2-18-10344/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U

S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-10344

Määruse tegemise aeg ja koht

31.10.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Kohtuasi

Osaühingu Selge Talu hagi TPT FIN OY vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.08.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Osaühingu Selge Talu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Selge Talu

(registrikood

11476674), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul

Künnap

Kostja: TPT FIN OY (Soome registrikood 2450073-9)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.08.2018 määrus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Osaühingu Selge Talu määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.

Asjaolud

1. Osaühing Selge Talu (hageja) esitas 06.07.2018 hagi TPT FIN OY (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 24 298,52 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 1485,87 eurot ning alates 07.07.2018 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

seadusjärgse viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2015 rendilepingu (leping 1),

mille alusel andis hageja kostjale rendile tõstuki registrimärgiga 6120 TE (tõstuk 1) ja

kostja kohustus maksma renditasu 1935,50 eurot kuus. 01.07.2016 sõlmisid EM Selge

Autoteenused OÜ ja kostja rendilepingu (leping 2), mille alusel andis EM Selge

Autoteenused OÜ kostjale rendile tõstuki registrimärgiga 8178 TE (tõstuk 2) ja kostja

kohustus maksma renditasu 1792 eurot kuus. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt

1(3)

tasus kostja tõstuki 2 rendi eest 1791,67 eurot kuus. Rendilepingud lõpetati

pooltevahelise kokkuleppega septembris 2017.

3. Kostjal oli renditasu lepingu 1 eest tasumata märtsist septembrini 2017 kokku

13 548,50 eurot ja lepingu 2 eest aprillist septembrini 2017 kokku 10 750,02 eurot.

EM Selge Autoteenused OÜ loovutas oma nõude hagejale.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

4. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Tulenevalt TsMS §-st 75 lg-st 1 peab kohus avalduse saamisel kontrollima, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Eesti ja Soome on

Euroopa Liidu liikmesriigid ning neile kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrus nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (Brüssel I). Brüssel I määruse art 4 p 1 kohaselt kaevatakse

käesoleva määruse kohaselt isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle

liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Art 5 p 1 sätestab, et isikuid,

kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes

määruse II peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras. Maakohus oli seisukohal, et

kohtualluvuse hindamisel tuleb lähtuda Brüssel I määruses, TsMS § 70 lg-tes 1 ja 4,

§ 75 lg-s 1 sätestatust ning asjaolust, et kostja kehtiv asukoht on Soome Vabariigis

ning eeltoodust lähtuvalt allub vaidlus Soome Vabariigi kohtule.

6. Maakohtu hinnangul ei allu asi Eesti kohtule. Pooled on lepingus kokku leppinud, et

vaidlused lahendatakse kohtus Eesti Vabariigi seaduste alusel. Seega leppisid pooled

kokku kohaldatava õiguse osas, kuid mitte kohtualluvuses.

Määruskaebus ja selle põhjendused

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

8. Hageja hinnangul tuleneb lepingute sõnastusest, et poolte ühine tahe oli kokku leppida

nii kohalduvas õiguses kui ka kohtualluvuses. Maakohus jättis kokkulepete sisu

tuvastamata ja lepingute sõlmimise asjaoludega arvestamata. Lepingute sõlmimine ja

täitmine oli tihedalt seotud Eesti õigusega. Isegi kui pooled ei leppinud kohtualluvust

kokku, allub asi ikka Eesti kohtule, kuna lepingust tulenev kohustus tuli täita ja täideti

Eestis.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi

2(3)

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

11. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hagi ei

allu Eesti Vabariigi kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid kohaselt välja

selgitanud ja keeldus seetõttu ennatlikult hagi menetlusse võtmast.

12. Õige on see, et avalduse saanud kohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause järgi

kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib üldse avalduse Eesti

kohtule esitada ja TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi

määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Arvestades, et vaidluse pooled on

Euroopa Liidu liikmesriigid, tuleb kohaldada Eesti kohtualluvuse kontrollimisel

Brüssel I määrust.

13. Riigikohus on selgitanud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi

allub Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule, on üldjuhul vajalik küsida kohtualluvuse

kohta kostja arvamust. Sellisel juhul on võimalik arvestada kostja seisukohta ning

kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks rohkem informatsiooni. Seda

seisukohta toetab kaudselt ka Brüssel I määruse art 28, mille kohaselt deklareerib

kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes

liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja

arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest.

14. Riigikohus on hagi aluseks olevate lepingute p-ga 9 sarnase sõnastuse osas märkinud,

et selline sõnastus võib olla sisult mitmeti mõistetav. Seetõttu tulnuks maakohtul

kooskõlas menetlusõiguse normidega tuvastada, milles pooled lepingute p-s 9 kokku

leppisid (Riigikohtu 29.03.2017 määrus tsiviilasjas 3-2-1-4-17, p 16). Ka viidatud

Riigikohtu lahendis oli lepingus kokku lepitud, et kui pooled ei saavuta erimeelsuste

korral kokkulepet, lahendab erimeelsuse kohus Eesti Vabariigi seaduste järgi

(originaal inglise keeles: If the Parties cannot reach an agreement, the dispute shall

be resolved pursuant to procedure prescribed in the laws of the Republic of Estonia).

15. Arvestades riigikohtu praktikat ja käesoleva tsiviilasja asjaolusid, leiab

ringkonnakohus, et maakohtul tuleb asja menetlusse võtmise otsustamisel küsida

kostjalt seisukohta kohtualluvuse osas ja tuvastada mh poolte tegelik tahe

rendilepingute p 9 osas. Juhul kui hageja väidab, et poolte ühine tegelik tahe oli p-s 9

kokku leppida ka kohtualluvuses, lasub sellise tahte tõendamiskoormis TsMS § 230 lg

1 järgi hagejal (vt nt Riigikohtu 29.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-17, p 16).

Lisaks tuleb maakohtul hinnata kohtualluvust lähtudes Brüssel I määruse art 7 lg 1 p-

dest a) ja b).

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)