2-18-10344/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedOsaühing Selge Talu (hageja) esitas 06.07.2018 hagi TPT FIN OY (kostja) vastu Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2015 rendilepingu (leping 1),
Legislator headnote
AI generatedArt. 7 lg; 2-18-10344/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Osaühing Selge Talu (hageja) esitas 06.07.2018 hagi TPT FIN OY (kostja) vastu Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2015 rendilepingu (leping 1),
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U
S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-18-10344
Määruse tegemise aeg ja koht
31.10.2018, Tallinn
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing
Kohtuasi
Osaühingu Selge Talu hagi TPT FIN OY vastu
võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse
liik
Osaühingu Selge Talu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Osaühing Selge Talu
(registrikood
11476674), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul
Künnap
Kostja: TPT FIN OY (Soome registrikood 2450073-9)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2018 määrus ja saata tsiviilasi samale
maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Osaühingu Selge Talu määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.
Asjaolud
1. Osaühing Selge Talu (hageja) esitas 06.07.2018 hagi TPT FIN OY (kostja) vastu
põhivõlgnevuse 24 298,52 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud
viivise 1485,87 eurot ning alates 07.07.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni
seadusjärgse viivise väljamõistmiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2015 rendilepingu (leping 1),
mille alusel andis hageja kostjale rendile tõstuki registrimärgiga 6120 TE (tõstuk 1) ja
kostja kohustus maksma renditasu 1935,50 eurot kuus. 01.07.2016 sõlmisid EM Selge
Autoteenused OÜ ja kostja rendilepingu (leping 2), mille alusel andis EM Selge
Autoteenused OÜ kostjale rendile tõstuki registrimärgiga 8178 TE (tõstuk 2) ja kostja
kohustus maksma renditasu 1792 eurot kuus. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt
1(3)
tasus kostja tõstuki 2 rendi eest 1791,67 eurot kuus. Rendilepingud lõpetati
pooltevahelise kokkuleppega septembris 2017.
3. Kostjal oli renditasu lepingu 1 eest tasumata märtsist septembrini 2017 kokku
13 548,50 eurot ja lepingu 2 eest aprillist septembrini 2017 kokku 10 750,02 eurot.
EM Selge Autoteenused OÜ loovutas oma nõude hagejale.
Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise
kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.
Tulenevalt TsMS §-st 75 lg-st 1 peab kohus avalduse saamisel kontrollima, kas
rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel
kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Eesti ja Soome on
Euroopa Liidu liikmesriigid ning neile kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrus nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja
kaubandusasjades (Brüssel I). Brüssel I määruse art 4 p 1 kohaselt kaevatakse
käesoleva määruse kohaselt isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle
liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Art 5 p 1 sätestab, et isikuid,
kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes
määruse II peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras. Maakohus oli seisukohal, et
kohtualluvuse hindamisel tuleb lähtuda Brüssel I määruses, TsMS § 70 lg-tes 1 ja 4,
§ 75 lg-s 1 sätestatust ning asjaolust, et kostja kehtiv asukoht on Soome Vabariigis
ning eeltoodust lähtuvalt allub vaidlus Soome Vabariigi kohtule.
6. Maakohtu hinnangul ei allu asi Eesti kohtule. Pooled on lepingus kokku leppinud, et
vaidlused lahendatakse kohtus Eesti Vabariigi seaduste alusel. Seega leppisid pooled
kokku kohaldatava õiguse osas, kuid mitte kohtualluvuses.
Määruskaebus ja selle põhjendused
7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
8. Hageja hinnangul tuleneb lepingute sõnastusest, et poolte ühine tahe oli kokku leppida
nii kohalduvas õiguses kui ka kohtualluvuses. Maakohus jättis kokkulepete sisu
tuvastamata ja lepingute sõlmimise asjaoludega arvestamata. Lepingute sõlmimine ja
täitmine oli tihedalt seotud Eesti õigusega. Isegi kui pooled ei leppinud kohtualluvust
kokku, allub asi ikka Eesti kohtule, kuna lepingust tulenev kohustus tuli täita ja täideti
Eestis.
Menetluse edasine käik
9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Määruse põhjendused
10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi
2(3)
maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub
rahuldamisele.
11. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hagi ei
allu Eesti Vabariigi kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus
rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid kohaselt välja
selgitanud ja keeldus seetõttu ennatlikult hagi menetlusse võtmast.
12. Õige on see, et avalduse saanud kohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause järgi
kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib üldse avalduse Eesti
kohtule esitada ja TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi
määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Arvestades, et vaidluse pooled on
Euroopa Liidu liikmesriigid, tuleb kohaldada Eesti kohtualluvuse kontrollimisel
Brüssel I määrust.
13. Riigikohus on selgitanud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi
allub Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule, on üldjuhul vajalik küsida kohtualluvuse
kohta kostja arvamust. Sellisel juhul on võimalik arvestada kostja seisukohta ning
kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks rohkem informatsiooni. Seda
seisukohta toetab kaudselt ka Brüssel I määruse art 28, mille kohaselt deklareerib
kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes
liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja
arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest.
14. Riigikohus on hagi aluseks olevate lepingute p-ga 9 sarnase sõnastuse osas märkinud,
et selline sõnastus võib olla sisult mitmeti mõistetav. Seetõttu tulnuks maakohtul
kooskõlas menetlusõiguse normidega tuvastada, milles pooled lepingute p-s 9 kokku
leppisid (Riigikohtu 29.03.2017 määrus tsiviilasjas 3-2-1-4-17, p 16). Ka viidatud
Riigikohtu lahendis oli lepingus kokku lepitud, et kui pooled ei saavuta erimeelsuste
korral kokkulepet, lahendab erimeelsuse kohus Eesti Vabariigi seaduste järgi
(originaal inglise keeles: If the Parties cannot reach an agreement, the dispute shall
be resolved pursuant to procedure prescribed in the laws of the Republic of Estonia).
15. Arvestades riigikohtu praktikat ja käesoleva tsiviilasja asjaolusid, leiab
ringkonnakohus, et maakohtul tuleb asja menetlusse võtmise otsustamisel küsida
kostjalt seisukohta kohtualluvuse osas ja tuvastada mh poolte tegelik tahe
rendilepingute p 9 osas. Juhul kui hageja väidab, et poolte ühine tegelik tahe oli p-s 9
kokku leppida ka kohtualluvuses, lasub sellise tahte tõendamiskoormis TsMS § 230 lg
1 järgi hagejal (vt nt Riigikohtu 29.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-17, p 16).
Lisaks tuleb maakohtul hinnata kohtualluvust lähtudes Brüssel I määruse art 7 lg 1 p-
dest a) ja b).
Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)