1-18-8162/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2018.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-8162 (18251000175)

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Istungisekretär

Jaanika Lusti

Ringkonnaprokurör

Merike Lugna

Kriminaalasi

A.A süüdistuses KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

A.A

Elu- või asukoht ja aadress: XXX Kilksama XXX Pärnu

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kodakondsus: Eesti

Haridus:

kesk

Emakeel:

eesti keel

Töökoht või õppeasutus:

ei tööta

Karistatus:

on

Tõkend:

puudub

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada A.A KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks)

aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses

täitmisele mitte pöörata, kui A.A ei pane 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

Lk 1 / 4

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Välja mõista A.A-lt menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 1250

eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 100 eurot, kõik kokku 1350 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada A.A´al menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates

novembrist 2018.a kuni oktoobrini 2019.a iga kuu 15. kuupäevaks võrdsetes osades 112,50 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99918700053531. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi,

kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette

ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

A.A 17.07.2018a kella 03 paiku Pärnu linnas Riia mnt 28 Pärnu EELK Diakooniakeskuse

heategevuspoe laoruumis nõudis xxx E.K lt 200 eurot sularaha. Kannatanu E.K keeldus raha

andmast, misjärel A.A vihastas ja lükkas E.K riidekastide ja riidekottide vahele pikali. Järgnevalt

haaras A.A vineerist tooli ja hakkas sellega E.K peapiirkonda lööma, kuid tabas tooliga E.K

kaitseks pea kohale tõstetud käsi. Samaaegselt tooliga löömisele karjus A.A, et lööb E.K maha.

Järgnevalt viskas A.A haaras tooli eemale ja haaras E.K l juustest ning sikutas neist, surus põlvega

kükakil olevale E.K le rinnapiirkonda ning käskis E.K l prillid eest võtta, sest tahab kannatanut

näkku lüüa. Järgnevalt võttis A.A ise E.K l prillid eest ja asetas enda rusika E.K nina alla käskides

seda nuusutada ja ähvardas samal ajal E.K tapmisega. Kuna A.A nõudis kallaletungi käigus E.K lt

Lk 2 / 4

korduvalt temale raha andmist, mida käskis võtta ühingu seifist, siis kasutas E.K hädavalet ja lubas

A.A-le seifist raha võtta. Raha võtma minemise ettekäändel suutis E.K laoruumist põgeneda ja

peitis ning lukustas end hoone teise ruumi, mille tõttu jäi kuritegu süüdlase tahtest olenemata

põhjusel lõpule viimata. Kallaletungiga põhjustas A.A E.K le füüsilist valu, hematoomi vasakul

reiel ja marrastused kätel.

A.A alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost võõra vallasasja äravõtmist selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, mis jäi aga tema tahtest olenemata lõpule

viimata, pannes sellega toime KarS § 200 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt nõuab prokurör

kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks

kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui A.A ei pane 2 aasta ja 3 kuulise katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud

kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe

sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid.

Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja

raskendavaks asjaolus kuriteo toimepanemise alaealiste juuresolekul. Süüdistatav tuleb süüdi

tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi ei ole.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Asitõendeid ei ole.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses.

Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse

sundraha 1250 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 100 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja

arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12

kuu jooksul.

Lk 3 / 4

/allkirjastatud digitaalselt/

Teet Olvik

Kohtunik

Lk 4 / 4