3-16-947/56 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-947

Haldusasi

XX

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

28.01.2016

kirjas

nr

4-4/1641-20

antud

otsuse

21.12.2015 esitatud kasutusteatiste tagastamise kohta

tühistamiseks,

Tallinna

Linnavalitsuse

13.04.2016

korralduse nr 565-k tühistamiseks ning Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

kohustamiseks

võtta

kasutusteatised menetlusse ja viia läbi kohane menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Arvo Junti

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Terje

Krais

Kolmandad isikud –

KK, volitatud esindajad MM ja VV;

RR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 19. veebruari

2018. a otsus haldusasjas nr 3-16-947.

2. Teha haldusasjas nr 3-16-947 uus otsus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ja

tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28.01.2016 kirjas nr 4-4/1641-20 antud

otsus 21.12.2015 esitatud kasutusteatiste tagastamise kohta.

3. Mõista Tallinna linnalt XX kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud

2516,40 (kaks tuhat viissada kuusteist eurot ja 40 senti) eurot. Ülejäänud osas jätta

menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-16-947

2(13)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 02.05.2012 korraldusega nr 618-k muudeti Haabersti linnaosas

asuvate katastriüksuste Kotlepi tn 8 (katastritunnus 78406:612:0120) ja Kotlepi tn 8a

(katastritunnus 78406:612:0066) aadressiks Kotlepi tn 8. XX on Kotlepi tn 8 kinnistu

(katastritunnus 78406:612:0167, pindala 2473 m2) omanik. Kinnistul asuvad üksikelamu,

individuaalgaraaž ning majapidamisabihoone (varjualune).

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) viis 13.02.2013 Kotlepi tn 8 kinnistul läbi

paikvaatluse. Paikvaatluse akti kohaselt tuvastati, et kinnistul asub elamu, mis on kokku

ehitatud abihoonega, samas TLPA 03.06.1996 kinnitatud ehitusloa nr 735 ehitusprojekt ei

kajasta elamu kokku ehitamist abihoonega.

3. XX esitas TLPA-le 26.06.2014 Kotlepi tn 8 hoonete mõõdistusprojekti.

4. TLPA tegi XX-le 30.09.2014 ettekirjutuse nr 74430, mille kohaselt on aadressil Kotlepi tn

8 asuvat elamut laiendatud abihoonega kokkuehitamise teel, mistõttu ei vasta see 03.07.1996

väljastatud ehitusloa nr 735 aluseks olevale ehitusprojektile. XX kohustati viima Kotlepi tn 8

elamu vastavusse kehtiva ehitusprojektiga. Tallinna Linnavalitsuse 17.12.2014 korraldusega

nr 1926-k tunnistati TLPA 30.09.2014 ettekirjutus nr 74430 XX vaide alusel kehtetuks.

5. TLPA leidis 09.04.2015 kirjas nr 4-4-/14/1641-8, et mõõdistusprojekti alusel ehitusluba

väljastada ei ole võimalik ning palus XX-l esitada ehitusloa taotlus ja nõuetekohane

ehitusprojekt või uue detailplaneeringu algatamise ettepanek või taotlus kehtiva

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.

6. XX esitas 17.04.2015 kirjaga TLPA-le selgitustaotluse, milles leidis, et TLPA on

venitanud tema taotluse läbivaatamisega ning palus esitada konkreetsed viited ja materjalid

kehtiva(te) detailplaneeringu(te) kohta ning nimetada, millistele konkreetsetele tingimustele

projekt ei vasta. Samuti palus XX näidata, millistel õiguslikel alustel antakse ehitusluba

mõõdistusprojekti alusel ning mõõdistusprojekt peab vastama ehitusprojektile esitatud

nõuetele ja detailplaneeringule. Lisaks palus XX selgitada ja tõendada väiteid naaberkinnistu

omaniku õiguste riive kohta, ning kas TLPA 09.04.2015 kirjas on võetud aluseks algne

3-16-947

3(13)

Kotlepi tn 8 kinnistu või tänane liidetud kinnistu. TLPA vastas 20.05.2015 kirjaga XX

17.04.2015 selgitustaotlusele.

7. XX esitas 21.12.2015 TLPA-le kasutusteatised Kotlepi tn 8 varjualuse laiendamise järgse

ning individuaalgaraaži ümberehitamise järgse kasutuselevõtu kohta.

8. TLPA teostas 13.01.2016 Kotlepi tn 8 kinnistul paikvaatluse, mille kohta vormistati

paikvaatluse akt.

9. TLPA tagastas 28.01.2016 kirjaga nr 4-4/1641-20 kasutusteatised XX-le. Amet märkis,

et XX esitatud mõõdistusprojektist nähtub, et hoone ehitisealune pind on 360 m2. Ehitisregistri

andmetel on Kotlepi tn 8 ehitusloaga lubatud üksikelamu maht 770 m3. Esitatud

kasutusteatistest nähtub, et ebaseaduslikult ehitatud hooneosade maht on kokku 364 m3.

Ehitusseadustiku (EhS) lisa 2 kohaselt tuleb üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga ehitise

laiendamisel üle 33% taotleda kasutusluba. Seega on kasutusteatises käsitletud ehitis

kasutusloakohustuslik.

10. XX esitas TLPA 28.01.2016 kirjale 29.02.2016 vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis

13.04.2016 korraldusega nr 565-k rahuldamata. Asjaolu, et Kotlepi tn 8 kinnistul asuv

abihoone ja elamu koos moodustavad ühe ehitise, on tuvastatud ameti poolt 13.02.2013 ja

13.01.2016 läbiviidud paikvaatluste põhjal ning see nähtub ka 26.06.2014 esitatud

mõõdistusprojektist. Seega oli toimunud ehitustööde tulemuseks elamu laiendamine, milleks

EhS lisa 2 kohaselt on nõutav kasutusluba. Isegi juhul, kui tegemist oleks eraldiseisvate

ehitistega, saaks amet aktsepteerida nende olemasolu vaid juhul, kui nende hoonestusalune

pind jääks kogusummas detailplaneeringuga lubatud raamidesse, s.t ei ületaks 250 m2. Sellest

suurema ehitusõiguse andmist saab amet kaaluda uue detailplaneeringu koostamisel või

projekteerimistingimuste alusel pärast kehtiva detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist

eeldusel, et taotletav ehitusõigus on kooskõlas Haabersti linnaosa üldplaneeringuga ning

kavandatavaga ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Linnavalitsus lähtub esitatud

mõõdistusprojektist vaid faktilise olukorra tuvastamisel, kuna see kajastab piisavalt täpselt

Kotlepi tn 8 elamu ja abihoone omavolilise ümberehituse tulemusel tekkinud hoone kuju ja

mõõte. Eksitav on vaide esitaja seisukoht, nagu oleks TLPA aktsepteerinud Kotlepi tn 8

juurdeehitist, kuna andis 19.07.2012 kirjaliku nõusoleku nr 57428, millega lubati

päiksepaneelide paigaldamine juurdeehitisele. Ehkki osundatud lubade dokumentatsioonis on

teatav ebakõla – seletuskirjas on märgitud, et päikesekütte paneelid paigaldatakse garaaži

katusele, kuid joonistel on kujutatud päikeseküttepaneelide asukoht elamu ja garaaži vahel

koos märkusega „Kavandatav päikesekollektor 2 paneeli 1x2 m postidel“ – ei saa sellest välja

lugeda, nagu oleks amet aktsepteerinud juurdeehitust, mida pole mainitud kirjaliku nõusoleku

aluseks oleva projekti seletuskirjas ega kujutatud joonistel.

11. XX esitas 16.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud)

TLPA 28.01.2016 kirjas nr 4-4/1641-20 antud otsuse 21.12.2015 esitatud kasutusteatiste

tagastamise kohta tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2016 korralduse nr 565-k

tühistamiseks ning TLPA kohustamiseks võtta kasutusteatised menetlusse ja viia läbi kohane

menetlus.

Haldusmenetlus Kotlepi tn 8 kinnistul asuva garaaži ning varjualuse kasutuselevõtuks ei olnud

õiguspärane, menetluses on rikutud kaebaja õiguspärast ootust ning õigust eesmärgipärasele,

efektiivsele, võimalikult lihtsale ja kiirele, üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi vältivale

menetlusele (haldusmenetluse seaduse, HMS, § 5 lg 2). Teostatud ei ole kohaseid ja vajalikke

toiminguid ning tehtud ettekirjutused ei ole olnud proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes

(HMS § 3 lg 2). Probleemiga on tegeletud pinnapealselt.

3-16-947

4(13)

Kaebaja krundil asuvate ehitiste ehitisalune pind on koos elamu, garaaži ning varjualusega

kokku

m2,

mis

ei

ületa

kehtiva

detailplaneeringuga

krundile

kehtestatud

täisehitusprotsenti (22%). Kaebaja eesmärgiks on kanda ehitisregistrisse Kotlepi tn 8 kinnistul

asuvad garaaž ning varjualune, millele on ehitusloa alusel paigaldatud päikesekollektorid.

Kaebaja ei väida, et kinnistute liitmisega oleks ehitusõigus muutunud, vaid on seisukohal, et

arvestades kinnistu tänast suurust, ei ületa ehitistealune pind detailplaneeringuga lubatud

täisehitusprotsenti. Planeerimisseaduses kasutatav mõiste „ehitusalune pindala” ei ole

planeerimisseaduses määratletud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-59-13).

TLPA ei ole põhjendanud oma seisukohta, et Kotlepi tn 8 kinnistul asuvad elumaja,

katusealune ja garaaž moodustavad ühe ehitise. Paikvaatluse andmeid kaebajale avaldatud ei

ole ja kui paikvaatlused on toimunud, siis ilma kaebaja teadmata. 2014. a-l esitatud

mõõdistusprojekt, millest lähtumiseks puudub kehtiva seadusandluse alusel õiguslik alus, ei

näita muud kui hoonete kuju ja suurusi. Tegemist on nii üksikelamust kui teineteisest

eraldiseisvate juurdeehitistega. Kehtiva EhS § 3 lg-st 3 tulenevalt võib funktsionaalselt koos

toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, teatise- ja

loamenetlustes käsitada ühe ehitisena. Sätte sõnastusest tulenevalt ei ole see kohustuslik.

Üksikelamu on seaduslikul alusel (20.06.1997 kasutusluba) kasutuses ning dokumentatsioon

on puudulik garaaži ning varjualuse osas. Miks on otsustatud käsitada elumaja, millel on

kasutusluba, ühe hoonena varjualuse ja garaažiga, ei ole selgitatud. Vastustaja on oma

järelduse rajanud kaugvaatluse teel saadud muljele, mis on vähe ülevaatlik. TLPA ei ole

tõendanud vajadust (EhS § 3 lg 3) ega õiguslikku alust iseseisvate ehitiste lugemiseks üheks

hooneks.

Kotlepi tn 8 kinnistul asuva garaaži ehitisealuseks pinnaks on 55,5 m2 ja varjualuse

ehitisealuseks pinnaks 55,3 m2. Seega võis esitada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse (EhSRS) § 29 lg-te 1 ja 2 ning EhS § 47 lg-te 2 ja 4 kohaselt

kasutusteatise. Kaebaja esitas kasutusteatise mõlema ehitise kohta. Kummagi ehitise

ehitisealune pind ei ületa 60 m2 ega kõrgus 5 m. Garaaži ja varjualusega ei ole olemasolevat

elumaja laiendatud ehk sellele külge, peale või alla ehitatud. Kasutusloa taotluse nõudeks

puudub alus.

Kaebajale

anti

19.07.2012

ehitusluba

nr

57427

maasoojuspumba

torustiku

ja

päikesekollektorite paigaldamiseks, samuti kirjalik nõusolek nr 57428 ehitise tehnosüsteemide

muutmiseks. Lubades paigaldada päikesekollektorid varjualusele, mille kohta esitati

kasutusteatis, on vastustaja ehitist ning selle kasutust läbi oma tegevuse aktsepteerinud.

Esitatud joonistel oli paneelide asukoht kujutatud elamu ja garaaži vahelisel alal ehk

varikatusel.

Vastustaja on kaebaja päringutele, vaietele ja selgitustaotlustele küll vastanud, kuid see ei ole

viinud konstruktiivse lõpplahendini. Soovitus uue detailplaneeringu kehtestamise taotluse või

kehtiva detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks on küsitav, sest

kui tekkinud olukord on lahendatav kasutusteatise esitamisega, siis ei ole antud soovitus

eesmärgi suhtes proportsionaalne ega vajalik.

Kaebaja tellitud 06.04.2017 ehitustehnilise ekspertiisi auditi aruanne nr B22/17 kinnitab, et

Kotlepi tn 8 kinnistul asuvad pikendatud garaaž ja selle ning elamu vahel asuv

päiksekollektorite alune varjualune/katusealus on kasutuskõlblikud ning kasutuseks ohutud.

Samuti kinnitab aruanne, et ehitised vastavad nõuetele ning on eraldiseisvad ega moodusta üht

hoonet. Seda kinnitavad ka teised tõendid: 19.07.2012 ehitusluba nr 57427, 19.07.2012

kirjalik nõusolek küttesüsteemi ja päikesekollektorite paigaldamise kohta (nähtub

varjualuse/katusealuse püstitamise aeg); 12.06.1997 ehitise vastuvõtukomisjoni akt (nähtub

3-16-947

5(13)

garaaži mõõtmetega 43,6 m2 kasutusse lubamine 20.06.1997, sh garaaži pikenduse suurus);

21.12.2015

kasutusteatised

garaaži

juurdeehituse

ning

varjualuse/katusealuse

kasutuselevõtmiseks (nähtuvad mõlema hoone mõõtmed seisuga 21.12.2015); 08.08.1996

ehitusprojekti osaks olevad „üldandmed“ (koos vastuvõtukomisjoni aktiga tõendab garaaži

olemasolu ja kasutusse lubamist 1997); fotod Kotlepi tn 8 krundil asuvate hoonete kohta,

nende teineteise suhtes paiknemise ja krundi piiri kohta; Kotlepi tn 10 omanike nõusolekud

2008 muudatustele, sh garaaži pikendusele.

Vastustaja on vaikinud arhiivis olevatest dokumentidest, millest nähtub, et garaaž on saanud

kasutusloa koos elamuga 1997. a-l ja on asunud asukohas, milles see kasutusse lubati.

Tänaseks on tegemist üksnes garaaži elamu suunas pikendamisega, millele on EhS lisaga 2 ja

EhSRS § 29 lg-st 2 tulenevalt ette nähtud kasutusteatise läbi kasutusse lubamine.

12. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Kasutusteatised tagastati, sest varem oli

tuvastatud, et kinnistul asuvad abihooned ja elamu koos moodustavad ühe ehitise (hoone). Et

garaaži ja varjualuse näol on tegemist omavahel ühendatud, mitte teineteisest ega kinnistul

asuvast elamust eraldiseisvate ehitistega, on nende ehitamise tulemuseks ilmselgelt elamu

laiendamine. Elamu maht oli ümberehitamise eelselt 770 m3, ümberehitamisega lisandunud

maht on 364 m3, s.o enam kui 47%. Tulenevalt EhS § 50 lg-st 1 ja lisast 2 tuleb esitada

kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid. Asjaolu, et ebaseaduslikult püstitatud

abihooned moodustavad ühe ehitise, on tuvastatud vastustaja poolt 13.02.2013 ja 13.01.2016

läbi viidud paikvaatlusega. Seda kinnitab ka kaebaja 26.06.2014 esitatud mõõdistusprojekt.

Kaebaja ei ole esitanud ühtki dokumenti, mis tõendaks, et ebaseaduslikult püstitatud garaaž ja

varjualune on elamust eraldiseisvad ehitised.

Kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavalitsuse 07.09.1995 korraldusega nr 114 kehtestatud

„Tiskre elurajooni 1. ehitusjärjekorra detailplaneering“ ning Tallinna Linnavolikogu

07.03.1996 otsusega nr 19 kehtestatud „Tiskre elurajooni 1. ehitusjärjekorra detailplaneeringu

korrektuur“. Detailplaneeringust tulenevalt on Kotlepi tn 8 kinnistu maksimaalne lubatud

hoonestusalune pind 250 m2, korruste arv 2 ja detailplaneeringukohane hoonestusala jääb

Kotlepi tn 10 kinnistu piirist 3 m kaugusele. Mõõdistusprojekti kohaselt on ehitiste

ehitusalune pind 360 m2. Lisaks on elamu korruste arv 3 ja juurdeehitus on projekteeritud

Kotlepi tn 10 kinnistu piirini. Järelikult ei vasta mõõdistusprojekti kohane lahendus

detailplaneeringule hoonete ehitusaluse pinna, korruselisuse ning abihoone ja seda elamuga

ühendava varikatuse asukoha osas (nimetatud ehitised jäävad detailplaneeringu kohaselt

ehituskeelualasse) ning on vastuolus EhSRS § 29 lg-ga 3 ja EhS § 12 lg-ga 2.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist liideti Kotlepi tn 8 kinnistuga Kotlepi tn 8a kinnistu, s.t

tänane kinnistu moodustub kahest katastriüksusest ning on seetõttu oluliselt (1059 m2 võrra)

suurem. Detailplaneeringus määratud maksimaalne ehitistealune pind (ruutmeetrites)

katastriüksuste liitmise tulemusena ei muutunud. Kinnistute liitmise ajal kehtinud ja ka praegu

kehtiv planeerimisseadus ei näe ette, et katastriüksuste liitmine muudaks kehtiva

detailplaneeringuga määratud ehitusõigust või muid detailplaneeringust tulenevaid nõudeid.

Ühtlasi tähendab see, et isegi kui ebaseaduslike ehitiste näol oleks tegemist elamust

eraldiseisvate ehitistega, ei piisaks antud juhul kasutusteatiste esitamisest, sest igal juhul ei

vastaks lahendus mõõdistusprojektist tulenevalt detailplaneeringule.

Vastustaja on oma 09.04.2015 ja 20.05.2015 kirjades soovitanud kaebajal kas esitada

ehitusprojekt, mis on kooskõlas kehtestatud detailplaneeringu ja väljastatud arhitektuur-

ehituslike lisatingimustega (lähtudes seejuures eeldusest, et kinnistul asuvad ehitised vastavad

ehitusprojektile või viiakse projektiga vastavusse) või juhul, kui kaebaja soovib suuremat

ehitusõigust kui detailplaneeringuga lubatud, taotleda detailplaneeringu osalist kehtetuks

3-16-947

6(13)

tunnistamist kinnistu osas ja projekteerimistingimusi või uue detailplaneeringu algatamist.

Seejuures ei ole vastustajal võimalik kaebajale tagada, et kui ta astub nimetatud sammud, siis

ebaseaduslikult püstitatud ehitised igal juhul seadustatakse. Alternatiivselt saab kaebaja

tulenevalt 01.07.2015 jõustunud EhSRS §-st 29 pärast detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamist taotleda kasutusluba, esitades ehitusprojekti asemel EhSRS § 29 lg 6 alusel

ehitise auditi. Tulenevalt EhS § 12 lg-st 2 peab lahendus olema kooskõlas Haabersti linnaosa

üldplaneeringuga. Kaebaja on 18.05.2016 esitanud linnale taotluse detailplaneeringu osaliseks

kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole esitanud ehitusprojekti ega ehitise auditit, mistõttu ei

ole vastustajal võimalik hinnata, kas ehitis vastab ehitisele ja ehitamisele esitatavatele

nõuetele. Vastustajal ei ole pädevust anda lubasid detailplaneeringuga vastuolus oleva

ebaseaduslikult püstitatud ehitise seadustamiseks. Samuti ei ole vastustajal enne korrektse

menetluse läbiviimist ning puudulike andmete põhjal võimalik öelda, milline on menetluse

tulemus.

Kasutusteatiste tagastamise õiguspärasuse üle otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, et

vastustaja vastuväited seoses detailplaneeringuga on tänaseks ära langenud, või 06.04.2017

ehitustehnilise ekspertiisi auditi aruandes nr B22/17 sedastatu, kuivõrd vastustajal ei olnud

kasutusteatiste tagastamisel võimalik nendest asjaoludest lähtuda. Samuti ei oma kaebuse

lahendamisel kasutusteatiste tagastamise õiguspärasuse üle tähtsust muud kaebaja poolt

kohtumenetluse raames esitatud tõendid, kuivõrd nendest ei olnud vastustajal kasutusteatiste

tagastamise ajal võimalik juhinduda. Kuivõrd õigusaktid ei sedasta, millal tuleks ehitis lugeda

üheks ehitiseks ja millal mitmeks eraldi ehitiseks, langetab vastustaja olukorras, kus ehitist

võib mingite näitajate alusel lugeda üheks, teiste näitajate põhjal aga teiseks, otsuse

kaalutlusõiguse alusel, juhindudes linnaruumilistest kaalutlustest.

13. KK ei soovinud oma seisukohta kaebuse suhtes esitada. Kolmas isik märkis, et kaebaja

kinnistul paiknevad ehitised ei riiva olemasoleval kujul kolmanda isiku õigusi.

14. RR ei olnud kirjalikus seisukohas nõus Kotlepi tn 8 ebaseaduslikult püstitatud ehitisega.

Kolmas isik ei ole andnud luba XX-le ehitada kinnistute piirile sellist hoonet. Ehitis on liiga

piiri äärde ehitatud, nõutud vahemaa naaberkrundist puudub. Püstitatud ehitis muudab

oluliselt halvemaks vaate, langetab kaalukalt kinnisvara väärtust, lisaks võtab lisaehitis suure

osa esihoovi pikkusest enda alla, mis tähendab, et ei ole võimalik juurdeehitisi teha enda

kinnistul.

15. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Vastustaja ei saanud asja lahendamise ajal arvestada

ehitustehnilise ekspertiisi auditi aruandes nr B22/17 esitatud arvamusega, kuna sellist tööd ei

olnud asja lahendamise ajal olemas.

Vastustaja hindas kaebaja esitatud kasutusteatisi ja tuvastas, et kinnistul asuvad abihooned ehk

garaaž koos selle laiendusega ja päiksekollektorite alune varjualune/katusealune on ühendatud

eluhoonega ehk tegemist on ühe ehitisega ja elamut on laiendatud abihoonega kokkuehitamise

teel. Vastustaja selgitas olukorda kaebajale, täites sellega selgitamis- ja uurimiskohustust.

Tallinna planeeringute registris on fikseeritud Kotlepi tn 8 juurdeehitise eskiisile tehtud

märkus, milles piirkonna arhitekt on väljendanud 05.12.2007 seisukoha, et kavandatud

ehitusõigus ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ja majandushoone elamuga kokku

ehitamine on piirkonda arhitektuurselt sobimatu, sest rikub ühtset kvartali välisilmet. Sellest

saab järeldada, et kaebaja soov on olnud suunatud majandushoone elamuga kokkuehitamisele,

ent sellist luba ta saanud ei ole.

3-16-947

7(13)

Vastustaja ei saanud jätta tähelepanuta, et kui tegemist on olemasoleva hoone laiendamisega,

siis on vajalik kasutusloa taotluse esitamine (EhS § 33 lg 5 ls 1). Samuti ei saanud jätta

arvestamata sellega, et tiheasustusalal asuvate naaberkinnisasjade omanike vahelised

huvikonfliktid seoses ehitamisega peab lahendama detailplaneering. Kaebaja ei esitanud

tõendit, et naaber oleks lubanud ehitada vahetult naaberkinnistu piirile. RR on eitanud

nõusoleku andmist juurdeehituse püstitamiseks. Vastustaja on mh teinud kindlaks hoonete

paiknemise naaberkinnistu piirist 0,9 m kaugusel.

Vastustaja on õigesti selgitanud, et ebaseaduslikult laiendatud ehitis ei vastanud kehtivale

detailplaneeringule, sest ehitis on laiendatud ehitamiseks mitteettenähtud alasse ja ehitusmaht

on oluliselt suurenenud. Samuti selgitas vastustaja, et detailplaneeringuga määratud

ehitusõigusest suurema ehitusõiguse andmist saab kaaluda uue detailplaneeringu koostamisel

või projekteerimistingimuste alusel pärast kehtiva detailplaneeringu osalist kehtetuks

tunnistamist. Seega on kaebajale teada, et kasutusloa taotluse esitamisel on võimalik senisest

ulatuslikuma ehitusõiguse taotlemine. Taotletav ehitusõigus peab olema kooskõlas Haabersti

linnaosa üldplaneeringuga ning kavandatavaga ei tohi rikkuda kolmandate isikute õigusi.

Vastustaja ei saa kaebajale tagada, et ebaseaduslikult püstitatud ehitised igal juhul

seadustatakse, kuna otsuse saab teha menetluse tulemusena pärast seaduses sätestatud ja

otsuse langetamiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamist. Vastustaja on pakkunud välja

alternatiivse lahenduse tulenevalt 01.07.2015 jõustunud EhSRS §-st 29, mil saaks pärast

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist taotleda kasutusluba, esitades ehitusprojekti asemel

EhSRS § 29 lg 6 alusel ehitise auditi.

Õigusaktid ei sätesta, millal tuleks ehitis lugeda üheks ehitiseks ja millal mitmeks eraldi

ehitiseks, ometi on vastustaja lahendanud olukorra õigesti. Seejuures on vastustajal

kaalutlusõigus võtta arvesse ka linnaruumilisi kaalutlusi ja vastustaja ongi seetõttu lähtunud

detailplaneeringust tulenevatest nõuetest.

Kaebaja ja vastustaja esitatud andmetel vastab kaebaja ehitamine kinnistul ehitise

laiendamisele (EhS § 4 lg 2). TLPA ei ole päikesekollektorite paigaldamisel lubanud, et

kinnistu abihoone ühendatakse eluhoonega. Kaebaja ei ole tõendanud, et kinnistul asuvad

eraldiseisvad hooned. Ka kaebaja esitatud spetsialisti töö selgitustest võib aru saada, et

funktsionaalsuse seisukohast ehitiste ühe katuse alla viimine oli otstarbekas, mis viitab, et

kaebaja sooviks oli hoonete kokkuehitamine. Ka visuaalselt on tegemist tervikliku hoonega.

TLPA on objekti fikseerinud ja ka tehtud fotod kinnitavad, et püstitatud abihooned ei ole

eraldiseisvad hooned, vaid moodustavad ühe ehitise. Mõõdistusprojekti andmeid aluseks

võttes ei vastanud olukord detailplaneeringule hoonete ehitusaluse pinna, korruselisuse ning

abihoone ja seda elamuga ühendava varikatuse asukoha osas (nimetatud ehitised jäävad

detailplaneeringu kohaselt ehituskeelualasse) ning oli selliselt vastuolus EhSRS § 29 lg-ga 3 ja

EhS § 12 lg-ga 2. Ka ehitise maht oli oluliselt muutunud. Kuna detailplaneeringu kehtestamise

ajal kehtinud õigusnormide kohaselt tuli lubatud ehitusaluse pinna sisse arvestada ka rajatiste

alune pind, siis hõlmab ehitusalune pind nii hooneid kui rajatisi. Seega ületas ehitiste alune

pind ilmselgelt detailplaneeringuga lubatut.

Vastustaja keeldus õiguspäraselt kasutusteatiste alusel edasiste toimingute tegemisest. Asjas

omab tähtsust, et varem oli tuvastatud abihoone ja elamu kokkuehitamine ehk tegemist on

elamu laiendamisega (47%), mis iseenesest tingib EhS § 50 lg-st 1 ja lisast 2 tulenevalt, et

vajalik on esitada kasutusloa taotlus. Katastriüksuste liitmine 2012. a-l ei tähendanud, et

detailplaneeringuga määratud ehitusõigus muutuks. Mõõdistusprojekti andmeid sai vastustaja

kasutada ja see oli usaldusväärne tõend.

3-16-947

8(13)

Kaebaja esitatud ehitustehnilise ekspertiisi auditi aruandest nr B22/17 ei saa järeldada, et

Kotlepi tn 8 kinnistul asuvad pikendatud garaaž ja selle ning elamu vahel asuv

päiksekollektorite alune varjualune oleks eluhoonest eraldatud. Esitatud tööst võib välja

lugeda, et kõigile hoonetele on rajatud ühine katus, sellel on konstruktsioon ja välispiire.

Auditi aruandes nimetatakse selgelt, et kõik ehitised 1, 2, 3 on ühendatud ühise katuse alla

(töö lk 16/22) ja ühendavaks konstruktsiooniks on katus. Kuna katus toetub

konstruktsioonilistele elementidele, kõik massiivid viidi ühele tasapinnale, on garaaž

ehituskonstruktsiooniliselt koos pikendusega, varikatusealune ja elamu nimetatud töö kohaselt

ühendatud üheks hooneks ja rajatud on hoone, mida varem pole sinna planeeritud ja lubatud.

Tööst nähtub, et ekspert ise teeb kaebajale ettepaneku kasutusloa menetluse läbimiseks, mida

oli soovitanud ka vastustaja.

Päiksepaneelide paigaldamiseks väljastati luba arvestusega, et paneelid paigaldatakse garaaži

ja elamu vahelisele alale. Kaebaja ei ole taotlenud, et mingid elemendid paigutatakse hoopis

garaaži katusele. Kaebaja on selliselt garaaži ja varikatuse funktsionaalselt sidunud ja

tekkinud on hoone üle 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga, mis välistab võimaluse lahendada

probleemi läbi kaebaja esitatud kasutusteatiste. Vastustaja ei ole toetunud oma vastustes ja

kaebaja taotluse lahendamisel meelevaldsetele või ebaõigetele järeldustele. Kaebaja enda

tellitud ja esitatud töö kinnitab vastustaja põhijärelduste õigsust. Vastustaja ja kaebaja

spetsialisti fotod ja RR saadetud fotod kinnitavad samuti, et eraldiseisvaid hooneid kinnistul ei

asu. Ebaselge on kaebaja seisukoht, justkui oleks vastustaja aktsepteerinud garaaži kasutust

läbi päikeseküttepaneelide paigutuse. TLPA ei ole aktsepteerinud sellist juurdeehitust, mis

lubaks hooned kokku ehitada. Kaebaja esitas tõendina ka Kotlepi tn 8 elamu ja garaaži

ehitusprojekti seletuskirja, millest nähtub, et garaaži ja elamu vahele pidi jääma ca 10 m vahe,

mida aga järgitud ei ole.

Haldusasja lahendamist ei mõjuta see, et kaebaja taotlusel anti välja Tallinna Linnavolikogu

07.09.2017 otsus nr 112. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine annab kaebajale

võimaluse taotleda suuremat ehitusõigust, mida kaebaja veel ei ole teinud.

Vaideotsus (korraldus nr 565-k) käsitleb kõiki kaebaja taotlustega seotud küsimusi, selles on

esitatud vajalikud selgitused ja viited faktilisele ja õiguslikule alusele, otsus on seadusele

vastav ega saa rikkuda kaebaja õigusi, mistõttu jääb vaideotsuse tühistamise nõue

rahuldamata. Kuna kohus leidis, et linna keeldumine oli kaebaja esitatud teatiste alusel

õiguspärane, siis ei saa kohus rahuldada ka kohustamisnõuet.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

16. XX palub 21.03.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega

kohus jättis rahuldamata kaebuse tühistada TLPA 28.01.2016 kirjas nr 4-4/1641-20 antud

otsus 21.12.2015 esitatud kasutusteatiste tagastamise kohta, ja teha selles osas uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

Kaebaja on esitanud kogu menetluse kestel vastuväiteid selle kohta, et TLPA poolt

kaugvaatluse teel läbi viidud paikvaatlused ei võimalda anda objektiivset ja asjakohast

hinnangut. Kohus ei ole kaebaja väidetele tähelepanu pööranud ega põhjendanud, miks ta

kaebaja väidetega ei nõustu. Haldusorgan ei ole kontrollinud kõiki ehitiste eraldiseisvaid

osasid ja konstruktsioone. Küll on seda tehtud auditi läbiviimisel. Vastustaja ega kohus ei ole

hinnanud, milliste kriteeriumide järgi loetakse ehitised mitmeks eraldi või üheks ehitiseks.

Kohtuotsusest ei ole jälgitav, millised detailid ja tunnused viitavad ja tõendavad, et tegemist

on ühe ehitisega. Selgusetuks jääb, mis 26.06.2014 mõõdistusprojektis näitab, et tegemist on

elamu laiendamisega ja ehitised on käsitatavad ühe hoonena. Kokkuehitamine on üksnes

3-16-947

9(13)

TLPA tõlgendus. KK 11.03.2008 eskiisilt „Üksikelamu ja abihoone laiendus ja

rekonstruktsioon“ ei nähtu rajatiste kokkuehitamine. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et

TLPA on 19.07.2012 andnud ehitusloa nr 57427 elamu ja garaaži vahele päikesekollektorite

paigaldamiseks postide püstitamiseks, mis ei oleks olnud võimalik, kui garaaži ja elamu vahel

ei oleks selleks antud ajal ruumi olnud (kui garaaž ja elamu oleks olnud kokku ehitatud).

Ehitised (elamu ja garaaž) ja rajatis (päikesekollektorite alune varjualune) on ühe katusekatte,

mitte ühe katuse all. Sellele viitab ka auditi aruanne nr B22/17. Ekspert märgib ka, et kõik

ehitised on iseseisva kandekonstruktsiooniga. Kohus ei ole põhistanud vajadust lugeda

Kotlepi tn 8 asuvaid ehitisi ja rajatist üheks hooneks (EhS § 3 lg 3). Kaebaja kinnistul asuvaid

ehitisi ja rajatist saab igaüht iseseisvalt lammutada ilma, et teised ehitised ja rajatis saaks

kahju. Ehitiste funktsionaalne sidumine ei tähenda tingimata konstruktsioonilist, ehituslikku

sidumist ega muuda iseseisvaid ehitisi üheks ehitiseks.

TLPA poolt heakskiidetud ehitusloa aluseks olnud projekt nägi ette kollektorite paigaldamise

garaaži ja elamu vahele postidele, kehtestamata postide täpset asukohta, sh kaugust garaažist

või eluhoonest, samuti ette kirjutamata konstruktsioonilist paigutust. Asjaolu, et postidele

rajati päikesekollektorite kohtkindlaks paigaldamiseks ka katus, ei ühenda iseseisvaid ehitisi

ja rajatist üheks hooneks. Varikatusele on paigaldatud päikesekollektorid, mille süsteemi

rajamiseks oli vajalik TLPA luba.

Kaebaja ei ole ehitise asendit võrreldes 1997. a väljastatud kasutusloaga muutnud. Otsusest ei

selgu, millest kohus järeldab, et garaaži on nihutatud pärast selle kasutuselevõttu 1997. a-l.

Kohus ei ole hinnanud kaebaja 02.06.2016, 20.02.2017, 10.04.2017, 12.04.2017 ja 08.11.2017

esitatud tõendeid. Oluline on, et garaaži pikendamisele on oma nõusoleku andnud Kotlepi tn 8

naaberkinnistute omanikud (KK koostatud eskiisi 11.03.2008 asendiplaanil).

Kohtu seisukoht, et katastriüksuste liitmine 2012. a-l ei tähendanud, et detailplaneeringuga

määratud ehitusõigus muutuks, on põhistamata. Vastuolu detailplaneeringuga puudub.

Vastuolu

puudub

ka

Haabersti

üldplaneeringuga.

Garaaž

koos

pikendusega

ja

päikesekollektorite alune varjualune vastavad ehitistele ja ehitamisel esitatavatele nõuetele

ning on kasutamiseks ohutud. Kohtu seisukoht, et vastustaja ei saanud kasutusteatiste

tagastamise ajal auditi aruandes nr B22/17 esitatud arvamusega arvestada, on kohatu.

Tegemist on kohtumenetluses esitatud tõendiga, millega oli vastustajal võimalik tutvuda

kohtumenetluse ajal ja esitada sellele seisukoht. Kasutusloa menetlus ei ole käesolevas asjas

kohaseks menetluseks ning garaaži pikendus ja päikesekollektorite alune varjualune on

võimalik kasutusele võtta kasutusteatiste alusel. Seda kinnitab ka auditi aruanne nr B22/17.

17. Tallinna linn palub 27.04.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Halduskohus on õigesti leidnud, et kasutusteatiste menetlemisel sai vastustaja lähtuda

kasutusteatiste esitamise ajal valitsenud tegelikust olukorrast ja vastustajale selleks ajaks

esitatud dokumentidest. Auditi aruannet nr B22/17 ei olnud kasutusteatiste menetluse ajal veel

koostatudki. Seetõttu sai vastustaja otsuse tegemisel lähtuda üksnes 13.02.2013 ja 13.01.2016

paikvaatluse tulemustest ja kaebaja esitatud mõõdistusprojektist. Nii visuaalsel vaatlusel kui

ka mõõdistusprojektist nähtuvalt moodustavad kaebaja kinnistul asuvad abihooned ja elamu

ühe ehitise.

Kuivõrd õigusaktid ei defineeri, millal loetakse ehitis üheks ehitiseks ja millal mitmeks eraldi

ehitiseks, siis langetab vastustaja olukorras, kus ehitist võib mingite näitajate alusel lugeda

üheks, teiste näitajate põhjal aga teiseks, otsuse kaalutlusõiguse alusel, juhindudes mh

linnaruumilistest kaalutlustest. Halduspraktikas on vastustaja asunud seisukohale, et hoone

võib lugeda üheks ehitiseks, kui tegemist on ühe ehitusmahuga, mis kujundab linnaruumi.

3-16-947

10(13)

Määrava tähtsusega on ka piirkond, kus hoone asub. Kui hooned on omavahel ühendatud ja

visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik eristada, kus üks hoone lõpeb ja teine algab, moodustub

hoonemassiiv, mille ruumiline mõju keskkonnale on oluliselt erinev mitme väiksema, selgelt

eraldi paikneva hoone mõjust. See nähtub selgelt RR esitatud fotodelt. Linnaruumilisest

seisukohast ei oma tähtsust ehitise konstruktsiooniline lahendus.

Kasutusteatiste tagastamise õiguspärasuse üle otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, et

vastustaja vastuväited seoses detailplaneeringuga on tänaseks ära langenud. Detailplaneering

tunnistati kaebaja kinnistu osas kehtetuks alles 07.09.2017.

Paikvaatlusaktidest, kohtumenetluses esitatud fotodelt ja kaebaja enda selgitustest nähtub, et

tegelikkuses on päikesekollektorid paigaldatud nn varjualuse katusele ning varjualune koos

garaaži ja elamuga on ühendatud ühise katusega, moodustades hoonemassiivi, mille puhul ei

ole visuaalsel vaatlusel võimalik eristada, kus üks hoone lõpeb ja teine algab. Kohus on

õigesti sedastanud, et päikesekollektorite paigaldamist lubades ei ole amet lubanud abihoonete

elamuga ühendamist.

Asjaolu, et praegu asub ehitis naaberkinnistu Kotlepi tn 10 piirist 0,9 m kaugusel, nähtub

mõõdistusprojekti asendiplaanilt, mis kuulub kaebaja esitatud mõõdistusprojekti koosseisu.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Ka auditi aruande nr B22/17

koosseisus ei olnud asendiplaani vmt, millest nähtuks muudatuste suurus, hoonete

paiknemine. Nimetatud töö ei käsitle elamut üldse.

18. RR jäi 23.04.2018 kirjalikus seisukohas enda varasema seisukoha juurde.

19. KK oma seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. XX apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohus on puudulikult

hinnanud tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme. Tallinna linn on puudulikult

rakendanud uurimispõhimõtet, on jätnud asjas välja selgitamata olulise tähtsusega asjaolu, mis

on võinud viia olulise diskretsiooniveani. Seetõttu tuleb Tallinna linna 28.01.2016 otsus

tühistada, millest tulenevalt lasub linnal kohustus jätkata kaebaja poolt esitatud kasutusteatiste

menetlust.

21. Vaidluse tuumaks on küsimus, kas kaebaja poolt valmis ehitatud garaaži ja

majapidamisabihoone (nagu nad on kirjas kasutusteatistes) ehitisregistrisse kandmiseks piisab

kasutusteatiste esitamisest (nagu leiab kaebaja) või on tegemist kasutusloakohustusliku

ehitisega (nagu leiab linn). Vaidlustatud TLPA 28.01.2016 otsusest nähtuvalt leiab linn: „/…/

Ehitisregistri andmetel on Kotlepi tn 8 ehitusloaga lubatud üksikelamu maht 770 m3. 21.

detsembril 2015 ametile esitatud kasutusteatistest nähtub, et ebaseaduslikult ehitatud

hooneosade maht on kokku 364 m3. Ehitusseadustiku (EhS) lisa 2 kohaselt tuleb üle 60 m2

ehitisealuse pinnaga ehitise laiendamisel üle 33% taotleda kasutusluba. Seega on Teie poolt

kasutusteatistes käsitletud ehitis kasutusloakohustuslik ning amet tagastab kasutusteatised.“

EhSRS § 29 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne EhSRS

jõustumist ehitatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise

kasutamine teavitatuks, lähtudes EhS-s sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist

tulenevaid erisusi. Ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise

kasutamine teavitatuks vastavalt EhS lisas 1 või 2 sätestatule. Kui ehitis on valmis ja

ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa

3-16-947

11(13)

või kasutamisest teavitada vastavalt EhS lisale 2. EhS lisa 2 kohaselt tuleb ehitisealuse

pinnaga 20‒60 m2 ja kuni 5 m kõrge elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone

püstitamisel, ümberehitamisel, laiendamisel kuni 33% või laiendamisel üle 33% esitada

kasutusteatis. Elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitisealuse pinnaga üle 60 m2

laiendamisel kuni 33% tuleb esitada kasutusteatis ja ehitusprojekt; laiendamisel üle 33% aga

kasutusluba. Niisiis sõltub praeguse vaidluse lahend sellest, millise ehitisealuse pinnaga

ehitist (kas alla või üle 60 m2) laiendati ning kui suur oli laiendamise mahuprotsent.

22. Ringkonnakohus nõustub Tallinna linnaga, et Kotlepi tn 8 elamut, varjualust ja garaaži

tuleb käsitada ühe ehitisena EhS § 3 lg 3 tähenduses. Tegemist on funktsionaalselt koos

toimiva ehitusliku kompleksiga ning selle ühe ehitisena käsitamisel ei ole oluline, kuidas on

ehitise osad omavahel konstruktsiooniliselt ühendatud või kas neid oleks võimalik lammutada

elamut ja üksteist kahjustamata. Linn on adekvaatselt põhjendanud, miks tuleb ehitatud

kompleksi käsitada ühe ehitisena – tegemist on ühe ehitusmahuga, mis kujundab linnaruumi.

Kui hooned on omavahel ühendatud ning visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik eristada, kus üks

hoone lõpeb ja teine algab, moodustub hoonemassiiv, mille ruumiline mõju keskkonnale on

oluliselt erinev mitme väiksema, selgelt eraldi paikneva hoone mõjust. RR poolt 01.11.2017

halduskohtule saadetud fotodelt (II kd tl 93‒95) nähtub selgelt, et visuaalselt ei ole Kotlepi tn

8 ehitise puhul võimalik eristada erinevate ehitiste olemasolu ning seda visuaalse vaatluse

põhjal tehtud järeldust ei väära ei ehitise mõõdistusprojekt ega ehitusekspertide arvamus.

Olukorras, kus juba lihtsa vaatluse põhjal pole erinevate ehitiste olemasolu võimalik

tuvastada, on tegemist ühe ehitisega. Järelikult tuli EhS lisa 2 puhul rakendada regulatsiooni,

mis kohaldub üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone

puhul.

23. Tuvastamaks, kas majapidamisabihoone ja garaaži ehitisregistrisse kandmiseks piisab

kasutusteatisest ja ehitusprojektist või tuleks taotleda kasutusluba, tuleb kindlaks teha ehitise

laiendamise protsent. Halduskohus on otsuse p-des 46 ja 50 osutanud, et ehitist laiendati 47%

või enam, kuid jätnud põhjendamata, kuidas sellisele järeldusele jõuti. Ka vastustaja on

kohtumenetluses läbivalt viidanud samale laiendamise protsendile, võttes ilmselt aluseks

ehitisregistris oleva ehitise mahu 770 m3 ning kasutusteatistes esitatud majapidamisabihoone

mahu 166,8 m3 ja garaaži mahu 197,2 m3, kokku seega 364 m3. Kui ehitisregistrisse kantud

hoone ja juurde ehitatud majapidamisabihoone (varjualune) mahus menetlusosaliste vahel

vaidlust ei ole (kuigi 1997. a ehitise vastuvõtu aktist ei nähtu otseselt, kas hoone maht hõlmab

ka garaaži mahtu või mitte), on linn jätnud haldusmenetluses välja selgitamata ja halduskohus

kohtumenetluses kontrollimata, kui suures mahus tegelikkuses laiendati olemasolevat garaaži.

Nimelt saab ringkonnakohtu arvates asjas kogutud materjalidest järeldada, et 43,6 m2 pinnaga

garaaž ehitati välja juba 1996. a ehitusloa alusel ning sellele anti ka 1997. a-l kasutusluba.

Niisiis ei ole garaaž tervikuna ebaseaduslikult ehitatud, vaid üksnes selle laiendus.

Haldusmenetluses on jäänud üheselt välja selgitamata, millises mahus teostati garaaži puhul

juurdeehitusi. Garaaži juurdeehituse mahust aga sõltub ehitise laiendamise mahu protsent ja

ehitise seadustamiseks vajalikud dokumendid.

24. Elamu ehitusprojekti (I kd tl 148‒149) kohaselt pidi elamu olema garaažita, kuid kahele

autole mõeldud varjualusega pinnaga 43,6 m2. Auto katusealuse materjalide spetsifikatsioon

viitab aga, et juba ehitusprojektis oli siiski ette nähtud kivist seintega garaaži, mitte varjualuse

ehitamine (vt ka ehituseksperdi märkus II kd tl 75). 1996. a ehitusloa asendiplaanilt (I kd tl

141) nähtub, et ehitusloa alusel oli lubatud ehitada elamust eraldiseisev garaaž. Kaebaja

esitatud fotodelt (I kd tl 150) nähtub, et 1997. a-l oli garaaž valmis ehitatud. Ehkki fotode

kvaliteet on kehv ja tõsikindlalt ei ole võimalik tuvastada, millal fotod on tehtud, ei ole linn

tegelikult vastu vaielnud kaebaja poolt menetluses läbivalt esitatud väitele, et koos elamuga

3-16-947

12(13)

ehitati 1996‒1997 valmis ka elamust eraldiseisev garaaž. Ehitise vastuvõtukomisjoni

12.06.1997 aktist nähtub, et ehitise koosseisus võeti vastu ka mitteeluruum pinnaga 43,6 m2 ja

ka sellele osale ehitisest anti kasutusluba. Niisiis võib arvata, et garaaž pinnaga 43,6 m2 on

seaduslikult ehitatud, saanud kasutusloa, kuid mingil põhjusel jäänud ehitisregistrisse

kandmata.

25. Kui eeldada, et garaaž pinnaga 43,6 m2 on kasutusloaga seaduslik ehitis (vrdl

kasutusteatises laiendatud garaaži ehitisealune pind 55,5 m2), ei ole garaaži laienduse maht

EhS lisa 2 tähenduses 197,2 m3, vaid märksa väiksem. Ringkonnakohtu umbkaudsete

arvutuste põhjal saab väita (eeldusel, et garaaži kõrgust pole muudetud), et garaaži ei

laiendatud mitte 197,2 m3, vaid laiendus seaduslikule garaažile oli ca 42,9 m3. Sellisel juhul

laiendati ehitist majapidamisabihoone ja garaaži laienduse näol kokku 209,7 m3 (mitte 364 m3,

nagu on ekslikult leidnud linn ja halduskohus), mis moodustab ehitise mahust (770 m3) ca

27,2%, s.o alla 33%. Ehitise laiendamise protsent oleks veelgi väiksem juhul, kui 1997. a-l

vastu võetud hoone mahu (770 m3) hulka ei olnud arvestatud valmis ehitatud garaaži maht ja

see tuleks ehitise mahule veel liita. Mõlemal juhul piisaks EhS lisa 2 kohaselt ehitise

seadustamiseks kasutusteatise ja ehitusprojekti esitamisest ja linna poolt kasutusteatiste

tagastamine kaebajale oli õigusvastane ning linn oleks pidanud jätkama kasutusteatiste

menetlemist, nõudes mh veel esitamata dokumentide (nt ehitusprojekt) esitamist.

26. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et linn on kasutusteatiste menetluses

jätnud uurimisprintsiipi rikkudes välja selgitamata, millises mahus oli seadustatav garaaž

seaduslik ja millises mahus ebaseaduslikult laiendatud ning sellest tulenevalt, milline oli

Kotlepi tn 8 ehitise laiendamise protsent. Tegemist on veaga, mis on võinud viia õigusvastase

otsustuseni. Seetõttu tuleb XX apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning

uue otsusega TLPA 28.01.2016 otsus tühistada. Et detailplaneering on kaebaja kinnistut

puudutavas osas tunnistatud Tallinna Linnavolikogu 07.09.2017 otsusega nr 112 (II kd tl

114‒116) kehtetuks, ei ole enam linna viited ehitamise vastuolule detailplaneeringuga

asjakohased (kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, HKMS § 158 lg

2). Kasutusteatiste menetluse jätkamisel lasuvad linnal endiselt EhS § 48 lg-tes 5 ja 6

sätestatud kohustused.

27. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja esimese ja teise kohtuastme

menetluskulud. Esimeses kohtuastmes kantud menetluskuluna taotleb kaebaja vastustajalt

2417,40 euro väljamõistmist (I kd tl 166‒172). Ringkonnakohus on seisukohal, et kulude

seotus praeguse haldusasjaga ei ole osaliselt tõendatud. Nii ei nähtu 22.04.2016 arvelt nr

0101/2016 (juriidiline konsultatsioon ja esindamine 1,5 tundi), et kulud oleks seotud praeguse

asjaga ning samuti on arve esitatud nädalaid enne kaebuse esitamist halduskohtusse. Samuti

nähtub 18.05.2016 arvelt nr 0108/2016, et osaliselt on arve esitatud seonduvalt TLPA

28.01.2016 otsuse vaidlustamisega vaidemenetluses. Vaidemenetluse kulusid ei saa aga

kohtumenetluses vastaspoolelt välja nõuda. Niisiis peab ringkonnakohus põhjendatuks

vähendada kaebaja esimese kohtuastme menetluskulusid 4,5 töötunni ja seega 756 euro võrra

(koos käibemaksuga). Nii on kaebaja põhjendatud ja tõendatud esimese kohtuastme

menetluskuluks 1661,40 eurot.

05.09.2018 menetlusdokumendis on kaebaja esitanud apellatsiooniastme menetluskulude

nimekirja hulgas kogu kohtumenetluse jooksul kantud menetluskulud. Ringkonnakohus viitab,

et HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad

osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri,

3-16-947

13(13)

esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus

menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kaebaja 05.09.2018 menetlusdokumendi

positsioonidel 2.5‒2.11 märgitud menetluskulud on kantud seonduvalt esimese kohtuastme

menetlusega ja neid ei esitatud halduskohtule vastavalt HKMS § 109 lg-le 1, ei ole nende

kulude väljamõistmine apellatsiooniastmes võimalik ja ringkonnakohus jätab need

tähelepanuta.

Teises kohtuastmes taotleb kaebaja 840 euro õigusabikulude väljamõistmist, millele lisandub

riigilõiv 15 eurot (II kd tl 191 ja 217‒218). Menetluskulude seotus praeguse haldusasjaga on

nõuetekohaselt tõendatud ja menetluskulude suurus põhjendatud.

Eelnevast tulenevalt mõistab ringkonnakohus Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja esimese ja

teise kohtuastme menetluskulu kokku 2516,4 eurot. HKMS § 168 lg 11 kohaselt tuleb

kohtuotsus rahasumma väljamõistmist puudutavas osas täita 30 päeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates.

Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)