2-18-12276/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. november 2018. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12276

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Andreas Ainlo vastu

tarbijakrediidilepingutest tuleneva võlgnevuse, intressi

ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise

nõudes

Tsiviilasja hind

4260,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479,

asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts, OÜ Julianus

Inkasso, e-post *

Kostja Andreas Ainlo, isikukood *, elukoht *, e-post *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Andreas Ainlo vastu.

2. Välja mõista kostjalt Andreas Ainlo hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Placet

Grupp OÜ ja Andreas Ainlo vahel 27.11.2016. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *,

29.11.2016. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 22.01.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu

nr *, 01.02.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 24.02.2017. a sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr *, 04.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 06.03.2017. a

sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 09.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *,

11.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr *, 05.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu

nr *, 06.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr * ja 22.05.2017. a sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr * alusel (nõuded on 17.10.2017. a loovutatud Osaühingule Aktiva

Finants):

2.1. põhivõlgnevus summas 2725,46 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend viis eurot 46

senti) eurot;

2.2. intress summas 256,25 (kakssada viiskümmend kuus eurot 25 senti);

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 16.08.2018. a (k.a) seisuga summas 194,57

(ükssada üheksakümmend neli eurot 57 senti) eurot;

2.4. viivis põhivõlgnevuselt (16.08.2018. a seisuga 2725,46 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 17.08.2018. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud

põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.3. väljamõistetud viivist).

2.5. võla sissenõudmiskulud summas 50 (viiskümmend) eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Andreas Ainlo vastu

põhivõlgnevuse nõudes summas 0,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

summas 816,17 eurot, jooksva viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates 07.08.2018. a kuni 16.08.2018. a (k.a) summalt 2725,49 eurot ja jooksva

viivise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2018. a

summalt 0,03 eurot kuni nõude täitmiseni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Edastada otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 79,81% ulatuses kostja Andreas Ainlo kanda ja 20,19%

ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.

2. Välja mõista kostjalt Andreas Ainlo hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 853,97 (kaheksasada viiskümmend kolm eurot 97

senti) eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Andreas Ainlo tasuda hagejale Osaühing Aktiva

Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

1. Hagiavaldus

16.08.2018. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Andreas Ainlo vastu, mida hageja kohtu

nõudmisel täiendas 06.09.2018. a. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus summas 2725,49 eurot, intress summas 256,25 eurot, viivis summas 1009,94

eurot, jooksev viivis põhinõudelt (2725,49 eurot) alates 07.08.2018. a kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 50 eurot.

Nõude aluseks on Placet Grupp OÜ ja Andreas Ainlo vahel sõlmitud järgmised lepingud:

1.1.

27.11.2016. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

300 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 27.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus on 165,31 eurot, intress summas 14,58 eurot ja viivis 16.08.2018. a

seisuga summas 61 eurot.

1.2.

29.11.2016. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

500 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 11.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus on 413,76 eurot, intress summas 45,79 eurot ja viivis 16.08.2018. a

seisuga summas 177,23 eurot.

1.3.

22.01.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

150 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 05.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus on 107,13 eurot, intress summas 10,72 eurot ja viivis 16.08.2018. a

seisuga summas 45,55 eurot.

1.4.

01.02.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

100 eurot. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 35,82 eurot, intress summas

2,02 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 16,89 eurot.

1.5.

24.02.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

500 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 12.10.2017. a. Nimetatud laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus on 389,63 eurot, intress summas 28,50 eurot ja viivis 16.08.2018. a

seisuga summas 106,99 eurot.

1.6.

04.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

200 eurot. Nimetatud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus on 105,54 eurot, intress summas

8,04 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga summas 45,71 eurot.

1.7.

06.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

400 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 18.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus on 315,97 eurot, intress summas 32,23 eurot ja viivis 16.08.2018. a

seisuga summas 129,82 eurot.

1.8.

09.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

500 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 21.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus on 236,10 eurot, intress summas 22,21 eurot ja viivis 16.08.2018. a

seisuga summas 88,74 eurot.

1.9.

11.03.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

500 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 23.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus on 79,02 eurot, intress summas 8,06 eurot ja viivis 16.08.2018. a seisuga

summas 31,98 eurot.

1.10. 05.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

200 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 18.09.2017. a. Nimetatud laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus on 194,72 eurot, intress summas 21,31 eurot ja viivis 16.08.2018. a

seisuga summas 79,81 eurot.

1.11. 06.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

125 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 19.10.2017. a. Nimetatud laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus on 107,80 eurot, intress summas 11,15 eurot ja viivis 16.08.2018. a

seisuga summas 40,19 eurot.

1.12. 22.05.2017. a sõlmitud tarbijakrediidileping nr *, mille alusel sai kostja laenu summas

600 eurot. Laenuleping kostjaga on üles öeldud 05.10.2017. a. Nimetatud laenulepingust

tulenev põhivõlgnevus on 574,69 eurot, intress summas 51,64 eurot ja viivis 16.08.2018. a

seisuga summas 186,83 eurot.

Placet Group OÜ on nimetatud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu põhisummas 2725,49

loovutanud Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lisaks palub

hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 350 eurot ja

hageja õigusabikulud summas 1820 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras.

Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavaldust 06.09.2018. a, millega hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2725,49 eurot, intress summas 256,25 eurot,

viivis summas 1010,74 eurot, jooksev viivis põhinõudelt (2725,49 eurot) alates 07.08.2018. a

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudmiskulud

summas 50 eurot.

2. Kostja vastuväited

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.09.2018. a määrusega ja toimetas hagiavalduse koos

menetlusse võtmisega määrusega kätte kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega

10.10.2018. a /tlk 144/. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 130/, mistõttu

kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 24.10.2018. a. Kostja ei ole kohtule esitanud

kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

TsMS § 407 lg 1 alusel.

3. Kohtuotsuse põhjendused

3.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

3.2.

TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3.3.

Hagiavalduse täienduse kohaselt oli 08.09.2017. a seisuga laenulepingust nr *

tulenevate tasumata osamaksete summa 23,47 eurot (s.o tasumata osamaksed summas 7,54 +

7,82 + 8,11), millele lisandus laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud võlgnevus

summas 55,52 eurot. Kokku nimetab hageja nimetatud laenulepingust tulenevaks

põhivõlgnevuseks seega 79,02 eurot /tlk 104/.

Kohus leiab, et kuna matemaatiliselt on nimetatud lepingust tulenev põhivõlgnevus kokku

78,99 eurot (23,47 + 55,52), siis tuleb nimetatud lepingu osas jätta rahuldamata hageja põhinõue

summas 0,03 eurot (79,02 – 78,99).

3.4.

Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja Placet Grupp OÜ on sõlminud kostjaga lepingud

oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et

kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise

isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik

määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates

eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või

leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

3.5.

Hagiavaldusest ja selle lisatud tarbijakrediidilepingutest nähtuvalt olid Placet Grupp OÜ

ja kostja vahel kokkulepitud, et kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks,

kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud

intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

1010,74 eurot.

3.6.

Hageja on sissenõutavaks muutunud viivist arvestanud alljärgnevalt:

1) Lepingus nr * viivisemääraga 41,70% aastas, mis on enam kui viis korda suurem

võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise

ajal.

2) Lepingus nr * viivisemääraga 46,12% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;

3) Lepingus nr * viivisemääraga 44,98% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;

4) Lepingus nr * viivisemääraga 45,17% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;

5) Lepingus nr * viivisemääraga 32,54%, aastas, mis on enam kui neli korda suurem VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;

6) Lepingus nr * viivisemääraga 45,15% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;

7) Lepingus nr * viivisemääraga 45,17% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;

8) Lepingus nr * viivisemääraga 41,70% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;

9) Lepingus nr * viivisemääraga 45,17% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;

10) Lepingus nr * viivisemääraga 45,06% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;

11) Lepingus nr * viivisemääraga 45,21% aastas, mis on enam kui viis korda suurem VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal;

12) Lepingus nr * viivisemääraga 37,67% aastas, mis on enam kui neli korda suurem VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast viivise arvestamise ajal.

3.7.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses lepingulised viivisemäärad on

tühised VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus

sätestatud määras viivist.

3.8.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesolevas asjas ei kohaldu Riigikohtu seisukoht

kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, kuna lahendis toodud juhul oli tegemist olukorraga, kus hageja ja

kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud

üksnes viivisemääras, kuid käesolevas asjas on kokku lepitud intressimääras, mistõttu tuleb

hageja hinnangul kohaldada lepingujärgset intressimäära. Kohus märgib, et Tallinna

Ringkonnakohus on 30.08.2018. a lahendis tsiviilasjas nr 2-18-797 leidnud analoogses

olukorras (s.o laenulepingu sõlminud poolte vahel oli kokku lepitud, et viivisemääraks on

lepingus kokku lepitud intressimäär, lahendi p 10), et hageja väide, et viivisemäär ei ole tühine,

kuna ka intressimäär ei ole tühine, on alusetu. Intressimäära kokkulepet ei saa hinnata

ebamõistliku tüüptingimusena VÕS § 42 lg 2 järgi, kuna see puudutab nii lepingu põhieset kui

ka hinna ja üleantu väärtuse suhet. See ei tähenda aga seda, et tüüptingimusena kokkulepitud

viivisekokkuleppe kehtivust ei saa hinnata. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et

laenulepingus tüüptingimusena kokkulepitud viivisemäär on tühine, kuna ületab seadusejärgset

viivisemäära enam kui kolm korda (lahendi p 11).

3.9.

Kuivõrd Placet Grupp OÜ ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on

tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

3.10. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt:

1) Leping nr * - võlasummalt 165,31 eurot viivis perioodil 28.09.2017 kuni 16.08.2018. a (323

päeva) summas 11,70 eurot;

2) Leping nr * - võlasummalt 413,76 eurot viivis perioodil 12.09.2017 kuni 16.08.2018 (339

päeva) summas 30,74 eurot;

3) Leping nr * - võlasummalt 107,13 eurot viivis perioodil 06.09.2017 kuni 16.08.2018 (345

päeva) summas 8,10 eurot;

4) Leping nr * - võlasummalt 35,82 eurot viivis perioodil 01.08.2017 kuni 16.08.2018 (381

päeva) summas 2,99 eurot;

5) Leping nr * - võlasummalt 389,63 eurot viivis perioodil 13.10.2017 kuni 16.08.2018 (308

päeva) summas 26,30 eurot;

6) Leping nr * – võlasummalt 105,54 eurot viivis perioodil 01.09.2017 kuni 16.08.2018 (350

päeva) summas 8,10 eurot;

7) Leping nr * – võlasummalt 315,97 eurot viivis perioodil 19.09.2017 kuni 16.08.2018 (332

päeva) summas 22,99 eurot;

8) Leping nr * - võlasummalt 236,10 eurot viivis perioodil 22.09.2017 kuni 16.08.2018, (329

päeva) summas 17,03 eurot;

9) Leping nr * - võlasummalt 78,99 eurot (võlgnevuse põhisumma tulenevalt kohtuotsuse

punktist 3.3.) viivis perioodil 24.09.2017 kuni 16.08.2018 (327 päeva) summas 5,66 eurot;

10) Leping nr * – võlasummalt 194,72 eurot viivis perioodil 19.09.2017 kuni 16.08.2018 (332

päeva) summas 14,17 eurot;

11) Leping nr * – võlasummalt 107,80 eurot viivis perioodil 20.10.2017 kuni 16.08.2018 (301

päeva) summas 7,11 eurot;

12) Leping nr * - võlasummalt 574,69 eurot viivis perioodil 06.10.2017 kuni 16.08.2018 (315

päeva) summas 39,68 eurot.

Kokku 194,57 eurot.

3.11. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu

põhivõlgnevuse nõudes summas 2725,46 eurot (2725,49-0,03 eurot), intressi nõudes summas

256,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 16.08.2018. a seisuga summas 194,57

eurot ja võla sissenõudmiskulude nõudes summas 50 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (16.08.2018. a seisuga 2725,46 eurot) võlaõigusseaduse

§

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 17.08.2018. a kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus,

kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute

alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (sh arvestades väljamõistetud

sissenõutavaks muutunud viivist summas 194,57 eurot).

3.12. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 0,03 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise nõude summas 816,17 eurot (1010,74 – 194,57) ja jooksva viivise nõude

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 07.08.2018.a kuni 16.08.2018. a põhinõudelt

summas 2725,49, kuna hageja on sissenõutavaks muutunud viiviseid arvestanud juba kuni

perioodini 16.08.2018. a (k.a). Samuti jätab kohus rahuldamata jooksva viivise nõude VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud määras alates 17.08.2018. a käesoleva otsusega rahuldamata jäänud

põhinõudelt summas 0,03 eurot kuni selle nõude tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

4.1.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

4.2.

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja esindajale makstud

tasu õigusabi eest 1820 eurot /tlk 115/, kokku summas 2170 eurot.

4.3.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

4.4.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 1820 eurot.

Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu

suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud,

millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud

sisaldavad käibemaksu /tlk 96/.

Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt hageja esindaja teinud

järgnevaid toiminguid: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 5 tundi summas

600 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 10 tundi 10 minutit summas 1260

eurot. Kokku15 tundi 10 minutit, summas 1820 eurot. Tunnitasu on 120 eurot tund ilma

käibemaksuta.

4.5.

Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja

hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 1820

euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb

kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga

(nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste leping ja selle lisa e osamaksetega vara

müügileping) ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hagiavalduse ning hagis esinevate puuduste tõttu hagiavalduse täiendused.

Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianus

Inkasso töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule

koostab ja esitab, enam kui üks tund.

Arvestades käesoleva hagiavalduse mahtu (12 laenulepingut) peab kohus hagiavalduse

koostamise ja esitamise ajakulu põhjendatuks viie tunni ulatuses, kuid samas arvestab kohus

asjaoluga, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot

tund peab kohus põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 6 tunni ulatuses

summas 720 eurot (6 * 120).

4.6.

Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 350 eurot ja

õigusabikulu summas 720 eurot, kokku 1070 eurot.

4.7.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(4042,48 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 3226,28 eurot, s.o põhinõude summas 2725,46

eurot, intressi nõude summas 256,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

194,57 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot) 79,81% ulatuses kostja ja 20,19%

ulatuses hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

853,97 eurot (1070 eurot * 79,81%).

4.8.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik