3-18-1022/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1022

Haldusasi

R.N.i

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

23.04.2018

vastutusotsuse nr 13-7/00845-8 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – R.N., esindajad vandeadvokaadid Elvira Tulvik ja

Denis Piskunov

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud

apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MAKSUMENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA või maksuhaldur) kontrollis 17.05.2016 korralduse nr

12.2-3/036970-1 ja 30.01.2017 korralduse nr 12.2-3/036970-12 alusel OÜ Areco Metall Eesti

(likvideerimisel; edaspidi: Areco) märtsi 2016 käibemaksu, perioodi juulist kuni oktoobrini 2016

OÜ-ga JU-Install tehtud tehingutega seotud käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu ning novembri

2016 käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu. 02.05.2017 edastas maksuhaldur Arecole

kontrollakti. 15.05.2017 võttis Areco ainuosanik vastu otsuse Areco lõpetada ja algatas

likvideerimismenetluse.

23.05.2017

ja

25.05.2017

esitas

Areco

parandatud

käibedeklaratsioonid, millega vähendas tagastamisele kuuluva sisendkäibemaksu summat

30 364 euro võrra. 25.05.2017 esitas Areco septembri 2016, oktoobri 2016 ja novembri 2016

parandatud TSD-d, millega suurendas tasumisele kuuluvat erijuhtude tulumaksu 705 euro võrra.

Maksuhaldur lõpetas üksikjuhtumi kontrolli maksuotsust tegemata.

2. 26.06.2017, 11.11.2017 ja 27.12.2017 esitas MTA korraldused Areco pangakontode

arestimiseks ja raha ülekandmiseks, mille tulemusel laekumisi maksukohustuste katteks ei

toimunud. Maksuhalduri sooritatud päringute kohaselt ei oma Areco registervara. MTA ei

pidanud otstarbekaks edastada kohtutäiturile täitmisavaldust täitemenetluse alustamiseks.

3. 12.02.2018 alustas MTA vastutusmenetlust R.N.i suhtes, kes oli Areco ainus juhatuse liige

kuni 16.05.2017. 23.03.2018 edastas MTA R.N.ile vastutusotsuse projekti. 16.04.2018 esitas

R.N. vastutusotsuse projektile vastulause, kus ei nõustunud MTA järeldustega. 17.04.2018 esitas

Areco likvideerija võlgniku pankrotiavalduse.

4. 23.04.2018 andis MTA välja vastutusotsuse, millega kohustas R.N.it tasuma põhivõlga

summas 30 430,12 eurot ja intressi summas 10 393,02 eurot. R.N.i tahtlus väljendub MTA

hinnangul järgmises (vastutusotsuse p 3): 1) R.N. oli kontrolliperioodil ainus juhatuse liige, kes

juhtis ettevõtte tegevust; 2) R.N.il on pikaajaline ettevõtlusalane kogemus; 3) R.N. kajastas

teadlikult võltsdokumente Areco raamatupidamises; 4) R.N. viis ettevõtlusest raha välja

tulumaksuvabalt; 5) R.N. algatas kontrollimenetluse ajal likvideerimismenetluse; 6) R.N.i

eesmärk oli jätta maksukohustused täitmata.

5. Areco esitas 23.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks.

KAEBUS JA NÕUE

6. Kaebaja ei vaidlusta vastutusotsusega määratud 750 eurot tulumaksu ega sellega seotud

maksuintressi.

7. Käesolevas asjas arvestas maksuhaldur põhjendamatult vaid maksukohustust suurendavaid

asjaolusid ja jättis tähelepanuta p-s 21 toodud kohustuse rikkumist välistavad asjaolud, kuigi

vastavad dokumentaalsed tõendid olid maksuhaldurile kontrolli raames kättesaadavad.

Uurimiskohustuse (maksukorralduse seaduse, MKS § 11) rikkumine tingib haldusakti

tühistamise.

8. Kaebaja jääb kõigi oma vastutusotsuse vastuväites väljendatud seisukohtade juurde. Lisaks

soovib kaebaja rõhutada järgmist. Kaebaja ei eita, et Areco juhatus ei kandnud riigile

maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuuluvaid maksusummasid üle tähtaegselt ja täielikult.

Kaebaja väidab aga, et rahalise kohustuse täitmine oli võimatu seetõttu, et ühingul puudusid

selleks rahalised vahendid. Maksuhaldur on koostanud tabeli Areco rahaliste vahendite liikumise

kohta perioodil märts-november 2016 (vastutusotsuse p 6.1). Nagu näha tabeli 4. veerust, ei

jätkunud ühelgi kuul vahendeid maksukohustuse täitmiseks. Veeru 5 andmed on aga esitatud

eksitavalt. Areco maksis edasi summasid, mis olid klientide poolt Arecole tasutud n-ö

ettemaksena kolmandatelt isikutelt saadava kauba eest – Areco tegutses agendina, võttes vastu

ostja vahendeid ja edastades neid müüjale. Kuna tegemist ei olnud Areco enda rahaga, ei saanud

Areco kasutada seda enda maksukohustuste täitmiseks. Seda näitab ilmekalt Areco vastavate

kalendrikuude kontoväljavõtete alusel koostatud tabel (kaebuse lisa 3). Kuu lõpu saldo näitab, et

Areco juhatus täitis rahalisi kohustusi nii palju, kui oli reaalselt võimalik. Seega on alusetu MTA

etteheide, et R.N. kasutas Areco rahalisi vahendeid eesmärgipäratult.

9. MKS § 8 lõike 1 kontekstis ei saa heita juhatuse liikmele ette vara ebapiisavust (RKHKo 3-3-

1-37-13 p 19). Kui äriühing peab täitma oma kohustusi esinevate võlausaldajate ees, ei ole

juhatuse liikmel seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele

ega kohustuste kollisiooni korral täita mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste

võlausaldajate ees. Äriühingu juhatuse liikmele peab taolises olukorras jääma mõistliku ettevõtja

hoolsusstandardi

raamides

otsustusvõimalus

täita

oma

kohustusi

proportsionaalselt

võimalustega (mitte proportsionaalselt teiste kohustustega) ning erinevate võlausaldajate huve

arvestades (RKHKo 3-3-1-37-13 p 18). Tähelepanuta tuleb seega jätta vastutusotsuse punktis

2.1.2 tehtud järeldus, et „maksuvõla tekkimine iseenesest kinnitab juhatuse liikme MKS § 8

lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumist“, sest see ei vasta MKS § 8 lg 1 teises lauses sätestatud

tingimustele.

10. Kui vaadata mööda MKS § 8 lõike 1 teisest lausest ja analüüsida R.N.i süüd, ilmneb, et ka

see vastutuse eeldus ei ole täidetud. Maksuhalduril tuli tõendada, et R.N. tegutses maksude

tasumata jätmisel tahtlikult, s.t soovis tekitada olukorda, kus riik saab püsivalt kahju (mitte

pelgalt ei riskinud sellise olukorra tekkimisega). Seda tõendavaid fakte ja asjaolusid ei ole

maksuhaldur vastutusotsuses välja toonud. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et R.N. juhtis

maksuvõla tekkimise ajal Areco tegevust, ega sellele, et tal on pikaajaline ettevõtjakogemus.

11. Etteheited raamatupidamises võltsdokumentide kasutamise, sisendkäibemaksu tagastuse

kunstliku suurendamise jm kohta, mis moodustavad arvestatava osa vastutusotsusest, on asjasse

mittepuutuvad. Areco maksuvõlg ei tekkinud käibemaksu ebaõigest deklareerimisest. Areco

deklareeris suuremat sisendkäibemaksu, kui oli seadusega lubatud. Olles eksimusest aru saanud,

esitas Areco parandusdeklaratsioonid. Esialgsete sisendkäibemaksu deklaratsioonide esitamise

tulemusena Areco maksukohustus vähenes, seejärel aga suurenes parandusdeklaratsioonide

esitamisega, muutudes taas selliseks, nagu see oleks olnud ilma Areco-poolse eksimuseta

sisendkäibemaksu deklareerimisel. Seega ei tekkinud maksuvõlg ebaõigete andmete esitamisest

riigile, vaid Areco suutmatusest täita maksukohustust õigete deklaratsioonide alusel. Kõik

vastutusotsuse viited ekslike andmete esitamisele maksuhaldurile tuleb jätta tähelepanuta.

Järelikult on vastutusotsuse p-d 3 a)–c) asjassepuutumatud ega tõenda ühtegi R.N.ile

etteheidetavat asjaolu.

12. R.N. Areco ainuosanikuna algatas likvideerimismenetluse peale kontrollakti kättesaamist.

Likvideerimismenetlus algatati Areco nõuete ja kohustuste väljaselgitamiseks, sh maksuvõla

täpsustamiseks seoses sisendkäibemaksu osas saadud ettekirjutusega MTA-lt. Samas perioodis

esitas Areco parandatud käibedeklaratsioonid, mille kohaselt taastus enne ekslike

deklaratsioonide esitamist eksisteerinud olukord ja maksukohustus. ÄS § 59 lg 4 kohaselt ei või

äriühingut vabatahtliku lõpetamise korral äriregistrist kustutada ilma MTA kirjaliku

nõusolekuta. Seega ei ole eluliselt usutav, et R.N.i eesmärgiks oli tekitada riigile püsivat

maksukahju, nõustudes ekslike deklaratsioonide parandamise ja maksukohustuse taastamisega

ning teades, et maksuhaldurit informeeritakse likvideerimise plaanist ja antakse võimalus esitada

oma nõuded. MTA ise ei seosta vastutusotsuses likvideerimismenetluse alustamist tahtliku

rahalise kohustuse rikkumisega, väites vaid, et „äriühingu tegevuse lõpetamine ajal, mil Teile

/R.N.ile/ oli teada, et äriühingul on varjatud maksukohustused, on kvalifitseeritav tahtliku

tasumiskohustuse rikkumisega“. Sellisel väitel puudub õiguslik alus (puuduvad nii õigusnorm

kui ka kohtupraktika) ja loogiline seos asjaoludega, kuna maksukohustused polnud varjatud ja

maksuhalduril oli seadusest tulenev õigus oma nõuded enne likvideerimist maksma panna.

13. MKS § 95 kohaselt on maksuotsus haldusakt, mis vastab MKS § 46 nõuetele. Maksuotsusest

peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud.

Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või

tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. MKS § 46 lg 1 kohaselt

juhindub maksuhaldur haldusaktide andmisel haldusmenetluses seaduses sätestatust. HMS § 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. MKS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. Kuna maksuhaldur ei põhjenda ega tõenda vastutusotsuses

tahtlust, ei ole vastutusotsus haldusaktina õiguspärane ja tuleb tühistada.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

14. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja jääb

vastutusotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Vastutusotsuse tegemise tingimused

on täidetud ning maksuhaldur on vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud R.N.i süü

maksuvõla tekkimises. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

15. Vastutusotsuse tegemise aluseks olevad tingimused on täidetud:

1) Arecol on kehtiv käibemaksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille sissenõudmine ei ole

aegunud.

2) Areco käibemaksuvõlg on tekkinud järgmistel maksustamisperioodidel: märts 2016, juuli

kuni november 2016. Kaebaja oli Areco juhatuse liige 08.03.2007 kuni 15.05.2017, seega

ka äriühingu maksuvõla tekkimise ajal.

3) Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kuna tegemist on tahtliku

maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, on maksusumma määramise tähtajaks viis

aastat, mis vastutusotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud (varaseim tähtaeg saabub

21.04.2021 – vt vastutusotsuse p 5 lk 10).

4) Areco maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud

maksuvõlga sisse nõuda (MKS § 96 lg 5).

5) MTA 23.04.2018 vastutusotsus on tehtud ajal, kui Areco oli õigusvõimeline äriühing.

16. Ebaõigete andmetega käibedeklaratsioone esitas kaebaja kokku kuuel maksustamisperioodil.

Selle tagajärjel tekkis Arecol juba märtsis 2016 ja juulist novembrini 2016 varjatud

käibemaksukohustus. Isegi juhul, kui Arecol ei oleks maksuvõla tekkimise ajal (näiteks märtsis

2016) jätkunud piisavalt rahalisi vahendeid käibemaksuvõla tasumiseks, tulnuks juhatuse liikmel

äriühingu töö ümber korraldada nii, et maksuvõlga ei oleks tekkinud või vähemalt ei oleks

maksuvõlg järgmistel maksustamisperioodidel suurenenud. Raha puudumine ei õigusta mingil

viisil seda, et maksukohustuse tasumine lükatakse määramata ajaks edasi sellisel viisil, et

esitatakse ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonid sisendkäibemaksu alusetu suurendamise

teel. Seega pidanuks Areco rahaliste vahendite puudumise korral võtma kaebaja juhatuse liikme

tasumiskohustuse täitmiseks viivitamata kasutusele abinõud selleks, et tekkinud maksukohustus

saaks täidetud, mitte asuma käibemaksukohustust varjama. Kuigi maksukohustus tuleb täita

äriühingu vara arvelt, peab juhatuse liige tagama äriühingul piisava vara olemasolu selleks, et

maksunõudeid oleks võimalik täita. See moodustab ühe osa tagamiskohustuse sisust.

17. Äriühingu majandustegevuse jätkamine nii, et maksukohustuse varjamiseks esitatakse

esialgu ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonid selleks, et lükata maksukohustuse täitmine

edasi aega, kui äriühingul puuduvad mistahes võimalused hilisemaks maksukohustuse

täitmiseks, on juhatuse liikme kohustustega vastuolus. Tegelikult olemasoleva maksukohustuse

jätkuv varjamine ajavahemikul juulist kuni novembrini 2016 ei anna tunnistust MKS § 8 lg-s 1

toodud juhatuse liikme kohustuste täitmisest. Tegemist ei ole äririskiga, mida kaebajal ei oleks

olnud võimalik tavapärast hoolsust üles näidates ära hoida.

18. Kaebajale on heidetud ette tagamiskohustuse rikkumist ehk sellise olukorra tahtlikku

tekitamist, kus äriühingul maksuvõla tekkimise ajaks tasumisvahendid puudusid. Sellisena on

tagamiskohustus põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Kui kaebaja oleks enne

maksukohustuse tekkimist korraldanud äriühingu töö ümber ega oleks asunud maksukohustuse

tekkimist varjama, ei oleks ka maksuvõlga tekkinud.

19. Kaebaja väidab, et vastutusotsuse etteheited võltsdokumentide kasutamise kohta ei puutu

asjasse, kuna käibemaksuvõlg ei tekkinud käibemaksu ebaõigest deklareerimisest.

Maksukohustus tekib aga siis, kui täitub maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. See

tähendab, et Arecol tekkis käibemaksukohustus maksustamisperioodidel 2016. a märts, juuli,

august, september, oktoober ja november, olenemata sellest, et esitatud käibedeklaratsioonides

ta maksukohustuse tekkimist varjas. Tegelikult aga oli maksukohustus sel ajal juba tekkinud ning

ühes sellega ka maksuvõlg. Seega ei vähenenud esialgu esitatud deklaratsioonide alusel Areco

maksukohustus, nagu kaebaja väita püüab, vaid kaebaja tahtliku tegevuse tulemusena oli see

varjatud. Maksukohustuse varjamise tulemusena ei olnud maksuhalduril võimalik juba 2016. a

märtsikuu maksustamisperioodil tekkinud maksuvõlga asuda õigeaegselt sisse nõudma. Ajal, mil

kaebaja esitas OÜ Areco Metall Eesti õigete andmetega maksudeklaratsioonid ning selgus

varjatud maksukohustuse suurus ning tegelik maksuvõlg, ei olnud äriühingult enam võimalik

maksuvõlga sisse nõuda.

20. Juhul, kui kaebaja ei oleks 2016. a märtsis tegelikku käibemaksukohustust varjanud, saanuks

maksuhaldur kohe alustada maksuvõla sissenõudmist, kuna kaebaja pangakontole laekusid sel

ajal maksuvõla tasumiseks piisavad summad. Juhatuse liikme kohustuste hoolsa täitmise

tulemusel ei oleks maksuvõlg suurenenud ka maksustamisperioodidel juuli–november 2016, sest

maksukohustuse tasumiseks piisavate rahaliste kohustuste puudumise korral oleks äriühingu

tegevus selleks ajaks olnud juba ümber korraldatud. Kaebaja aga jätkas maksudeklaratsioonides

ebaõigete andmete kajastamist selleks, et maksukohustuse tegelikku suurust jätkuvalt varjata

ning vältida sellega tegeliku maksuvõla õigeaegset sissenõudmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

22. MTA on vaidlustatud 29.09.2016 vastutusotsuses piisavalt, veenvalt ja ammendavalt

põhjendanud, kuidas kujunes Areco maksuvõlg ja miks see R.N.ilt välja mõisteti. Kohus

analüüsib otsuses kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama

vastutusotsuse põhjendusi, kuna vastutusotsus on põhjalik, kõik järeldused on seotud tõenditega,

eraldi on toodud välja kaebaja eriarvamus vastutusotsuse projektile ja sellele on ammendavalt

vastatud, vastutusotsus on hästi struktureeritud ja hõlpsasti loetav. HKMS § 165 lg 2 kohaselt,

kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega

mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või

kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei

pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

23. Kohus ei leidnud peale asja sisulist läbivaatamist asjaolusid, mis oleks toonud kaasa

vastutusotsuses toodud põhjenduste ebaõigsust. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub

maksukohustuslasel maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral

kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. MKS § 150 lg-s 1 sätestatud kohustus

laieneb ka vastutusotsuse adressaadile, kes soovib vaidlustada esindatavale varem tehtud

maksuotsuses tuvastatud asjaolusid. Kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud ühtegi uut tõendit

ega taotlenud täiendavate tõendite kogumist, mis vastutusotsuses tehtud järeldusi ümber lükkaks.

MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksu- või vastutusotsust üksnes

väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse

negatiivse asjaolu esinemist (s.o tehingute mittetoimumist).

24. Vastustaja heidab vastutusotsuses kaebajale ette äriühingu juhtimist viisil, mis ei taganud

maksukohustuste täitmist. MKS § 8 lg 1 näeb ette, et maksud tuleb tasuda õigeaegselt ning

äriühingu seaduslik esindaja peab tagama, et äriühingul oleks piisavalt rahalisi vahendeid

maksukohustuse reaalseks täitmiseks. Nii peab juhatuse liige leidma lahendusi selleks, et

äriühing oleks jätkuvalt maksevõimeline. Kaebajale heidetakse ette tegevusetust juba alates

20.04.2016, mil saabus 2016. a märtsikuu käibedeklaratsiooni järgse maksukohustuse tasumise

tähtaeg. Raha puudumine ei õigusta maksukohustuse vältimiseks või edasilükkamiseks

ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamist, mida kaebaja tegi kokku kuuel korral.

Kuigi maksukohustus tuleb täita äriühingu vara arvelt, peab juhatuse liige hoolitsema selle eest,

et tasumistähtpäevaks oleks äriühingul piisavalt raha, et maksunõuet täita. Maksunõude täitmist

kaebaja kontol oleva klientide raha arvelt mõistagi nõuda ei saa ja seda on MTA kohtumenetluses

ka möönnud.

25. MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused

temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest

hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; sellise kohustuse

rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. R.N. oli Areco ainus juhatuse liige. Kuna R.N. oli

esitanud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone, oli ta vähendanud teadlikult Areco

maksukohustust. R.N.i tegevuse ja Areco maksuvõla tekkimise vahel oli otsene põhjuslik seos,

sest kui äriühingu raamatupidamisarvestuses oleks maksukohustusi korrektselt deklareeritud ja

täidetud, siis ei oleks tekkinud maksuvõlga, mida Areco tasuda ei suutnud. Seega ei ole vastutuse

alus antud juhul see, et äriühingul puudus vara, vaid see, et juhatuse liige oli varem üritanud

maksukohtustust vältida või edasi lükata. Sellises tegevuses saab süü vormiks olla vaid tahtlus

või äärmisel juhul raske hooletus. Kaebaja lükkas maksukohustuse täitmise aega edasi seni, kuni

täitmine ei olnud rahapuudusel enam võimalik. Kajastades sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu

fiktiivsetelt arvetelt, on kaebaja soovinud õigusvastase tagajärje saabumist ehk maksude

maksmata jätmist. Vara ebapiisavus maksukohustuse täitmiseks ei oleks juhatuse liikmele

vastutusotsuse tegemise aluseks, kui juhatuse liige käitus heaperemehelikult ja tegi kõik endast

mõistlikult oleneva, et äriühing suudaks oma kohustusi täita, kuid see siiski ei õnnestunud.

Kaebaja aga nii ei käitunud.

26. Maksuhaldur ei ole vastutusotsuse andmisel rikkunud kaebaja õigusi. Vastutusotsusest

nähtub, et kaebaja oli vastutusmenetlusse kaasatud, talle võimaldati ärakuulamist ja tal oli

võimalus kõikide asja materjalidega tutvuda. Kaebajale edastati tutvumiseks vastutusotsuse

projekt ning võimaldati esitada sellele vastuväited, millist võimalust kaebaja ka realiseeris.

27. Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud vastutusotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub

alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

28. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadriann Ikkonen