2-18-7617/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2018.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-7617

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi S Zi vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

347,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Omega Invest OÜ (reg.kood: 10866568, elukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (e-post:

anne-liis.veski@okincure.ee);

Kostja: S Z (isikukood z, elukoht z)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Omega Invest OÜ hagi S Zi vastu võlgnevuse väljamõistmise

nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista S Zilt Omega Invest OÜ kasuks välja kokku 251,12 eurot, so

põhivõlgnevus 185,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 15,35 eurot

ja kahju hüvitis 50,00 eurot.

3. Ülejäänud sissenõutavaks muutunud viviise nõude osas jätta hagi

rahuldamata.

4. Mõista S Zilt Omega Invest OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt summass

185,77 alates 17.05.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui

185,77 eurot).

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.2.

Välja mõista S Zilt Omega Invest OÜ kasuks menetluskulu 275

eurot (riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud 200 eurot).

5.3.

Ülejäänud menetluskulude nõue jätta rahuldamata.

5.4.

Tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5.5.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks

Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt

hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 11.06.2018 kohtumäärusega. Kohus

toimetas hagiavalduse koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte kostjale

isiklikult 30.06.2018.

Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus TsMS § 407 lg 1

alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses.

Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise

kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu

25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-

06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu

(kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste

(kui lepingu ühe osa) tühisust.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade

kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et

teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole

jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

VÕS § 4062 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Lõike 2 järgi tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määra vastavuse hindamisel käesoleva paragrahvi lõikes

1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile ei võeta liisingulepingu korral tarbija poolt

tasumisele

kuuluva

krediidi

kulukuse

määra

arvutamisel

arvesse

liisingueseme

kindlustamisega seotud kulusid. Lõike 3 järgi kui tarbijakrediidileping on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu

järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui

krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas

sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks

ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga

tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise

lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).

Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu krediidi kulukuse määr 81,3 %

aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oktoobris 2016 19,49 %. Laenulepingu

krediidi kulukuse määr ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra.

Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord

tasakaalust väljas sellises ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus

olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kohtu hinnangul on

asjas seega tõendamist leidnud, et laenuleping oli liialt kõrge intressi tõttu heade kommetega

vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.

Laenulepingust tulenev laenuperiood oli 90 päeva, seega kohustus kostja laenu tagasi maksma

25.01.2017.a.

VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intress nimetatud aja eest (27.10.2016-25.01.2017) summalt

185,77 eurot on 0 eurot, sest sel perioodil oli võlasuhte intressimäär 0 %

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar).

Võlgniku poolt laekunud 14,23 eurot tuleb lugeda põhikohustuse katteks, mistõttu on võlajääk

185,77 eurot (200-14,23).

Hageja nõuab viivist perioodi 05.05.2017-16.05.2018 eest summas 48,88 eurot. Kuna leping

oli tühine, lähtus kohus seadusjärgsest viivisemäärast. Seega on viivis 15,35 eurot

(http://www.viivisekalkulaator.ee/).

Kohus leiab, et kahjunõue summas 50 eurot, mis tuleneb sissenõudmiskuludest, tuleb

rahuldada.

Kohus mõistab S Zilt Omega Invest OÜ kasuks välja kokku 251,12 eurot, so põhivõlgnevus

185,77 eurot, kahju hüvitis 60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 15,35 eurot ja viivis

alates 17.05.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt

summas 185,77 eurot kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 185,77 eurot).

Ülejäänud viivisenõude osas jätta hagi rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1

kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg

2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja

menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 270 eurot.

Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud summas 200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt

hagita menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 75 eurot ja

õigusabikulud summas 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik