2-18-11952/3 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

25.10.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11952

Tsiviilasi

Ilotrükk OÜ hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) vastu Ilotrükk OÜ-l töötajate

puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.08.2018 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ilotrükk OÜ määruskaebus

Menetlusosalised,

nende

esindajad

Hageja: Ilotrükk OÜ (registrikood 11712347, asukoht

Keemia 11-48, 10616 Tallinn), lepinguline esindaja

advokaat Lennart Oja

Kostja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176

Tallinn)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28.08.2018 määrus jätta lõppjärelduses muutmata käesolevas

määruses toodud põhjendustel.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Selgitused

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. 09.08.2018 esitas Ilotrükk OÜ (hageja) hagi Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) (kostja) vastu Ilotrükk OÜ-l töötajate puudumise tuvastamiseks.

2. Hageja palub tuvastada, et tal ei olnud ajaperioodil oktoober 2013 – veebruar 2015

töösuhet hagis nimetatud isikutega. Hagi esitamise eesmärgiks on muuta või

tunnistada kehtetuks kostja poolt hageja suhtes tehtud maksuotsused. Kostja poolt

tehtud maksuotsused tuginevad eelkõige asjaolul, et hagejal olid töötajad, kelle ta sai

ettevõtte ülevõtmisel Iloprint AS-ilt (pankrotis). Hageja ei ole ettevõtet üle võtnud ega

ka muul moel maksuotsustes nimetatud isikutega töösuhet loonud. Hageja õiguslik

huvi tuvastushagi esitamisel seisneb selles, et kui kohus hagi rahuldab ja tuvastab, et

hagejal puudus hagis nimetatud perioodil nimetatud isikutega töösuhe, siis on tal

võimalik taotleda (ja suure tõenäosusega edukalt), et hageja suhtes tehtud

maksuotsused kas muudetakse või tühistatakse maksukorralduse seaduse (MKS) § 103

lg 1 p 2 alusel. Hageja on seisukohal, et kui maakohus tuvastab maksuotsuse aluseks

olnud tsiviilõigusliku asjaolu erinevalt maksuhaldurist, siis tuleks haldusaktis

arvestada maakohtu tuvastatuga, mitte haldusorgani tuvastatuga, kuna haldusorgan

tegeleb haldusõiguslike küsimustega ning maakohus eelkõige tsiviilõiguslike

küsimustega ning on seega pädevam lahendama tsiviilõiguslikke küsimusi. Sellega on

hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 alusel oma tuvastushuvi

piisavalt põhjendanud.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohtu 28.08.2018 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast.

4. Hageja soovib tuvastada, et tal puudusid 17.02.2015 ja 17.12.2015 maksuotsustes

nimetatud isikutega töösuhted, kuna hageja ei ole nende isikutega töölepinguid

sõlminud, samuti ei ole ühtegi töölepingut hagejale üle läinud.

5. Töölepinguseaduse § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja)

teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja

maksab töötajale töö eest tasu. Kohus on seisukohal, et hageja saab töösuhte

olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks hagi esitada isiku vastu, kellega

töölepingu sõlmimine ja töösuhte olemasolu vaidluse all on. Kostjaga ei ole hageja

hagis toodud asjaoludel töölepingut sõlminud. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu

hinnangul esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu

tuleb kohtul keelduda esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel.

Määruskaebus

6. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.

7. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja saab esitada õigussuhte puudumise

tuvastamise hagi vaid selle suhte väidetava teise poole vastu, kuna hageja soovib, et

hagi esemeks oleva nõude suhtes tehtav lahend oleks siduv mitte töötajate, vaid kostja

suhtes. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend kohustuslik vaid selle

kohtumenetluse menetlusosaliste suhtes. Kui hageja esitaks hagi väidetavate töötajate

vastu, ei saavutaks ta sellega midagi kostja suhtes, kuna viimane ei oleks

kohtumenetluse menetlusosaline.

8. Erialakirjanduses on välja toodud, et hageja peab põhistama oma isiklikku õiguslikku

huvi õigussuhte tuvastamiseks kostja suhtes (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 406). Hagejal ei ole mingit huvi tuvastada

töösuhte puudumine väidetavate töötajate suhtes, kuna nendega ei ole hagejal mingit

erimeelsust ega vaidlust. Väidetava töösuhte olemasolu või puudumise osas on hagejal

erimeelsus kostjaga. Seega esitas hageja õigesti hagi kostja, mitte väidetavate töötajate

vastu.

9. Lisaks on erialakirjanduses märgitud, et tuvastada ei saa ainult hageja ja kostja

vahelise õigussuhte olemasolu või puudumist, vaid piisab, kui tuvastataval õigussuhtel

on pooltega mingi puutumus ja see omab tähendust pooltevaheliste suhete seisukohast.

Määrav on tuvastushuvi olemasolu kostja suhtes (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 406). Nähtuvalt sellest seisukohast

jaatatakse õiguskirjanduses selgelt hageja õigust esitada tuvastushagi õigussuhte

pooleks mitteoleva isiku vastu. Kostja määrab ära õigussuhte pooleks olemise asemel

hoopis see, kelle vahelises suhtes tuvastada soovitud asjaolu tähendust omab.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei

anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657

lg 1 p-ga 21 muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus

jääb rahuldamata.

12. Hageja on tuvastushuvi käesoleva hagi esitamiseks põhjendanud asjaoluga, et soovib

tsiviilkohtu otsuse näol tõendit selleks, et vaidlustada tema suhtes 2015. aastal Maksu-

ja Tolliameti poolt tehtud maksuotsuseid. Hagejale on maksuotsustes, mida ta soovib

vaidlustada, selgitatud nende vaidlustamise korda. Isik, kelle suhtes maksuotsus on

tehtud, võib esitada vaide Maksu- ja Tolliametile või pöörduda otse vaiet esitamata

oma elu- või asukohajärgsesse halduskohtusse vastavalt MKS § 151 lg-le 1 ja

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 8 lg-le 6 ja § 40 lg-le 2.

13. HKMS § 4 lg 4 kohaselt tuvastab kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik

selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega

puudub hagejal vajadus tuvastada maksuotsuste vaidlustamiseks vajalikke asjaolusid

tsiviilkohtumenetluses. Kuna hagejal puudub tuvastushuvi, on hagi perspektiivitu ning

lõppkokkuvõttes on õigesti keeldutud selle menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse

esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjat ei ole menetlusse

kaasatud, siis väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots