2-17-17140/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-17140

Tsiviilasi

BLRT Grupp Aktsiaseltsi hagi XX vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 9. aprilli 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

BLRT Grupp Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): BLRT Grupp Aktsiaselts (registrikood

10068499), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Ants Nõmper ja Martin-Johannes Raude

Kostja (vastustaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad

advokaadid Urmas Volens ja Heili Püümann

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 1. oktoobril 2018, millel osalesid hageja

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ants Nõmper ja

Martin-Johannes Raude ning kostja XX ja tema

lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Volens

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 9. aprilli 2018 otsus tühistada järgnevate nõuete rahuldamata

jätmise osas ja rahuldada need nõuded:

1.1. Kohustada XX’t ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama

Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee) magistritöö

„Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures

selgelt loetaval kujul järgmine teade: „Mina, XX, olen avaldanud magistritöös

„Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ BLRT

Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmise ebaõige väite: „otsustati järgneval ehk

2012. aastal näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis

viitasid, justkui oleks BLRT kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma

2012. aasta majandustulemusi seoses 2012. aasta lõpul alanud kohtu-

vaidlusega“. See väide on vale.“

1.2. Kohustada XX’t ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama

saates „Delovõje ljudi“ selgelt arusaadaval kujul järgmise sisuga teade:

„Mina, XX, olen avaldanud 27. septembril 2017 eetris olnud saates „Delovõje

ljudi“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited: „näidati

2 (16)

äkitselt, et majandusaasta aruandes, et ettevõte on kahjumis, kuigi tegelikult

kanti laen lihtsalt tütarettevõttele, siis kanti see maha. Kuigi sa ei saa kanda

tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised

vead olid ka imelikul kombel audiitori poolt heaks kiidetud. Ja muidugi

tagantjärgi tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on

kehtetud“. Need väited on valed.“

1.3. Kohustada XX’t ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama

Delovõje Vedomosti veebväljaandes www.dv.ee selgelt loetaval kujul järgmise

sisuga teade: „Я, XX, выразила в опубликованном 27. сентября 2017 г.

веб-издании газеты Деловые Ведомости www.dv.ee интервью под

заглавием

«XX

–

Формула

равновесия»

следующие

неверные

утверждения относительно акционерного общества BLRT Grupp: „в

годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в убытках, на

самом деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные

ошибки получили одобрение и аудиторов“. Указанные утверждения не

являются верными.“

1.4. Kohustada XX’t ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama

Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel selgelt

loetaval kujul järgmise sisuga teade: „Я, XX, выразила в опубликованном

сентябрьском бумажном издании за 2017 г. ДрайВ газеты Деловые

Ведомости интервью под заглавием «XX – Формула равновесия»

следующие неверные утверждения относительно акционерного общества

BLRT Grupp: „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в

убытках, на самом деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его

списали. Подобные ошибки получили одобрение и аудиторов“.

Указанные утверждения не являются верными.“

1.5. Kohustada XX’t ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama

Äripäeva veebväljaandes www.ap3.ee selgelt loetaval kujul järgmise sisuga

teade:

„Mina,

XX,

olen

avaldanud

30. septembril 2017

Äripäeva

veebiväljaandes www.ap3.ee ilmunud intervjuus pealkirjaga „XX võitleb

manipuleerijate vastu“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged

väited: „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult

anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks

kiitnud“. Need väited on valed.“

1.6. Kohustada XX’t ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldama

Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel selgelt loetaval kujul järgmise sisuga

teade:

„Mina,

XX,

olen

avaldanud

2. oktoobril 2017

Äripäeva

paberväljaandes ilmunud intervjuus pealkirjaga „XX: suuraktsionäridel on

palju võimalusi manipuleerimiseks“ BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta

järgmised ebaõiged väited: „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on

kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha.

Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“. Need väited on valed.“

2. Tühistada punktis 1 viidatud otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

osas ning jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks

määramata.

3. Ülejäänud osas jätta punktis 1 viidatud otsus hagi rahuldamata jätmise kohta

muutmata.

4. Hagi ja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks

määramata.

3 (16)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. BLRT Grupp Aktsiaselts (hageja) esitas 16. novembril 2017 Harju maakohtule hagi XX

(kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Hageja palus kohustada kostjat ühe

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest avaldada:

(1) Tartu

Ülikooli

digitaalarhiivis

DSpace

(http://dspace.ut.ee)

magistritöö

„Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ juures selgelt

loetaval kujul järgmise teade: „Mina, XX, olen avaldanud magistritöös

„Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“ BLRT Grupp

Aktsiaseltsi kohta järgmise ebaõige väite: „otsustati järgneval ehk 2012. aastal näidata

majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks BLRT

kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma 2012. aasta majandustulemusi seoses

2012. aasta lõpul alanud kohtuvaidlusega“. See väide on vale. BLRT Grupp

Aktsiaseltsi 2012. aasta majandusaasta aruandes ei ole mittekorrektseid andmeid

näidatud ning BLRT Grupp Aktsiaselts ei ole oma 2012. aasta majandustulemusi

moonutanud.“

(2) saates „Delovõje ljudi“ selgelt arusaadaval kujul järgmise sisuga teade: „Mina, XX,

olen avaldanud 27. septembril 2017 eetris olnud saates „Delovõje ljudi“ BLRT Grupp

Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited:

o „mingi hetk lõppesid need investeeringud ära“;

o „näidati äkitselt, et majandusaasta aruandes, et ettevõte on kahjumis, kuigi

tegelikult kanti laen lihtsalt tütarettevõttele, siis kanti see maha. Kuigi sa ei saa

kanda tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised

vead olid ka imelikul kombel audiitori poolt heaks kiidetud. Ja muidugi tagantjärgi

tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta aruanded on kehtetud“.

Need väited on valed. BLRT Grupp Aktsiaseltsi investeeringud ei ole ära lõppenud

ning BLRT Grupp Aktsiaseltsi majandusaasta aruandes pole vigu olnud ja Riigikohtult

pole BLRT Grupp Aktsiaseltsi majandusaasta aruannete kehtetuse kohta otsust

tulnud.“

(3) Delovõje Vedomosti veebväljaandes www.dv.ee selgelt loetaval kujul järgmise sisuga

teade: „Я, XX, выразила в опубликованном 27. сентября 2017 веб-издании газеты

Деловые Ведомости www.dv.ee интервью под заглавием «XX – Формула

равновесия» следующие неверные утверждения относительно акционерного

общества BLRT Grupp:

4 (16)

o „В какой-то момент инвестиции прекратились“;

o „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в убытках, на самом

деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные ошибки

получили одобрение и аудиторов. Задним числом предприятие такие отчёты

признало недействительными“.

Указанные утверждения не являются верными. Инвестиции BLRT Grupp AS

никогда не прекращались, в годовом отчете BLRT Grupp AS не было ошибок и

со стороны BLRT Grupp AS не было принято решения в отношении

недействительности отчета BLRT Grupp AS.“

(4) Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel selgelt loetaval

kujul järgmise sisuga teade: „Я, XX, выразила в опубликованном сентябрьском

бумажном издании за 2017 г. ДрайВ газеты Деловые Ведомости интервью под

заглавием «XX – Формула равновесия» следующие неверные утверждения

относительно акционерного общества BLRT Grupp:

o „В какой-то момент инвестиции прекратились“;

o „в годовом отчёте БСРЗ было показано, что предприятие в убытках, на самом

деле, был выдан кредит дочерней фирме, и его списали. Подобные ошибки

получили одобрение и аудиторов. Задним числом предприятие такие отчёты

признало недействительными“.

Указанные утверждения не являются верными. Инвестиции BLRT Grupp AS

никогда не прекращались, в годовом отчете BLRT Grupp AS не было ошибок и

со стороны BLRT Grupp AS не было принято решения в отношении

недействительности отчета BLRT Grupp AS.“

(5) Äripäeva veebväljaandes www.ap3.ee selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade:

„Mina, XX, olen avaldanud 30. septembril 2017 Äripäeva veebiväljaandes

www.ap3.ee ilmunud intervjuus pealkirjaga „XX võitleb manipuleerijate vastu“ BLRT

Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited:

o „Mingi hetk lõppesid investeeringud ära“;

o „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen

tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud.

Tagantjärgi tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud“.

Need väited on valed. BLRT Grupp Aktsiaseltsi investeeringud ei ole ära lõppenud

ning BLRT Grupp Aktsiaseltsi aastaaruandes pole vigu olnud ja BLRT Grupp

Aktsiaseltsilt pole aruannete kehtetuse kohta otsust tulnud.“

(6) Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel selgelt loetaval kujul järgmise sisuga teade:

„Mina, XX, olen avaldanud 2. oktoobril 2017 Äripäeva paberväljaandes ilmunud

intervjuus pealkirjaga „XX: suuraktsionäridel on palju võimalusi manipuleerimiseks“

BLRT Grupp Aktsiaseltsi kohta järgmised ebaõiged väited:

o „Mingi hetk lõppesid investeeringud ära“;

o „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen

tütarettevõttele ning kanti see maha. Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud.

Tagantjärgi tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud“.

Need väited on valed. BLRT Grupp Aktsiaseltsi investeeringud ei ole ära lõppenud

ning BLRT Grupp Aktsiaseltsi aastaaruandes pole vigu olnud ja BLRT Grupp

Aktsiaseltsilt pole aruannete kehtetuse kohta otsust tulnud.“

Hageja väitel

5 (16)

-

esitas kostja 24. mail 2017 kaitsmisele lubamiseks magistritöö „Vähemusaktsionäride

investorkaitse parendamise võimalused Eestis“ (edaspidi magistritöö) ja andis

lihtlitsentsi selle üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli (edaspidi

„ülikool“) veebikeskkonnas, kus see tehti kättesaadavaks 20. septembril 2017;

-

kostja andis saatele „Delovõje ljudi“ intervjuu, mis oli eetris 27. septembril 2017

(edaspidi „intervjuu“) ja mille põhjal ajalehes Delovõje Vedomosti, ajakirjas ДрайВ,

ajalehe Äripäev veebiväljaandes ja ajalehe Äripäev paberväljaandes (edaspidi koos

„veebi- ja trükiväljaanded“) ilmusid 2017. aasta septembris-oktoobris artiklid, milles

kajastati samuti kostja väiteid;

-

kostja avaldas magistritöös, intervjuus ning veebi- ja trükiväljaannetes järgmised

ebaõiged väited, mis on hagejat kahjustavad:

(a)

otsustati

järgneval

ehk

2012. aastal

näidata

majandusaasta

aruandes

mittekorrektseid andmeid, mis viitasid, justkui oleks hageja kahjumis;

(b)

võimalik, et hageja moonutas oma 2012. aasta majandustulemusi seoses

2012. aasta lõpul alanud kohtuvaidlusega;

(c)

mingi hetk lõppesid need investeeringud ära (vene keeles: в какой-то момент

инвестиции прекратились);

(d)

hageja aruandes näidati, et ettevõte on kahjumis, aga tegelikult anti laen

tütarettevõttele ning kanti see maha (vene keeles: в годовом отчёте БСРЗ

было показано, что предприятие в убытках, на самом деле, был выдан

кредит дочерней фирме, и его списали);

(e)

sellised vead oli heaks kiitnud ka audiitor (vene keeles: подобные ошибки

получили одобрение и аудиторов);

(f)

ja muidugi tagantjärele tuli Riigikohtult otsus, et sellised majandusaasta

aruanded on kehtetud;

(g)

tagantjärgi tuli ettevõttelt otsus, et sellised aruanded on kehtetud (vene keeles:

задним числом предприятие такие отчёты признало недействительными);

-

kostja väited tervikuna tähendavad, et hageja rikkus seadusest tulenevaid kohustusi ja

lõpetas sisulise majandustegevuse või loobus majandustegevuse arendamisest; nende

väidete põhjal jääb mulje nagu oleks hageja lõpetanud kogu investeerimistegevuse ja

moonutanud majandusaasta aruandes andmeid ning aruanne osutus hiljem kehtetuks;

-

kostja peab ebaõiged andmed ümber lükkama sõltumata andmete avaldamise

õigusvastasusest, oma süüst, andmete ebaõigsusest teadmisest või teadma pidamisest

või asjaolust, et vaidlusaluste andmete esmaavaldajaks ei pruukinud olla kostja.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja on hageja nõude täitnud, sest ta saatis 19. detsembril 2017 AS-ile Äripäev

(edaspidi „Äripäev“) kirja, milles lükkas kõik hageja poolt viidatud väited ümber ning

täpsustas nende esitamise asjaolusid, sisu ja konteksti ning teade avaldati samal päeval;

-

hageja on nõuded esitatud vale kostja vastu. Kostjal ei ole võimalik hageja nõutud

teateid avaldada, mistõttu ei ole hageja nõue täidetav. Hagis esitatud nõudeid saab

menetleda üksnes isiku vastu, kes tegi andmed avalikkusele kättesaadavaks;

-

nõude (1) osas on väited avaldatud magistritöös, st teadustöös. Kostja ei ole oma

mõtteid magistritöös käsitledes „väljaandele“ esitanud, vaid need väited ja selgitused

sisalduvad teadustöös (st teadusuuringus), mis langeb akadeemilise vabaduse

kaitsealasse;

-

väide (a) on faktiväide. Kostja suhtes ei ole siduv kohtu seisukoht 2. detsembri 2016

otsuses tsiviilasjas nr 2-13-44140, et hageja majandusaasta aruanne ei ole vastuolus

raamatupidamise seadusega. Kostja on arvamuse hageja majandusaasta aruande kohta

6 (16)

kujundanud avalikele andmetele tuginedes. Hageja majandusaasta aruande kohaselt oli

hageja kahjumis ajal, mil vähemusaktsionärid esitasid hagi, millega sooviti kohustada

hagejat välja maksma dividende. Eelnevatel ja järgnevatel aastatel oli hageja kasumlik;

-

väide (b) on kostja hinnang hageja tegevusele. Kuna tegemist on hinnanguga, siis ei

ole sellise väite ümberlükkamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel võimalik;

-

väide (c) on samuti kostja hinnang, st väärtushinnang hageja investeerimistegevusele.

Kui pidada seda faktiväiteks, siis on see väga suure üldistusastmega ja korrektne.

Hageja 2012. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli enne 16 miljoni euro suuruse

kahjumi mahaarvamist jaotamata kasum 288 miljonit eurot. Sellises olukorras

36,4 miljoni investeerimine ja kogu ülejäänud kasumi (251,6 miljonit eurot) ettevõtte

kontol hoidmine tähendabki investeerimistegevuse lõpetamist ja investeeringute mitte

tegemist. Mõistlik isik ei mõista väidet (c) nii, et hageja lõpetas kõik investeeringud;

-

väited (d) ja (e) on õiged faktiväited. Hageja 2012. aasta majandusaasta aruandes

näidati, et hageja oli 2012. aastal kahjumis ja juhtkond põhjendas kahjumit mh hageja

tütarettevõtte ca 18,5 miljoni euro suuruse kahjumiga ja seda omakorda põhjendati

tütarettevõtte tütarettevõtetele antud laenude mahakandmisega. Eelnev loogika on

majandusteaduslikust vaatepunktist ebaõige, kuivõrd konsolideerimisgrupi sisesed

nõuete mahaarvamised ei saa mõjutada grupi kui terviku majandustulemusi ja tõele

vastab ka see, et audiitor kiitis hageja 2012. aasta majandusaasta aruande heaks;

-

väide (f) vastab tegelikkusele. Kostja väitis sisuliselt, et Riigikohus jõudis järeldusele,

et ebaõigeid majandusaasta aruandeid on võimalik kohtus vaidlustada;

-

väidet (g) ei ole kostja avaldanud. Kostja antud informatsioon Äripäevale erineb

artiklis kajastatud informatsioonist. Kuivõrd avaldatud andmed ei tuginenud kostja

antud informatsioonile, siis ei saa kostjalt nõuda, et ta lükkaks sellised andmed ümber.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis 9. aprilli 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetlus-

kulud jättis maakohus hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

4. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et

-

kostja esitas 24. mail 2017 kaitsmisele lubamiseks magistritöö ja andis lihtlitsentsi

magistritöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ülikooli veebikeskkonnas, kus töö ka

tehti üldsusele kättesaadavaks 20. septembril 2017; magistritöös on avaldatud

väited (a) ja (b);

-

saates „Delovõje ljudi“ avaldati 27. septembril 2017 kostja väited (c)–(f);

-

Delovõje Vedomosti veebiväljaandes avaldati 27. septembril 2017 ja ajakirjas ДрайВ

avaldati septembris 2017 kostja väidetena vene keeles väited (c)–(e) ja (g);

-

ajalehe Äripäev veebiväljaandes avaldati 30. septembril 2017 ja paberväljaandes

2. oktoobril 2017 kostja väidetena väited (c)–(e) ja (g).

5. Maakohus leidis, et väited (a)–(g) on faktiväited ja kostja peab VÕS § 1047 lg 1 alusel

tõendama nende õigsust.

Väidet (g) ei saa siiski omistada kostjale, sest ta ei ole seda avaldanud. Artikliga tutvumise

võimaldamist ei saa võrdsustada avaldamisega, sest konkreetse sisuga artikli avaldamine ei

olnud kostja kontrolli all. Samuti on kostja seadnud kahtluse alla artiklis toodud märkuse, et

kostjale on trükivarianti tutvustatud ja tema parandusi arvesse võetud. Hageja ei ole neid

kahtlusi kõrvaldanud, sest vastav teave tuleneb üksnes toimetuse poolt trükitud tekstist.

Kuigi kostja avaldas kolmandatele isikutele ebaõigeid andmeid, sest väited (a)–(f) ei vasta

tegelikkusele, ei saa hageja hagis toodud viisil andmete ümberlükkamise nõuet kostja vastu

maksma panna.

7 (16)

Kostja andis Äripäeva saates „Delovõje ljudi“ intervjuu, misjärel taasavaldati kostja poolt

saates avaldatud andmeid edasi erinevates väljaannetes. Kohtupraktika kohaselt on avaldajaks

ka isik, kes andmed ajakirjandusele avaldab. Siiski saab hageja kostjalt VÕS § 1047 lg 4 alusel

nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist ainult ülikooli ja andmeid avaldanud

meediaväljaannete ees. Sellist nõuet hageja ei esitanud.

Kostjale ei saa ette heita nn pressidelikti, et teised väljaanded taasavaldasid intervjuus avaldatud

andmeid. Kostja ei omanud kontrolli vaidlusaluste andmete avaldamise üle ja ta ei vastuta

andmete ülikooli veebikeskkonnas ega meediaväljaannetes avaldamise eest VÕS § 1047 lg 4

mõttes. Kostjat ei saa kohustada oma kulul ümber lükkama andmeid, mis on avaldatud

kolmandate isikute poolt isegi juhul, kui andmete avaldajad on kinnitanud, et läbi nende saab

kostja avalikkuse ees andmeid ümber lükata.

6. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel. Maakohus pidas põhjendatuks kostja õigusabikulusid 27 t ulatuses tunnitasuga 144 eurot

ja 15 t ulatuses tunnitasuga 180 eurot, st 6 588 euro ulatuses.

POOLTE SEISUKOHAD

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

7.1. Hageja ei vaidlusta otsust osas, milles maakohus leidis ja tuvastas, et:

o väited (a)–(g) on faktiväited;

o andmed on hagejat kahjustavad, mistõttu peab avaldaja tõendama avaldatud andmete

õigsust;

o kostja ei vaidle vastu, et on avaldanud väited (a)–(f) kolmandatele isikutele;

o kostja on kolmandatele isikutele avaldanud ebaõigeid andmeid, sest väited (a)–(f) ei

vasta tegelikkusele.

7.2. Osas, milles hageja maakohtu otsuse vaidlustab on apellatsioonkaebuse väited

kokkuvõtvalt järgmised.

7.2.1. Esiteks saab kostjat lugeda väite (g) avaldajaks. Äripäev kinnitas veebi- ja

trükiväljaannete kirjastajana, et intervjuu trükivarianti tutvustati kostjale ja tema parandustega

arvestati. Seega lasub väite avaldamise riisiko kostjal. Kui kostja sai intervjuu trükivariandiga

tutvuda ja seda parandada, siis vastutab kostja tema tsitaatides avaldatud väidete õigsuse eest.

Vastupidisele seisukohale asudes kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 1047 lg 4.

Kostja ei tõendanud, et Äripäeva kinnitus intervjuu trükivariandi tutvustamise ja paranduste

arvessevõtmise kohta on vale. Maakohus arvestas küll kostja uue ja paljasõnalise väitega, et

kostja intervjuu trükivariandiga ei tutvunud, kuid ei andnud hagejale võimalust esitada

intervjuu trükivariandiga tutvumise kohta täiendavaid tõendeid.

7.2.2. Teiseks peab hageja saama nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist nende

isikute ees, kelleni kostja avaldatud ebaõiged andmed jõudsid ja kes olid kostja avaldatud

ebaõigete andmete tegelikud adressaadid. Nendeks on ülikooli veebikeskkonnas kostja

magistritöö lugejad ning veebi- ja trükiväljaannetes kostja intervjuu kuulajad/lugejad.

Kostja esitas magistritöö selle avaldamiseks ülikooli veebikeskkonnas ja andis intervjuu selle

avaldamiseks Äripäeva erinevates väljaannetes. Kostja omas kontrolli, kas ja milliseid andmeid

ülikooli veebikeskkonnas ning veebi- ja trükiväljaannetes avaldatakse. Järelikult peab ta

andmete avaldamise ettenähtavate tagajärgede eest vastutama.

8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, kuid palub muuta vaidlustatud otsuse

põhjendusi. Kostja hinnangul tulnuks hagi jätta läbi vaatamata, sest see esitati vale kostja vastu.

8 (16)

Samuti ei nõustu kostja maakohtuga, et väited (a)–(f) on ebaõiged faktiväited. Selles osas järgib

kostja oma algseid vastuväiteid hagile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue otsuse. Apellatsioonkaebus ja hagi

rahuldatakse osaliselt ning kõik senised menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

10. Maakohus käsitles õigesti väiteid (a)–(g), sel viisil vaidluse liigendamist ei ole pooled

apellatsioonimenetluses ka kritiseerinud. Samuti tuvastas maakohus õigesti väidete (a) ja (b)

avaldamise magistritöös, väidete (c)–(f) avaldamise intervjuus ning väidete (c)–(e) ja (g)

sisaldumise kokku neljas erinevas veebi- ja trükiväljaandes (maakohtu otsuse p-d 4 ja 5). TsMS

§ 652 lg 1 p 1 järgi saab ringkonnakohus neist asjaoludest lähtuda.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väite (g) avaldamist ei saa kostjale ette heita, sest

selle väite kostja poolt avaldamine pole tõendatud. Kõnealuses osas pole seega vaja korrata

vaidlustatud otsuse p 10 teises lõigus esitatud põhjendusi. Kaebuse esimene väide pole edukas,

aga vastuseks märgib ringkonnakohus veel järgmist.

Pooled ei vaidle, et kostja andis intervjuu ja esitas selle raames väite (f). Intervjuu põhjal

koostas(id) Äripäeva ajakirjanik(ud) artiklid, mis sisaldasid ka väidet (g). Need väited on sisult

erinevad, sest ühes viidatakse Riigikohtu otsusele, teises hageja otsusele. Hageja ei väida, et

kostja oleks artiklit koostavale ajakirjanikule esitanud mingeid uusi väiteid. Tähtsust ei oma,

kas kostjal oli võimalik enne artiklite avaldamist nendega tutvuda, sest kostjal pole kirjeldatud

olukorras kohustust kontrollida ajakirjaniku viidete korrektsust.

12. Kaebuse teine väide on sisuliselt edukas. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ja kostjaga,

nagu ei saaks hageja nõuda kostjalt kui väidete (a)–(f) algselt avaldajalt nende ümberlükkamist

ülikooli, intervjuu avaldaja meediakanali ning veebi- ja trükiväljaannete vahendusel.

12.1. Hageja nõue on esitatud VÕS § 1047, täpsemalt selle lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt

võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt

isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata

sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja hinnangul on kostja magistritöös

avaldatud väited (a) ja (b) ning intervjuus avaldatud väited (c)–(f) ebaõiged. Intervjuust

kandusid väited osaliselt üle ka veebi- ja trükiväljaannetesse.

12.2. VÕS §-st 1047 ei tulene, et avaldajaks saaks olla üksnes meediaettevõtja või et isik, kes

avaldas valeandmeid meediaväljaandele, ei vastuta VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete

avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele, ja seega on kostja

käsitatav andmete avaldajana ning temalt saab nõuda valeandmete ümberlükkamist Riigikohtu

9. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Kaebuse teisele väitele vastamiseks

tuleb niisiis uurida küsimust, kas kostjal võib olla kohustus ise või vähemalt omal kulul

vaidlusalused väited ümber lükata.

12.3. Seadusega ei ole reguleeritud, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda.

Üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja

kus need avaldati, st kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete

ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele,

siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda

andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, nt siis, kui meedia-

väljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole (Riigikohtu

13. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 29).

12.4. VÕS § 1047 lg 4 ei näe ka ette, et avaldaja peab ebaõiged andmed ilmtingimata ise ümber

lükkama. Viidatud sätte kohaselt peab ümberlükkamine toimuma avaldaja kulul. Sellest

9 (16)

tulenevalt võib hageja VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda näiteks kostja avaldatud faktiväidete

tõendamatust kinnitava kohtuotsuse või selle osa avaldamist kostja kulul (Riigikohtu

31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 14). TsMS § 445 lg 5 näeb mh ette võimaluse,

et kui kohus on tuvastanud otsuses isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise, võib ta hageja

taotlusel otsuses ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad andmed tuleb kostja kulul kohtu

määratud viisil avalikult teatavaks teha või kohtuotsus osaliselt või täielikult avaldada.

12.5. Siiski on Riigikohus täpsustanud, et meediaväljaandele ebaõigeid andmeid esitanud isikut

saab kohus kohustada need ümber lükkama just vastava meediaväljaande ees (9. jaanuari 2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p-d 13 ja 16; vt varasemast praktikast 21. detsembri 2005

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 30; 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 14).

12.6. Kirjeldatud küsimust on ringkonnakohtu senises praktikas lahendatud mõneti erinevalt.

12.6.1. Tsiviilasjas nr 2-11-37419 jättis ringkonnakohus 18. veebruari 2013 otsusega

muutmata maakohtu 4. veebruari 2013 otsuse osas, milles kohustati füüsilisest isikust kostjat

avaldama valeandmeid ümberlükkav avaldus, mille sisu esitati ka kohtuotsuse resolutsioonis.

Eraldi märgiti otsuse resolutsioonis, et kostjal on kohustus teha avaldus ajakirjandusväljaannete

kirjastajale ja tellida temalt selle avaldamine teatavatel tingimustel kahes väljaandes.

12.6.2. Tsiviilasjas nr 2-11-12451 täpsustas ringkonnakohus 17. detsembri 2013 otsusega

maakohtu 13. septembri 2013 otsuse resolutsiooni sõnastust ja kohustas füüsilisest isikust

kostjat omal kulul ümber lükkama ebaõiged andmed. Selleks pani kohus otsuse resolutsioonis

kostjale esiteks kohustuse esitada erinevate veebiportaalide väljaandjatele avaldus, millised

tema varasemad faktiväited olid tõele mittevastavad, ja teiseks kohustas teda taotlema samadelt

väljaandjatelt ümberlükkavate artiklite avaldamist.

12.6.3. Tsiviilasjas nr 2-13-25867 jättis ringkonnakohus 30. detsembri 2014 otsusega

muutmata maakohtu 22. aprilli 2014 otsuse samas asjas osas, millega kohustati füüsilist isikut

avaldama kahes meediaväljaandes teade ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta. Algselt

avaldati andmed raamatus, mille autor oli kirjeldatud menetluse kostja. Hageja tugines sellele,

et mõlemad meediaväljaanded nõustusid soovitud kujul teadet avaldama. Kohtud pidasid seda

piisavaks, et tagada otsuse täitmine.

12.6.4. Tsiviilasjas nr 2-14-52721 jättis ringkonnakohus 25. jaanuari 2016 otsusega muutmata

maakohtu 11. mai 2015 otsuse samas asjas osas, millega kohustati kahte füüsilist isikut ja ühte

eraõiguslikku juriidilist isikut avaldama viies meediaväljaandes ja ühel sotsiaalmeedia kanalil

teade ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta. Ka sel juhul avaldati andmed algselt raamatus,

mille autorid olid eelmärgitud füüsilised isikud ja kirjastaja juriidiline isik.

12.6.5. Tsiviilasjas nr 2-14-55913 jättis ringkonnakohus 26. mai 2016 otsusega sisulises osas

muutmata maakohtu 19. jaanuari 2016 otsuse, millega kahte füüsilist isikut kohustati sarnaselt

eespool p-s 12.6.2 refereeritud otsusega asjas nr 2-11-12451 esiteks deklareerima ebaõigete

väidete avaldamist, teiseks koostama vastava avalduse meediaväljaandele ja kolmandaks

tellima väljaandjalt uue artikli avaldamine teatavatel tingimustel.

12.6.6. Eelnevates alapunktides refereeritud ringkonnakohtu otsuste peale (v.a tsiviilasjas nr 2-

11-12451, milles oli asja esimest korda läbivaatamisel juba tehtud Riigikohtu 9. jaanuari 2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12) esitati kassatsioonkaebused, mida ei võetud menetlusse.

12.7. Ringkonnakohus leiab, et ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamise nõude esitamisel

ja lahendamisel peab hagejale jääma teatav valikuvabadus sõltuvalt sellest, millistel asjaoludel

väited avaldati ja avalikkusele kättesaadavaks muutusid.

12.7.1. VÕS § 1047 lg 4 eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, et näiteks kirjastajale või

meediaväljaandele väiteid avaldanud isikult saab nõuda nende ümberlükkamist ainult avalduse

algse adressaadi ees. Kirjeldatud viisil hageja õiguste kaitse võimalusi sisustades pandaks

10 (16)

hagejale kohustus igal juhul esitada kohe hagi ka kirjastaja või meediaväljaande vastu, sest

ainult algsele adressaadile tehtud avaldus ilmselgelt ei tagaks hagejale mingit sisulist

õiguskaitset. VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud hagi korral on hageja kohtus kaitstav huvi

eelkõige see, et ebaõigete väidetega tutvunud avalikkust teavitataks võimalikult sarnasel moel,

et väited olid valed.

12.7.2. TsMS § 445 lg-s 5 ette nähtud võimalus kohtuotsuse osaliseks või täielikuks

avaldamiseks pole alati kohane, lisaks ei saa sellise täitmisviisi valikut hagejale ette kirjutada.

Viidatud norm on piisavalt avara sõnastusega, selle kohaselt võib kohus hageja taotlusel otsuses

mh ette näha, et kohtuotsuses sisalduvad andmed tuleb kostja kulul kohtu määratud viisil

avalikult teatavaks teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei tule TsMS § 445 pealkirja ega selle lg 1

sõnastusest järeldada, et hageja saab lg 5 sisule vastava taotluse esitada üksnes otsuse täitmise

korra taotlusena. Täitmise kord võib juba olemuslikult sisalduda ka hageja nõudes.

12.7.3. Sisuliselt on eespool p 12.6 alapunktides refereeritud kohtupraktika lähtunud

samasugusest käsitlusest. Kuigi nõude rahuldamise ja otsuse täitmise korra määramise

otsustused on erinevalt sõnastatud (ja kohati ka erinevalt põhjendatud, sh viidates nii TsMS

§ 445 lg-le 1 kui ka lg-le 5), siis on need kantud ühest arusaamast, et ebaõigete andmete

avaldajat saab kohustada neid ümber lükkama viisil, mis tagab kahjustatud isikule tõhusa

õiguskaitse, st eelkõige selliste meediakanalite vahendusel, mille kaudu algselt avaldatud

valeandmetega tutvujad saavad teada andmete ebaõigsusest.

12.7.4. Siinjuures tuleb arvesse võtta ka seda, et nii ülikool kui Äripäev on nõustunud kostjalt

hagetava kohususte sisule vastavad teated avaldama (II kd tl 129–130).

Nõude (1) täitmist ei takista see, et ülikooli vastuse kohaselt eeldab magistritöö juures soovitud

teate avaldamine jõustunud kohtuotsuse esitamist. Kostja on ise asjakohaselt tuginenud sellele,

et käesolevas asjas tehtava otsusega ei saa panna ülikoolile mingit kohustust. Järelikult on nii

hagi rahuldamise kui ka otsuse täitmise korra määramisel kohustatud isikuks ikkagi kostja.

Kuna hageja nõuab kostjalt teatava avalduse tegemist, siis hagi rahuldav kohtuotsus asendab

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 järgi vastavat avaldust.

Nõuete (2)–(6) täitmist ei takista see, et Äripäeva vastuse kohaselt on teate avaldamine tasuline.

Nii VÕS § 1047 lg 4 kui ka TsMS § 445 lg 5 järgi peabki ebaõigete andmete ümberlükkamine

toimuma nende algse avaldaja ehk kostja kulul. Kostja ei taotlenud vastava tasu osas mingite

piirangute seadmist.

12.7.5. Vahekokkuvõttena tuleb märkida, et hageja nõudeid rahuldava kohtuotsuse täitmine on

võimalik. Ringkonnakohus põhjendab järgnevalt, miks on hageja valitud faktiväidete

ümberlükkamise viis käesoleval juhul kohane nii magistritöö, intervjuu kui ka veebi- ja

trükiväljaannete osas.

Magistritöö avaldati ülikooli hallatavas veebikeskkonnas ja on avalikkusele seal jätkuvalt

kättesaadav. Seega peab hageja õiguste tõhusa kaitse saavutamiseks ebaõigete andmete

ümberlükkamine toimuma samas keskkonnas, st nõudes (1) taotletud viisil.

Intervjuu andis kostja meediaväljaande ajakirjanikule. Suulist intervjuud andes saab mõistlik

inimene aru, et see kavatsetakse avaldada. Järelikult peab ta ette nägema võimaluse, et tehes

intervjuus tegelikkusele mittevastavaid avaldusi, võib tal tekkida kohustus samal viisil ja sama

väljaande vahendusel need ümber lükata. Sarnaselt magistritööga tuleb seda teha samas

keskkonnas, kus intervjuu oli ja on avalikkusele kättesaadav, st nõudes (2) taotletud viisil.

Veebi- ja trükiväljaanded avaldasid artiklid vahetult intervjuu põhjal. Meediakanalite paljusust

arvestades pidi kostja intervjuud andes lisaks ette nägema võimalust, et selle põhjal koostavad

vähemalt sama meediagrupi ajakirjanikud veebi- ja trükiväljaannetes avaldamiseks artiklid.

Kostja ei tuginenud väitele, et artiklite avaldamine oli talle üllatuslik. Järgides kahe eelmise

lõigu põhjendusi, tuleb artiklites kostja antud intervjuu põhjal avaldatud ebaõiged väited ümber

11 (16)

lükata iga artikli avaldamiskohas, st nõuetes (3)–(6) taotletud viisil. Hageja on palunud

ümberlükkava teate avaldamist samas keeles, milles andmed avalikkusele kättesaadavaks tehti.

13. Eelnevast tuleneb, et hagi ei saa jätta väidete (a)–(f) osas rahuldamata maakohtu

põhjendustel. Järelikult tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas poolte esiletoodu ja tõendite

alusel saab hagi nende väidete osas rahuldada.

13.1. Hageja nõuete õiguslik alus on VÕS § 1047 lg 4, mis võimaldab nõuda ebaõigete

andmete (faktiväidete) ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata

sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

13.2. Ringkonnakohus jagab maakohtu ja hageja arusaama, et väited (a)–(f) on faktiväited.

Kostja leiab, et väited (b) ja (c) on väärtushinnangud, aga sellega ringkonnakohus ei nõustu.

13.2.1. VÕS kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtus-

hinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava

asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Riigikohtu tsiviil- ja kriminaal-

kolleegiumi vaheline erikogu selgitas 1. detsembri 1997 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, et

väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla

konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik

põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Faktiväide on aga põhimõtteliselt

kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Nendest seisukohtadest on

Riigikohus järjepidevalt juhindunud (vt nt 18. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-

14, p 10, samuti selles viidatud 13. juuni 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7).

13.2.2. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka

kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis

sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt nt Riigikohtu 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-24-15, p 13, aga ka selles viidatud 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12;

13. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-145-07, p-d 13 ja 17).

13.2.3. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida isik mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (Riigikohtu

25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36, ja selles viidatud 21. detsembri 2010

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21).

13.2.4. Väite (b) algul sõna „võimalik“ kasutamine ei muuda seda tervikuna hinnanguks. Väites

sisaldub piisavalt selge avaldus, et hageja moonutas 2012. aasta majandustulemusi tingituna

sama aasta lõpul alanud kohtuvaidlusest. Kui kostja oleks soovinud magistritöö lugejale jätta

muljet, et see on üksnes autori arvamus või hinnang, siis pidanuks ta selle ka selgelt nii

sõnastama. Praegu valitud sõnastuse korral jääb mõistlikule lugejale eelkõige mulje faktiväitest

majandustulemuste moonutamise ja selle põhjuse kohta. Seega on poolte vaidlust lahendades

võimalik hinnata, kas hageja tegelikult moonutas oma majandustulemusi, ja kui ta seda tegi,

siis kas kohtuvaidluse tõttu.

13.2.5. Sarnaselt ei ole intervjuus sõnastatud väide (c) hinnanguline, vaid selge avaldus, et

intervjueeritava eelmistes lausetes kõneks olnud investeeringud lõppesid. Väites (c) endas ega

ka selle väljaütlemisele eelnevates või järgnevates lausetes pole midagi, mis viitaks kostja

hinnangule. Samuti pole väide sedavõrd üldine, et selle õigsust ei saaks kontrollida.

13.3. Põhjendatud on maakohtu hinnang, et kostja ei ole väiteid (a)–(f) seni ümber lükanud.

Selles osas järgib ringkonnakohus vaidlustatud otsuse p 6 teise lõigu põhjendusi ega korda neid.

13.4. Ringkonnakohus leiab, et väited (a) ja (b) ei kuulu akadeemilise vabaduse kaitsealasse.

13.4.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 38 kohaselt on mh teadus ja selle õpetus vabad.

Akadeemilise vabaduse põhiline eesmärk on teadmiste saamine ning levitamine. Vabadus peab

12 (16)

tagama, et teadlane lähtuks oma töös teaduslikust metoodikast, mitte poliitilisest,

ühiskondlikust, majanduslikust jm välisest survest. Teadustegevuse sisu ja tulemusi ei tohi

suunata ühiskondlik-poliitiline kasuarvestus (www.pohiseadus.ee, § 38, p 2). Akadeemiline

vabadus kaitseb mh teadusuuringuid (ibid p 4), st magistritöö koostamine, kaitsmine ja

avaldamine kuuluvad akadeemilise vabaduse kaitsealasse.

13.4.2. Akadeemilise vabadusega on lahutamatult seotud kohustused. Need kohustused

võimaldavad vabadust piirata teiste väärtuste kaitseks. Kuigi PS § 38 otsesõnu akadeemilise

vabaduse piiramise võimalust ette ei näe (seadusereservatsioon puudub), on õigustatud

piiramine muude põhiseaduslike väärtuste kaitseks (ibid p 10). Sellisteks väärtusteks on ka PS

§-ga 17 kaitstavad au ja hea nimi, aga ka isiku üldisem õigus, et tema kohta ei avaldata

ebaõigeid andmeid (vrd Riigikohtu 19. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14).

13.4.3. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg-s 4 seevastu nähakse ette ebaõigete andmete

ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Puudub mõistlik

õigustus jätta ebaõigete andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel need kehtima. Seetõttu

ongi nende ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata

andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Seega pole oluline, kas

andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või

mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku

au või mitte (Riigikohtu 31. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-07, p 14, samuti selles

viidatud 13. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Järelikult on isikul ulatuslik ja

seadusega kaitstud õigus nõuda, et tema kohta avaldatud faktiväited oleksid õiged. Kõnealune

õigus piirab ka akadeemilist vabadust.

13.4.4. Väited (a) ja (b) ei ole varasemate teadustööde kriitika ega uurimistöö tulemusel leitud

andmed, st neid ei ole vaja kaitsta nagu akadeemilist argumenti või uurimistulemust. Need on

piisavalt selged ja otsesed faktiväited (vt selle kohta ka eespool p-d 13.2.3 ja 13.2.4). Kui need

osutuvad ebaõigeks, siis on hagejal õigus nõuda nende ümberlükkamist.

13.5. Järgmiseks tuleb uurida, millised väited on hagejat kahjustavad, sest sellest sõltub

tõendamiskoormise jaotus.

13.5.1. VÕS § 1047 lg 4 sõnastusest ei tulene, et ümber peaks lükkama ainult väiteid, mis on

kahjustavad. Siiski sõltub väidete õigsuse / ebaõigsuse tõendamiskoormis väite kahjustavast

sisust: kui hageja kohta avaldati mainet kahjustavaid andmeid, siis peab kostja tõendama

andmete õigsust, aga kui väide hageja mainet ei kahjusta, kuid rikub muul viisil hageja isiklikku

õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub tal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse

tõendamise koormus (Riigikohtu 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 13, ja

selles viidatud 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).

13.5.2. Vaidlusalustest väidetest on (a), (b), (d), (e) ja (f) oma sisu tõttu hagejat kahjustavad.

Väidetega (a) ja (b) tutvuval mõistlikul lugejal jääb mulje, et hageja on teadlikult koostanud ja

esitanud ebaõige majandusaasta aruande 2012. aasta kohta. Selline teave on äriühingut

kahjustav, sest vähendab klientide ja koostööpartnerite usaldust. Väite (d) kuulajal või lugejal

jääb sarnaselt eelnevaga mulje, et hageja majandusaasta aruandest nähtuv kahjum ei tekkinud

neil asjaoludel ja põhjustel, mida aruanne kajastab, vaid hoopis tütarettevõttele antud laenu

mahakandmise tõttu. Väide (e) viitab kaudselt samuti sellele, et majandusaasta aruanne oli

vigane, ning väide (f) sellele, et aruanne osutus Riigikohtu lahendi põhjal kehtetuks.

13.5.3. Väidet (c) ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada hagejat kahjustavaks. Kuigi hageja

on toonud esile ja ka tõendanud oma jätkuva investeerimistegevuse, siis ei ole investeeringud

olemuselt sellised, mis peaksid kestma igavesti või vähemalt pikka aega. Väites (c) sisaldub

sõnana „need“ piisavalt konkreetne viide, et kostja kõneles teatavatest investeeringutest, mitte

13 (16)

aga kõigist hageja investeeringutest. Mõistlikul kuulajal ega lugejal ei jää väite (c) tajumisel

muljet, et hageja kogu investeerimistegevus on lõppenud.

13.5.4. Seega tuli kostjal väidete (a), (b), (d), (e) ja (f) osas tõendada, et need on õiged ning

hagejal lasus omakorda kohustus tõendada, et väide (c) on vale.

13.6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud väidete (a), (b), (d), (e)

ja (f) õigsust. Vastavad põhjendused sisalduvad vaidlustatud otsuse p-des 11 ja 13, mida ei ole

vaja korrata.

13.7. Väite (c) osas seevastu ei ole hageja tõendanud, et väide oleks vale.

13.7.1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et väidet (c) tuleb käsitleda selles kontekstis, milles

hageja selle intervjuus avaldas. Intervjuust on üheselt aru saadav, et kostja kõneles

investeeringutest, mis hageja juhtkonna varasemate selgituste kohaselt takistasid dividendide

väljamaksmise otsustamist. Intervjuust nähtub ka see, et kostja kõneles hageja 2012. aasta

majandusaasta aruandest.

13.7.2. Kui võrrelda hageja 2011. ja 2012. aasta majandusaasta aruandeid (II kd tl 15–70), siis

nähtub neist mh, et hageja investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse olid

aastatel 2010–2012 vastavalt 45,71 miljonit eurot, 53,67 miljonit eurot ja 32,73 miljonit eurot

ning 2013. aastal planeeriti investeerida 37,6 miljonit eurot. Tervikuna on täheldatav trend, et

hageja uued investeeringud olid vähenemas.

13.7.3. Intervjuus viidatud 2012. aasta majandusaasta aruanne kajastab konsolideerimisgrupi

tulemustena investeeringute kogusumma üksnes vähest muutumist (2012. aastal finants-

investeeringud 40,9 miljonit eurot ja põhivara kokku 220 miljonit eurot; aasta varem vastavalt

41,8 ja 214 miljonit eurot). Kui 2012. aastal investeeriti 32,73 miljonit eurot, siis saab sellest

koos eelmärgituga järeldada, et ca 30 miljoni euro ulatuses pidid investeeringuid lõppema.

13.7.4. Samade aruannete järgi muutus 2011. ja 2012. aasta võrdluses hageja rahavoog

investeerimistegevusest: kui aasta varem kaasnes negatiivne rahavoog ca 28,6 miljonit eurot,

siis 2012. aastal oli sama voog positiivne summas ligi 4 miljonit eurot. Ka see viitab

investeeringute lõppemisele suurusjärgus 30 miljonit eurot.

13.7.5. Hageja ei tõendanud, et eelmises kolmes alapunktis kirjeldatud arvandmed ei kajasta

varasemate investeeringute vähemalt osalist lõppemist. Seda ei lükka ümber varasemad

kohtuotsused (I kd tl 107–123) ega ka aruannete kohta esitatud hinnangud (II kd tl 134–142).

13.8. Teise vahekokkuvõttena saab niisiis sedastada, et hagejal on õigus nõuda väidete (a), (b),

(d), (e) ja (f) ümberlükkamist, sest need on hagejat kahjustavad ja kostja ei tõendanud nende

õigsust, aga investeeringute lõppemist käsitleva väite (c) osas jääb hagi rahuldamata.

14. Hageja formuleeris nõuded viisil, et palus kohustada kostjat tegema sisuliselt kolmes osast

koosnevad avaldused: esiteks teatama, et ta avaldas hageja kohta ebaõigeid väiteid; teiseks

kinnitama, et need väited olid valed; kolmandaks avaldama, positiivse ehk õige väite selle

kohta, kuidas vastavas väites kajastatud eluline asjaolu hageja arvates tegelikult on.

14.1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et VÕS § 1047 lg 4 alusel saab vähemalt käesoleval

juhul nõuda kostjalt seni avaldatule vastupidise sisuga nn positiivse ehk õige väite avaldamist.

VÕS § 1047 ei sätesta, et lisaks ebaõigete andmete ümberlükkamisele tuleks nende ebaõigsust

eraldi avaldusega kinnitada või avaldada õiged andmed. Kuigi kannatanu võib nõuda andmete

ümberlükkamist või paranduse avaldamist, siis ei tähenda see, et koos ebaõige väite

ümberlükkamisega saaks nõuda ka õige väite avaldamist. Parandamisena viidatud sätte

tähenduses tuleb mõista eelkõige olukord, kus avaldatud andmed sisaldavad arve või muid

võrreldavaid näitajaid, millest tingituna võis asjaomasele avalikkusele jääda väär arusaam, ning

mille muutmiseks on vaja esitada korrektsed (arv)andmed. Nii oleks see näiteks olukorras, kus

kostja on esitanud väite äriühingu käibe, kasumi või ka võla kohta, aga kajastanud seda

14 (16)

suurusjärgu võrra eksitavalt. Sellisel juhul ei tarvitse olla piisav teate avaldamine, et väide oli

vale, vaid tuleks varem avaldatud andmeid parandada. Käesoleval juhul see nii ei ole.

14.2. Neil kaalutlustel jääb hagi rahuldamata väidete (a), (b), (d), (e) ja (f) ümberlükkamise

nõuetes ka osas, milles hageja soovib uue väite avaldamist. Vastavalt eespool p-s 11 väite (g)

kohta märgitule ning p-des 12.7.5 ja 13.8 tehtud vahekokkuvõtetele rahuldatakse hageja

nõuded osaliselt. Kõikide nõuete (1)–(6) puhul jääb rahuldamata positiivse ehk õige väite

avaldamise taotlus, nõuete (2)–(6) puhul jääb rahuldamata väite (c) ümberlükkamise taotlus

ning nõuete ( 3)–(6) puhul ka väite (g) ümberlükkamise taotlus. Ühtlasi tähendab see hageja

apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist.

15. Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. See on

vaidluse sisu ja hagi rahuldamise ulatust arvestades õiglane. Ringkonnakohus ei pidanud

põhjendatuks ühtegi hageja nõuet positiivse ehk õige väite avaldamiseks, väidete (c) ja (g) osas

jäi hagi rahuldamata ning lisaks mõjutab väite (c) osas see sisuliselt ka väite (e)

ümberlükkamise ulatust. Järelikult tuleb maakohtu otsus tühistada kulude jaotuse ja kindlaks-

määramise osas. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole neid vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

16. Lõpuks käsitleb ringkonnakohus otsuse resolutsiooni sõnatamise küsimust.

Maakohtu otsuse osalise muutmise tõttu tuleks TsMS § 654 lg 2² järgi esitada kehtiva

resolutsiooni terviklik sõnastus. Siiski ei vastaks see käesoleval juhul viidatud sätte eesmärgile.

Nimelt peab tervikresolutsioon võimaldama pooltel, kohtutäituril ja ka Riigikohtul olukorras,

kus ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi osaliselt või muudab seda, paremini aru saada

sellest, milline on otsuse resolutsiooni terviktekst. Üksnes tervikresolutsioon ei saa asendada

neid ringkonnakohtu otsustusi, mida ringkonnakohus peab tegema maakohtu lahendi osalisel

tühistamisel (Riigikohtu 10. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-14, p 18). Neil

kaalutlustel piirdub ringkonnakohus ühe resolutsiooni sõnastamisega, millest nähtub selgelt,

millised kohustused kostjale pannakse ja milline on hagi rahuldamise ulatus ning kuidas jaotati

menetluskulud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

TÜHISTATUD OSALISELT RIIGIKOHTU 19.03.2019

OTSUSEGA

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-17-17140 osas, millega ringkonnakohus:

15 (16)

1.1. rahuldas BLRT Grupp Aktsiaseltsi hagi XX vastu ja kohustas

XX avaldama Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace (http://dspace.ut.ee)

magistritöö „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused

Eestis“ juures teate, et magistritöös avaldatud väited „otsustati järgneval ehk

2012. aastal näidata majandusaasta aruandes mittekorrektseid andmeid, mis

viitasid, justkui oleks BLRT kahjumis. Võimalik, et BLRT moonutas oma

2012. aasta majandustulemusi seoses 2012. aasta lõpul alanud

kohtuvaidlusega“ on valed ning saates „Delovõje ljudi“ teate, et intervjuus

avaldatud väited „näidati äkitselt majandusaasta aruandes, et ettevõte on

kahjumis, kuigi tegelikult kanti laen lihtsalt tütarettevõttele, siis kanti see

maha. Kuigi sa ei saa kanda tütarettevõttele antud laenu maha, sest see on

ikkagi sinu ettevõte. Ja sellised vead olid ka imelikul kombel audiitori poolt

heaks kiidetud. Ja muidugi tagantjärgi tuli Riigikohtult otsus, et sellised

majandusaasta aruanded on kehtetud“ on valed (vt ringkonnakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 1.1-1.2);

1.2. rahuldas BLRT Grupp Aktsiaseltsi hagi XX vastu ja kohustas

XX avaldama Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Vedo

mosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel, Äripäeva

veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel teated,

et seal avaldatud väited, et „BLRT aastaaruandes näidati, et ettevõte on

kahjumis, aga tegelikult anti laen tütarettevõttele ning kanti see maha.

Audiitor oli sellised vead heaks kiitnud“, on valed (vt ringkonnakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 1.3-1.6);

1.3. tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

osas ning jättis maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt

kindlaks määramata (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 2).

2. Tühistada sama ringkonnakohtu otsus ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotust puudutavas osas (vt ringkonnakohtu otsuse

resolutsiooni p 5).

3. Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

4. Kohtuotsus on jõustunud osas, millega Tallinna Ringkonnakohus jättis

muutmata Harju Maakohtu 9. aprilli 2018. a otsuse samas tsiviilasjas osas,

millega maakohus jättis rahuldamata BLRT Grupp Aktsiaseltsi nõude

XX vastu kohustada XX avaldama saates

„Delovõje ljudi“, Delovõje Vedomosti veebiväljaandes www.dv.ee, Delovõje Ve

domosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või 11. leheküljel, Äripäeva

veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva paberväljaande 12. leheküljel väidet

„mingi hetk lõppesid investeeringud ära“

ning Delovõje Vedomosti veebiväljaandes

www.dv.ee, Delovõje Vedomosti paberväljaande „ДрайВ“ 10. või

16 (16)

11. leheküljel, Äripäeva veebiväljaandes www.ap3.ee ja Äripäeva

paberväljaande 12. leheküljel väidet „tagantjärele tuli ettevõttelt otsus, et

sellised aruanded on kehtetud“ ümberlükkavad väited (vt ringkonnakohtu

otsuse resolutsiooni p 3).

5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo

NOVE OÜ-le.