnud varasemad sunniraha määrad piisavalt tõhusad,

et motiveerida kaebajat ettekirjutust täitma ja uus sunniraha võis olla juba märksa suuremas

summas. Põhjendamatu on eeldada, et vastustaja pidanuks sunniraha määra 500 euro kaupa

tõstma ja leidma seeläbi taseme, mis kaebajale mõjuks. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud sellises

suurusjärgus sunniraha tasumine kaebaja jaoks sedavõrd koormav, et ta oleks ebaseaduslikud

ehitustööd peatanud. Samas suurusjärgus või natuke kõrgemas määras sunniraha määramine

võinuks tuua kaasa selle, et kaebaja oleks ehitustööd lõpuni teinud ja ettekirjutus olekski jäänud

täitmata. Seega oleks kaebaja saavutanud oma õigusvastase eesmärgi – ehitada ilma ehitusloata

ja loota ehitiste hilisemale seadustamisele vastustaja poolt. Neid asjaolusid arvestades saab

vastustaja rakendatud sunniraha määra pidada antud juhul põhjendatuks. Rakendatud sunniraha

määr ei ületanud EhS §-s 133 sätestatud sunniraha maksimummäära, mis on samuti 6400 eurot.

Kaebajat hoiatati sellises määras sunniraha rakendamisest 08.11.2017 hoiatuses, seega on

kaebaja oma ebaseaduslike ehitustööde jätkamisega pannud end ise olukorda, kus tal tuleb

tasuda märgatavalt suuremas summas sunniraha.

19. Kaebuse põhjendustest ei ole üheselt selge, kas kaebaja vaidlustab ka 1000 euro suuruse

sunniraha määramist selle eest, et ta jättis õigeaegselt edasise tegevuse jätkamiseks vajalikud

toimingud tegemata. Kaebaja selgitas, et vajalikud dokumendid jäid õigeaegselt esitamata

projekteerijate süül. Kohus leiab, et kaebajale 12.09.2017 ettekirjutuses antud tähtaeg 4 kuud

(tähtaeg oli 12.01.2018) oli piisavalt pikk, et ehitustööde tegemiseks vajalikud dokumendid

koostada ja esitada. Seejuures rakendati sunniraha alles 2 kuud pärast tähtaja möödumist

(27.03.2018). Kaebaja kohustus oli leida dokumentide koostamiseks pädevad isikud, kes ka

tähtaegadest kinni peaksid. Tegemist oli tema riskiga, et tema valitud projekteerijad ei olnud

hoolsad või ei saanud oma tööga hakkama. Kaebaja kohustus oli nõuda projekteerijatelt

lepingust kinnipidamist. Lepingu rikkumisel saanuks lepingu lõpetada. Kui projekteerijad

tekitasid oma ebakvaliteetse tööga kaebajale kahju, on tal võimalik esitada nende vastu kahju

hüvitamise nõue. Vajadusel saanuks kaebaja taotleda vastustajalt ka tähtaja pikendamist.

Kaebaja seda ei teinud. Neil põhjustel ei pea kohus ka selle kohustuse rikkumise eest sunniraha

rakendamist

õigusvastaseks.

Rakendatud

sunniraha

suurust

ei

saa

pidada

ebaproportsionaalseks, arvestades rikkumise olulisust ja tähtaja pikaajalist ületamist. Sellise

sunniraha rakendamise eest hoiatati ettekirjutuses ja kaebajal oli seda võimalik vältida

ettekirjutuse nõuetekohase täitmisega.

20. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus

3-18-842

7(7)

jätab tõenditena arvesse võtmata ja tagastab kaebajale rahvastikuregistri väljavõtte ning

projekteerijatega sõlmitud lepingud, eskiisprojektid ja kreeditarve, sest tegemist ei ole asja

lahendamisel tähtsust omavate tõenditega. Kaebaja soovis rahvastikuregistri väljavõttega

tõendada, et Xxxxxxx ei ole tema, vaid tema poja elukohaks. Nimetatud asjaolul ei ole

praeguses asjas mingit tähtsust. Olenemata sellest, kas lugeda vaidlusalune Xxxxxxx elamu

kaebaja koduks või mitte, puudus kaebajal õigus teostada seal ebaseaduslikku ehitustegevust.

Projekteerijatega seotud dokumentidega soovis kaebaja tõendada, et ehitusprojekti koostamine

ja ehitusloa taotluse esitamine ei viibinud temast olenevatel põhjustel. Asjas ei oma tähtsust,

kelle süül nimetatud dokumentide esitamine viibis. Projekteerijate valimine oli kaebaja risk.

Samuti puudus kaebajal kuni ehitusloa saamiseni õigus ehitusluba vajavaid ehitustöid teha.

Ehitustööde tegemine sõltus kaebajast, kel oli võimalik tööde tegemine peatada, kuid ta ei

teinud seda. Samuti ei taotlenud ta ehitusloa taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaja

pikendamist, mille tegemine sõltus samuti temast endast, mitte projekteerijast. Seega on

tegemist asjakohatute tõenditega, mis tuleb kaebajale tagastada.

21. Kuna vastustaja toiming kaebajale sunniraha määramisel oli õiguspärane ja ka sunniraha

määr oli põhjendatud, siis puudub alus rahuldada kaebajat nõuet keelata vastustajal sunniraha

sisse nõuda. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

22. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega

esitanud tähtajaks menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/