2-17-113547/25 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-17-113547

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.oktoober 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

OSAÜHING JTK hagi X X vastu varalise kahju hüvitise

saamiseks

Tsiviilasja hind

954,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OSAÜHING JTK (registrikood 10195068, elukoht

Männiku tee 106/2, 11215 Tallinn), seaduslik esindaja

juhatuse liige Sergey Karanin (e-post: jtk@db.ee);

Hageja lepinguline esindaja: Anne-Jana Prantsuzova (e-

post: parenzoconsult@gmail.com)

Kostja: X X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx,

xxxxx, e-post xxx)

Kohtuistung

30.08.2018, osales hageja volitatud esindaja, tegevjuht R.K.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OSAÜHING JTK hagi X X vastu kahju väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista X X lt OSAÜHING JTK kasuks 150 eurot.

3. Jätta kostja X. X menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Hageja, OSAÜHINGU

JTK, menetluskuludest jätta X X kanda hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses ja

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 75 eurot (s.o hagi rahuldatud osale vastava

nõudega hagi esitamisel nõutav riigilõiv). Hageja ülejäänud menetluskulud jätta

OSAÜHING JTK enda kanda.

4. Mõista X X lt OSAÜHING JTK kasuks menetluskulude katteks välja 75 eurot.

Väljamõistetud kahjusumma ja menetluskulud tuleb X X l tasuda OSAÜHING JTK

arvelduskontole nr EE692200221028336001 Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuses edasikaebamise korra ja tähtaja selgitamine ei tähenda edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada

apellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

arvates

otsuse

apellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

esitatakse

Tallinna

Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

27.06.2017 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X Xlt

1145,65 euro saamiseks. Kohus tegi 10.07.2017 makseettepaneku, mis ei õnnestunud võlgnikule

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.11.2017 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning

nõue anti üle Pärnu Maakohtule. Kohtu nõudmisel hageja esitas 06.12.2017 oma põhjendatud

nõude hagiavalduse vormis.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt xx xx xxxx hageja sõlmis kostjaga töölepingu nr xxxxxxx,

mille alusel kostja asus hageja juurde tööle autojuhi-ekspediitori ametikohale. Lisaks kostjale

tutvustati ja poolte poolt allkirjastati ametijuhend, mis oli töölepingu nr xxxxxxx lahutamatu osa.

Kostja autojuhi-ekspedeerija ametijuhendis olid täpsemalt määratletud kostja töökohustused.

Samal kuupäeval kirjalikult vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti kostjale üle veok ja

poolhaagis. Aktil oli puuduseks märgitud: veokil „tiivad puuduvad (2 tk), esiklaasil täke“. Muid

puudusi sõidukil (veokil ja poolhaagisel) ei esinenud. Hageja oli kostjale üle andnud tehniliselt ja

väliselt korras sõiduki.

xx xx xxxx kuni xx xx xxxx oli kostja tööreisil. Tööreisi ajal kostja, täites töökohustusi,

tahtlikult kahjustas hagejale kuuluvat vara. Nimelt kostja on kahjustanud poolhaagise Xxxxx xxx

xx (reg.nr xxxxx) katusekelku, ukse ülemist sulgurit, lukuvastust. Kostja on põhjustanud

hagejale kahju kokku summas 954,72 eurot (käibemaksuga 1145,65 eurot), mis on Xxxxx xxx

xx poolhaagise xxxxx remonditööde maksumus vastavalt Trailer Service OÜ 27.04.2017 tehtud

kalkulatsioonile, mis on pakutud kalkulatsioonidest kõige väiksem.

28.04.2017 on hageja kostjale teatanud, et kostjaga sõlmitud tööleping on TLS § 88 lg 1 p 7

kohaselt üles öeldud. Samas teates on hageja edastanud kostjale kahju nõude, millele kostja ei

ole reageerinud.

Töölepingu nr xxxxxxx punkti 6.7 kohaselt „töötaja on kohustatud hoidma heaperemehelikult

tema kasutusse antud vara ning täitma nimetatud vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud

tingimusi. Töötaja vastutab tööandja vara säilimise eest, mis on tema kasutusse antud seoses

tööülesannete täitmisega. Töötaja peab tööandjale hüvitama oma töökohustuste rikkumisega

põhjustatud kahju Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud ulatuses. Lisaks hageja ja kostja vahel

sõlmitud ametijuhendi punkti 5.3 kohaselt töötaja vastutab tema kasutusse antud töövahendite

heaperemeheliku kasutamise ja hoidmise eest.

Hageja on seisukohal, et kostja rikkus töölepingut, kahjustades hageja omandis olevat vara,

millega põhjustas hagejale kahju summas 954,72 eurot. Kostja töötajana peab lepingujärgsete

kohustuste täitmisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult ning püüdma kahju tekkimist ära

hoida. Kostja mahalaadimisel (täites töökohustusi) on rikkunud ametijuhendit, täites oma

töökohustusi lohakalt ning jättes kõrvale poolhaagise katte eemaldamise tehnikat.

Kostja ametijuhendi p-de 2 ja 9 alusel olid kostja tööülesanded muu hulgas kauba peale- ja

mahalaadimistööde teostamine ja osalemine laadimise/mahalaadimise juures, vajadusel laadima

ise, kas roklaga (tõstukiga) või käsitsi.

Sellest tuleneb, et kostja täitis tööülesanded mitte nõuetekohaselt ja lohakalt. Kostjal olid

oskused ning kostja oli teadlik, kuidas tuleb mahalaadimiseks poolhaagise kate nõuetekohaselt

eemaldada, kuid hagejale teadmata asjaolude tõttu otsustas kostja eemaldada poolhaagise katet

viisil, mis ei vasta üldtunnustatud praktikale. Kostja täitis tööülesandeid lohakalt. xx xx xxxx

hageja töötaja tegi poolhaagise ülevaatuse (kostja ei viibinud ülevaatuse ajal) ja tuvastas, et

poolhaagise katuse tagumine osa on kõverdunud. Ülevaatuse kohta akti vormistamisel oli hageja

töötaja poolt tehtud ka poolhaagisest fotod. CMR-id (saatelehed) tõendavad, et kostja täitis

tööülesandeid poolhaagisega , mille registrimärk on xxxxx.

Hageja leiab, et kostja ei hoidnud hageja vara heaperemehelikult, tuvastatud kahjustused ei ole

tekkinud veoki tavapärase kasutamise ja kulumise tagajärjel, vaid kostja kahjustas katusekelku,

ukse sulgurit ja luku vastust tahtlikult.

Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

11.06.2018 kostja saatis kohtule e-kirja teel oma vastuväited hagile (vene keeles). Kostja hagi ei

tunnista ja leiab, et seda ei oleks tulnud menetlusse võtta. Hageja haagisele ei ole tehtud

seaduslikku ekspertiisi. Iga ekspert ütleks kohe, et see haagis peaks minema viivitamata pressi

alla. Kuidas see üldse läbis tehnoülevaatuse. Haagis on nii roostetanud ja kulunud, et kui kostja

tagasireisil xxxxxxxxx kinnitas plaatide pakke, siis tekkis tal kahtlus, kas konstruktsioon on

suuteline kandma pakkide kinnitusrihmade survet, sest kõik oli niivõrd roostetanud. Haagise

tehniliselt korras ülemine liikurosa (gardiin) avaneb ja sulgub 30 sekundiga ja seda võib iga reka

juht praktilise eksperimendiga tõestada. Võimalik, et ükski hageja sõiduk ei läbiks tõelist

tehnoülevaatust, tehnika ressursid on sedavõrd ammendunud. Kostja väidetel sõitis ta haagisega

500 km Karjalast Eestisse ilma piduriteta, teel oli 10 cm lund ja jää, sõiduki netokaal 24 tonni.

Kostja saab aru, et rikkus reegleid, kuid oma kogemusele tuginedes leiab, et sooritas reisi

edukalt, ei tekitanud teel hageja esindajale hr K-le probleeme ja võttis vastutuse endale. Kostja

väidab, et on saatnud hr K-le mitmeid sms-e sõiduki tehniliste puuduste kohta, kuid nendele ei

pööratud tähelepanu.

Kostja tunnistab, et tal tuli katuse edasi liigutamiseks sikutada rihma, kinnitada see konsooli ja

posti külge ja sikutada mingi vahemaa edasi, et saaks üldse laadimiskoha territooriumilt välja

sõita. Selle tagajärjel konsool veidi deformeerus. Konsool läks veidi kõveraks, kuid selle

parandamiseks kulub kõige rohkem 3 tundi tööd – tuleb see maha lõigata, sirgestada ja uuesti

keevitada poolautomaatkeevitusega. Sellise töö maksumus on maksimaalselt 100 eurot. See 100

eurot katab kostja riski, mille ta võttis 500 km teekonna läbimisel ilma piduriteta haagisega, ja

sellega seoses kogetud stressi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja kirjaliku vastusega, kuulanud ära hageja seisukohad

kohtuistungil ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Hageja nõuab kostjalt tööülesannete rikkumisega tööandajale tekitatud kahju hüvitamist. Kostja

ei ole vaidlustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, et poolte vahel sõlmiti xx xx xxxx tööleping

nr xxxxxxx, kostja samal päeval asus tööle autojuht-ekspediitorina ning kostjale anti

tööülesannete täitmiseks aktiga üle veok ja poolhaagis. Kostja viibis xx xx xxxx – xx xx xxxx

tööreisil. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et tööreisi ajal sai kahjustada hageja vara –

poolhaagise katusekelk, ukse ülemine sulgur ja lukuvastus.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kahjustas hageja vara tahtlikult ning vastutab sellega

hagejale tekkinud kahju hüvitamise eest, samuti on vaidlus kahju suuruse üle.

Poolte vahel on töölepingust tulenev võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-st 1 tulenevalt

kohaldatakse töölepingule võlaõigusseaduse üldosas sätestatut. VÕS § 101 lg 1 p 3 annab

võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg-s 1

sätestatakse, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt

muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel

vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on

hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud,

vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

TLS § 72 järgi kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada

võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises

süüdi. Töölepingu seaduses ongi töötaja vastutus ette nähtud üksnes süü korral.

Hageja käsitab lepingu rikkumisena tööandja vara kahjustamise fakti kostja poolt ning nõuab

kogu tekitatud kahju kostjalt väljamõistmist. TLS § 74 lg-st 1 tulenevalt saab hageja kogu

tekitatud kahju kostjalt nõuda üksnes tahtliku rikkumise korral. Lisaks tuleb arvesse võtta VÕS §

127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust puudutavaid reegleid, mille kohaselt sõltub

kahju hüvitamise kohustuse tekkimine muu hulgas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgist,

hooletuse astmes süü korral kahju ettenähtavusest lepingu sõlmimisel ning põhjusliku seose

olemasolust. Hagi rahuldamise eeldusena tuleb kindlaks teha, kas kostja on lepingut rikkunud,

kas hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega ning kas kostja on

lepingu rikkumises süüdi.

Hagiavalduses ja selle täienduses kirjeldatud asjaolude kohaselt kostja on rikkunud töölepingut

ja ametijuhendit sellega, et täitis töökohustusi lohakalt ja ei järginud poolhaagise katte

eemaldamise tehnikat. Kostja kohustus hoida tema kasutusse antud tööandaja vara

heaperemehelikult ning täita vara hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi on

sõnaselgelt sätestatud töölepingu nr xxxxxxx (toimikus lk 35 -39) punktis 6.7. Samasugune

kohustus ja töötaja vastutus tema kasutusse antud töövahendite heaperemeheliku kasutamise ja

hoidmise eest sisaldub töölepingu lahutamatuks lisaks oleva ametijuhendi (lk 40 – 43) punktis

5.3.

Töötaja kohustused sätestab TLS § 15, mille lg 1 järgi töötaja täidab oma kohustusi tööandja

vastu lojaalselt. TLS § 15 lg 2 p 5 kohaselt, kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene

teisiti, peab töötaja muu hulgas hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita

või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.

Töötaja hoolduse määr on sätestatud TLS §-s 16 järgmiselt: (1) töötaja peab täitma töökohustusi

lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust

tuleneva vajaliku hoolsusega. (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata

jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades

tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi,

mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või

teadma pidi.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tahtlikult rikkus töökohustusi. Töökohustuste

rikkumist ei saa automaatselt järeldada hageja haagise katusekonstruktsiooni kahjustumisest.

Asjas ei ole vaidlust, et kostja kasutuses olnud hageja haagise katusekelk on kõverdunud,

kahjustatud oli ukse lukk ja luku vastus. Haagise seisund fikseeriti 30.30.2017 hageja töötaja

S.K. koostatud napisõnalise aktiga (lk 55 – 56), haagisest on tehtud fotod (lk 25 – 26). Kohus

vastuseks kostja vastuväitele märgib, et fotol varjab haagise numbrimärki küll osaliselt redel ja

näha on ainult numbrid x ja x, kuid kohtul ei ole alust kahelda, et tegemist on sama haagisega,

registrinumbriga xxxxx, millega kostja rahvusvahelise veoselehe (lk 24) kohaselt xxxxxxxx

tööreisil käis.

Hageja selgitas, et haagisel on liikuv katus (tent), mis liigub mööda katusekelku; kostja

xxxxxxxx laadimiskohas olles ei saanud tenti kinni ja lahendas probleemi ise, mõtles hagejaga

kooskõlastamata ja hageja loata välja konstruktsiooni, kuidas tenti sulgeda; tendil all on aasad,

mõnikord läheb aas tagasi ja jääb kinni, haagises sees olles seda ei näe; siis ei tule tent enam

edasi, on vaja aasad natukene lahti võtta ja siis edasi lükata. AS „Xxxxxxxx“ , kelle juures

laadimine toimus, selgitas vastuses hageja päringule, et kostja kasutas tendi sulgemiseks

laadimiskohas olnud kraanat: kinnitas tendi kuidagi selle külge ja siis kraanaga vedas, selle

tagajärjel katusekelgu tagumine osa läks kõveraks. Kostja sisuliselt oma vastuses võtab sellise

teguviisi omaks.

Kohus nõustub hagejaga, et tendi kinnivedamiseks kraana kasutamine ei ole õige töövõtt. Kostja

väidetel tenti tavapärasel viisil sulgeda ei õnnestunud, sest haagis oli nii vana ega vastanud

mingitele tehnilistele nõuetele; kostja pidi leidma mooduse tendi sulgemiseks, et saaks

laadimiskohalt ära sõita. Kohus leiab, et tendi sulgemiseks suurema jõuallika kasutamisel võis ja

pidi kostja ette nägema, et selle tagajärjel võib katusekelk või tendi materjal (või mõlemad)

puruneda, seda enam, kui kostja hinnangul kuulunuks haagis juba ammu utiliseerimisele. Käibes

tavalise hoolsuskohustuse täitmiseks tulnuks veokijuhil arvestada, et tegemist on kasutatud

haagisega ning kulunud konstruktsioonide puhul võib tendi sulgemiseks olla vaja kasutada uue

veokiga võrreldes teistsuguseid töövõtteid. Kohtu ette toodud asjaolude põhjal oli tendi

sulgemiseks kraana kasutamine ebakohane ja mittevajalik – kahjustatud haagisest tehtud fotodel

on haagise katus suletud, seega ei saanud ka kostjal katuse sulgemist takistada mingi oluline

puudus. Fotolt on näha ka katusekelgu veidi kõverdunud tagumine osa, kostja tunnistab, et selle

põhjustas tema.

Kohus leiab, et kostja on lepingurikkumises süüdi hooletuse vormis. Kostja jättis käibes vajaliku

hoole järgimata ja sellega põhjustas kahju tekkimise tööandja varale. TLS § 74 lg 2 alusel tuleb

kostja vastutuse ulatuse määramisel arvestada töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud

juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist

käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks

või kindlustamiseks.

Hageja kahjunõude suurus tuleneb poolhaagiste ametliku teeninduse, Trailer Service OÜ,

27.04.2017 hagejale esitatud tellimuse nr 11478 arvest, mille kohaselt katusekelgu ja lukuvastuse

vahetuse remonttöö koos vahetatavate detailidega (komplektne katusekelk, ukse ülemise sulguri

põhi, pisitarvikud) maksumus kokku on 954,72 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja

viimasel istungil kinnitas, et haagis on remonditud, kuid hageja ei soovinud nõuet rajada

tegelikult kantud kuludele. VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt ei pea otsese varalise kahju nõudmiseks

hageja tõendama kulude kandmist, nõuda saab ka kahjuga seoses tulevikus kantavate kulude

hüvitamist. Seega hageja võib kahjunõude esitada remonttööde kalkulatsiooni alusel.

Kostja töötas hageja juures xx xx xxxx – xx xx xxxx , ühe reisi ajal. Kostja võeti tööle katseajaga

ning tema töötasuks oli kokku lepitud 470 eurot kuus. Töötaja töökohaks oli lepingu järgi Eesti

ning töötaja välislähetuses viibimise ajal oli lepingus kokkulepe maksta töötajale välislähetuse

päevaraha vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud määrusetele. Hageja sõnul kostjale mingit

täiendavat juhendamist ega väljaõpet ei tehtud, sest kostja oli kogemustega, rahvusvahelistele

vedudele spetsialiseerunud autojuht, tal olid olemas kõik vajalikud load ja tunnistused ning

hageja eeldas, et kostjal on vajalikud oskused ja teadmised veoki ja haagisega töötamiseks.

Kohus leiab, et arvestades kostja töötamise lühikest aega, alampalgas kokkulepitud töötasu ja

hagejapoolse juhendamise puudumist, ei saa kostja hageja ees mingil juhul vastutada töötasuna

teenitust suuremas summas. 2017.aastal kehtinud maksuvaba tulu määra (180 eurot kuus) ja

töötaja maksukoormust (kogumispensioni II sammas, töötuskindlustusmakse, tulumaks)

arvestades olnuks kostja netotöötasu 398,46 eurot kuus. 2017.a märtsis oli 23 tööpäeva, seega

ühe tööpäeva tasu 17,32 eurot. Kostja töötatud 14 päeva tasuks kujuneks ümardatult 242,50

eurot.

Samuti kohus arvestab VÕS § 132 lg-s 3 sätestatud põhimõtet, et asja kahjustamise korral

hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise. Kohus nõustub kostja kirjalikus vastusest nähtuva seisukohaga, et katusekelgu

kõverdunud osa oleks olnud võimalik vähese vaeva ja rahaga parandada, komplektse uue

katusekelgu kulu 800,80 eurot ei ole selle kahjustuse kõrvaldamiseks mõistlik kulu.

Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 150 eurot.

Menetluskulude jaotus.

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse

menetlusosaliste vahel ning § 174 lg 1 alusel määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled kulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

kulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hagi asjaolusid ning rahuldamise ulatust (ca 15%), peab kohus õigeks jätta kostja

kanda hageja tasutud riigilõivust 75 eurot, s.o osa, mis tulnuks hagejal tasuda hagi rahuldatud

osale vastava nõudega hagiavalduse esitamisel. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi

kanda. Seetõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ega analüüsi hageja menetluskulude

vajalikkust ja põhjendatust.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik