2-18-12523/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

02. november 2018. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12523

Tsiviilasi

PM20 OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

15.10.2018

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: PM20 OÜ (reg.kood: 14204290);

Juhatuse liige: E K (x), avaldaja lepinguline esindaja

Kerli Kase (e-post: kerli@cavere.ee);

Ajutine pankrotihaldur: Andres Hermet (e-post:

andres@pankrotihaldur.ee).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada PM20 OÜ (reg.kood: 14204290) pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur likvideerib PM20 OÜ (reg.kood: 14204290) kahe kuu

jooksul

menetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Andres Hermet alates PM20 OÜ (reg.kood:

14204290) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata PM20 OÜ (reg.kood: 14204290) dokumentide hoidjaks endine juhatuse

liige E K (isikukood xxx).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasu suuruseks 1 324,80 eurot

(sealhulgas käibemaks) ning vajalike kulude hüvitiseks 62 eurot (sh käibemaks).

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le X

(registrikood x, a/a xxx Swedbank AS).

6. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermetile ajutise pankrotihalduri

tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot riigi vahenditest ning

kanda hüvitatav summa OÜ-le X (registrikood x, a/a xxx Swedbank AS).

7. Ülejäänud summa ajutise halduri tasust ja ajutise halduri kulutused kokku

summas 910,40 eurot mõista välja võlgnikult ja E Kelt (kirjaliku nõusoleku alusel)

solidaarselt OÜ-le X (registrikood x, a/a xxx Swedbank AS).

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

9. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

10. Toimetada kohtumäärus kätte Rahandusministeeriumile, võlgnikule ja ajutisele

haldurile.

11. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist

(PankrS § 5 lg 3). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise

määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi

taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava

ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse

(TsMS § 191 lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

22.08.2018

esitas

PM20

OÜ

avalduse

pankroti

väljakuulutamiseks.

11.09.2018

kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

halduriks Andres Hermeti.

Ajutine haldur esitas 10.10.2018 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2

nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste

kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et

olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutine

haldur on tuvastatud, et võlgnikul realiseeritav vara puudub. Rahalisi kohustusi on ajutine

haldur tuvastanud vähemalt 28 428,14 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik

rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku tegevuseks oli restorani pidamine. Maksejõuetuse

tingisid kõrvalmaja (x) ehitus ja sellest tingitud kõnnitee sulg, mis takistas restoranile ligipääsu

kui ka ebaõnnestunud personalivalik, eelkõige aga juhatusepoolne väär rahavoogude

prognoosimine ning võimalik riskide hindamine. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Vara tagasinõudmise ja -võitmise

võimalusi ei saa välistada, käesolevas menetluses ei ole halduril vahendeid ega ka ajalist

ressurssi, et läbi viia üksikasjalik raamatupidamise erikontroll, tuvastamaks võlgniku rahaliste

vahendite kasutamist. Seda saaks vajadusel korraldada peale pankroti väljakuulutamist, kui

tasutakse pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti.

15.10.2018 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde ja võlgnik oma avalduse

juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad

kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks 3 000 eurot.

Kohus määras 15.10.2018 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 29.10.2018 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

võlgnikul vara puudub. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt 28 428,14

euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus määras 15.10.2018 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 29.10.2018 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide

hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme E Ke (isikukood xxx).

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse

füüsilisest

isikust

ettevõtjana

ning

ta

on

käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 11,5 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 104 eurot, millele lisandub

käibemaks 220,80 eurot, kokku 1 324,80 eurot (tunnihind 96 eurot). Kohus leiab, et arvestades

ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri

tasuks 1 324,80 eurot. Kohus leiab, et halduri kulutused 62 eurot (sh käibemaks) on

põhjendatud ja vajalikud.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu 397 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks riigi

vahenditest hüvitamist. Kohus määrab PankrS § 23 lg 4 alusel halduri tasu summas 397 eurot,

millele lisandub käibemaks riigi vahenditest hüvitamise. Ülejäänud summa ajutise halduri

tasust ja ajutise halduri kulutused kokku summas 910,40 eurot tuleb mõista välja võlgnikult ja

E Kelt (kirjaliku nõusoleku alusel) solidaarselt OÜ-le X.

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu

registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on

tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja

7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne

registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt

kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik