2-17-19405/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.10.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-19405

Tsiviilasi

A Pu hagi Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse

kaudu) vastu tehnorajatise tasumise tasu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmise nõudes

Hagihind

134,57 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A P (isikukood xxx)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi

(e-post ilmarerik@leadell.com)

Kostja: Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse

kaudu, registrikood xxx)

Kostja

esindaja:

Gunnar

Kender

(e-post

gunnar@viimsivv.ee)

10.09.2018

Kohtuistungi toimumise aeg

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Viimsi vallalt (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) A P’u kasuks tehnorajatise

talumistasu 129,90 eurot ja viivis 0,76 eurot.

3. Välja mõista Viimsi vallalt (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) A P’u kasuks viivised VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlgnevuselt 123,90 alates 29.12.2017

kuni põhinõude täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) kanda.

5. Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 2 419,08 eurot.

6. Välja mõista Viimsi vallalt (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) A P’u kasuks 2 419,08

menetluskulude katteks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Viimsi vallal (Viimsi Vallavalituse

kaudu) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Viimsi vallas Xxx alevikus asuv kinnistu aadressiga xxx.

Kinnistul asuva hoone kohal, mitme meetri jagu kinnistu piirest seespool, paralleelselt xxx teega

kulgeb elektriõhuliin pingega 0,4 kV, mis kuulub kostjale. Hageja esitas 27.06.2017 kostjale

vormikohase taotluse elektriõhuliini talumise eest tasu saamiseks. Vallavalitsus vastas A P’ule

19.07.2017, milles teatas, et ta ei saa endale kuuluva tehnorajatise talumise eest tasu maksta, kuna

puudub kohtuotsus, mis kohustaks seda tegema.

Kostja omaga samasugune elektriõhuliin, mis kulges samuti paralleelselt xxx teega üle hageja

kinnistu, kuulus varasemalt Imatra Elekter AS-le. Praeguseks on Imatra Elekter AS enda

elektriõhuliini eemaldanud ja tasunud hagejale tehnovõrgu talumise tasu perioodi

01.01.2014-31.12.2017 ehk kokku 4 aasta eest.

Kuna hageja kinnistut koormas Imatra Elekter AS-le kuuluvat kaks ühesugust õhuliini, mille eest

hagejale tasuti talumistasu, siis on põhjendatud võtta aluseks kostjalt tasu määramiseks analoogselt

teise samasuguse õhuliini talumise eest makstud tasu, arvestades sealjuures, et vallavalitsusele

kuulub üks 0,4 kilovoldine elektriõhuliin. Kostja on seega hagiavalduse seisuga kohustatud

perioodil 01.01.2014-31.12.2017 tasuma hagejale samasuguse ühe elektriõhuliini tasumise eest

tasu 123,90 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks tehnorajatise talumistasuna 129,90 eurot ja alates

02.12.2017 kuni hagi esitamiseni 29.12.2017 põhinõude summalt 123,90 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 0,76 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 tulenevas määras

põhivõlgnevuselt 123,90 eurot kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Kostja seisukohad

Kostja vastuse kohaselt on vaidlusalune õhuliin püstitatud enne maa esmakinnistamist ja

esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli, siis on hagejal vaieldamatult kostja õhuliini

talumiskohustus.

Seespool hageja kinnistu piiri paralleelselt xxx teega kulgevat kostjale kuuluvat elektriõhuliin

pingega 0,4 kV kasutatakse xxx tänava valgustamiseks, mitte äriühingu poolt äritegevusena

kasumi teenimiseks, olgugi siis avalikes huvides. Kostja õhuliini olemasolu ei takista ega piira

hagejal kinnistu kasutamist. Lisaks on hagejale teatatud, et 2018. aastal on kavas õhuliin asendada

maakaabelliiniga, mis ei asuks tema kinnistul.

Kostja on seisukohal, et olukorras, kus Imatra Elekter AS on hagejale tema liinide, mis asusid

samuti paralleelselt xxx teega üle hageja kinnistu, talumise eest perioodil 01.01.2014 kuni

31.12.2017 hüvitanud kokku 173,46 eurot, mis on suuremas summas kui hageja ise sel perioodil

01.01.2014 kuni 31.12.2017 on tasunud maamaksu kokku 137,24 eurot, kusjuures kaitsevöönd

moodustab kogu kinnistu pindalast 6,14%, siis on kostjalt sama kaitsevööndi eest veel täiendava

summa nõudmine alusetu ja lisaks ka ebaõiglane. Kui aga kohus asub seisukohale, et kostja peab

vastupidiselt oma veendumusele hagejale õhuliini talumise eest tasu siiski maksma, siis lähtudes

hageja poolt kinnistu eest tasutavast maamaksust 38,98 eurot aastas ja võttes arvesse õhuliini

kaitsevööndi pindala osakaalu kinnistu pindalast, milleks on 6,14%, saaks tasu talumise eest olla

maksimaalselt 2,39 eurot aastas ja sedagi vaid alates aastast 2018, kuna varasema perioodi eest on

hageja saanud tasu kätte Imatra Elekter AS-ilt.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

Pooled ei vaidle, et hagejale kuulub Viimsi vallas Xxx alevikus asuv kinnistu aadressiga xxx (t.l.

4). Vaidlust ei ole, et hageja kinnistul asuva hoone kohal, mitme meetri jagu kinnistu piirest

seespool, paralleelselt xxx kulgeb Viimsi Vallale kuuluv elektriõhuliin pingega 0,4 kV (t.l. 5).

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 1 on sätestatud, et kinnisasja omanik on

kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa

esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Kinnisasja omanik

peab taluma tehnovõrku või -rajatist ka juhul, kui esinevad asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 1581

sätestatud eeldused või muu talumiskohustus. AÕS § 1582 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on

õigus nõuda tasu AÕS § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise eest.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjale kuuluv elektriõhuliin on püstitatud enne hagejale kuuluva

maa esmakinnistamist, enne 1999. aasta 1. aprilli, vaidlusalust elektriõhuliini kasutab kostja

tänavavalgustuse jaoks ning hageja on kohustatud taluma olemasolevat elektriõhuliini (t.l. 20-30).

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale elektriõhuliini talumise eest tasu (t.l.

6-8).

AÕSRS § 154 lg-s 1 on sätestatud, et kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb

seadusest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat

lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja

omanikul

õigus

taotleda

tasu

tehnovõrgu

või

-rajatise

talumise

eest AÕS

§ 1582 lg-s 2 sätestatud korras. AÕS § 1582 lg 2 sätestab, et tehnovõrgu või -rajatise talumise eest

tasu saamiseks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse

tehnovõrgu või -rajatise omanikule.

Kuna AÕSRS 154 lg-s 1 näeb ette tasu tehnovõrgu talumise eest, vaidlust ei ole, et hageja peab

taluma kostjale kuuluvat elektriõhuliini, siis on ka hagejal õigus saada elektriõhuliini talumise eest

tasu ning kostja peab oma elektriõhuliini talumise eest hagejale talumistasu maksma.

Asjaolu, et kostjale kuuluvat elektriõhuliini kasutatakse kostja kulul xxx tänava valgustamiseks,

mitte äriühingu poolt äritegevusena kasumi teenimiseks, ei luba kohtul asuda seadusest erinevale

seisukohale, et tehnovõrgu talumise eest on ette nähtud tasu ja sellise tasu saamise õigus ei ole

tehtud sõltuvaks sellest, kas tehnovõrgu omanik kasutab tehnovõrku avalikes huvides või kasumi

saamise eesmärgil. Isikul, kes peab taluma tehnovõrku, ei ole talumiskohustus sellevõrra suurem

või väiksem, kui tehnovõrku kasutatakse kellegi ärihuvides või avalikes huvides. Tehnovõrgu

talumise tasu saamise õigus ei ole seaduses sätitud sõltuvusse ka sellest, kas tehnovõrk tekitab või

ei tekita kostja arvates hagejale kinnistu kasutamisel takistusi, mistõttu kohus kostja sellekohaseid

väiteid tasu mittemaksmise põhjendamiseks, ei pea asjakohasteks. Kuna majandus- ja

taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 on kehtestatud „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis näevad ette

piirangud ja nõuded seoses elektripaigaldise kaitsevööndiga, siis on hageja kohustatud neid

järgima olenemata kostja arvamusest, et õhuliin nagu ei kohustaks hagejat millekski.

Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hagejale oma elektriõhuliini talumise eest talumistasu maksnud ja

vaidlust ei ole, et Imatra Elekter AS tasus hagejale talumistasu temale kuuluvate elektriõhuliinide

talumise eest, mis kulgesid samuti paralleelselt xxx teega üle hageja kinnistu, kuid mis tänaseks on

eemaldatud. Seega ei ole kostja väited selle kohta, et kui hagejale on Imatra Elekter AS tasunud oma

elektriõhuliinide talumise eest tasu, on sellega hõlmatud ka kostja elektriõhuliini talumise tasu,

sest kostjale kuuluv elektriõhuliin asub samal maa-alal, mille eest on hagejale juba tasu makstud

Imatra Elekter AS-i poolt, ei ole põhistatud, sest vaidlust ei ole, et Imatra Elekter AS ei ole

talumistasu maksnud hagejale kostja elektriõhuliini talumise eest.

Pooled vaidlevad selle üle, kui suur peaks olema hagejale makstav tasu elektriõhuliini talumise

eest. Hageja arvates peaks kostja hagejale tasuma samasugust talumistasu elektriõhuliini eest nagu

seda on tasunud Imatra Elekter AS, kuid kostja arvates tuleb talumistasu arvestamisel lähtuda

hageja kinnistu eest tasutavast maamaksust.

Vaidlust ei ole, et kostjale kuuluva elektriõhuliini kaitsevööndi laiuseks on 4 meetrit ja pikkuseks

25 meetrit, ning kaitsevööndi pindalaks seega on 100 m², mis moodustab hageja kogu kinnistu

pindalast 6,14%. Tuvastatud on, et kostja omaga samasugused kaks liini, mis kulgesid samuti

paralleelselt xxx teega üle hageja kinnistu, kuulusid varasemalt Imatra Elekter AS-le ja nende

eest on Imatra Elekter AS tasunud hagejale perioodi 01.01.2014 kuni 31.12.2017 eest oma

talumistasu kokku 173.46 eurot (t.l. 9-12). Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et kui

talle on tasutud varasemalt Imatra Elekter AS-i poolt talumistasu nii elektriõhuliini kui

maakaabelliini eest, siis on põhjendatud arvata, et kui hageja kinnistut koormavad kaks ühesugust

elektriõhuliini, siis võib õhuliini talumise eest makstud tasu võtta arvesse ka teise samasuguse

õhuliini talumistasu maksmisel, sest seda võib pidada harilikuks hinnaks s.o. turuhinnaks, mida

sarnases olukorras tehnovõrgu omanik

kinnistu omanikule samas kohas

võrdväärse

elektriõhuliini talumistasu eest tasuks ja on juba tasunud. Kohtu arvates ei ole talumistasu

arvestamine analoogile tuginedes ei seadusega ega mõistlikkuse põhimõttega arvestades

vastuolus. Asjaolu, et kostja ei ole kunagi kellelegi talumistasu temale kuuluvate tehnovõrkude

eest tasunud, ei luba kohtul arvata, et see ka mõistlik oleks, sest on tavaks, et tehnovõrgu omanikud

siiski tasuvad kinnistu omanikele, kes peavad taluma tehnovõrgu omanikule kuuluvaid

tehnovõrke, selle eest ka tasu. Kohus leiab, et kostja käsitlus, et talumistasu kindlaks määramisel

tuleks lähtuda hageja poolt kinnistu eest tasutavast maamaksust 38,98 eurot aastas ja võttes arvesse

õhuliini kaitsevööndi pindala osakaalu kinnistu pindalast 6,14%, oleks tasu talumise eest 2,39

eurot aastas, ei lükka ümber hageja väiteid, et talumistasu võib arvestada ka keskmise turuhinna

alusel. Kohtu arvates talumistasu maamaksuhinnast lähtudes 2,39 eurot aastas on liiga väike, s.o.

ebamõistlikult väike hind selle eest, et hageja peab taluma kostja õhuliini ja seda hoolimata sellest, et

kostja arvates ei koorma see õhuliin hagejat sellisel määral, mis õigustaks üleüldse mingisuguse

talumistasu küsimise. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei soovi, et üle tema kinnistu läheks

kostjale kuuluv õhuliin, kuid hageja on sunnitud seda õhuliini taluma. Kohus leiab, et täna ei ole ka

põhjust talumistasu arvestada 01.01.2019 kehtima hakkava asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse (tehnovõrgu talumise tasu muutmine), sest talumistasu välja

mõistes tuleb lähtuda hetkel kehtivates normidest ja põhimõtetest ja nende kohaselt on hagejal

õigus talumistasule samasugusel alusel nagu kõigil teistel kinnistuomanikel, kes on kohustatud

taluma olemasolevaid tehnovõrke. Lähtudes eeltoodust on põhistatud hageja nõue, et kostja

õhuliini talumise eest on põhjendatud arvestada analoogiat s.o. turuhinda kohaldades Imatra

Elekter AS poolt esitatud kalkulatsiooni alusel, mille kohaselt on perioodi 01.01.2014 - 31.12.2017

eest 0,4 kV ühe õhuliini pikkusega 25 meetrit, kaitsetsooni alusel pindalal 100 m2 (mitte 140 m2 nagu

Imatra Elekter AS arvestusel elektriõhuliin + maakaabelliin) tasuma talumistasu analoogiat

kasutades 123,90 eurot ((0,30975 x 100 x 48) : 12), mis aastas on 30,975 eurot (t.l. 11-12). Kostja

väide, et õhuliini talumistasu 2,28 eurot ühes kuus on ülemääraselt suur summa ja hagejal tulu

saamise allikaks ei ole veenev, sest Imatra Elekter AS on hagejale tasunud

oma liinide talumise eest sellist tasu ning kohus leiab, et 2,28 eurot talumistasu ühes kuus

kohustuse eest taluda tehnovõrku ei saa mõistlikult eeldades pidada ülemääraselt suureks

summaks. Seega on hageja tõendanud, et kostjal on kohustus tasuda hagejale 01.01.2014

-31.12.2017 kostja õhuliini talumise eest 123,90 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kostaja ei ole tõendatud oma väidet, et varasema perioodi eest kui 2018 on hageja saanud kätte

kostja õhuliini talumise eest tasu Imatra Elekter AS-lt. Kuna vaidlust ei ole, et kostja hagejale oma

õhuliini talumise eest tasunud ei ole, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 01.01.2014

-31.12.2017 kostja õhuliini talumise eest 123,90 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Kuna pooletel rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral kokkulepet viivise tasumise osas ei

ole, siis on põhjendatud arvestada viivist tasumisele kuuluvalt talumistasult VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud pole. AÕS § 1582

lg 5 sätestab, et tasu makstakse välja hiljemalt sama aasta 1. detsembriks. Seega on tõendatud, et

kostja on talumistasu 123,90 eurot maksmisega viivituses alates 02.12.2017 ning kostja poolt

võlgnetava viivise suurus hagiavalduse esitamise seisuga on seega 0,76 eurot, mistõttu kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista viivis õhuliini talumistasu 129,90 euro tasumisega viivitamise eest 0,76

eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohtu arvates on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summalt 123,90 eurot

alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 29.12.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhinõude täitmiseni, sest hageja ei ole välja arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kindla

summana kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust kostja väidetele ja tõenditel, et kostja ei ole teinud hagejale

takistusi kaitsevööndisse hõbekuuskede istutamiseks, ning asjaolul, et kostja on hagejale teatatud,

et 2018. aastal on kavas õhuliin asendada maakaabelliiniga, mis ei asuks hageja kinnistul ja neid

kohus ei hinda. Tähtsust ei ole ka hageja väidetel Viimsi valla kui Eesti rikkaima omavalituse

kohta ja neid kohus ei hinda.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 22.09.2018, kus on märkinud, et hagejal on

tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule ja õigusabile. Hageja palub märkida

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 134,57 eurot.

Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu.

Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldusest (t.l. 14) on hagi esitamiselt õigesti tasutud 75 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt

menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt

järgmised:

Toiming

Aeg

27.12.2017 hagiavalduse koostamine vandeadvokaat Tambet Laasiku poolt

30 m

22.12.2017 materjalidega tutvumine hagiavalduse

koostamiseks, telefoninõupidamised vandeadvokaat Tambet

Laasikuga positsiooni kujundamiseks osalise arvestusega 38 m – 20 m

20 m

27.12.2017 hagiavalduse koostamine, telefoninõupidamised A Puga, e-kiri

kliendile

2 h

28.12.2017 A Pult saadud täiendavate tõenditega

tutvumine. Hagiavalduse täiendamine. Telefoninõupidamine kliendiga.

Hagiavalduse ja selle lisade kliendile saatmine

1 h 50 m

29.12.2017 hagiavalduse viimistlemine, vormistamine ja esitamine.

E-kiri selgitustega kliendile

40 m

31.01.2019 kohtumäärusega tutvumine, telefoninõupidamine A Puga

15 m

05.02.2018 telefoninõupidamine A Puga kohtumääruse täitmiseks

10 m

07.02.2018 hagiavalduse täienduste koostamine

1 h 45 m

08.02.2018 hagiavalduse täienduste/täpsustuste koostamine

1 h 50 m

09.02.2018 hagiavalduse täienduste/täpsustuste koostamine.

E-kiri hr Pule menetlusdokumendi projekti kooskõlastamiseks

16 m

12.02.2018 hagiavalduse täienduste/täpsustuste viimistlemine, vormistamine,

esitamine. E-kiri hr Pule

20 m

02.04.2018 kostja vastusega tutvumine. Meilivahetus hr Puga

15 m

04.04.2018 telefoninõupidamised A Puga ja kolleeg

Tambet Laasikuga osalise arvestusega 26 m – 10 m

10 m

09.04.2018 seisukoha koostamine kostja vastuse osas

3 h 45 m

11.04.2018 telefoninõupidamine kliendiga. Hr Pu

kirjalike seisukohtadega tutvumine. Hageja seisukoha täpsustamine,

vormistamine ja esitamine

1 h 15 m

10.09.2018 kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine

kohtuistungil. Nõupidamine kliendiga

1 h 10 m

11.09.2018 e-kirjavahetus A Puga,

kohtuistungiprotokolliga tutvumine. E-kiri kohtusekretärile

20 m

13.09.2018 teeside koostamine

44 m

14.09.2018 teeside koostamine

1 h 09 m

17.09.2018 teeside täiendamine

30 m

KOKKU

19 h 14 m

Kohus nõustub kostjaga, et kuna käesolevast asjast ei nähtu, et hagejale oleks õigusabi osutatud

vandeadvokaat Tambet Laasiku poolt, siis ei saa olla ka põhjendatud vandeadvokaat Tambet

Laasiku toimingud menetluskulude nimekirjas 30 minuti ulatuses. Põhjendatuks ei saa ka pidada

hagiavalduse puuduste kõrvaldamist kokku 4 h 36 minutit, sest kui hagiavaldus oleks esitatud kohe

ilma puudusteta, siis ei oleks põhjust olnud hagiavalduses esinenud puuduseid kõrvaldada. Küll

aga ei nõustu kohus kostjaga nagu ei oleks põhjendatud hageja esindaja kulutatud aeg õigusliku

positsiooni arutamiseks kliendiga ja kolleegiga. Kahtlemata peab esindaja arutama kliendiga nii

faktilisi asjaolusid kui õiguslikku käsitlust, erinevaid käsitlusi. Hageja väljatoodud nõupidamine

kolleegiga on aga arvestatud muude toimingute hulgas koos osalise ajaga, mistõttu pole põhjust

arvata, et kogu menetlustoimingule kulutatud aeg oleks põhjendamata, pealegi ei ole

nõupidamisele kulutatud aeg eraldi välja toodud. Kohtu hinnangul on ka hageja poolt muud

väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele

märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega.

Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust

tunnihinnaga 140 eurot tunni eest ilma käibemaksuta. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat,

tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 140 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks.

Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 13 h 58 m (19 h 14 m - 30 m - 4 h 36 minutit) ning lähtudes

tunnihinnast 140 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 1 953,40 eurot ilma

käibemaksuta.

Hageja on palunud hagejalt välja mõista menetluskulu koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10

kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 2 419,08 eurot

((1953,40 eurot+käibemaks)+75).

TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik