1-18-7633/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-18-7633

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2018. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-18-7633

Kohtunik

Julia Katškovskaja

Kriminaalasi

Janis Kumari süüdistuses KarS § 119 lg 1, § 4231, § 424

lg 2, § 349 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Määruskaebuse esitaja

Harju Maakohtu 11. oktoobri 2018. a otsus

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav Janis Kumar (ik 38107043729; viibib

Tallinna Vanglas), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Janis Kumari määruskaebus Harju Maakohtu 11. oktoobri 2018. a otsuse

peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 11. oktoobri 2018. a otsusega

kokkuleppemenetluses mõisteti Janis Kumar süüdi KarS § 119 lg 1, §

4231, § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks

1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 1

päev karistusaja hulka ning ärakandmisele jäi 11 kuud ja 29 päeva

vangistust, mille kandmise algusajaks on 7. juuni 2018. Lisaks mõisteti J.

Kumar süüdi KarS § 349 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 300

eurot. KarS § 66 lg 3 alusel määrati, et rahaline karistus tuleb tasuda 1

aasta jooksul.

1-18-7633

KrMS § 175 lg 1 p 3,4, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 alusel mõisteti J. Kumarilt

menetluskuludena välja riigituludesse sundraha teise astme kuriteo

toimepanemise eest 750 eurot, ekspertiisikulud 1116 eurot, määratud

kaitsja tasu 1140 eurot. Nimetatud menetluskulusid, kokku summas 3006

eurot, võimaldati J. Kumaril tasuda ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

MÄÄRUSKAEBUS

2. 23. oktoobril 2018 esitas J. Kumar määruskaebuse, milles taotleb

maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude osas, s.o menetluskulude

osalist riigi kanda jätmist ning maksetähtaja pikendamist.

Oma taotlust põhjendab süüdistatav sellega, et tal ei ole võimalik maksta

otsuses välja mõistetud menetluskulusid kohtu märgitud tähtaja jooksul.

J. Kumaril on elatisevõlg, mis on viimase seisuga umbes 12 000 eurot.

Eesmärk on vanglast vabaneda, minna tööle, alustada õiguskuulekat

eluviisi, maksta võlgnevusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi

vaatamata, kuna selle on esitanud isik, kellel ei ole kaebeõigust.

4. J. Kumari kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud

kohtuotsuse vaidlustamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 kohaselt

järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus KrMS-i 10. või 11. peatüki sätteid.

KrMS § 318 lg 3 p 4, mis kuulub KrMS-i 11. peatükki, sätestab, et kaebust ei saa esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS-i 9.

peatüki 2. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi

vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega,

1-18-7633

kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-79-05).

6. Kokkuleppemenetluse tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine

kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad

süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud

tingimustes. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse muuhulgas

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud.

7. J. Kumarilt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude suurus ja maksetähtaeg

tulenevad kokkuleppest. 21. septembril 2018 on J. Kumar, tema kaitsja ja prokurör sõlminud

kokkulepe (I kd, tl 268-269). Sellest nähtuvalt jõudsid pooled kokkuleppele KrMS § 245 lg-s 1

sätestatud tingimustes, sh süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvates menetluskuludes. Nii on

kokkuleppes märgitud, et J. Kumar hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha,

ekspertiisikulu, kaitsjatasu kokku suuruses 3006 eurot. Samuti on pooled jõudnud kokkuleppele

menetluskulude kandmise individualiseerimises, s.o menetluskulude tasumises süüdistatava poolt

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. J. Kumar kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi

sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (I kd, tl 269-pö).

8. Kokkulepe on avaldatud uuesti maakohtu 11. oktoobri 2018. a istungil, kus süüdistatav J.

Kumar on kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb kokkuleppe juurde (IV kd, tl 8).

Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkulepetes märgitule.

9. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6

mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine

süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja

tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna

maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud

apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4

sätestatud edasikaebepiirang kõikide kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste

vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud

apellatsioonis sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS §

339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb

ringkonnakohtul jätta apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt nt RKKKm

3117-16).

10. J. Kumari määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva

kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ega kriminaalmenetlusõiguse olulisele

rikkumisele, mistõttu tuleb see kaebus jätta läbi vaatamata.

11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § § 390 lg-st 1, § 326 lg 2

p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse läbi

vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)