2-17-14872/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev osaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2018.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-14872

Tsiviilasi

T B hagi A B vastu

abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes

Hagihind

7 000 eurot (sellest abielu lahutamise nõude

hind

3 500 eurot)

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T

B

(isikukood

xxx, elukoht xxx)

Hageja

esindaja:

Aleksandr

Nauts

(e-post

nauts@inbox.ru)

Kostja:

A

B

(isikukood

xxx, elukoht xxx)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Urmas Arumäe

(e-post urmas.arumae@sadekov.ee)

23.10.2018

Kohtuistungi toimumise aeg

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi abielu lahutamise nõude osas.

2. Lahutada T B ja A B abielu, mis on sõlmitud 07.06.2014 Tallinna

Perekonnaseisuametis.

3. Jätta menetluskulud seoses abielu lahutamise nõudega poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

Hagi kohaselt abiellusid hageja ja kostja 07.06.2014, poolte suhted on olnud pingelised hagi

esitamise seisuga juba 2 aastat. Hageja ja kostja ei ela enam koos ühise perena. Hageja on

seisukohal, et leppimine ja suhete taastamine kostjaga ei ole võimalik. Hageja soovib, et tema

perekonnanimi jääks pärast lahutust samaks.

23.10.2018 kohtuistungil selgitas hageja, et abielulised suhted kostjaga on lõppenud alates eelmise

aasta septembrist, kui kostja kolis korterist välja. Hageja ei pea võimalikuks kostjaga leppimist.

Hageja palub lahutada poolte abielu.

Kostja seisukohad

Kostja vastas 18.11.2017 hagile kirjalikult. Kostja märkis, et on nõus abielu lahutamisega, kuid ei

soovi, et hageja perekonnanimeks jääks pärast lahutust B.

23.10.2018 kohtuistungil avaldas kostja, et võtab hagi abielu lahutamise nõude osas õigeks. Kostja

nõustub hageja väidetega abieluliste suhete lõppemise kohta, hagejaga leppimine pole võimalik.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Hageja on esitanud hagi abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. TsMS

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu

omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa

ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks

valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist.

Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on

lõplikuks otsustamiseks valmis ning teeb selle osas TsMS § 450 lg 1 alusel osaotsuse.

Kohus tuvastab kohtule esitatud abielutõendi (lk 4) alusel, et hageja ja kostja on sõlminud abielu

07.06.2014 Tallinna Perekonnaseisuametis.

PKS (perekonnaseadus) § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi

alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt PKS § 67 lg 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist

eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kostja on võtnud hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hagi õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 järgi abieluasjas ja

põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

Kohtule ei ole teada asjaolud, miks peaks jätma kostja õigeksvõtu vastu võtmata. Hageja on välja

toonud, et pooled elavad eraldi ning et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja on

võtnud hagi õigeks ning on hageja väljatooduga nõus. Kumbki pool teisega leppimist võimalikuks ei

pea. Nimetatu ei võimalda asuda muule seisukohale, kui et abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Kohus rahuldab hageja nõude abielu lahutamiseks.

Vastusena kostja seisukohale hageja perekonnanime osas selgitab kohus, et tulenevalt

nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 on isiku varem kantud perekonnanime taastamine abielu lahutamisel

võimalik üksnes isiku enda vastavasisulise avalduse alusel.

Menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud seoses abielu lahutamise nõudega TsMS § 164 lg 1

alusel poolte endi kanda

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik