3-18-1476/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1476

Haldusasi

ENTERPRO OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.07.2018

korralduse nr 12.2-3/044682-3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – ENTERPRO OÜ, volitatud esindaja Meelis

Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rivo

Koemets

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.11.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 20.06.2018 korraldusega nr 12.2-3/044682-1 kontrolli

eesmärgiga tuvastada, kas ENTERPRO OÜ tegeleb käibemaksuseaduse (KMS) mõistes

ettevõtlusega. Selleks kohustati ENTERPRO OÜ-d esitama hiljemalt 02.07.2018 perioodil

märts kuni korralduse täitmise päevani käideldud kaupade ostu ja müügi dokumendid ning

saatedokumendid (juhul, kui kaubaks oli kütus); kõikide pangakontode väljavõtted alates

01.03.2018 kuni korralduse täitmise päevani; kõik korralduse täitmise päeval kehtivad lepingud

(ostu-müügi lepingud, rendilepingud jne); muud dokumendid, mida äriühing peab vajalikuks

ettevõtluse tõendamisel.

MTA 20.06.2018 korralduse põhjenduste kohaselt on ENTERPRO OÜ registreeritud

käibemaksukohustuslaseks

alates

15.04.2014

(registreerimisnumbriga

EE101654915).

Äriregistri andmetel on ENTERPRO OÜ põhitegevusalaks mootorikütuste hulgimüük ja

majandustegevuse registri andmetel omab äriühing tarbimisse lubatud kütuse müügi

tegevusluba VKM000863. 19.06.2018 toimus ENTERPRO OÜ osaniku vahetus, mille

tulemusel sai uueks osanikuks V. G., kes lisandus ka juhatuse liikme koosseisu. ENTERPRO

OÜ ei ole alates märtsikuust 2018 kajastanud vedelkütuse aruannetes kütuse soetust ega müüki.

Käibedeklaratsioonide alusel on viimati 20%-list käivet deklareeritud veebruarikuus 2018

summas 1000 eurot. Kinnisvara portaalist nähtub, et äriühing müüb kinnistut aadressil Rakvere

tee 6, Hulja alevik, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond, mis on ENTERPRO OÜ registreeritud

tegevuskoht ja ainus kinnisvara. Alates maikuust 2018 ei ole äriühing deklareerinud tulu- ja

sotsiaalmaksu deklaratsioonidel töötajatele töötasu väljamakseid.

ENTERPRO OÜ täitis 20.06.2018 korralduse ja esitas MTA-le nõutud dokumendid.

2. MTA tegi 03.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-2, millega kohustas ENTERPRO OÜ

esindusõiguslikku isikut ilmuma seletuste andmiseks 16.07.2018 kell 12:00 maksuaudiitori

juurde. Korralduse andmist põhjendas MTA asjaoluga, et esitatud dokumentide põhjal on

MTA-l tekkinud täiendavaid küsimusi, millest tulenevalt palutakse anda ettevõtlustegevuse, sh

esitatud dokumentide kohta, teavet. ENTERRPO OÜ täitis korralduse ja esindusõiguslik isik

ilmus maksuhalduri juurde seletuste andmiseks.

3. MTA tegi 19.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-3, millega kohustas ENTERPRO

OÜ-d hiljemalt 26.07.2018 esitama kõikide pangakontode väljavõtted alates 27.06.2018 kuni

korralduse täitmise päevani; kõik ostu- ja müügiarved perioodil 01.07.2018 kuni korralduse

täitmise päevani toimunud tehingute kohta; kütuse ostu-, müügi-, veo- ja üleandmisega

kaasnevad saatelehed perioodil 01.07.2018 kuni korralduse täitmise päevani; korralduse

täitmise päeval kehtivad lepingud tehingupartneritega.

Korralduse põhjenduste kohaselt ei ole ENTERPRO OÜ vedelkütuse aruande kohaselt juunis

kütuse müügiga tegelenud. Ka 16.07.2018 maksuhaldurile antud seletuste kohaselt alustas

ENTERPRO OÜ kütuse müügiga juulis ning tehingupartneriks on OÜ INNDEX. Veendumaks,

et ENTERPRO OÜ vajab käibemaksukohustuslase numbrit ja jätkas juulis ettevõtlusega,

otsustas MTA küsida täiendavaid dokumente, mis tõendavad ettevõtlust. MTA ei saanud

16.07.2018 toimunud vestlusel teada, kellelt ENTERPRO OÜ kütust ostab, milliseid kütuse

liike ja mis koguses, kuhu ENTERPRO OÜ kulutas ja kas kulutas Swedbank arveldusarvelt

perioodil 20.06.2018 – 21.06.2018 väljavõetud sularaha, mis sai kinnistu müügist saadud rahast

ja muud. Sularaha väljavõtmine pangakontolt ei tõenda ettevõtlust ja on oluline veenduda selle

kasutusotstarbes juhul, kui seda on kulutatud. Ettevõtluse kontrolli raames on oluline veenduda

lisaks müügiarvete ja maksustatava käibe olemasolule ka ettevõtluse tegelikus majanduslikus

sisus ja selles, et äriühingul on olemas kõik vahendid, mis on kütusevaldkonnale iseloomulikud.

Vältimaks menetluse venimist juulikuu deklaratsiooni esitamiseni, s.o kuni 20.08.2018, on

3(8)

mõistlik küsida täiendavaid dokumente, veendumaks käibemaksukohustuslase numbri

vajaduses. 02.07.2018 esitatud dokumendid ei tõenda ettevõtlustegevust tervikuna.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 24.07.2018 ENTERPRO OÜ kaebus nõudega tühistada

MTA 19.07.2018 korraldus nr 12.2-3/044682-3. Kaebusega koos esitas kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse MTA 19.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-3 täitmise peatamiseks kuni

käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt kuni 30 päevaks.

5. Halduskohus võttis 26.07.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks

MTA. Sama määrusega rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et peatas

MTA 19.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-3 täitmise kuni 27.08.2018. Halduskohus jättis

28.08.2018 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata osas, mis puudutab perioodi

alates 28.08.2018.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja taotleb MTA 19.07.2018 korralduse nr 12.2-3/044682-3 tühistamist alljärgnevatel

põhjustel.

1) Kaebaja esitas maksuhaldurile 20.06.2018 korraldusega nõutud dokumendid, sealhulgas

Erevkar OÜ-ga 29.06.2018 sõlmitud üürilepingu kinnistu (HULJA TANKLA) üürile võtmise

kohta, ENTERPRO OÜ 18.06.2018 arve nr 20180610 kinnistu müügi kohta, ENTERPRO OÜ

18.06.2018 arve nr 20180609 veoauto haagisega müügi kohta, JETOIL AS faktuurarve-

saatelehed nr M002835 ja M002411 kütuse soetamise kohta, Spectrum Services and Solution

Ltd-ga sõlmitud laenulepingu ning pangakontode väljavõtted. Esitatud andmetest tulenevalt on

äriühingul tekkinud 2018. a juunis maksustatav (veoauto müük) ja maksuvaba (kinnistu müük)

käive. Kaebajal on sõlmitud üürileping kinnistu, millel asub tankla koos mahutipargiga, üürile

võtmiseks. Need andmed kinnitavad ettevõtlusega tegelemist KMS § 2 lg 2 tähenduses. KMS

§ 22 lg 31 ei sätesta ettevõtluse liiki ega ulatust, samuti tehingute mahtu, mis oleks ettevõtlusega

tegelemise jaatamiseks vajalik. Oluline on ettevõtluse olemasolu fakt ning selle kohta on

kaebaja poolt maksuhaldurile tõendavad dokumendid esitatud. Ettevõtlusega tegelemist

kinnitab

ka

ENTERPRO

OÜ

poolt

esitatud

käibedeklaratsioon

juuni

2018.

a

maksustamisperioodi kohta ning tasutud käibemaks. Kaebaja esindusõiguslik isik ilmus ka

maksuhalduri ruumidesse ning andis 16.07.2018 seletused, mille kohta koostati protokoll.

Maksuhaldurile anti teavet esitatud dokumentide kohta ja selgitati ettevõtlustegevust, sh kütuse

müügitegevust.

2) Vaidlustatud korraldusega teabe nõudmisel läheb MTA kaugemale sellest, mis on vajalik

käibemaksuseaduse tähenduses ettevõtlusega tegelemise veendumiseks. Vaidlustatud

korralduses ei ole MTA põhjendanud, kuidas nõutav teave on seotud ettevõtluse tuvastamisega

ning miks juba esitatud andmed ei ole ettevõtluse tuvastamiseks piisavad. Maksuhaldur ei ole

korralduses ettevõtlusega tegelemise tõendamise ebapiisavusele tuginenud ning ebapiisavust

ENTERPRO OÜ poolt esitatud dokumentide ja seletuste valguses põhjendanud.

3) MTA nõuab korraldusega kaebajalt andmeid jooksva, s.o juuli 2018. a maksustamisperioodi

kohta, kuigi selle perioodi kohta ei ole seadusest tulenev käibemaksu deklareerimise ja tasumise

päev veel saabunud. Üldreeglina näeb seadus käibemaksu puhul ette ühekuulise

maksustamisperioodi ning andmete esitamise kohustuse igakuise käibedeklaratsiooniga (KMS

§ 27 lg 1). Maksuhaldur oleks pidanud põhjendama, millised on praegusel juhul need erilised

asjaolud, mis ei võimalda tõendeid koguda ja maksuarvestuse õigsust kontrollida tavapärases

korras, st pärast maksudeklaratsiooni esitamist (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-46-14).

Maksuhaldur kontrollib ettevõtluse olemasolu ning selle menetluse raames tõendite kogumise

ulatus ei saa üle minna maksuarvestuse õigsuse kontrolliks. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu

4(8)

põhjuseid, miks nõuab maksuhaldur teavet enne maksukohustuse tekkimist. Asjakohatu on

korralduses sisalduv väide, et kaebajalt on mõistlik küsida täiendavaid dokumente vaidlustatud

korraldusega, vältimaks menetluse venimist juulikuu deklaratsiooni esitamiseni. Kuna

korralduses ei sisaldu põhjendusi, mis lubaks KMS § 27 lg-st 1 tulenevast üldpõhimõttest

kõrvale kalduda, tuleb ainuüksi sel põhjusel korraldus tühistada.

4) Ebaõige on ettevõtlusega tegelemisel nõuda maksukohustuslaselt andmete esitamist

pangakontolt väljavõetud sularaha kasutamise kohta, sest raha kasutamine ei ole vahetult seotud

ettevõtlusega käibemaksuseaduse tähenduses ja üldjuhul ka käibemaksuarvestusega. Kulude

seotust ettevõtlusega hinnatakse eelkõige tulumaksuseaduse alusel. Üldreeglina näeb seadus

tulumaksu puhul ette ühekuulise maksustamisperioodi ning andmete esitamise kohustuse

igakuise maksudeklaratsiooniga (tulumaksuseadus (TuMS) § 54 lg 1). Korraldusest ei tulene,

et MTA eesmärgiks on kontrollida kaebaja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust.

Eeltoodust tulenevalt ei sisaldu korralduses põhjendusi, mis lubaks TuMS § 54 lg-st 1

tulenevast üldpõhimõttest kõrvale kalduda ning seepärast tuleb ainuüksi sel põhjusel korraldus

tühistada.

5) Kuna kaebaja tegutseb kütuse müügi valdkonnas, siis omab ta nõutavat registreeringut kütuse

müügiks ja on esitanud MTA-le tagatise tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks

100 000 eurot. Kaebaja on juunikuu kütuse aruande maksuhaldurile esitanud. Vaidlustatud

korraldus ei ole antud riikliku järelevalve teostamiseks vedelkütuse seaduse (VKS) § 24 alusel.

Seepärast ei ole põhjendatud nõuda mis tahes teavet vedelkütuse seadusest tulenevate nõuete

täitmise kohta. Kui MTA soovib tuvastada, kas kütuse ost, müük, üleandmine või vedu on

tegelikult toimunud, siis tuleb nende asjaolude väljaselgitamiseks valida kohane menetlus.

KMS § 22 lg 31 alusel kontrollitakse üksnes kitsalt maksukohustuslase poolt ettevõtlusega

tegelemist KMS § 2 lg 2 tähenduses. Kaebaja on ettevõtlusega tegelemise kohta andmed

MTA-le esitanud, samuti andnud sellekohased suulised selgitused. Ettevõtluse olemasolu

tõendab ka esitatud käibedeklaratsioon, milles esitatud andmete õigsust maksukorralduse

seaduse (MKS) § 82 järgi eeldatakse.

7. MTA palub jätta kaebus rahuldamata.

1) Ettevõtlusega tegelemise tõendamisel on tõendamiskoormus äriühingul. Seejuures on

maksuhalduril ulatuslik kaalutlusruum äriühingu ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks

vajalike toimingute sooritamisel ja teabe küsimisel. Nii nagu maksuhalduril on õigus otsustada,

kelle üle kontrolli teostada, on maksuhalduril õigus ka otsustada, millise ajavahemiku kohta ta

dokumente ja teavet nõuab ning milliseid dokumente menetluse läbiviimiseks on vaja küsida.

2) Vaidlustatud korralduses on selgelt välja toodud, miks MTA leiab, et ettevõtlusega

tegelemine ei ole olemasoleva teabe pinnalt piisavalt tõendatud ja miks täiendavate

dokumentide küsimine on vajalik. MTA hinnangul kaebaja poolt 02.07.2018 esitatud

dokumendid ei tõenda ettevõtlust tervikuna, kuna ei ole võimalik tuvastada, et kaebajal oleks

kaupa, mida müüa ja vahendeid kaupa osta; samuti ei nähtu pangakontodelt kütuse ostu või

müüki. Kaebaja vedelkütuse aruande kohaselt ei olnud ta juunikuus kütuse müügiga tegelenud.

Väidetavalt soetati ENTERPRO OÜ kütuse müügi eesmärgil ning ajavahemikul 30.06.2018 –

16.07.2018 on ostetud ja müüdud kütust. Seega veendumaks kaebaja seletustes ning

kontrollimaks, et ka juulikuus jätkas äriühing ettevõtlusega, pidas maksuhaldur vajalikuks

küsida ka täiendavaid tõendeid. Korralduses selgitas maksuhaldur, et käesoleva ettevõtluse

kontrolli raames on oluline veenduda lisaks müügiarvete ja maksustatava käibe olemasolule ka

ettevõtluse tegelikus majanduslikus sisus ja selles, et kaebajal on olemas kõik vahendid, mis on

kütusevaldkonnale iseloomulikud. Kütusevaldkonnas kehtestatud sularahata arvelduste nõude

5(8)

tõttu (VKS § 4 lg 4) annaksid kanded kaebaja pangakontol (lisaks arvetele, saatelehtedele ja

lepingutele) olulist infot kaebaja ettevõtluse majandusliku sisu kohta.

3) Maksuhaldur ei ole korralduse andmisel talle antud kaalutlusõigust ületanud. Kuigi teabe

nõudmisel peab maksuhaldur lähtuma muuhulgas proportsionaalsuse põhimõttest, siis ei ole

kaebaja väitnud ega põhistanud, et vaidlustatud korralduse täitmine oleks tema jaoks eriliselt

töömahukas, takistaks ettevõtlust või koormaks teda muul viisil ebamõistlikult. Nõutud

dokumentide esitamist ei saa pidada ülemäära koormavaks. Tegemist on tavapäraste

dokumentidega, mis kas on olemas või mitte. Kaebaja ei pea dokumentide esitamiseks kulutama

täiendavat ajalist või rahalist ressurssi. Korralduses nõutud teave on otseselt seotud kõnealuse

kontrolli eesmärgiga.

4) Kaebaja viited Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-46-14 on asjakohatud. Sarnases vaidluses on

Tartu Halduskohus viidatud Riigikohtu lahendit analüüsinud ning leidnud, et Riigikohus on

nimetatud asjas tõepoolest selgitanud, et jooksva maksustamisperioodi kohta dokumentide ja

teabe nõudmine on lubatud üksnes erandina, kuid seda seoses maksude deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrolli menetlusega. Käesoleval juhul on vaidluse all kaebaja ettevõtlusega

tegelemise kontrollimiseks dokumentide esitamise ja teabe andmise kohustus. Kuna ettevõtlus

on kestev tegevus ja erinevalt maksude deklareerimise ja tasumise kohustusest ei ole selgelt

perioodideks jagatud, siis ei tulene kehtivast õigusest keeldu nõuda teavet ettevõtlusega

tegelemise kohta kontrollimise hetkel (Tartu Halduskohtu 03.11.2015 otsus asjas nr 3-15-1692,

p 15). Samuti on Tallinna Halduskohus selgitanud, et kuna KMS § 22 lg-s 31 sätestatud

kontrollimenetlus on oma olemuselt pigem olevikuline (kas isik tegeleb ettevõtlusega või

mitte), siis on ilmne, et maksuhaldur soovib andmeid ka kontrollimenetluse aja kohta, et

selgitada välja, kas isik jätkuvalt tegeleb ettevõtlusega. Ettevõtlus on kestev ja dünaamiline

tegevus ning käibemaksusüsteemi ärakasutamise vältimiseks on eesmärgipärane, kui

maksuhaldur saab kontrollida seda kahtluse tekkimisel ka jooksvalt (Tallinna Halduskohtu

07.10.2016 otsus asjas nr 3-16-1612, p 13).

5) Arusaamatuks jäävad kaebaja etteheited seoses teabe nõudmisega pangakontolt väljavõetud

sularaha kasutamise kohta, viide TuMS § 54 lg-le 1 ning väited vedelkütuse seaduses sätestatud

nõuete täitmise kohta. Maksuhaldur on korralduses märkinud, et ainuüksi sularaha

väljavõtmine pangakontolt ei tõenda ettevõtlusega tegelemist ning juhul kui sularaha on

kasutatud ettevõtluse tarbeks, siis on maksuhalduril vajalik selles kasutusotstarbes ka veenduda.

Ka kaebaja lepinguline esindaja on ise 16.07.2018 kinnitanud, et raha oli vaja ettevõtluse

tarbeks. Korraldusega nõutud dokumentidest ega ka korralduse motivatsioonist ei nähtu

maksuhalduri eesmärki kontrollida kaebaja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust ega ka

vedelkütuse seaduses sätestatud nõuete täitmist, vaid tema tegelemist ettevõtlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. MTA 19.07.2018 korraldus nr 12.2-3/044682-

3 on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.

9. MKS § 10 lg 1 ja § 59 lg 2 panevad maksuhaldurile kohustuse kontrollida maksukorralduse

seaduse ja teiste maksuseaduste täitmist. KMS § 22 lg 31 lubab maksuhalduril kustutada

registrist maksukohustuslase, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Seega on MTA-l pädevus

kontrollida maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist ning otsustada, kas isik tegeleb

ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses või mitte. MKS § 59 lg-st 1 tuleneb, et maksuhalduril

on õigus valida, milliseid menetlustoiminguid on vajalik läbi viia ja milliseid tõendeid koguda.

Käibemaksuseadus ei sätesta konkreetselt, milliseid tõendeid tuleb isikul ettevõtlusega

6(8)

tegelemise tõendamiseks maksuhaldurile esitada ja seega on maksuhalduril tõendite nõudmisel

ning nende piisavuse hindamisel ulatuslik otsustusruum.

10. Praegusel juhul alustas MTA 20.06.2018 korraldusega nr 12.2-3/044682-1 kontrolli

eesmärgiga tuvastada, kas ENTERPRO OÜ tegeleb käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega.

Selleks kohustas MTA kaebajat esitama hiljemalt 02.07.2018 perioodil märts kuni korralduse

täitmise päevani käideldud kaupade ostu ja müügi dokumendid ning saatedokumendid (juhul,

kui kaubaks oli kütus); kõikide pangakontode väljavõtted alates 01.03.2018 kuni korralduse

täitmise päevani; kõik korralduse täitmise päeval kehtivad lepingud (ostu-müügi lepingud,

rendilepingud jne) ning muud dokumendid, mida kaebaja peab vajalikuks ettevõtluse

tõendamisel. Lisaks kohustas MTA 03.07.2018 korraldusega nr 12.2-3/044682-2 ENTERPRO

OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma seletuste andmiseks 16.07.2018 maksuaudiitori juurde.

Kaebaja täitis eelnimetatud korraldused.

Vaidlusaluse 19.07.2018 korraldusega nõudis maksuhaldur kaebajalt täiendavalt dokumente,

veendumaks, et kaebaja jätkas juulikuus ettevõtlusega ja vajab käibemaksukohustuslase

numbrit. Kaebaja on seisukohal, et 02.07.2018 MTA-le esitatud dokumentidega ja 16.07.2018

antud seletustega on ta juba tõendanud ettevõtlusega tegelemist ning vaidlustatud korraldusega

dokumentide nõudmisel läheb MTA kaugemale sellest, mis on vajalik käibemaksuseaduse

tähenduses ettevõtlusega tegelemise veendumiseks. Seega on käesolevas asjas vaidlus selle üle,

kas MTA-l oli õigus nõuda kaebajalt 19.07.2018 korraldusega täiendavalt järgmisi dokumente:

pangakontode väljavõtted alates 27.06.2018 – 26.07.2018; kõik ostu- ja müügiarved perioodil

01.07.2018 – 26.07.2018 toimunud tehingute kohta; kütuse ostu-, müügi-, veo- ja üleandmisega

kaasnevad saatelehed perioodil 01.07.2018 – 26.07.2018; korralduse täitmise päeval kehtivad

lepingud tehingupartneritega.

11. KMS tähenduses on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse

kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest (KMS § 2 lg 2).

Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on

maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Riigikohus on

rõhutanud, et maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamis- koormus ning kui

maksuhaldur on alustanud kontrolli, siis ka kaasaaitamiskohustus (Riigikohtu 07.05.2015 otsus

nr 3-3-1-17-15, p-d 19 ja 21).

Vaidlustatud korraldusest nähtuvad kohtu hinnangul põhjused, miks maksuhaldur pidas

vajalikuks kaebajalt nõuda täiendavaid tõendeid. Korralduses on välja toodud, et MTA ei

saanud 16.07.2018 toimunud vestlusel muuhulgas teada, kellelt kaebaja kütust ostab ning

milliseid kütuse liike ja mis koguses; kuhu ta kulutas ja kas kulutas Swedbank arveldusarvelt

perioodil 20.06.2018 – 21.06.2018 välja võetud sularaha; mis sai kinnistu müügist saadud

rahast jm. Samuti on MTA välja toonud, et kaebaja poolt 02.07.2018 esitatud dokumendid ei

tõenda ettevõtlustegevust tervikuna – kaebajal on olemas renditud tegevuskoht, kuid ei ole

võimalik tuvastada, et kaebajal oleks kaupa, mida müüa ja vahendeid, mille eest kaupa osta.

Samuti on kaebajal olemas pangakontod, kuid nendelt ei nähtu kütuse ostu või müüki.

Eeltoodust lähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja ei ole põhjendanud, miks juba

esitatud andmed ei ole ettevõtluse tuvastamiseks piisavad. Kuna kaebaja poolt varasemalt

esitatud dokumendid, läbiviidud vestlusel saadud teave ega maksuhaldurile kättesaadavad

andmed (maksudeklaratsioonid jms) ei veennud reaalsete tehingute toimumises ning

ettevõtlusega tegelemises, oli maksuhalduri nõue esitada täiendavaid dokumente põhjendatud.

12. Kohus ei nõustu kaebajaga, et korralduses ei ole põhjendatud, kuidas nõutav teave on seotud

ettevõtluse tuvastamisega. Kohus märgib, et käibemaksuseadusest ei tulene maksuhaldurile

kohustust üksikasjalikult selgitada, millist asjaolu mingi konkreetse nõutud tõendiga tuvastada

7(8)

kavatsetakse. Ettevõtlustegevust kontrollides puudub maksuhalduril reeglina teave, millised

konkreetsed dokumendid on konkreetsel juhul ettevõtlusega tegelemise kindlaks tegemiseks

piisavad. Riigikohus on 07.05.2015 otsuses nr 3-3-1-17-15 selgitanud, et teabe esitamise

kohustuse tekkimiseks on piisav, et maksuhaldur toob välja põhjendatud kahtluse, millest

tulenes maksukohustuslaselt teabe nõudmise vajadus (p 20). Maksuhaldur on vastavat

põhjendatud kahtlust piisavalt selgitanud oma 20.06.2018 korralduses, millega alustati kaebaja

suhtes kontrollimenetlust ning vaidlustatud korralduses põhjendanud ka täiendavate tõendite

esitamise vajadust ja asjakohasust ettevõtlustegevuse tõendamisel.

Vaidlustatud korralduses on MTA selgitanud, et ettevõtluse kontrolli raames on oluline

veenduda lisaks müügiarvete ja maksutatava käibe olemasolule ka ettevõtluse tegelikus

majanduslikus sisus ning selles, et kaebajal on olemas kõik vahendid, mis on kütusevaldkonnale

iseloomulikud. Korralduses on välja toodud, et kütusevaldkonnas tõendab ettevõtlustegevust

muuhulgas

kauba,

tegevuskoha,

vajalike

seadmete,

kütuse

müügi

tegevusloa,

majandustegevuse registris olevate tehingupartnerite ja nendega sõlmitud lepingute olemasolu.

Samuti on MTA märkinud, et kütuse müügi puhul vormistatakse koos müügiarvetega

kohustuslikud saatelehed, mis võimaldavad kütust ja selle kogust identifitseerida ning mis

tõendite kogumis aitavad tuvastada, et kütuse ost, müük, üleandmine või vedu on tegelikult

toimunud. Seega on MTA arusaadavalt põhjendanud, miks tal korralduses nõutud dokumente

kaebaja ettevõtluse tuvastamiseks vaja on.

13. Äriühingute ettevõtluse iseloom on erinev ja seetõttu on erinevad ka äriühingute

ettevõtlusega tegelemist kinnitavad tõendid. Õigusaktides ega kohtupraktikas ei ole võimalik

anda üksikasjalikke ettekirjutusi selle kohta, millised konkreetsed tõendid tuleb isikul

ettevõtluse tõendamiseks esitada. Arvestada tuleb, et maksuhalduril peab olema võimalik

kogutud tõendite põhjal reaalselt kontrollida, kas kaebaja väidetav majandustegevus ka

tegelikkuses aset leiab. Maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusruum otsustada, milliseid tõendeid

ta peab vajalikuks ühe või teise asjaolu tõendamiseks koguda.

Korralduses märgitud ajavahemikul tehingute tegemist tõendavate dokumentide ja

arvelduskontode väljavõtete esitamine võimaldab maksuhalduril hinnata, kas äriühing tegeleb

reaalse ettevõtlusega või mitte. Ettevõtlusega tegelemise kontroll on laiem, kui üksnes

deklaratsioonide alusel vajaliku müügikäibe tuvastamine. Seega on väär kaebaja arusaam, et

ettevõtlusega tegelemist kinnitab kaebaja poolt esitatud käibedeklaratsioon juuni 2018. a

maksustamisperioodi kohta ja tasutud käibemaks. Samuti ei kinnita veel äriühingu reaalset

ettevõtlustegevust fakt, et kaebajal on sõlmitud üürileping tankla ja mahutipargiga kinnistu

üürile võtmise kohta. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli raames kontrollib maksuhaldur kõiki

äriühingu igapäevase majandustegevusega seonduvaid asjaolusid. Kaebajalt nõutud

dokumendid võimaldavad maksuhalduril muuhulgas hinnata käibedeklaratsioonides kajastatu

usaldusväärust.

14. Korraldust ei muuda õigusvastaseks seegi, et kaebajalt nõutakse majandustegevust

tõendavaid dokumente maksustamisperioodi osas, mis ei ole veel lõppenud. Maksukorralduse

seadus ega käibemaksuseadus ei keela maksuhalduril nõuda teavet ettevõtlusega tegelemise

kohta selle konkreetsel kontrollimise hetkel. Asjakohatu on kaebaja viide Riigikohtu

seisukohtadele asjas nr 3-3-1-46-14. Riigikohus on nimetatud asjas selgitanud, et jooksva

maksustamisperioodi kohta dokumentide ja teabe nõudmine on lubatud üksnes erandina, kuid

seda seoses maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetlusega. Praegusel juhul

on vaidluse all kaebaja ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks lisadokumentide esitamise

kohustus. Vastustaja on viidanud ka Tartu Halduskohtu 03.11.2015 otsusele asjas nr 3-15-1692,

kus on samuti kohus leidnud, et kuna ettevõtlus on kestev tegevus ja erinevalt maksude

deklareerimise ja tasumise kohustusest ei ole selgelt perioodideks jagatud, siis ei tulene

8(8)

kehtivast õigusest keeldu nõuda teavet ettevõtlusega tegelemise kohta kontrollimise hetkel.

Selgitamaks välja, kas äriühing tegeleb jätkuvalt ettevõtlusega, on maksuhalduril põhjendatud

küsida andmeid ka jooksva maksustamisperioodi kohta. Kohus ei saa maksuhalduri eest

otsustada, millise perioodi andmete alusel on maksuhalduril võimalik tuvastada

maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist.

15. Kaebaja on ekslikult leidnud, et ettevõtlusega tegelemisel ei tohiks nõuda

maksukohustuslaselt andmete esitamist pangakontodelt väljavõetud sularaha kasutamise kohta,

kuna see ei ole vahetult seotud ettevõtlusega ega käibemaksuarvestusega. Maksuhaldur on

vaidlusaluses korralduses selgitanud, et üksnes sularaha väljavõtmine pangakontolt ei tõenda

ettevõtlusega tegelemist ning juhul kui sularaha on kasutatud ettevõtluse tarbeks (mida on

kaebaja esindaja maksuhaldurile 16.07.2018 selgituste andmisel väitnud), siis on maksuhalduril

vajalik selles kasutusotstarbes ka veenduda. Seetõttu nõudis maksuhaldur kaebajalt täiendavalt

välja pangakontode väljavõtted perioodi 27.06.2018 – 26.07.2018 osas. Vastustaja on seejuures

õigesti välja toonud, et pangakontode väljavõtete esitamise nõudmist ei saa pidada

asjakohatuks, kuna kütusevaldkonnas kehtestatud sularahata arvelduste nõude tõttu (VKS § 4

lg 4) annaksid kanded kaebaja pangakontol (lisaks arvetele, saatelehtedele ja lepingutele) olulist

infot kaebaja ettevõtluse majandusliku sisu kohta.

16. Asjakohatud on kaebaja viited TuMS § 54 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõttele ning väited

vedelkütuse seaduses sätestatud nõuete täitmise kohta. Vaidlustatud korralduse alusel ei

kontrolli MTA kaebaja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust ega vedelkütuseseaduses

sätestatud nõuete täitmist. Vaidlustatud korralduse põhjendustest nähtub selgelt, et

maksuhaldur nõuab kaebajalt dokumente selleks, et kontrollida tema reaalset ettevõtlusega

tegelemist, kuna MTA 20.06.2018 ja 03.07.2018 korralduste alusel saadud teave ei olnud

selleks piisav. Ka vaidlustatud korraldusega nõutud tõendid (s.o arvelduskontode väljavõtted,

ostu- ja müügiarved ja nendega kaasnevad saatelehed, kehtivad lepingud tehingupartneritega)

ei viita sellele, et maksuhaldur viiks ettevõtlusega tegelemise kontrolli asemel tegelikult läbi

mõnda muule eesmärgile suunatud maksumenetlust. Kohus nõustub vastustajaga, et

korralduses nõutud teave on otseselt seotud kõnealuse kontrolli eesmärgiga.

17. Teabe nõudmisel peab maksuhaldur lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Kaebaja ei ole

väitnud, et vaidlustatud korralduse täitmine oleks talle ebamõistlikult koormav või takistaks

igapäevast majandustegevust. Ka kohtu hinnangul ei saa MTA 19.07.2018 korraldusega nõutud

dokumente pidada kaebaja ettevõtlusega tegelemise hindamisel ülemääraseks ning selle täitmist

kaebajale ebamõistlikult koormavaks. Kõik nõutavad tõendid peaks olema kaebaja käsutuses

ning tavapärase majandustegevuse puhul ei ole nende dokumentide esitamine seotud

märkimisväärsete raskustega. Ettevõtlusega tegeledes peab isik muuhulgas arvestama, et

maksuhalduril on õigus kahtluse olemasolu korral algatada erinevaid menetlusi, et selgitada

välja isiku tegevuse vastavus õigusaktide nõuetele ning maksukohustuslane peab olema

suuteline oma tegevuse õiguspärasust maksuhaldurile kinnitama ning maksuhalduri kahtlusi

kõrvaldama.

18. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA

ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/