3-16-1648/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1648

Haldusasi

XX kaebus Pärnu Linnavalitsuse 13. juuli 2016 otsuse

nr 3-15/991 ja sellega väljastatud kasutusloa nr

1612371/03564 osaliseks tühistamiseks ning kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Piret Tõnnus-Saks

Kolmas isik – YY

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

8. oktoobri 2018. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari

2018. a otsus haldusasjas nr 3-16-1648 muutmata.

2. Mõista XX-lt YY apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 1044 (üks tuhat

nelikümmend neli)

eurot. Muus

osas

jäävad menetlusosaliste menetluskulud

apellatsiooniastmes menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.11.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-16-1648

2(11)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus väljastas 19.06.2015 otsusega nr 3-5/859 ehitusloa nr 1512229/01611

Pärnu linnas Roheline tn 6a kinnistul asuva elamu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.

2. Pärnu Linnavalitsus väljastas 13.07.2016 otsusega nr 3-5/991 kasutusloa nr

1612371/03564 Pärnu linnas Roheline tn 6a kinnistul laiendatud elamu kasutuselevõtmiseks.

3. XX esitas 15.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud)

Pärnu Linnavalitsuse 13.07.2016 otsuse nr 3-5/991 ja sellega väljastatud kasutusloa nr

1612371/03564 osaliseks tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse tegevusega tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks.

Kaebaja on Roheline tn 6 asuva kinnistu omanik. Vaidlustatud kasutusluba ei ole kooskõlas

19.06.2015 väljastatud ehitusloaga ning ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga. Kasutusloa

kohaselt on Roheline tn 6a rekonstrueeritud elamu maht 1351,6 m3, samal ajal kui

ehitusprojekti seletuskirja ja ehitusloa kohaselt on hoone maht 1163 m3. Ehitusprojekti

seletuskirja p-i 5 kohaselt on hoonel terrass ja rõdu. Tegelikkuses aga ei ole Roheline tn 6a

rekonstrueeritud elamul rõdusid. Kasutusluba võimaldab tulevikus rajada Roheline tn 6a

elamu läänekülge rõdu, mis rikub kaebaja õigust privaatsusele. Roheline tn 6a elamu

läänepoolsele küljele, kuhu ehitusprojekti kohaselt oli kavandatud rõdu, on ehitatud uks, mille

ees puudub ohutust tagav piire (ehk tegu on nn poolelioleva prantsuse rõduga). Sellist

lahendust ei saa lugeda ohutuks.

Vastustaja on Roheline tn 6a rekonstrueeritavale elamule ehitusluba väljastades käitunud

õigusvastaselt (ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude on kaebaja esitanud haldusasjas nr

3-15-2544). Vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on kaebajale tekkinud otsene varaline

kahju. Kaebajal tuli enda õiguste ja huvide kaitseks kasutada professionaalset õigusabi,

kuivõrd kaebajal endal puuduvad valdkonnapõhised teadmised enda õiguste ja huvide

parimaks kaitseks. Kui vastustaja ei oleks ehitusluba väljastanud, ei oleks kaebaja pidanud

alustama vaidemenetlust ja selles kulusid kandma. Kuigi üldjuhul on vaidemenetluses

osalemine vabatahtlik ja üldreeglina vaidemenetluses kantud menetluskulud väljamõistmisele

ei kuulu, siis antud juhul oli vaidemenetlus kaebaja jaoks ainus viis olla ära kuulatud

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 mõttes.

Rikutud on kaebaja õigust privaatsusele. Väljastatud ehitusloa alusel on Roheline tn 6a elamu

asukoht nihkunud oluliselt lähemale kaebajale kuuluva kinnisasja piirile. See on vähendanud

kaebaja kinnisasja kagunurga sihtotstarbelist kasutamist, sest Roheline tn 6a kahekordne

elamu varjab kogu kaebaja kinnisasja kagunurga päikesevalguse. Hetkel on kahe kinnistu

vahel tume ca 1,6 m kõrgune puitlippaed, mis on tänu lipivahedele läbinähtav. Kaebaja

privaatsuse tagamiseks on vajalik püstitada Roheline tn 6a kinnisasja ning kaebaja kinnisasja

piirile ca 20 m ulatuses heledat tooni 2 m kõrgune puitlippaed, mille maksumus on kaebaja

arvutuste kohaselt 2400 eurot.

3-16-1648

3(11)

Vastustaja ei ole kasutusloa väljastamisel arvestanud päevavalgustegurit ning Eesti standardi

894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ p-s 4.3.6 toodud näitajaid.

Roheline tn 6a elamust tulenevalt on kaebajale kuuluva elamu lõunapoolsetes eluruumides

valgustingimused olulisel määral vähenenud, mis on tinginud kaebaja vajaduse teostada

ümberehitustöid.

Kaebaja oleks tulnud kasutusloa menetlusse kaasata. Kasutusloa väljastamisel ei ole vastustaja

kaalunud kaebaja õigusi ega huve. Vastustaja oleks saanud kohaldada kaebaja õiguste ja

huvide kaitseks mitmesuguseid leevendusmeetmeid, muu hulgas väljastada kasutusloa

kõrvaltingimusega, mille kohaselt oleks Roheline tn 6a elamu põhjasein tulnud värvida üle

valgustpeegeldava värviga. Vastustaja on jätnud arvestamata ka Pärnu linna üldplaneeringuga

ettenähtud täisehitusprotsendi ja Roheline tn 6a kinnistu vastavuse täisehitusprotsendile.

Ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti järgi on elamu ehitusalune pindala 232 m2 ning krundi

täisehituse protsent 24,8% ja seda koos kuuri lammutamisega. Olukorras, kus kuuri ei olnud

lammutatud ei kasutusloa väljastamise hetkeks ega ka hiljem, võib olla ületatud Roheline tn

6a kinnistu täisehitusprotsent. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et ka elamu kõrgus ei vasta

projekteerimistingimustega ettenähtud maksimaalsele kõrgusele. Vastavaid asjaolusid ei ole

vastustaja kasutusloa väljastamisel kontrollinud. Vastustaja ei ole Roheline tn 6a kasutusloa

väljastamisel üldse hinnanud kasutusloa väljastamisest tekkivaid mõjusid kaebaja õigustele

ning avalikule huvile.

Vastustaja on kasutusluba ehitisregistris kolm korda muutnud, seejuures ka sisuliselt, s.t

muudatuste näol ei ole olnud tegemist ilmse ebatäpsuse (HMS § 59) parandamisega.

Vastustajal oleks tulnud läbi viia kasutusloa muutmise menetlus või uuendada kasutusloa

väljastamise menetlust ning tunnistada esmalt väljastatud kasutusluba kehtetuks. Kuna

vastustaja on sisuliselt muutnud kasutusluba pärast selle väljastamist seaduses ettenähtud

haldusmenetluse läbiviimiseta, esinevad alused kasutusloa tühistamiseks.

Kasutusloa näol võib olla tegemist tühise haldusaktiga, kuivõrd see võimaldab kasutada

elamut, mis ei ole ei terrassi/rõdu väljaehitamata jätmise tõttu ohutu.

4. Pärnu linn vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

Kaebaja

väited

privaatsusõiguse

rikkumisest

on

paljasõnalised

ja

tõendamata.

Vaidemenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks puudub õiguslik alus.

Kaebaja arvamused ja vastuväited Roheline tn 6a kinnistul ehitamise ja ehitise kohta olid

kasutusloa menetlusele eelnenud menetlustes puudutatud isikute ärakuulamise käigus

tuvastatud, nendega oli mõistlikult arvestatud ja nende alusel projekti muudetud (tuleohutuse

tagamiseks „tumma seina“ kavandamine kaebaja kinnistu poolsele küljele). Kasutusloa

andmine oli õiguspärane ka kolmandate isikute menetlusse kaasamiseta, sest kaebaja arvamus

ei oleks saanud kasutusloa andmist mõjutada.

Kasutusloa andmisest keeldumise aluseid ei esinenud. Kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu,

et kasutusloa taotlus ei ole kasutusluba. Roheline tn 6a omanik esitas elamu rekonstrueerimise

järel 08.04.2016 elamu kasutusloa taotluse, mille lisas 1 “Eluruumide andmed” on rõdude ja

lodžade pinnaks märkinud 40,9 m2. Projekti kohaselt on elamu läänepoolsele küljele

kavandatud rõdu pinnaga 16,9 m2. Roheline tn 6a rekonstrueeritud elamu ülevaatamisel tehti

kindlaks, et rõdusid elamule ehitatud ei ole. Kuivõrd elamu oli muus osas ehitatud ehitusloa

saanud projektile vastavalt, kanti elamu tehnilised andmed registrisse, mille käigus sattus

kiirustamise tõttu registrikandesse ka rõdu pind. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mille kohta

on tänaseks tehtud registris paranduskanne nr 1611522/26514. Asjaolu, et elamu

läänepoolsesse külge ei ole rõdu välja ehitatud, ei olnud kasutusloa andmisel takistuseks, sest

3-16-1648

4(11)

läänepoolse rõdu ehitamata jätmine ei riku õigusaktidega ehitisele ja ehitamisele kehtestatud

nõudeid ega kolmandate isikute (sh kaebaja) õigusi. Arvutusviga, mis ei mõjuta haldusakti

sisuliselt, tuli andmete esitajal parandada, mille põhjal muudeti kontrollimise järel kasutusloa

menetleja poolt registrisse kantud kasutusloa tehnilisi andmeid vastavalt tegelikule olukorrale,

seejuures kasutusloa sisu muutmata. Paranduskanne tehti adressaadile teatavaks (HMS § 59).

Ilmse ebatäpsuse parandamisest kolmandate isikute teavitamise nõuet seadus ei sätesta.

Kaebaja väide ehitise nihkumise kohta on väär. Projekteerimistingimustega on lubatud

olemasolevat ehitist ehitise lõunapoolses küljes (Rohelise tänava poolt) laiendada, mida

kinnistu omanik ei ole oluliselt kasutanud, vaid on jäänud põhimõtteliselt olemasoleva hoone

piiridesse (ka selline lahendus on projekteerimistingimuste kohane). Kaebajale ja kolmandale

isikule kuuluvate hoonete vaheline kaugus ei ole muutunud. Seda on kinnitanud kohtud

varasemalt haldusasjas nr 3-15-2544. Kasutusloa saanud Roheline tn 6a elamu paikneb samas

kohas, kus selle elamu ehitamist 1991. a ehitusloa alusel alustati ja 2015. a ehitusloa alusel

jätkati. Kaebaja küll väidab, et kasutusloa saanud ehitis on ohtlik, kuid on jätnud märkimata,

millega kasutusloa saanud elamu kaebajat ohustab. Kasutusloa andmise menetluses ei pidanud

vastustaja elamul terrassi ja rõdu puudumist sellisteks puudusteks, mis takistaksid elamu

sihipärast kasutamist või oleks aluseks kasutusloa andmisest keeldumisele (ehitusseadustiku

(EhS) § 55). 2016. a-l anti Roheline tn 6a kinnistule ehitatud elamule kasutusluba, mille

menetlemise käigus on tuvastatud, et elamu on ehitatud vastavalt ehitusloa saanud projektile

(ehitise ülevaatamise akt nr 60). Asjaolu, et 2015. a-l antud ehitusluba on õiguspärane, on

tuvastatud haldusasjas nr 3-15-2544. Kasutusloa menetluses lähtub vastustaja eeldusest, et

ehitatud on vastavalt ehitusloa saanud projektile. Kasutusloa saanud elamu vastab

rekonstruktsiooni projektile ja õigusaktidega sätestatud nõuetele, sh nii ehitustehnilistele kui

ohutusnõuetele.

5. YY palus jätta kaebuse rahuldamata.

Ligi 200 m2 erinevus ehitise mahu arvestamisel tekkis ehitusprojekti autori ja

omanikujärelevalve teostaja erinevast arusaamisest majandus- ja taristuministeeriumi

05.06.2015 määruse nr 57 rakendamisel. Esialgne vigane kanne on registris nüüdseks

parandatud ja paranduskande kohaselt on ehitise maht 1162 m2 (mitte 1351 m2). Rõdu

puudumine ei saa riivata kaebaja õigusi või huve. Käesolevaks ajaks on rõdu ehitamine lõpule

viidud. Roheline tn 6a ehitusloaga seotud vaidlused on lõppenud jõustunud Tallinna

Ringkonnakohtu 15.02.2017 otsusega haldusasjas nr 3-15-2544. Seega ei saa praegust kaebust

põhjendada kaebaja privaatsusõiguse rikkumise argumendiga. Roheline tn 6a elamu

läänekülje teisele korrusele on ehitatud uks, kuid uksega seotud asjaolud, sh piirde

puudumine, ei riku ega riiva mingil viisil kaebaja õigusi. Roheline tn 6a elamu ei takista

päikesevalguse jõudmist kaebaja elamu kõneluse aknani ega kaebaja elamu lõunaküljele

tervikuna, kuivõrd Roheline tn 6a elamu vari jookseb piki kaebaja elamu seina ees kulgevat

mururiba.

Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas paranduskannete tegemine ehitisregistris rikub tema

subjektiivseid õigusi. Seadusest ei tulene kaebajale õigust pöörduda kohtusse teise isiku või

avaliku huvi kaitseks. Arusaamatuks jääb kaebaja puutumus elamu väidetava ohtlikkusega.

Kaebaja on esitanud kohtule joonised, mis ei kuulu Roheline tn 6a elamu

rekonstrueerimisprojekti dokumentide hulka, mistõttu ei ole joonised usaldusväärsed tõendid

ja tuleb jätta tähelepanuta. Rekonstrueerimisprojekti kohaselt on Roheline tn 6a elamu

ehitatud vanale vundamendile, elamu asukoht ei ole muutunud ega nihkunud kaebaja

kinnistule lähemale. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et oleks toimunud

päevavalguse vähenemine tema elamu ruumides. Kolmanda isiku krundi täisehitusprotsent ei

3-16-1648

5(11)

ületa ühelgi juhul 25% ja ehitusalune pind 272 m2. Roheline tn 6a ehitised vastavad

projekteerimistingimustele.

6. Tallinna Halduskohus jättis 26.01.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1016,40 eurot.

Kaebaja on tuginenud ka kasutusloa väljastamisele eelnenud 19.06.2015 ehitusloa võimalikule

õigusvastasusele, kuid käesolevaks ajaks on ehitusluba puudutav vaidlus haldusasjas nr 3-15-

2544 lahenenud. Seetõttu ei ole vaja analüüsida põhjalikult kaebaja neid seisukohti, mis

seostuvad ehitusloa väidetava õigusvastasuse küsimusega. Kohus nõustub vastustaja ning

kolmanda isiku seisukohtadega selles, et rõdu ehitamata jätmine ei saa kaebaja õigustele mõju

avaldada. Käesolevaks ajaks on rõdu ehitamine lõpule viidud. Samas välja ehitamata rõdu

kasutusloa väljastamist ei takistaks. Ka elamu teisele korrusele ehitatud, kuid ilma ohutust

tagava piirdeta uks ei riku kaebaja õigusi, tegemist on üksnes kolmanda isiku enda valiku või

riskiga.

Vastustaja on Roheline tn 6a elamu mahu kohta esitatud andmete erinevust põhjendanud ilmse

ebatäpsusega, mis on käesolevaks ajaks parandatud. Kaebaja seisukoht, et haldusakti andmete

kolmel korral muutmine tähendab seda, et vastustaja ei ole menetlust korrektselt läbi viinud,

kasutusloa tühistamise aluseks olla ei saa (HMS § 59). Kaebusest ei nähtu, kuidas võiks

ebatäpsuste parandamine rikkuda kaebaja õigusi. Projekteerimistingimuste järgselt võis elamu

suurim kõrgus olla 8 m. Vaidlust on tekitanud üksnes asjaolu, millisest nivoost trepi kõrgust

arvestada, kui see mingis osas esimese korruse põrandapinnast allapoole ulatub, kuid teisalt on

kaebaja märkinud seoses eelnimetatuga, et vastava liitmistehte korral võib hoone kõrgus

ulatuda 7,95 meetrini ning sel juhul ei oleks enam selge, et kõrgus ehitusprojektile ja

ehitusloale vastaks. Kaebaja arvamus lubatud kõrguse võimalikust ületamisest taandub

asjaolule, et puhvervahemik võrreldes lubatuga oleks liiga väike ehk ainult 5 cm, mistõttu

peaks vastustaja seda veelkord kontrollima. Otsest põhjust selleks ei ole, sest olenemata

sellest, kuidas kõrgust arvutada, ei nähtu haldusasja materjalist, et see võiks olla üle 8 m.

Vastustaja ei pea pelgalt oletuse pinnalt kõike uuesti kontrollima. Haldusmenetlus tuleb viia

läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, et vältida isikutele

üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist.

Kaebaja arvates on vastustaja jätnud arvestamata Pärnu linna üldplaneeringuga ettenähtud

täisehitusprotsendi ega ole hinnanud Roheline tn 6a kinnistu vastavust selles osas. Kuuri

teema kajastub ka varasemas ehk ehitusloa vaidlustamisega seonduvas menetluses haldusasjas

nr 3-15-2544, mille raames on kolmas isik selgitanud, et kuuri lammutamise tähtaega

vastavates dokumentides ei sisaldunud, et ehitamise ajal oli kuur tööriistade hoidmiseks

vajalik ja et see kavatsetakse likvideerida.

Asjas ei ole esitatud dokumente selle kohta, et kaebaja elamus oleks päevavalguse (oluline)

vähenemine toimunud. Tiheasustusalal toimuva ehitustegevuse tõttu võib lähimas naabruses

paiknevatele hoonetele kahtlemata mõnevõrra vähem päikesevalgust langeda, kuid sellega

peab arvestama ning antud juhul ei nähtu haldusasja materjalist, et tegemist võiks olla

märkimisväärse riivega. Eeldada ei saa, et vastustaja taoliste menetluste läbiviimisel kõikide

piirnevate kinnistute elamutes omal initsiatiivil insolatsiooninäitajaid hindaks.

EhS § 54 lg 5 ja lg 6 p-i 2 kohaselt kaasatakse kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik

kasutusloa menetlusse ja esitatakse vastav eelnõu arvamuse avaldamiseks üksnes vajaduse

korral. Antud juhul ei pidanud vastustaja seda vajalikuks, sest eelnenud ehitusloa menetlusse

oli kaebaja kaasatud. Seega võis vastustaja eeldada, et kaebaja oli suures osas kattuva sisuga

küsimustest teadlik.

3-16-1648

6(11)

Olukorras, kus kasutusluba osutus õiguspäraseks, tuleb ka vastupidisel eeldusel baseeruv

kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub 26.02.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus

otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt tühistada halduskohtu otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Ehitisele esitatavatele ohutusnõuetele ei vasta ehitis, mille eesmärgipärase kasutamise korral

on võimalik inimesel kukkuda uksest, mille kõrgus maapinnast on ligi 4 m. Vastustaja oleks

saanud ette näha kasutusloa kõrvaltingimuse, mille kohaselt on elamu läänepoolsete uste

kasutamine keelatud. Vastustaja on ise rõhutanud, et kasutusluba anti tervele ehitisele, seega

ka rõdule, mis kasutusloa andmise hetkel puudus. Kasutusluba, mis on antud ehitisele, millel

puuduvad ehitusprojekti järgsed ehitise osad, ei saa olla õiguspärane. Kaebajal on subjektiivne

õigus nõuda vastustajalt Roheline tn 6a elamuga seonduva ohu realiseerumise ärahoidmist

selleks, et kaebaja või tema pereliige ei peaks olema tunnistajaks raskete tagajärgedega

õnnetusjuhtumile. Halduskohtu seisukoht, et välja ehitamata rõdu ei takista kasutusloa

väljastamist, on vastuolus EhS § 55 p-ga 1 ja § 50 lg-ga 1.

Halduskohus on jätnud arvestamata, et vastustaja ise on kinnitanud, et kasutusloas sisalduvate

tehniliste andmete täiendav kontrollimenetlus on algatatud just seoses kaebaja kaebusega

halduskohtule (vt vastustaja e-kirjavahetus 17.10.2016 menetlusdokumendi lisas 3).

Kirjavahetusest Roheline tn 6a arhitektiga tuleneb, et vastustaja ei kontrollinud ega pidanudki

vajalikuks kasutusloa väljastamisel kontrollida, kas kasutusloa taotluses kajastuvad andmed

ehitusloale vastavad või mitte. Vastustaja ei pidanud ka registris paranduskannete tegemiseks

vajalikuks ise läbi viia täiendavaid mõõdistusi, vaid usaldas Roheline tn 6a arhitekti selgitusi.

Ka arhitekt on rõhutanud, et kasutusloas väljastatud andmed olid ebaõiged ja hoone

välisperimeeter ei vasta tegelikkusele. Ebausutav on vastustaja väide, et rõdu sissekandmisega

on tegemist ilmse ebatäpsusega ja inimliku eksimusega.

Ehitisregistris ei ole kasutusloa taotlusega koos esitatud dokumentatsioon kättesaadav. Alates

01.04.2016 tuli esitada kõik andmed ehitisregistrile elektrooniliselt, kuid vastustaja ei ole seda

nõuet täitnud. Halduskohus oleks pidanud uurimisprintsiibist tulenevalt nõudma vastustajalt

kasutusloaga seotud dokumentatsiooni esitamist. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades (sh

korduvaid paranduskandeid pärast kaebuse esitamist ja vastustaja vastuolulisi selgitusi

nendega seonduvalt) on võimalik järeldada, et vastustaja ei olegi soovinud kogu kasutusloa

menetlusega seonduvat dokumentatsiooni kättesaadavaks teha. Halduskohus jättis välja

selgitamata, millest olid ehitisregistris tehtud muudatused tingitud ja mis oli algse kasutusloa

väljastamise eesmärgiks. Kohtul tuli kasutusloa õiguspärasust hinnata selle väljastamise hetke

seisuga.

Roheline tn 6a ehitis on vastuolus projekteerimistingimustega. Kasutusloa taotlusega koos ei

ole esitatud teostusmõõdistusi, mis näitaks, kui pikk ja lai on Roheline tn 6a elamu. Samuti ei

nähtu, et oleks mõõdetud hoone tegelikku kõrgust maapinnast. Dokument, mille vastustaja on

lugenud ehitusjärgseks teostusmõõdistuseks, ei vasta teostusmõõdistusele ettenähtud nõuetele.

Kui liita hoonet ümbritseva maapinna keskmise kõrguse ning esimese korruse põrandapinna

vahe (0,9 m) hoone kõrgusele (7,35 m), on tulemuseks 8,25 m, mis ületab selgelt

projekteerimistingimustes ettenähtud kõrguse. Pole võimalik tuvastada, mille alusel on

vastustaja ümbritseva maapinna kõrguseks hinnanud 5,1 m. Geodeetilisel alusplaanil puudub

vastav informatsioon. Halduskohus oleks pidanud välja selgitama, mis on ümbritseva

maapinna tegelik kõrgus, kuna see omab olulist tähtsust elamu tegeliku kõrguse

väljaselgitamisel. Halduskohus on tuginenud üksnes vastustaja väidetele elamu kõrguse osas,

3-16-1648

7(11)

mis omakorda tuginevad arhitekti arvamusele. Vastustaja oleks pidanud viima läbi täiendavad

teostusmõõdistused ja haldusmenetluse käigus elamu tegeliku kõrguse välja selgitama.

Halduskohus ei ole võtnud seisukohta selles, kas Roheline tn 6a kinnistu täisehitusprotsent ja

ehitisealune pind vastab projekteerimistingimustes ning Pärnu linna üldplaneeringus määratud

maksimaalsele täisehitusprotsendile ja maksimaalsele ehitisealusele pinnale.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja 27.11.2017 menetlusdokumendi lisades 7 ja 8

esitatud joonised, millele on kantud Roheline tn 6a elamu koordinaadid. Joonistelt nähtub

selgelt, et ehitusloas kajastatud koordinaatide ja ehitisregistrisse kantud algse kasutusloa

koordinaatide vahel on oluline erinevus. Samuti on erinevus ehitusloas märgitud

koordinaatide ja kasutusloas märgitud ehitise koordinaatide vahel.

Halduskohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormuse. Vastustajal oli kohustus kontrollida,

kas minimaalne keskmine päevavalgustegur vastab kaebaja elamus suurima väärtusega ruumi

tüübile ka pärast Roheline tn 6a ehitise valmimist. Kaebaja on osundanud Eesti standardile,

millest tulenevalt ei tohi kaebaja esimese korruse lõunapoolses toas väheneda päevavalguse

hulk rohkem kui 50% esialgsest insolatsioonist. Võrreldes 1991. a ehitusprojekti järgse

asukohaga (kus Roheline tn 6a hoone kaugus oli krundi piirist 4,17 m), on Roheline tn 6a

elamu püstitatud Roheline tn 6 elamu poole (2,52 m krundi piirist).

Halduskohus on jätnud hindamata hüvitamisnõude eelduseks oleva vastustaja tegevuse

õigusvastasuse. Olukorras, kus kasutusloa tühistamiseks alus puudub, võib kasutusluba olla

siiski väljastatud õigusvastaselt. Kui tuvastatakse vastustaja tegevuse õigusvastasus kasutusloa

väljastamisel ning see on põhjuslikus seoses kaebajale kahju tekitamisega, esineb vaatamata

kasutusloa tühistamata jätmisele alus hüvitamisnõude rahuldamiseks.

Vastustaja ei kaasanud kaebajat kasutusloa menetlusse. Vastustaja ei ole tõendanud, et kui

kaebaja oleks kasutusloa menetlusse kaasatud, siis oleks kasutusluba igal juhul antud välja

samadel tingimustel nagu praegu. Halduskohus on jätnud selle asjaolu käsitlemata.

8. Pärnu linn palub 06.04.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

Roheline tn 6a elamu on kasutusloa menetluses üle vaadatud ja selle kohta on koostatud

21.04.2016 ehitise ülevaatuse akt nr 60. Päästeamet on andnud ehitisele kooskõlastuse

13.05.2016. Vastustajal ei ole alust kahelda Päästeameti pädevuses elamu ohutuse hindamisel.

Ehitise ülevaatuse ajaks olid kõik elamu avad akende ja ustega täidetud ning suletud. Kohatu

on eeldada elamu omaniku hooletust ja seda, et omanik ei taga oma lähedaste, eelkõige laste,

ohutust. Halduskohus on analüüsinud kaebaja nõudeid rõdu väljaehitamise või välja ehitamata

jätmise osas. Roheline tn 6a elamu ehitamine vastab ehitusloale, seda on võimalik kasutada

nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg 1), kasutusloa andmise keeldumiseks alused

(EhS § 55) puudusid.

Kasutusloa menetluses ega ka kasutusloa kohaselt elamu kasutamisel ei ohustata millegagi

kaebaja eraelu või kodu puutumatust. Tiheasustusealal ei saagi täielikku privaatsust tagada,

samuti seda, et päikesevalgus teatud ajahetkedel suuremal või väiksemal määral takistatud ei

oleks. Haldusasja nr 3-15-2544 raames on seda ka juba selgitatud.

Dokumentide elektrooniline üleandmine ei ole kohustus, vaid seda tuleks eelistada (EhS § 15

lg 4 ls 2). Kaebaja ei märgi, millise dokumendi puudumine asja õigeks otsustamiseks

halduskohtu poolt puudu jäi. Oluline on see, et kasutusloa taotluse menetlemisel nõutud

dokumentatsioon on vastustajale esitatud. Seda tõendab ka apellatsioonkaebuse p-s 2.9 tehtud

viide ehitisregistri märkele „materjalid on kättesaadavad arhiivis“. Menetlusosalised on

3-16-1648

8(11)

esitanud vajalikud tõendid, millega on soovitud enda väiteid tõendada. Halduskohtul puudus

vajadus tõendamiskoormust jagada. Kui halduskohtus on kaebaja taotlenud kasutusloa

tühistamist osaliselt, siis apellatsioonkaebuses on märgitud, et kaebus on esitatud tervele

hoonele väljastatud kasutusloa tühistamiseks. Sellekohast taotlust ei ole võimalik menetleda.

Halduskohus

on

kontrollinud

kasutusloa

vastavust

projekteerimistingimustele.

Projekteerimistingimuste kohaselt on hoone lubatud kõrgus 8 m. Kaebaja väide, et

halduskohus on seejuures tuginenud üksnes vastustaja väidetele, on kohatu ja väär.

Halduskohus on hinnanud hoone kõrgusega seotud dokumente ja menetlusosaliste väiteid ning

jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja arvamus lubatud kõrguse ületamisest taandub tegelikult

asjaolule, et puhvervahemik võrreldes lubatuga oleks ainult 5 cm. Arusaamatu on kaebaja

väide, et halduskohus oleks pidanud kõrgusega seotud asjaolusid veel kontrollima, kui

menetluses selgitati välja, et elamu kõrgus ei ületa 8 m. Apellatsioonkaebuses on kaebaja

leidnud uue kõrguse arvutamise viisi, mis ei ole aga kooskõlas hoone kõrguse arvutamist

reguleeriva majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise aluse“ §-ga 30. Kaebaja on vääralt lähtunud kinnistu keskmisest

kõrgusmärgist.

Kaebaja on eksimuses, väites, et kasutusloa taotlemisel oleks tulnud esitada ka

teostusmõõdistus. Sellist nõuet kasutusloa andmise eeldusena EhS ei sätesta. Küll on kinnistul

toimunud põhilise ehitustegevuse järgi teostatud ehitusjärgne mõõdistus, kus on välja

mõõdetud Roheline tn 6a rekonstrueeritava hoone iga nurk. Halduskohus on otsuse p-s 19

selgitanud kinnistu täisehitusprotsendiga seonduvat. Kaebaja unustab, et kasutusloa saanud

elamu on rekonstrueeritud hoone, mitte uusehitis. Kõik, mis puudutab ehitisealust pinda, on

maasse paigaldatud/valatud enam kui 25 a tagasi ja selles osas kehtib haldusasjas nr 3-15-

2544 tehtud kohtulahend. Elamu rekonstrueeriti olemasolevale vundamendile, mis ei ole

nihkunud ega laienenud.

Naaberkinnistu omaniku kasutusloa menetlusse kaasamine ei ole kohustuslik. Vastustaja ei

pidanud seda vajalikuks. Menetlusse kaasamine ei oleks sisuliselt kasutusloa andmist

mõjutanud.

Halduskohus on otsuse p-s 22 andnud hüvitamisnõudele selge hinnangu.

9. YY palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Kolmanda isiku rõdu on ammu välja ehitatud. Rõdu valmimise järgselt esitas kolmas isik

2017. a aprillis selle kohta ehitisteatise Pärnu Linnavalitsusele ja see on kaebajale teada

(kaebaja on ehitusteatise kohtus vaidlustanud). Lisaks ei riku rõdu väljaehitamisega seotud

ohud kaebaja subjektiivseid õigusi. Ka juhul, kui rõdu ja terrass oleksid jäänud ehitamata, ei

rikuks see mingil määral kaebaja õigusi.

Kaebaja arutlused vastustaja ja ehitusregistri töökorralduse küsimustes ei ole asjassepuutuvad.

Kaebaja väide teostusmõõdistusele ettenähtud nõuete rikkumise kohta on väär. Vastustaja on

selgitanud, et ehitise ülevaatuse akti vormistamise kohta ei ole õigusaktidega nõudeid

sätestatud. Arusaadav ei ole, milliste faktide põhjal on kaebaja otsustanud, et mõõdistustööde

teostamise ajaks ei olnud ehitustööd lõppenud. Ajaline vahe mõõdistustööde teostamise ja

kasutusloa taotluse esitamise vahel seda ei tõenda.

Apellatsioonkaebuses on esitatud uus käsitlus Roheline tn 6a elamu kõrguse arvutamise kohta,

mida tuleb vaadelda uue asjaolu esitamisena. Kolmas isik on seisukohal, et elamu kõrgus ei

ületa projekteerimistingimuste p-s 1.2.8. lubatud kõrgust 8 m.

3-16-1648

9(11)

Kaebaja poolt 27.11.2017 menetlusdokumendi lisades 7 ja 8 esitatud jooniste näol ei olnud

teada, kes, mis ajal ja milliste dokumentide alusel on need koostanud. Mingeid täiendavaid

selgitusi jooniste päritolu kohta kaebaja ei andnud.

Väär on kaebaja väide, et halduskohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormuse. Kuivõrd

kaebaja esitas konkreetse väite, et üks tema eluruum ei vasta insolatsiooninõuetele, siis oleks

ta pidanud esitama selle väite tõendamiseks asjakohased tõendid (HKMS § 59) ja seda

hoolimata sellest, kas haldusorgan on jätnud eelnevalt midagi tegemata või mitte. Kaebaja

asjakohaseid tõendeid ei esitanud.

Kolmanda isiku elamu ei ole ehitatud kaebaja elamule lähemale, kui oli määratud 1991. a

projektdokumentatsiooniga ja poolelijäänud elamu vundamendiga. Seda tõendavad mitmed

haldusasjas nr 3-15-2544 ja käesolevas asjas esitatud tõendid.

EhS § 54 lg-st 5 tulenevalt kaasatakse kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik kasutusloa

menetlusse üksnes vajaduse korral. Seega oli vastustaja diskretsioonist tulenevalt pädev

otsustama, kas kaasata kaebajat kasutusloa menetlusse või mitte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning neid järgides ei pea

vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Eduka kasutusloa tühistamise kaebuse esitamise eelduseks on asjaolu, et kasutusluba rikub

kaebaja

subjektiivseid

õigusi

või

sellise

haldusakti

(nt

detailplaneeringu

või

projekteerimistingimuste) tingimusi, mille eesmärk on kaebaja huvide kaitse. Kui kaebus

esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi,

kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi.

Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti

vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Seetõttu ei pea

kohus kasutusloa õiguspärasust hinnates kontrollima nende menetlus- ja materiaalõiguslike

nõuete järgimist, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-

15-16, p-d 15‒17). Kaebaja on kasutusloa vaidlustamisel viidanud rikutava subjektiivse

õigusega seonduvalt õigusele kodu puutumatusele (õigus mitte näha potentsiaalset õnnetust

naabermaja

rõdult

allakukkuva

inimesega),

valguse

vähenemisele,

majade

vahel

tuleohutuskuja

puudumisele

(apellatsioonkaebuse

p

2.16)

ning

maja

projekteerimistingimustega ja Pärnu linna üldplaneeringuga vastuolus olevate parameetritena

krundi täisehitusprotsendile ning maja kõrgusele. Lähtudes viidatud Riigikohtu otsusest, pidi

halduskohus märgitud asjaolusid hindama ja jätma kõrvale asjakohatu, mis kaebaja

subjektiivseid õigusi ei puuduta või mis lahendati juba haldusasja nr 3-15-2544 raames

[ehitisregistris muudeti korduvalt kasutusloas sisalduvaid ehitise tehnilisi andmeid;

ehitisregistris ei olnud elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud kasutusloa taotlusega koos

esitatud dokumentatsioon; kasutusloa taotlusega koos ei ole esitatud teostusmõõdistusi;

kaebaja 27.11.2017 menetlusdokumendi lisades 7 ja 8 esitatud jooniste erinevus; maja

ehitusloaga seonduv (maja püstitamise võrdlus 1991. a ehitusprojektiga)].

12. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu kasutusloa andmisega põhjustatud kaebaja

subjektiivsete õiguste riivet. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust vältida teiste inimeste elus

ettetulevate võimalike õnnetusjuhtumite pealtnägemist. Tõendid puuduvad selle kohta, et

maja ehitamisega oleks kaebaja maja siseruumide valgustase muutunud nõuetele

3-16-1648

10(11)

mittevastavaks. Seejuures on asjakohatu kaebaja etteheide halduskohtu tõendamiskoormuse

muutmisele. Kui kaebaja väidab, et seoses naabermaja ehitamisega on muutunud nõuetele

mittevastavaks valgustase tema elamu siseruumides, tuleb tal seda väidet tõendada vastavalt

HKMS § 59 lg-le 1 või põhjendada, miks neid tõendeid esitada ei saa. Kaebaja ei ole oma

väidet tõendanud ega põhjendanud ka tõendi esitamise võimatust. Tõendatud ei ole ka ehitise

tuleohutusnõuete rikkumine. Päästeamet on 13.05.2016 kooskõlastanud kasutusloa andmise

(vt ehitise ülevaatuse akt, tl 16) ning puudub mõistlik alus arvata, et Päästeamet oleks

hinnanud ehitise tuleohutusnõuetele vastavust üksnes mingite tingimuste osas, mitte

tervikuna.

13. Seonduvalt ehitise kõrguse ja krundi täisehitusprotsendiga märgib ringkonnakohus

järgmist. Vaidlus puudub selles, et projekteerimistingimuste p 1.2.8 kohaselt oli ehitise

maksimaalseks kõrguseks lubatud 8 m. Kui esimeses kohtuastmes oli kaebaja seisukohal, et

ehitise tegelikuks kõrguseks on 7,95 m, siis apellatsiooniastmes on kaebaja asunud väitma, et

ehitise kõrgus on hoopis 8,25 m, ületades nii 25 cm ulatuses projekteerimistingimustega

lubatu. Apellatsioonkaebuses esitatud uus teooria sellest, kuidas ja millistest parameetritest

lähtuvalt tuleks mõõta ehitise kõrgust, erineb esimeses kohtuastmes esitatud kontseptsioonist

ning seega on tegemist uue asjaoluga HKMS § 198 lg 3 tähenduses, mille lubatavust peab

menetlusosaline põhistama. Kaebaja ei ole mingit põhistust ringkonnakohtule esitanud ja

seetõttu jätab ringkonnakohus vastava asjaolu tähelepanuta. Ka ei pea ringkonnakohus

kaebaja poolt esitatud uue teooria hindamist vajalikuks asja õigemaks lahendamiseks. Isegi

kui

vaidlusaluse

ehitise

kõrgus

oleks

8,25

m,

ei

tooks

selline

kõrvalekalle

projekteerimistingimustest automaatselt kaasa kasutusloa tühistamist, sest kaebaja ei ole

kõrvalekallet seostanud ühegi subjektiivse õiguse riivega (vt sellega seonduvalt ka

ringkonnakohtu põhjendusi allpool). Tõendatud ei ole, et kinnistu täisehitusprotsent oleks

vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga ning ületaks 25%. Kaebaja on ise seostanud

täisehitusprotsendi ületamist krundil asuva ajutise kuuriga (27.11.2017 menetlusdokumendi p

1.17), mis aga tänaseks on lammutatud. Seejuures nähtub juba ehitisele antud ehitusloa

asendiplaanist (tl 108), et vaidlusalune kuur pidi likvideeritama ning sugugi üheselt pole

arusaadav see, kas joonisel märgitud täisehituse protsent 24,8 on arvestatud kuuriga või

kuurita. Kummalgil juhul aga ei oleks ületatud täisehituse protsenti 25, sest kui kuur oli

joonisel täisehituse hulka arvatud, oleks tegelik täisehituse protsent väiksem kui 24,8, sest

kuur on tänaseks likvideeritud. Kui aga kuur oli joonise täisehituse protsendi hulgast välja

arvatud, oli krundi täisehituse protsent 24,8. Likvideeritud kuuri ei saa krundi täisehituse

protsendi hulka arvata, sest selle likvideerimine oli juba ehitusloa andmisel ette nähtud. Mis

puudutab kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väidet uue kuuri püstitamisest, siis

väljub see praeguse kaebuse esemest.

Lisaks eelnevale viitab ringkonnakohus, et isegi kui kaebaja väited vastaksid tõele ja maja

kõrgus oleks 8,25 m ja täisehitusprotsent ületaks lubatu 4% võrra, ei tooks see kaasa

kasutusloa tühistamist, sest tegemist ei oleks oluliste rikkumistega ning kaebaja ei ole ära

näidanud nende rikkumiste seost oma subjektiivsete õiguste riivega. Riigikohus on

24.11.2017 määruse p-des 16 ja 17 märkinud, et puuduvad mistahes põhjendused, miks peaks

iga väiksemgi kõrvalekalle ehitusloast, eri- või detailplaneeringust (sh detailplaneeringu

elluviimise tegevuskavast) või projekteerimistingimustest sõltumata selle olemusest

(materiaalne või formaalne) ja olulisusest tooma vältimatult kaasa kasutusloa andmisest

keeldumise. Selline tagajärg ei oleks paljudel juhtudel proportsionaalne. EhS § 55 p-i 3 tuleb

tõlgendada kaalutlusõigust andvana. Nii saab kasutusloa anda ka ehitisele, mille ehitusluba oli

õigusvastane vastuolu tõttu detailplaneeringuga, kuid mille kasutamine kasutusloaga

määratud otstarbel on ohutu (EhS § 8) ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku

huvi ülemäärast riivet.

3-16-1648

11(11)

14. Kaebaja kaasamata jätmine kasutusloa andmise menetlusse ei too kaasa kasutusloa

tühistamist. EhS § 54 lg 5 kohaselt kaasab pädev asutus kasutusloa menetlusse vajaduse

korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Arvestades vähest riivet kaebaja

subjektiivsetele õigustele, ei saa kaebaja menetlusse kaasamata jätmist pidada õigusvastaseks.

15. Sõltumata sellest, kas vastustaja tegevus kasutusloa väljastamisel oli õiguspärane või

õigusvastane, jääks kaebaja kahjunõue igal juhul rahuldamata, sest vaidemenetluses kantud

kulud õigusabile olid välditavad. Ringkonnakohus viitab Riigikohtu 13.01.2016 otsusele nr 3-

3-1-76-15 (p 12) ja seal viidatud kohtupraktikale, kus on selgelt asutud seisukohale, et kuna

vaidemenetlus on vabatahtlik ja kohtumenetluses kohtukulude jagamine üldteada, on kaebajal

võimalik vältida kulutusi, mis seisnevad vaidemenetluse õigusabikuludes. Seetõttu pole kahju

vältimatu ning vaidemenetluses vaidlustatud haldusakti ja kahju vahel puudub põhjuslik seos.

Vaidemenetluse õigusabikulude hüvitamine oleks vastuolus vaidemenetluse olemusega –

vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas,

kiires ja odavas menetluses. Vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja

haldusorgani selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka õigusabi kasutamata esitada vaide

sellest sõltumata, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi. Kannatanu õigusabikulude

hüvitamise võimalus tooks kaasa ka võimaluse hüvitada haldusorgani sellised kulutused.

16. Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust (HKMS § 200

p 1). HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda ja HKMS §

109 lg 1 alusel vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel ning seetõttu tuleb kaebajal

kanda kolmanda isiku menetluskulud. Kolmas isik on taotlenud menetluskulude

väljamõistmist apellatsiooniastmes kokku 1044 eurot (taotluse resolutsioonis ekslikult 1404

eurot; taotlus, menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tl 181‒187). Ringkonnakohtu

hinnangul on menetluskulude kandmine ja seotus praeguse haldusasjaga nõuetekohaselt

tõendatud ning menetluskulude suurus põhjendatud ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga

sarnase raskusastmega kohtuasjades. Kolmanda isiku taotlus tuleb rahuldada ning mõista

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja viimase menetluskulu 1044 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)