2-17-129027/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.06.2018 otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse

põhjendustega.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Teiprol OÜ kanda.

4. Välja mõista Teiprol OÜ-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis

192,5 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

26.10.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-129027

Kohtuasi

XX

(X)

hagi

Teiprol

OÜ

vastu

võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.06.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Teiprol OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 315,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

Kristiina Rea

Kostja Teiprol OÜ (registrikood 10295686), esindaja

Ain Laansalu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja) esitas 04.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Teiprol

OÜ (kostja) vastu 3 069,6 euro väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 07.02.2018 esitas hageja kostja vastu nõude hagivormis, milles palus kostjalt

välja mõista 3 069,6 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras alates 06.02.2018 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 20.02.2018 anti

hagi lahendamiseks Harju Maakohtule.

Hageja tellis kostjalt soojustusmaterjale EPS ja neopor, s.t pooled sõlmisid elektroonilise

sidevahendi abil müügilepingu. Kostjat esindas tehingu sõlmimisel tehniline konsultant YY,

kes vastas kostja veebilehel kuvatud telefoninumbrile, suhtles hagejaga kostja nime all, kasutas

kostja ruume, edastas kostja arveid, mille kasutamise korral hageja varem tasutud makseid ei

tagastatud.

Ehitusmaterjalide

tarne

pidi

toimuma

hiljemalt

09.11.2017.

Kostja

soojustusmaterjale ei tarninud. Eelneva tõttu taganes hageja lepingust. Taganemisavaldusena

tuli käsitleda maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Lepingust taganemise

tõttu kohustus kostja hagejale tagastama soojustusmaterjalide eest tasutud 3 069,6 eurot

hiljemalt 05.01.2018 (s.o 14 päeva möödumisel makseettepaneku kättesaamisest). Kostja seda

ei teinud. Kui kohus peaks tuvastama, et poolte vahel ei olnud lepingut või leping on tühine,

palus hageja rahuldada hagi alusetu rikastumise sätete alusel.

Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hageja ja Buldanek OÜ vaheline vaidlus oli

praeguses asjas kõrvalise tähtsusega ja kirjeldatud suhet puudutavad väited tuli jätta

tähelepanuta. Samuti tuli arvestamata jätta kostja tasaarvestuse avaldusega, sest nõuded

tekkisid erinevate isikute vahel erinevatest lepingutest, s.t nõudeid ei saanud tasaarvestada.

Pealegi oli Buldanek OÜ nõude loovutamine kostjale tühine selle näilikkuse ning vastuolu tõttu

hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ja hageja vahel puudus vaidlusalune müügileping. Nimelt oli hageja ja kostja vahel

väidetavalt sõlmitud leping tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 järgi

ja/või kostjal oli leping hageja asemel hoopis Buldanek OÜ-ga, kellele kostja tarnis

ehitusmaterjale.

Hageja ja Buldanek OÜ sõlmisid 19.09.2018 töövõtulepingu Leesika 13, Tallinn asuva

abihoone ehitamiseks. Muuhulgas tuli Buldanek OÜ-l hankida ka ehituseks vajaminevad

materjalid ja nende eest tasuda. Buldanek OÜ esindaja oli YY. YY töötas küll ka kostja juures,

kuid tal ei olnud voli soojustusmaterjalide müügilepingu sõlmimiseks. Nimelt oli kostja tuule-

, auru-, õhutõkke ning soojustusmaterjalide maaletooja ja hulgimüüja ning ei tegelenud

soojustusmaterjalide müümisega. Seega oli hageja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud leping

tühine.

Tavapäraselt toimus Leesika 13 objektil tegevus selliselt, et materjalid tellis Buldanek OÜ,

kostja esitas Buldanek OÜ palvel tasumise rekvisiidid otse hagejale ning hageja tasus ise

Buldanek OÜ eest. Kostjale teadaolevalt keeldus hageja 2017. aasta novembri alguses tehtud

tööde aktide allkirjastamisest ja nende alusel raha maksmisest. Buldanek OÜ püüdis korduvalt

arusaamatust lahendada ja oli nõus üle andma ka vaidlusalused soojustusmaterjalid tingimusel,

et hageja tasub võlgnetava summa. Hageja seda ei teinud.

Juhtumiks, kui kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli müügileping ja soojustusmaterjalide

tarne ei olnud seotud hageja ja Buldanek OÜ vahel sõlmitud töövõtulepinguga, esitas kostja

kohtule kokkuleppe, mille kohaselt loovutas Buldanek OÜ oma nõude hageja vastu kostjale ja

tasaarvestusteate hageja nõude tasaarvestamiseks loovutamise teel saadud nõudega.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 069,6 eurot ja viivise

seadusjärgses määras alates 07.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus

kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1 070 eurot. Samuti

parandas kohus 29.05.2018 kohtuistungi protokolli.

Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja esitas 31.10.2017 hagejale 3 069,6 euro suuruse

arve EPS-i ja neopori eest ning hageja tasus kostjale arve samal päeval. Nimetatud arve

esitamisele eelnes poolte e-kirjavahetus, kus kostja tehniline konsultant YY andis hagejale infot

hageja tellitud ehitusmaterjali kohta ja soovitas seoses 01.11.2017 hinnatõusuga kauba ära osta

ja tellida hiljemalt 31.10.2017. Sellest nähtus, et pooled sõlmisid müügilepingu.

Põhjendamatu oli kostja vastuväide, et kostja ei olnud müügilepingu pool ning hageja ja kostja

vahel sõlmitud müügileping oli tühine, sest YY-l ei olnud volitust hagejaga müügilepingu

sõlmimiseks. Müügileping oli kehtiv sõltumata sellest, kas YY-le oli selleks antud eraldi volitus

või mitte. Esiteks kinnitas kostja hagivastuses, et YY oli kostja tehniline konsultant. Poolte

kirjavahetusest nähtuvalt saatis YY hagejale ehitusmaterjalide müügiga seotud e-kirju kostja

nimelt, kasutades mh kostjale viitavat e-posti aadressi XXX. Seega loodi hagejale kindel

ettekujutus, et soojustusmaterjale pakub ja müüb talle kostja. Hagejal ei saanud tekkida

kahtlust, et talle teeb pakkumise mõni teine ettevõte. Kohtul puudus igasugune kahtlus, et YY

tegutses kostja ülesandel kostja majandustegevuses ehitusmaterjale müües. Puudusid tõendid,

et YY esitas hagejale ehitusmaterjali eest arve oma majandustegevuse väliselt. Asjakohatu oli

kostja vastuväide, et vahtplasti müük ei olnud selline majandustegevus, mis oleks kostja

põhitegevusega seotud, sest kostja tegevuse spetsiifika olevat teistsuguse ehitusmaterjali müük.

Kostja tegeles ehitusmaterjalide müümisega ja seejuures oli tähtsusetu, missuguse konkreetse

ehitusmaterjali müüjaks kostja end ise pidas või missugune oli kostja tavapäraselt müüdavate

ehitusmaterjalide spetsiifika. Y oli kostja esindaja TsÜS § 121 lg 2 alusel.

Lisaks oli YY-l hageja suhtes ka TsÜS § 118 lg-st 2 tulenev n-ö näivusvolitus. Nimelt saatis

YY kostja nimel hagejale kostja arve ja kostja ei eitanud arve olemasolu ega vaidlustanud selle

õigsust. Kuivõrd kostja ei väitnud, et YY saatis hagejale arve kostja nimel ekslikult, tuli

järeldada, et YY tegutses tehnilise konsultandina hagejale arvet saates kostja ülesandel ning

kostja talus YY tegevust. Kui kostja leidnuks, et hageja kandis talle raha üle eksliku arve alusel,

oli kostjal võimalus hageja poolt tasutud summa tagastada, kuid seda kostja ei teinud.

Buldanek OÜ seotus vaidlusaluse arvega esitatud tõenditest ei nähtunud. Kui kostja arvates oli

ehitusmaterjalide tegelikuks tellijaks Buldanek OÜ, siis olnuks õige esitada arve Buldanek

OÜ-le, mitte hagejale. Arve esitamine Buldanek OÜ-le ei oleks takistanud selle arve tasumist

hageja poolt, juhul kui selline kokkuleppe oli olemas. Samas kõnealuse kokkuleppe olemasolu

kinnitust ei leidnud. Kostja subjektiivne ja tõendamata arusaam tellija isikust ei muuda fakti, et

hageja tellis vaidlusaluse ehitusmaterjali kostjalt ning kostja esitas tellitud ehitusmaterjali eest

arve hagejale.

Kostja poolt hagejale müüdud ehitusmaterjalide müügilepingule kohaldusid tarbijalemüügi

sätted. Hageja oli isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega ning kostja tegutses müügilepingu sõlmimisel oma majandustegevuses. Hageja

ja kostja vahelist müügilepingut sai pidada sidevahendi abil sõlmitud lepinguks

võlaõigusseaduse (VÕS) § 52 mõttes. Samas ei olnud see praegusel juhul oluline. Hageja täitis

enda kohustuse tasuda asja ostuhind rahas, aga kostja jättis täitmata kohustuse anda üle asja

omand. Seega jättis kostja täitmata hagejaga sõlmitud müügilepingust tuleneva põhikohustuse

ega tarninud hagejale kokkulepitud kaupa, rikkudes poolte vahelist lepingut oluliselt.

Rikkumine ei olnud vabandatav.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 4 järgi võib lepingust täiendavat

tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust või kui teine

lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Iseenesest saab maksekäsu kiirmenetluses

esitatud kostja vastuväidet käsitleda sellena, et kostja ei tunnista hageja nõuet ega ka lepingulise

suhte olemasolu poolte vahel. Samas tellitud ja tasutud ehitusmaterjali tarnimata jätmisega

rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu

täitmise vastu. Seetõttu oli hagejal õigus kostjaga sõlmitud müügilepingust taganeda täiendavat

tähtaega andmata. Hageja tuli lugeda kostjaga sõlmitud müügilepingust taganenuks käesolevas

asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 04.12.2017, kuid hiljemalt kohtule kostja

vastu hagi esitamisest 07.02.2018, milles hageja väljendas selgelt oma soovi kostjaga sõlmitud

lepingust taganeda.

Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Taganemise tagajärjel tuli kostjal tagastada saamata jäänud ehitusmaterjalide eest tasutud

3 069,69 eurot.

Järgnevalt käsitles kohus kostja tasaarvestuse avaldust. Kohus leidis, et 02.05.2018 esitatud

tingimusliku nõude loovutamise kokkuleppe ja tasaarvestusteate alusel ei olnud kostjal

võimalik Buldanek OÜ väidetavaid nõudeid hageja vastu tasaarvestada. Hageja ja Buldanek

OÜ vaheline töövõtulepingust tulenev vaidlus ei puutunud praeguse kohtuvaidluse esemesse

ning seda ei tulnud antud asja raames arutada. Samas esitas kostja menetluses 02.05.2018

allkirjastatud tingimusliku nõude loovutamise kokkuleppe ja tasaarvestusteate, mille kostja

sidus hageja väidetava võlaga hageja ja Buldanek OÜ vahelise töövõtulepingu alusel. Hageja

tasaarvestusega ei nõustunud. Tasaarvestusavalduse tegemine tasaarvestaval poolel ehk

käesoleval juhul kostjal eeldab reaalselt eksisteeriva nõude olemasolu. Samas praeguses asjas

ei tuvastatud Budanek OÜ-l ega kostjal hageja vastu sellise nõude olemasolu, mida saaks hageja

nõudega tasaarvestada.

VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab

esitada vastuväiteid. Sätte mõtte kohaselt saab kohus iseenesest hinnata, kas teise poole

vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, kuid

selline hindamiskohustus saaks kehtida vaid juhul, kui tasaarvestus ja sellele esitatud

vastuväited tuleneksid hageja ja kostja vahelistest õigussuhetest. Praeguses asjas kasutas kostja

tingimuslikus tasaarvestusavalduses aga mitte enda ja hageja vahelisest õigussuhtest tulenevaid

nõudeid, vaid hoopis Buldanek OÜ väidetavaid nõudeid hageja vastu. Sellist avaldust ei olnud

kohtul võimalik hinnata, sest see eeldaks hageja ja Buldanek OÜ vahelisest töövõtulepingust

tuleneva vaidluse lahendamist olukorras, kus Buldanek OÜ ei ole menetluse osaline. Pealegi

oleks kostja tingimusliku ja kolmanda isiku väidetaval nõudel põhineva protsessuaalse

tasaarvestuse sisuline hindamine kohtu hinnangul otseselt vastuolus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-s 2 sätestatud ülesandega tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Ühtlasi oli 02.05.2018 tingimuslik nõude loovutamise kokkulepe ja tasaarvestusteade tühine

vähemalt

tasaarvestust

puudutavas

osas.

Nimelt

esitas

kostja

tingimusliku

tasaarvestusavalduse, mis põhines omakorda menetlusvälise isiku väidetava nõude

tingimuslikul loovutamisel ning VÕS § 198 teise lause kohaselt on tingimuslikult või tähtaja

määramisega tehtud tasaarvestuse avaldus tühine. Kui protsessuaalse tingimusliku

tasaarvestuse lubatavuse mõttena on selgitatud vajadust anda kostjale kaitse hageja vaieldava

nõude vastu, siis 02.05.2018 tingimuslik nõude loovutamise kokkulepe ja tasaarvestusteade ei

kujutanud endast mitte menetluslikku kaitset kostjale, vaid tegemist oli hea usu põhimõttega

vastuolus oleva skeemiga, mille kaudu kostja soovis Buldanek OÜ kui menetlusvälise isikuga

koostöös vältida hageja nõude efektiivset maksmapanekut. Taunitavad olid ka asjaolud, et

kostja esitas tingimusliku nõude loovutamise kokkuleppe ja tasaarvestuse avalduse alles

kohtumenetluses 2018. aasta mais, kuigi hageja väidetav võlg Buldanek OÜ ees oli kostja väitel

tekkinud juba 2017. aasta novembris ning kostja eksitas lepingulises suhtes tarbijast hagejat.

Seega kuulus hagi täies ulatuses rahuldamisele ja lisaks põhinõudele oli põhjendatud ka hageja

viivisenõue. Iseenesest oli hagejal õigus nõuda viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest 04.12.2017. Kuna hageja soovis viivist nõuda alates hagi esitamisest ja see esitati

07.02.2018, tuli kostjalt viivis välja mõista alates 07.02.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud

menetluskulude suurus oli 1 070 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus oli ebaseaduslik ja pealiskaudne.

Kohus järeldas meelevaldselt, et hageja ja kostja vahel oli kehtiv müügileping.

 Esiteks ei saanud soojustusmaterjalide tarnet vaadata eraldi hageja ja Buldanek OÜ vahel

sõlmitud töövõtulepingust. Töövõtulepinguta puudus soojustusmaterjalidel mistahes

tarbimisväärtus. Eelneva tõttu oli materjalide ostjaks Buldanek OÜ, mitte hageja.

 Teiseks ei viidanud kohus ühelegi tõendile, millest nähtuks kostja selge ja üheselt mõistetav

tahteavaldus hagejaga müügilepingu sõlmimiseks. Arve ei ole leping. See kajastas üksnes

makserekvisiite.

 Kolmandaks puudus YY-l TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud kostja esindamise õigus. Nimelt

teadis hageja, et materjali tarnib Buldanek OÜ. Kostja seaduslik esindaja ei teadnud ja ei

pidanud teadma, et YY kostja tehnilise konsultandina sõlmib tarbijatega ettevõtte

tegevusega mitteseotud materjalide müügilepinguid. Müügileping hageja ja kostja vahel oli

tühine.

Kostja tasaarvestuse avaldust oli võimalik praeguse asja lahendamisel arvestada, sest Buldanek

OÜ-l oli reaalselt eksisteeriv nõue hageja vastu, mida Buldanek OÜ sai ilma igasuguse

piiranguta kostjale loovutada ja mitte ükski menetlusseadus ei keela esitada kohtumenetluses

tasaarvestamiseks nõudeid, mis on saadud kolmandalt isikult loovutamise teel isegi siis, kui

menetluses muutub vaidluse maht.

Vastus kaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel ning apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks.

Praeguse vaidluse raskuskeskmes on kaks küsimust: (1) kas hageja ja kostja sõlmisid

müügilepingu soojustusmaterjali ostmiseks/müümiseks ja (2) kui nendevaheline suhe vastas

müügilepingu tunnustele, siis kas kostja sai hageja nõude tasaarvestada. Ülejäänud maakohtu

otsuses kajastuvates põhjendustes kostja vigu esile ei toonud. Esimesele küsimusele vastas

maakohus jaatavalt ja teisele eitavalt.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et veenvalt oli tõendatud hageja ja kostja vahel

müügilepingu olemasolu soojustusmaterjali soetamiseks. Maakohus kohaldas kirjeldatud

küsimuse lahendamisel õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid,

käsitles otsuses kõiki seisukohti ja selgitas lõppjäreldust piisava põhjalikkusega. Seejuures

vastas maakohus otsuses kõikidele kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele, sh selgitas,

miks hageja ja Buldanek OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping ei kinnitanud kostja versiooni, et

müügilepingu sõlmisid kostja ja Buldanek OÜ, miks sai kostja poolt hagejale adresseeritud

arvet käsitleda ühena tõenditest selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping

ning miks oli YY-l kostja esindamise õigus hagejaga müügilepingu sõlmimisel. Viidatud osas

maakohtu põhjendustega nõustumise tõttu ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt maakohtu põhjendusi.

Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhjendusega, miks tuli tasaarvestuse vastuväide

jätta rahuldamata. Maakohus tõi põhjustena välja selle, et (1) tasaarvestuse aluseks olev

aktiivnõue ei pärinenud hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest, (2) tasaarvestava nõude

võimalikkuse ja suuruse hindamiseks oleks kohus pidanud hindama hakkama hageja ja

Buldanek OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimusi ja rikkumisi, mis võis kujuneda väga

keeruliseks ja mahukaks, kuigi selle kohta hagi ei esitatud, (3) tasaarvestuse avaldus oli

tingimuslik ja (4) tasaarvestus oli vastuolus hea usu põhimõttega, sest takistas hagejal nõuet

efektiivselt realiseerida. Ringkonnakohus on seisukohal, et kirjeldatud põhjendused olid

praeguseid asjaolusid arvestades ebaõiged. Eelnevast sõltumata oli maakohtu lõppjäreldus õige,

sest käesoleval juhul ei esinenud tasaarvestuse olukorda, mistõttu muudab ringkonnakohus

maakohtu otsuse punktides 33-39 kajastatud põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu

otsuse põhjendustega.

Nõuete tasaarvestamise tingimuseks ei ole tasaarvestatavate nõuete pärinemine omavahelistest

õigussuhetest. Tasaarvestus on võimalik, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse (VÕS § 197). Seejuures ei ole seaduses

täpsustatud, mis päritolu võib tasaarvestav nõue olla. VÕS § 200 sätestab vaid nõuded, mida ei

saa tasaarvestada. Tasaarvestav pool võib olla nõude omandanud VÕS § 164 lg-s 1 sätestatud

nõude loovutamise teel. Nõude loovutamise tulemusel asendub senine võlausaldaja uuega, s.t

muutub nõudeõiguse kuuluvus (vt nt Riigikohtu 23.04.2015 otsust asjas nr 3-2-1-2-15, p 18).

Kohtupraktikas tunnustatud seisukoht on, et tasaarvestuse vastuväite esitamiseks ei pea kostja

esitama ilmtingimata vastuhagi. Kui kostja on esitanud kohtumenetluse ajal tasaarvestuse

vastuväite, siis peab kohus seda arvestama (vt nt Riigikohtu 28.11.2006 otsust asjas nr 3-2-111-

06, p 16; 27.04.2011 otsust asjas nr 3-2-1-23-11, p 11). Kusjuures tasaarvestuseks ei ole oluline

nõuete vastastikune seotus (vt nt Riigikohtu 16.06.2010 otsust asjas nr 3-2-1-59-10, p 12). Nii

võib kujuneda olukord, kus tasaarvestava nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavuse

analüüsimine on kohtule töömahukam kui hagiavalduses nimetatud nõude menetlemine. Samas

ei ole see vastuolus seaduse ja kehtiva kohtupraktikaga. Ebaõige on ka väide, et selline

lähenemine on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kohtute eesmärk on muuhulgas

aidata kaasa poolte vahel õigusrahu saavutamisele. See tagatakse esmajoones siis, kui

menetlusosalised saavad kohtumenetluse lõppedes lahendi, millega nad saavad omavahelised

vaidlused lõppenuks kuulutada.

Maakohtu argumentatsioon, mis puudutas tasaarvestuse tühisust selle tingimuslikkuse ja heade

kommetega vastuolu tõttu, oli raskesti jälgitav. Ringkonnakohus märgib, et nõude omajal on

vaba voli otsustada, kuidas oma nõuet käsutada, sh on nõude omanikul ka õigus oma nõue

loovutada. Nii oli ka praegusel juhul Buldanek OÜ-l õigus oma nõue kostjale loovutada.

Seejuures ei seadnud nõude käsutamisele piiranguid käimasolev kohtumenetlus. Samuti oli

kostjal õigus menetlusseadustikus sätestatud tähtaja jooksul (TsMS §-d 329-330) esitada

tasaarvestuse vastuväide. Praeguses asjas ei saanud käitumist, mida lubavad õigusaktid ja

tunnustab kohtupraktika, pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei põhinenud maakohtu põhjendused tasaarvestuse võimatuse

kohta kehtivatel õigusnormidel ja levinud kohtupraktikal, ei saanud kostja tasaarvestuse

vastuväites toodud nõuet tasaarvestada, sest tasaarvestuse eeldusi ei esinenud. Nimelt ei

esinenud tasaarvestuse vastuväite esitamise ajal ja ei esine ka praegu tasaarvestuse olukorda.

Nagu eelnevalt kirjeldatud, on nõuete tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 järgi võimalik, kui kaks

isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse.

Kusjuures tasaarvestuse õiguse tekkimiseks peab aktiivnõue ehk nõue, millega

tasaarvestatakse, olema sissenõutav, s.t tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt nõudele

vastava kohustuse täitmist. See on vajalik, sest tasaarvestamise käigus toimub sisuliselt

aktiivnõude täitmise nõudmine tasaarvestaja poolt, kusjuures täitmine ise toimub tasaarvestuse

kaudu.

Praegusel juhul ei olnud kostjal tasaarvestuse vastuväite esitamise ajal 02.05.2018 ja ei ole ka

praegu hageja vastu nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Nõue, mida kostja soovis hageja

nõudega tasaarvestada, on jätkuvalt Buldanek OÜ-l, kes on iseseisev ja kostjast sõltumatu

ühing. Nimelt leppisid kostja ja Buldanek OÜ esindajad kohtumenetluse kestel 02.05.2018

koostatud dokumendi järgi kokku, et juhul kui kohus tuvastab hageja 31.10.2017 tehtud

maksest mistahes alusel kostjal raha tasumise ja/või tagastamise kohustuse, siis loetakse

Buldanek OÜ poolt hageja võlg loovutatuks kostjale, s.t loovutus oli tingimuslik, so nõude

ülemineku hetkeks on kokku lepitud hilisem tähtaeg (kokkuleppe p 1; tlk 64). Seega senikaua,

kuni jõustunud ei ole kohtuotsus, millega tuvastatakse kostja kohustus hagejale raha tagastada,

kostjal hageja vastu võimalikku nõuet ei ole. Samas on tasaarvestuse toimumiseks vajalik

tasaarvestava nõude olemasolu. Kuivõrd kostjal puudus hageja vastu menetluse kestel nõue,

mida tasaarvestada, tuli hagi tervikuna rahuldada.

Vastuväiteid maakohtu otsuses analüüsitud õiguskaitsevahendite (sh lepingust taganemise)

rakendatavusele, viivisearvestusele ja põhjendatuks loetud menetluskulude hüvitise suurusele

kostja apellatsioonkaebuses esile ei toonud, mistõttu ringkonnakohus nende osas eraldi

seisukohta ei võta.

Menetluskulud

7. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas

muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja

apellatsiooniastmes õigusabikulu kokku 192,5 eurot. Selle raames õigusabi osutaja tutvus

13.07.2018 apellatsioonkaebusega ja pidas kliendiga nõu 45 minutit ning koostas 26.07.2018

kaebusele vastuse 2 tundi. Tunnihind oli 70 eurot. Vastaspool kulude koosseisule ja suurusele

vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kirjeldatud kulu täiel määral

põhjendatud ja tuleb vastaspoolelt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing