3-17-2911/62 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2911

Haldusasi

Eleon AS-i kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse

nõukogu 12.10.2017 otsuse nr 1-11/6/3 ja juhatuse

16.10.2017 otsuse nr 1-32/90 tühistamiseks või vastustaja

keelamiseks viia vaidlusaluse kinnisasja (registrinumbriga

5730650) osa läbi enampakkumist, enampakkumise tulemusi

kinnitada ja enampakkumise võitjaga müügilepingut sõlmida

seni, kuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on

lahendanud kaebaja 03.05.2017 taotluse vaidlusaluse

kinnisasja hoonestusõigusega koormamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Eleon AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Silja

Holsmer

Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud

esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaministeerium, volitatud

esindaja vandeadvokaat Martin Triipan

Asja läbivaatamine

10.09.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata ja tagastada Eleon AS-ile Vabariigi Valitsuse määruse

eelnõu.

2. Jätta Eleon AS-i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulude nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.11.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

3-17-2911

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi omandisse kuulub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas (endises Vändra vallas)

Metsaküla külas asuv kinnisasi, kinnistusregistri numbriga 5730650, riigi kinnisvararegistri

objekti koodiga KV69170 (edaspidi Tootsi kinnistu). Kinnistu koosseisu kuulub

40 katastriüksust

(katastritunnustega

92901:001:0223–92901:001:0262),

mille

kõigi

sihtotstarbeks on 100% tootmismaa. Riigi kinnisvararegistri järgi on nimetatud riigivara

valitsejaks Keskkonnaministeerium (KKM; kaasatud haldusorgan) ja volitatud asutuseks

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK; vastustaja). Valitsemise eesmärgiks on tulu saamine.

2. Eleon AS (kaebaja) esitas 03.05.2017 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

(MKM) taotluse Tootsi kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks kaebaja

kasuks

ettevõtluskeskkonna

arendamise

eesmärgil

Eesti

majandusarengule

oluliste

investeeringute tegemiseks vastavalt riigivaraseaduse (RVS) 5. peatüki 5. jaole.

3. RMK nõukogu otsustas 12.10.20171 otsusega nr 1-11/6/3 võõrandada Tootsi kinnistu

avalikul suulisel enampakkumisel, kuna kinnistu ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik.

Enampakkumise alghinnaks määrati 12,3 miljonit eurot.

RMK juhatus kinnitas 16.10.2017 otsusega nr 1-32/90 Tootsi kinnistu enampakkumise korra

ja enampakkumise sammu. Enampakkumise toimumise ajaks määrati 08.11.2017 kl 14.00.

4. Eleon AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-17-2225) vastustaja

12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuste tühistamiseks või vastustaja keelamiseks Tootsi kinnistu osas

enampakkumist läbi viia, enampakkumise tulemusi kinnitada ja enampakkumise võitjaga

müügilepingut sõlmida seni, kuni MKM on lahendanud kaebaja 03.05.2017 taotluse Tootsi

kinnistu hoonestusõigusega koormamiseks.

5. Tallinna Halduskohus võttis 05.11.2017 määrusega Eleon AS-i kaebuse ning samade

haldusaktide peale esitatud AS-i Raisner kaebuse (haldusasi nr 3-17-2234) ja Tootsi Tuulepark

OÜ kaebuse (haldusasi nr 3-17-2263) menetlusse ning liitis kaebused ühte menetlusse

haldusasja numbriga 3-17-2225. Samuti võttis Tallinna Halduskohus 06.11.2017 määrusega

menetlusse AS-i Eesti Elekter kaebuse (haldusasi nr 3-17-2274) ja liitis selle haldusasjaga nr 3-

17-2225.

Tallinna Halduskohus eraldas 14.05.2018 määrusega Eleon AS-i kaebuse haldusasjast nr 3-17-

2225 iseseisvaks menetluseks, mille numbriks määrati 3-17-2911.

6. Tallinna Halduskohus kaasas 05.11.2017 määrusega Eesti Energia AS-i menetlusse

kolmanda isikuna ning kohaldas esialgset õiguskaitset, peatades vastustaja 12.10.2017 ja

16.10.2017 otsuste kehtivuse ja keelates vastustajal Tootsi kinnisasja võõrandamiseks

enampakkumist läbi viia.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.11.2017 määrusega vastustaja ja Eesti Energia AS-i

määruskaebused halduskohtu 05.11.2017 määruse peale esialgse õiguskaitse kohaldamise osas

rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.01.2018 määrusega Eleon AS-i, AS-i Raisner, Tootsi

Tuulepark OÜ ja AS-i Eesti Elekter määruskaebused, tühistas halduskohtu 05.11.2017 määruse

kolmanda isiku kaasamise osas ning jättis Eesti Energia AS-i kolmanda isikuna menetlusse

kaasamata.

1 Allkirjastatud 16.10.2017.

3-17-2911

3(8)

Riigikohus jättis 12.03.2018 määrusega Eesti Energia AS-i määruskaebuse ringkonnakohtu

24.01.2018 määruse peale menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja Eleon AS-i kaebuse põhjendused olid järgmised:

7.1. Kaebaja esitas juba 03.05.2017 MKM-ile taotluse Tootsi kinnisasja otsustuskorras

hoonestusõigusega koormamiseks vastavalt RVS 5. peatüki 5. jaole. Kaebaja eesmärgiks on

rajada Tootsi kinnistule tuulepark, kasutades selleks Eestis toodetavaid Eleon tüüpi tuulikuid,

millega kaasnevad riigile nii otsesed kui kaudsed olulised sotsiaalmajanduslikud mõjud

(tööhõive, maksulaekumine). MKM edastas kaebaja taotluse ka KKM-ile. Samuti edastas

kaebaja oma taotluse vastustajale 15.05.2017. MKM vastas kaebajale, et taotlust ei ole võimalik

lahendada seni, kuni Vabariigi Valitsus on vastu võtnud RVS § 741 lg-s 3 nimetatud

rakendusmääruse. MKM on saanud Euroopa Komisjonilt esialgse hinnangu, et tegemist ei ole

riigiabiga. Valminud on täiendatud määruse eelnõu, mis saadetakse kooskõlastusringile. Seega

on määruse eelnõu menetlemisel ja seetõttu viibib ka kaebaja taotluse menetlemine.

Rakendusakti vastu võtmata jätmine ei mõjuta seaduse jõustumist (vt Riigikohtu 10.04.2018

lahend asjas nr 5-17-42). Kaebaja taotlus on esitatud kehtiva seaduse alusel ja pädev

haldusorgan on selle menetlusse võtnud. Kaebaja taotlust ei ole seni lahendatud, sh läbi

vaatamata jäetud. MKM-i vastu kohustamiskaebuse esitamata jätmine ei mõjuta praeguse

kaebuse rahuldamist.

7.2. Vastustaja otsused on õigusvastased, kuna kaebaja taotluse menetlus sama kinnistu

otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks on pooleli. Võrdsuspõhimõttest tuleb, et

haldusorganitel tuleb lahendada isikute taotlused nende saabumise järjekorras. Eriti olukorras,

kus tegemist on sama piiratud ressursi omandamisele või kasutamisele suunatud taotlustega.

Kaebaja esitas taotluse sama kinnistu osas enne riigivara enampakkumise korras võõrandamise

algatamist. Enne kaebaja taotluse lahendamist ei ole lubatud algatada sama kinnisasja

võõrandamise menetlust, sest kinnistu võõrandamine muudaks kaebaja taotluse lahendamise

võimatuks. Seejuures olid nii KKM kui vastustaja kaebaja taotlusest teadlikud. Vastustaja ei ole

teostanud diskretsiooni nõuetekohaselt. Erinevaid huve pole kaalutud. Tegemist on halduse

kuritarvitamisega, mis toob kaasa haldusakti tühistamise.

7.3. Kaebaja taotleb alternatiivselt Tootsi kinnistu enampakkumise läbiviimise ja võõrandamise

keelamist kuni kaebaja taotluse lahendamiseni. Kaebaja õiguste rikkumise tagajärjed oleksid

pöördumatud.

7.4. Kaebuse eesmärgiks ei ole kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmine, vaid tema taotluse

nõuetekohane lahendamine. Nimetatud eesmärki on võimalik kaebusega saavutada. See, kas

riik otsustab kaebaja taotluse rahuldada või mitte, ei ole praeguse vaidluse küsimus. Kaebajal

on õiguspärane ootus õiglasele menetlusele.

7.5. Vastustajal puudus pädevus otsustada Tootsi kinnistu võõrandamine metsaseaduse (MS)

alusel. Tegemist ei ole riigimetsamaaga, vaid tootmismaaga (MS § 53 lg 2).

7.6. Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokolliline otsus ei ole haldusaktiks, millest tekiksid

õigused ja kohustused. Tootsi kinnistu valitseja on KKM, mitte Vabariigi Valitsus, seega

pidanuks riigivara võõrandamise RVS § 37 lg 1 alusel otsustama KKM. Vastustaja täidab

riigivara valitseja ülesandeid RVS § 4 lg-te 3 ja 31 mõistes. Seega oli enampakkumise aluseks

RMK nõukogu 12.10.2017 otsus, mitte Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokolliline otsus.

12.10.2017 otsuses ei ole varasematele menetlustele viidatud, vaid tuginetud MS-ile.

3-17-2911

4(8)

7.7. Tootsi kinnistu hoonestusõigusega koormamisel tuulepargi rajamise eesmärgil on oluliselt

suuremad positiivsed mõjud, kuid enampakkumise käigus võõrandamisel. Riik teeniks

suuremat tulu – kaebaja maksaks riigile pikaajaliselt tasu. Turuväärtuse kasvades on võimalik

tasu tõsta. Enampakkumise võitja võib kasutada tuulepargi ehitusel välismaiseid tuulikuid,

mille tõttu jääks kohaliku tuuletehnoloogia tööstuse arengu potentsiaal kasutamata ja riigile

positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud tekkimata. Enampakkumise tingimused ei kohusta

tuuleparki rajama ja ei ole tagatud avalikuks huviks olev taastuvenergia tootmise mahu

suurenemine. Kaebaja huviks on taastuvenergia tootmine Tootsi tuulepargis, mis aitab kaasa

energiamajanduse arengukavas toodud eesmärkide täitmisele.

8. Vastustaja RMK palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Kaebaja taotluse esitamine MKM-ile ei saa olla takistuseks vastustaja poolt kinnisasja

võõrandamiseks avalikul enampakkumisel. Kaebajal puudub õigus nõuda riigile kuuluva

kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamist kinnisasja avalikul enampakkumisel

võõrandamise asemel. See on üksnes riigi otsustada, kas koormata kinnisasi hoonestusõigusega

või võõrandada avalikul enampakkumisel. Vabariigi Valitsus tegi juba 27.04.2017

protokollilise otsuse, millega nõustus Tootsi kinnistu osas avaliku enampakkumise

korraldamisega ja tegi KKM-ile ülesandeks kuulutada välja avalik enampakkumine. Seega

otsustati avaliku enampakkumise korraldamine enne kaebaja taotluse esitamist. Vastustaja

12.10.2017 ja 16.10.2017 otsused tehti Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokollilise otsuse

täitmiseks.

8.2. Kuni Vabariigi Valitsus ei ole nõutavat rakendusmäärust kehtestanud, ei ole võimalik RVS

5. peatüki 5. jao kohaseid taotlusi esitada ega menetleda. Kaebaja taotlust ei saa pidada RVS

§ 741 lg-s 3 nimetatud taotluseks ja seda ei ole võimalik sellisena menetleda.

8.3. Kuna riik oli juba enne kaebaja taotluse esitamist otsustanud võõrandada kinnisasja

avalikul enampakkumisel, ei pidanud ega saanudki vastustaja kaaluda muid alternatiive.

Vastustajal pädevusse ei kuulu kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise

taotluste lahendamine. Isegi kui riik oleks pidanud kaaluma kinnisasja otsustuskorras

koormamist hoonestusõigusega kaebaja kasuks, siis oli ka see võimatu RVS § 741 lg-s 3

nimetatud taotluse puudumise tõttu.

8.4. Tootsi kinnisasja suhtes ei ole esitatud mitut taotlust, seega mingist taotluste järjekorrast

rääkida ei saa. Kui mingist järjekorrast rääkida, koosneb see Vabariigi Valitsuse 27.04.2017

protokollilisest otsusest ja kaebaja taotlusest. Kaebaja ei esitanud oma taotlust enne riigivara

võõrandamise algatamist, sest riik algatas kinnisasja võõrandamise juba 27.04.2017. Isegi kui

riik oleks algatanud kinnisasja avalikul enampakkumisel võõrandamise alles pärast kaebaja

taotluse esitamist, siis jääb arusaamatuks, millise õigusnormiga oleks see vastuolus. Kaebuse

väited ei anna alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks.

8.5. Kaebaja ei ole esitanud kohustamiskaebust tema taotluse läbivaatamiseks. Isegi kui kohus

kaebuse rahuldaks, ei ole selle tulemuseks see, et kaebaja taotlus vaadatakse läbi või kinnisasi

koormatakse otsustuskorras hoonestusõigusega kaebaja kasuks.

8.6. Kinnisasja võõrandamise vastu on avalik huvi. Enampakkumine on avalik ja kõigil

soovijatel (ka kaebajal) on võimalik sellel osaleda. Tuuleparkide arendajatel on kinnisasja

omandamise ja enampakkumisel osalemise vastu suur huvi. Avalikuks huviks on ka see, et

kinnistule asutakse rajama planeeringu kohast tuuleparki, mis tähendaks rohelise energia

tootmise hüppelist kasvu Eestis. Eestile jääks võõrandamise menetluse tühistamisega

saavutamata Eesti suurim taastuvenergia projekt ja täiendavate töökohta loomine Põhja-

Pärnumaa valda. Kinnisasja võõrandamise tulemusena laekub riigieelarvesse vähemalt

3-17-2911

5(8)

12,3 miljonit eurot. Nii suure summa laekumine riigieelarvesse on avalik huvi. Avalikku huvi

kaaludes tuleks seda võrrelda kaebaja erahuviga, kuid kaebajal ei saa olla seadusega kaitstud

huvi selle vastu, et kinnisasja omanikuks jääks riik. Seega ei ole antud juhul avalikku huvi

võimalik kaebaja erahuviga kõrvutada.

9. Kaasatud haldusorgan KKM palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ning

tühistada esialgse õiguskaitse abinõu. Põhjendused:

9.1.

Kaebajal puudub kaebeõigus, sest vaidlustatud haldusaktid ei riku tema subjektiivseid

õigusi. Kaebaja ei ole esitanud kaebust MKM-i kohustamiseks. Kaebusega ei ole võimalik

saavutada olukorda, kus MKM vaataks kaebaja taotluse läbi ja seaks Tootsi kinnistule

hoonestusõiguse. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et riik koormaks kinnisasja kaebaja

kasuks hoonestusõigusega, mitte ei võõrandaks oma omandit. Olenemata taotlustest, mis on

kinnisasja osas esitatud, võib riik ikkagi otsustada kinnisasja võõrandada. Taotluse esitamine ei

tekitanud kaebajale riigivara suhtes mistahes õigusi, mida vara müük enampakkumisel saaks

rikkuda.

9.2.

Vastustajal oli pädevus MS-i alusel otsustada Tootsi kinnistu enampakkumine. MS ei

reguleeri vaid metsamaaga seotut, vaid igasuguse RMK valdusesse antud või tema enda

tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud vara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

Vastupidise tõlgenduse korral kaotaks kogu MS-i 4. peatüki 7. jagu oma sisulise mõtte.

9.3.

Vastustajal ei olnud kohustust oodata enampakkumise väljakuulutamisega, kuni MKM

on teinud kaebaja taotluse osas otsuse. Ühelgi isikul ei ole subjektiivset õigust eeldada, et tema

taotluse alusel seatakse hoonestusõigus riigile kuuluvale kinnisasjale. Isegi kui haldusorganitele

esitatud taotlusi tuleb lahendada nende esitamise järjekorras, siis MKM-ile ei ole esitatud teisi

taotlusi Tootsi kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks. Vabariigi Valitsus otsustas Tootsi

kinnistu võõrandamise enampakkumise korras juba 27.04.2017, seega enne kaebaja taotlust.

Vabariigi

Valitsuse

otsuse

kohta

on

avaldatud

pressiteade

ning

uudised

Eesti

Rahvusringhäälingu veebilehel ja 28.04.2017 Äripäevas. Seega oli vastav teave avalikult

teatavaks tehtud ja kaebaja pidi olema sellest teadlik. Sellest tulenevalt ei saanud kaebajal olla

õigustatud ootust, et Tootsi kinnistut ei võõrandata enampakkumisel, vaid et see jääb riigi

omandisse ja sellele seatakse kaebaja kasuks hoonestusõigus. Riigi kui kinnisasja omaniku

õigust oma kinnisasja vabalt võõrandada ei saa piirata asjaolu, et on esitatud taotlus kinnisasjale

hoonestusõiguse seadmiseks. See, kas ja kuidas on MKM kaebaja taotlust menetlenud, ei

puuduta vastustaja otsuseid ega nende õiguspärasust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Uue tõendi tagastamine

10. Kaebaja esitas kohtuistungil uue tõendina Vabariigi Valitsuse määruse „Riigile kuuluva

ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega

koormamise ja võõrandamise taotlemine ning otsustamise tingimused ja kord“ eelnõu

(10.08.2018). Kohus lubas otsustada selle asja juurde võtmise kohtuotsuses.

11. Kohus jätab kaebaja esitatud eelnõu asja juurde võtmata. Tegemist ei ole asja õigeks

lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid sisaldava dokumendiga. See, kuidas hakatakse RVS

§ 743 lg 1 alusel esitatud taotlusi menetlema, ei muuda praeguse vaidluse lahendust. Kuna

tegemist on alles eelnõuga, mis võib veel muutuda, siis ei anna see ka täit teavet määruse alusel

toimuva hakkava menetluse kohta. Esitatud dokumendi vastuvõtmine ei ole vajalik kaebaja

3-17-2911

6(8)

nõuete või väidete toetamiseks. Kohtutoimikut ei ole põhjendatud koormata asja lahendamise

seisukohalt asjakohatute materjalidega. Seetõttu tagastab kohus esitatud tõendi selle esitajale.

Kaebuse lahendamine

12. Asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja 03.05.2017 MKM-ile taotluse Tootsi kinnistu

otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks kaebaja kasuks ettevõtluskeskkonna

arendamise eesmärgil Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks. Sellise

taotluse esitamist võimaldab RVS § 743 lg 1. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Vabariigi Valitsus

ei ole veel vastu võtnud RVS § 741 lg 3 kohast määrust selliste taotluste menetlemiseks. See

aga ei saa takistada taotluse esitamist, mille esitamise õigus tuleb otse seadusest. Asjaoludest

nähtuvalt ei ole MKM kaebaja taotlust tagasi lükanud ega läbi vaatamata jätnud. Seetõttu ei ole

põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole asjakohast taotlust esitanud. Taotluse

menetlemise takistus on tingitud riigist, mitte kaebajast tulenevatest põhjustest.

13. Asja lahendamisel omavad tähtsust riigi kui Tootsi kinnistu omaniku õigused. Riigil

kinnisasja omanikuna on samasugused õigused ja kohustused nagu teistel omanikel, sh õigus

asja vabalt käsutada. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute

õigustega (asjaõigusseaduse § 68 lg 2). Praegusel juhul on riik otsustanud Tootsi kinnistu

võõrandada, sest talle endale ei ole seda kinnistut vaja. Olenemata sellest, kas lugeda kinnistu

võõrandamise otsuseks ja võõrandamismenetluse aluseks Vabariigi Valitsuse 27.04.2017

protokollilist otsust või RMK 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuseid, saab kaebajal olla õigus

vaidlustada võõrandamise otsust juhul, kui tal endal on mingi õigus sellele kinnistule, mida

kinnistu võõrandamine saaks rikkuda. Kohtu hinnangul annab RVS § 743 lg 1 isikule õiguse

esitada taotlus kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks või koormamiseks tema kasuks, kuid ei

anna isikule subjektiivset õigust sellist võõrandamist või koormamist nõuda. Analoogselt on

kohtupraktikas leitud, et isikul on õigus taotleda struktuuritoetust, kuid ei ole subjektiivset

õigust toetusele (nt Riigikohtu 10.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 23). Isikule on antud

õigus nõuda riigile kuuluva kinnisasja võõrandamist vaid erandlikel juhtudel, nt

omandireformimenetluses. Praegusel juhul kaebajal selline õigus puudub. Järelikult ei saa RMK

otsused, millega otsustati Tootsi kinnistu enampakkumisel võõrandada, kaebaja õigusi rikkuda.

Ainult riigil kui omanikul on õigus otsustada, kas Tootsi kinnistu võõrandada või koormata.

Kuna vaidlusalused otsused ei riku kaebaja õigusi, puudub alus kaebaja tühistamiskaebust

rahuldada (HKMS § 44 lg 1).

14. RVS-ist ei tule nõuet, et riik ei võiks enne RVS § 743 lg-s 1 nimetatud taotluse lahendamist

otsustada riigi kinnisvara muul viisil võõrandada. Kinnistu võõrandamine muudab küll kaebaja

taotluse rahuldamise võimatuks, kuid õigus taotluse menetlemisele ei prevaleeri omaniku

õiguse üle oma asja vabalt käsutada. Kaebaja esitas oma taotluse ajal, mil oli juba teada riigi

kõrgeimal tasemel tehtud otsus võõrandada kinnistu enampakkumisel. Sellise otsuse tegemine

nähtub Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokollist. Olenemata sellest, kas lugeda selline otsus

haldusaktiks või mitte, oli tegemist riigivara käsutamise suhtes riigi seisukoha kujundamisega.

Igal juhul oli tegemist halduse sisesuhtes siduva otsusega. KKM-il tuli Vabariigi Valitsuse

otsust järgida ja RMK-il omakorda KKM-i juhist. Vabariigi Valitsuse otsus tehti avalikult

teatavaks. Seega ei saanud kaebajal oma taotluse esitamisel tekkida õiguspärast ootust, et riik

koormab selle hoopis kaebaja kasuks hoonestusõigusega. RVS § 19 lg 2 p-st 2 ja § 744 lg-st 4

järelduvalt tulnuks selline otsus langetada Vabariigi Valitsusel. Vabariigi Valitsus oli oma

otsuse Tootsi kinnistu käsutamise osas langetanud juba 27.04.2017 istungil. Järelikult ei ole

kaebaja õiguspärast ootust rikutud. Samas tuleb möönda seda, et kaebaja taotluse menetlusse

võtmise ja talle ebamäärase lootuse andmise asemel võinuks riik kohe kaebaja taotluse

tagastada viitega Tootsi kinnistu osas varem tehtud võõrandamise otsusele.

3-17-2911

7(8)

15. Kuna vaidlusalused otsused ei riku kaebaja õigusi, puudub kaebajal ka alus nõuda

enampakkumise läbiviimise keelamist. Seetõttu tuleb ka kaebaja keelamiskaebus jätta

rahuldamata.

16. Vastavalt kohtupraktikas valdavalt tunnustatud põhimõttele peab piiratud avaliku ressursi

kasutusse andmine toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil

põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Riigi otsus võõrandada Tootsi kinnistu avalikul

enampakkumisel on avalike huvidega enam kooskõlas, kui kinnistu koormamine otsustuskorras

ühe ettevõtja kasuks. Enampakkumine annab kõigile huvitatud isikutele võrdse võimaluse

kinnistu omandamise nimel konkureerida. Arvestades, et tegemist on ühega vähestest

piirkondadest, kuhu on Eestis võimalik tuuleparki rajada, on selle kinnistu omandamisest

huvitatud mitmed tuuleenergiaettevõtjad. Tuuleenergiaettevõtjate suur huvi Tootsi kinnistu

omandamise vastu ilmnes selgelt haldusasjas nr 3-16-2635 esitatud kaebustest, kus vaidlustati

Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korraldust nr 404 Tootsi kinnistu üleandmise kohta

mitterahalise sissemaksena Eesti Energia AS-i aktsiakapitali. Tootsi kinnistu võõrandamine

enampakkumisel otsustati nimelt selleks, et kõigil soovijatel oleks võimalus võrdselt kinnistu

omandamist taotleda. Suure huvi tõttu kinnistu vastu võib enampakkumise tulemusel riigile

laekuda

suurem

tulu

kui

otsustuskorras

koormamise

korral.

Sarnaselt

teistele

tuuleenergiaettevõtjatele on ka kaebajal võimalik enampakkumisel osaleda ja oma pakkumine

esitada.

17. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustajal puudus pädevus otsustada Tootsi kinnistu

võõrandamine MS-i alusel. MS § 53 lg 1 järgi koosneb RMK vara riigivara valitseja poolt RMK

valdusesse antud ning RMK enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud kinnis- ja

vallasasjadest ning rahaliselt hinnatavatest õigustest ja kohustustest. Sama paragrahvi lg 2 järgi

on RMK KKM-i valitsetavat riigimetsamaad ja RMK valduses olevat muud vara valitsema

volitatud asutus. Viidatud sätetest nähtub, et RMK vara hulka võib kuuluda ka muu vara peale

metsamaa, sh muud kinnisvara. RMK-l on MS § 53 lg 3 järgi õigus tema valduses olevat vara

käsutada, järelikult oli tal ka õigus Tootsi kinnistut võõrandada. Vastustaja 12.10.2017 otsusest

nähtuvalt oli vastustajal kinnistu võõrandamiseks olemas ka KKM-i kui riigivara valitseja

nõusolek – KKM-i 10.05.2017 kooskõlastuskiri nr 13-1/17/3203-22 (Vabariigi Valitsuse

09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 31 lg 1).

Otsus ja menetluskulude jaotus

18. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

19. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1).

20. Vastustaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kogusummas 2296,25 eurot. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt on halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude

väljamõistmine haldusorganile põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on

väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust (vt nt Riigikohtu 21.06.2012 otsust asjas nr 3-

3-1-26-12, p-d 29 ja 30). Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt on vastustaja korraldanud

korduvalt kinnisvara enampakkumisi, seega ei väljunud enampakkumise korraldamise teema

vastustaja igapäevasest põhitegevusest. Praeguse vaidluse põhisisu oli selles, kas riik pidi

Tootsi kinnistu võõrandamise otsustamisel arvestama kaebaja esitatud hoonestusõigusega

koormamise taotlusega. Kohus möönab, et RVS § 743 lg-d 1 nimetatud taotluste lahendamine

ei kuulu vastustaja pädevusse. Samas on vastustajal MS § 55 lg 2 p-st 5 nähtuvalt ka endal õigus

2 Kättesaadav KKM-i dokumendiregistrist aadressil http://dhs-adr-

kem.envir.ee/Display.aspx?ID=31393&Root=31393.

3-17-2911

8(8)

teha otsuseid kinnisasja koormamise kohta piiratud asjaõigusega. Järelikult ei saanud olla

tegemist vastustaja jaoks täiesti võõra teemaga. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist õiguslikult

sedavõrd keerulise vaidlusega, milles vastustaja vajanuks haldusvälist õigusabi. Vastustaja

veebilehe andmetel on vastustajal olemas õigusosakond, seega pidi tal olema olemas ka

võimekus kohtumenetluses osaleda. Seetõttu ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmine

kaebajalt põhjendatud ja vastustaja menetluskulud tuleb jätta HKMS § 109 lg 6 alusel tema

enda kanda.

21. Kaasatud haldusorgan ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja HKMS ei

võimalda kaasatud haldusorgani menetluskulusid välja mõista, seetõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda.

Esialgse õiguskaitse taotlus

22. HKMS § 253 lg 3 järgi tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb

rahuldamata. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.

23. Halduskohus peatas 05.11.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-2225 Eleon AS-i, AS-i

Raisner ja Tootsi Tuulepark OÜ õiguste esialgseks kaitseks RMK 12.10.2017 ja 16.10.2017

otsuste kehtivuse ning keelas RMK-l Tootsi kinnistu võõrandamiseks enampakkumist läbi viia.

Kohus jätab praeguse otsusega Eleon AS-i kaebuse rahuldamata. Samas on esialgset

õiguskaitset kohaldatud ka teiste viidatud kaebajate õiguste kaitseks, kelle kaebusi ei ole kohus

veel sisuliselt lahendanud. Seetõttu ei saa kohus esialgset õiguskaitset praegusel juhul tühistada.

Igal juhul kaotab esialgne õiguskaitse kehtivuse juhul, kui kõigi viidatud kaebajate kaebused

jäävad rahuldamata ja sellekohased otsused jõustuvad (HKMS § 249 lg 4). Samuti võib kohus

teiste kaebajate kaebuste lahendamisel leida, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole enam

vajalik või proportsionaalne ning selle enne otsuse jõustumist tühistada.

/allkirjastatud digitaalselt/