2-18-11884/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.10.2018.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-11884

Tsiviilasi

Ž J hagi I J vastu abielu

lahutamise nõudes

Hagihind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Ž J (isikukood xxx,

elukoht xxx, e-post xxx)

Hageja

esindaja:

M

K

(e-post

M.K@gmail.com)

Kostja: I J (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

11.10.2018

Kohtuistungi toimumise aeg

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada Ž J ja I J abielu, mis on sõlmitud 23.08.2003 Lääne-Viru

Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 120.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

Hageja ja kostja abiellusid hagi kohaselt 23.08.2003. Hageja soovib abielu lahutada, kuna ta ei ole

kostjaga suhelnud üle 10 aasta ning hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud,

kostjaga leppimist ning kooselu jätkamist ta võimalikuks ei pea.

Kohtuistungil kinnitas hageja, et soovib jätkuvalt lahutust, kuna ta ei ela kostjaga juba pikalt koos.

Hageja soovib, et peale lahutust jääks talle praegune perekonnanimi.

Hageja palub lahutada poolte abielu.

Kostja seisukohad

Kostja enne kohtuistungit kirjalikku vastust hagile ei esitanud ning istungile ei ilmunud. Kohus

kuulas kostja 11.10.2018 ära telefoni teel. Kostja märkis, et soovib samuti lahutust, kuid ei soovi, et

hageja jääks pärast lahutust tema perekonnanime kandma. Kostja ei pidanud vajalikuks enda

ärakuulamist kohtuistungil. 21.10.2018 esitas kostja ka kirjaliku vastuse hagile, milles jäi telefoni

teel avaldatud seisukohtade juurde.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

PKS (perekonnaseadus) § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi

alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt PKS § 67 lg 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist

eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kostja on võtnud hagi õigeks. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadutik) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagi õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg

4 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

Kohtule ei ole teada asjaolud, miks peaks jätma kostja õigeksvõtu vastu võtmata. Hageja on välja

toonud, et pooled elavad eraldi alates 2004. aastast ning juba üle 10 aasta teineteisega suhelnud

pole. Kostja on võtnud hagi õigeks ning on hageja väljatooduga nõus. Nii hageja kui kostja

soovivad lahtustu. Nimetatu ei võimalda asuda muule seisukohale, kui et abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Kohus rahuldab hageja nõude abielu lahutamiseks.

Vastusena kostja seisukohale hageja perekonnanime osas selgitab kohus, et tulenevalt

nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 on isiku varem kantud perekonnanime taastamine abielu lahutamisel

võimalik üksnes isiku enda vastavasisulise avalduse alusel.

Tsiviilasja hind ja menetluskulud

Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3 500 eurot.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses

sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik