2-16-11518/321 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-11518

Tsiviilasi

AS MiniCredit pankrotimenetlus. Menetluskulude

osaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. juuni 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ringkonnakohtus

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): AS MiniCredit

(pankrotis) juhatuse liige XX (pankrotis, isikukood

XXXXXXXXXXX)

Pankrotihaldur: Martin Krupp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX 18. juuni 2018 taotlused määruskaebuse lisade nr 1–8

vastuvõtmiseks.

2. Rahuldada XX 18. juuni 2018 taotlus ja võtta tsiviilasja toimikusse määruskaebuse

lisa nr 9.

3. Mitte arvestada XX 27. augusti 2018 selgitust Harju Maakohtu 24. augusti 2018

määrusele, samuti jätta vastu võtmata selle lisad.

4. Harju Maakohtu 1. juuni 2018 määrus jätta muutmata.

5. Jätta läbi vaatamata 18. juuni 2018 määruskaebus osas, mis käsitleb elukohast

lahkumise keelu tühistamist.

6. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.

7. Määruskaebuse menetlemise kulud kaebuse läbi vaatamata jätmise osas jätta XX

kanda, rahuldamata jäänud osas kaebemenetluse kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses kohaldas Harju Maakohus 3. novembri 2017 määrusega AS MiniCredit

(võlgnik) juhatuse liikmele XX-le (puudutatud isik) aresti, mille peale puudutatud isik esitas

määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistas 3. mai 2018 määrusega maakohtu määruse ja jättis

aresti määramise taotluse menetlemise kulud maa- ja ringkonnakohtus pankrotihalduri kanda.

2. Puudutatud isik palus kindlaks määrata määruskaebusega seonduvad menetluskulud.

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle õigusabi 31 t ja 20 min ulatuses tunnihinnaga

125 eurot ja ta tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot.

3. Pankrotihaldur leidis, et menetluskulud tuleb jätta kindlaks määramata, kuna puudutatud

isikul ei olnud menetluses esindajat.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus määras 1. juuni 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks puudutatud

isiku menetluskulud 112,50 euro ulatuses. Menetluskulu kuulub väljamõistmisele võlgniku

pankrotivarast puudutatud isiku pankrotivarasse.

Maakohus märkis, et kohtule esitatud dokumendid (v.a 4. augusti 2017 dokument) on

allkirjastanud ja esitanud puudutatud isik ise. Seega ei ole tuvastatav, et määruskaebusega

seonduvad kulud oleks tekkinud seoses õigusabi teenuse osutamisega puudutatud isiku õiguste

kaitsmisel määruskaebuse koostamisel. Lisaks on menetluskulude nimekirjas enamus

toiminguid selliseid, mis puudutavad pankrotimenetlust üldiselt, mitte aga arestimääruse

vaidlustamist. Vajalik ja põhjendatud õigusabi arestimääruse vaidlustamisel on piirnenud

maakohtu määruse esmase analüüsiga ja kliendile kommenteerimisega 0,5 t ulatuses.

Seega tuleb rahaliselt kindlaks määrata õigusabikulu 62,50 eurot ( = 0,5 × 125), millele

lisandub määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot – kokku 112,50 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Puudutatud isik esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määrata

menetluskulude suuruseks 4 759,99 eurot.

Ühtlasi palub puudutatud isik vaadata läbi tema väited elukohast lahkumise keelu tühistamise

kohta tulenevalt ringkonnakohtu 3. mai 2018 määruse p-st 16 ja teha vastavasisuline otsus

põhiseadusliku riive osas ning tunnistada põhiseadusvastaseks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) kaebeõiguse regulatsioon, mis ei võimalda elukohast lahkumise keelu

tühistamisest keeldumise lahendit vaidlustada, samuti tunnistada põhiseadusvastaseks Peeter

Pällini poolt koostatud kaebeõiguse regulatsioon, mis ei võimalda elukohast lahkumise keelu

tühistamisest keeldumise lahendit vaidlustada.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

 puudutatud isik ei pidanud vajalikuks saata dokumente esindaja nime alt välja, oluline

on, kes dokumendid koostas. Puudutatud isikul puudub õigusalane haridus ja oskus

menetlusdokumente koostada. Lisaks esitas puudutatud isik mitmeid tõendeid talle

osutatud õigusabiteenuste, teenuse osutamise lepingute ja esitatud arvete tasumise kohta;

 elukohast lahkumise keeld on oma olemuselt niivõrd suur isiku põhiõiguste riive, et

asjaolude äralangemise korral peab saama kohtulahendit, mis jätab keelu tühistamata,

kindlasti vaidlustada. Vastupidine olukord on põhiseadusega vastuolus.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis pankrotihaldurile tähtaja vastamiseks.

Pankrotihaldur vaidles kaebusele vastu.

3 (5)

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 24. augustil 2018 lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

Puudutatud isik esitas 17. oktoobril 2018 ringkonnakohtule taotluse tühistada elukohast

lahkumise keeld või kaasata ta selles osas puudutatud isikuna menetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ning määruskaebus seda käsitlevas osas rahuldamata. Elukohast lahkumise keelu

osas jäävad määruskaebus ja sellega kaasnevad taotlused läbi vaatamata.

8. Esmalt lahendab ringkonnakohus küsimuse, millises osas on määruskaebus lubatav.

Määruskaebusest nähtub, et sellega soovitakse lisaks vaidlustatud määrusele vaidlustada ka

maakohtu tegevust elukohast lahkumise keelu tühistamise osas. Kui menetluskulude

kindlaksmääramine on määruskaebe korras vaidlustatav (TsMS § 178 lg 2), siis

pankrotimenetluses elukohast lahkumise keelu tühistamata jätmise vaidlustamisvõimalus

puudub.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale

esitada määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 88 ei näe ette võimalust

esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega kohus kohaldas elukohast lahkumise

keeldu. Samuti ei ole PankrS-s ega TsMS-s sätet, mis võimaldaks vaidlustada maakohtu

tegevust elukohast lahkumise keelu tühistamata jätmisel.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et kõnealuse kaebeõiguse puudumine ei

tarvitse olla kooskõlas PS-ga. Riigikohus on varem leidnud, et PS § 24 lg‑st 5 ei tulene isikutele

õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid, sest see säte sisaldab lihtsa

seadusereservatsiooniga edasikaebeõigust. Seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest

lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (vt nt

üldkogu 12. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p 38; pankrotiasja kohta nt 26. juuni 2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 12). Ka praegusel juhul õigustab seaduses sätestatud

edasikaebeõiguse piirangut eelkõige menetlusökonoomia ja pankrotimenetluse eesmärgid.

Kõrgema astme kohtus ei ole otstarbekas sisuliselt kontrollida alama astme kohtu menetluslikke

otsustusi, mis peavad tagama pankrotimenetluse ladusa kulgemise (vrd Riigikohtu

8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.5).

Seega tuleb kaebus jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, mis käsitleb elukohast

lahkumise keeldu. Samuti pole alust menetleda ega lahendada sellega seonduvaid taotlusi.

Ringkonnakohtu menetluses osaleb puudutatud isik määruskaebuse lahendamisel. Kui ta leiab,

et maakohus ei käsitle teda kohaselt menetlusosalisena, siis tuleb vastava taotlusega pöörduda

maakohtu poole.

9. Järgmiselt käsitleb ringkonnakohus menetluslikke taotlusi.

Koos määruskaebusega esitas puudutatud isik 10 lisa, millest viimane kajastas riigilõivu

tasumist ega ole seega menetluslik taotlus. Esimesed 8 lisa (Tallinna Ringkonnakohtu

3. mai 2018 määrus, puudutatud isiku 4. augusti 2017 seisukoht, 20. märtsi 2018 taotlus ja selle

täiendused, puudutatud isiku ja kohtu kirjavahetused ning Keskkriminaalpolitsei 29. mai 2018

kiri) ei ole vaja võtta toimikusse, sest need on juba varasemalt olemas. Viidatud dokumente ei

ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.

Ringkonnakohus võtab täiendava tõendina vastu lisa nr 9 (advokaadibüroo Concordia

16. novembri 2017 määruskaebuse projekt). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus

keelduda selle vastuvõtmisest.

4 (5)

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta puudutatud isiku 27. augustil 2018 esitatud selgituse Harju

Maakohtu 24. augusti 2018 määrusele, kuna tegemist ei ole asjakohase menetlusdokumendiga

(vt põhjendust eespool p-s 8).

10. Menetluskulude kindlaksmääramise peale esitas kaebuse ainult puudutatud isik. Seega on

taotluse rahuldamise osas maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise

lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Vaidlustatud osas on määrus seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ülejäänud osas ringkonnakohus

maakohtu määrust ei kontrolli.

Vastuseks määruskaebuse väidetele, mis käsitlevad menetluskulude rahalist kindlaksmääramist,

märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Maakohus leidis põhjendatult, et puudutatud isiku õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele

0,5 t ulatuses. Puudutatud isiku esitatud menetlusdokumentidest ega spetsifikatsioonist ei nähtu,

et toimingud perioodil 30. juuni – 4. august 2017 on tehtud seoses pankrotihalduri taotlusega

puudutatud isiku suhtes aresti kohaldamiseks. Pigem on toimingud seotud puudutatud isiku

sooviga tühistada elukohast lahkumise keeld.

12. Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu,

et puudutatud isikut esindas kohtumenetluses lepinguline esindaja. Kõik menetlusdokumendid

(v.a 4. augusti 2017 selgitus ja taotlus) on koostanud ja allkirjastanud puudutatud isik ise. Seega

ei saanud pankrotihaldur ette näha, et puudutatud isik kasutab antud asjas õigusabi.

TsMS § 217 lg 4 sätestab, et esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses

(TsÜS) esinduse kohta sätestatut, kui TsMS-st ei tulene teisiti. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib

esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne

esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 järgi toimub volituse andmine esindatava poolt vastava

tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või

avalikkusele; samas lg 2 näeb ette, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine

mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus

tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana

ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et puudutatud isik oleks põhimenetluses

osalenud läbi lepingulise esindaja. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid

kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja

kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu 1. aprilli 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13 teine lõik). Isegi kui puudutatud isik kasutas

menetluses osalemisel abi ja kui ta sai tasulisi konsultatsioone, ei saa neid pidada esindaja

tasudeks TsMS tähenduses.

13. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus pankrotivarast väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud

õigusabikulu kohta põhineb puudutatud isikule osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse

analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus puudutatud isiku õigusabile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

14. Eeltoodust tulenevalt pole alust hüvitada puudutatud isiku menetluskulusid suuremas

summas kui seda määras maakohus.

5 (5)

15. Läbi vaatamata jäänud kaebuse osaga seonduvad kulud kannab TsMS § 172 lg 1 teise lause

alusel puudutatud isik ise. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

16. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm