Legislator Case Law & Legislation
2-18-108833/9 AI generated

2-18-108833/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-18-108833/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista R. K.lt OK Incure OÜ kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel 15.08.2016 Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 475 eurot

Legislator headnote

AI generated

2-18-108833/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista R. K.lt OK Incure OÜ kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel 15.08.2016 Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 475 eurot

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2018, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-108833

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi R. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

7065,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn,

Harju maakond) lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

(e-post anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja: R. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx

xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxx x-x,

xxxxx; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R. K.lt OK Incure OÜ kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel 15.08.2016

sõlmitud laenulepingust nr S16172086, 17.09.2016 sõlmitud laenulepingust nr

S16238064, 20.09.2016 sõlmitud laenulepingust nr S16244953, 12.10.2016 sõlmitud

laenulepingust nr S16291794, 14.11.2016 sõlmitud laenulepingust nr S16387560,

19.02.2017 sõlmitud laenulepingust nr S17699370 tulenev võlgnevus summas kokku

6487,13 eurot (millest 5466,18 € põhivõlgnevus, 733,60 € intress ja 287,35 € põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud

viivis).

3. Menetluskulud jäävad osaliselt R. K. kanda.

4. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 475 eurot

(maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv), millest 436,11 eurot

mõista R. K.lt OK Incure OÜ kasuks välja.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. K. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

Tsiviilasi nr: 2-18-108833

2 (6)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. 26.04.2018 OK Incure OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult R. K. 6400,00 euro saamiseks. Kohus tegi 04.05.2018 võlgnikule makseettepaneku,

mis on kätte toimetatud 21.05.2018. Võlgnik R. K. esitas 21.05.2018 nõudele vastuväite.

08.06.2018 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule.

Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avaldus loetakse

puudustega hagiavalduseks.

2. Pärnu Maakohus 11.06.2018 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. OK Incure OÜ esitas 20.06.2018 Pärnu Maakohtule

põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja R. K.:

3.1. 15.08.2016 sõlmiti laenuleping nr S16172086, mille alusel väljastati kostjale laenu 1500,00

eurot, laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 29% aastas,

perioodiks lepiti kokku 2 aastat. Kostja sai raha kätte, kuid kokkulepitud osamakseid

kohaselt ei tasunud. Kohustuse katteks on laekunud 746,99 eurot, inkassomenetluse raames

on tagasimakseid tehtud kokku 200,00 eurot. Hageja arvestas laekunud summa maha

laenulepingu S16172086 põhiosast (1029,20 eurot). Olemasoleva põhivõla jääk on 829,20

eurot, tasumata intress perioodi 15.08.2016 kuni 23.10.2017 eest summas 106,50 eurot

ning vastavalt laenulepingu üldtingimuste p.-le 4 on laenusaaja kohustatud tasuma viivist

tagasimakse summa või selle osa puudumisel võrdses määras intressimääraga. Hageja

lähtub viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgset viivisemäärast tuginedes Riigikohtu

lahendile nr 3-2-1-25-16, so. 0,0066 % päevas alates lepingu ülesütlemisest kuni

Tsiviilasi nr: 2-18-108833

3 (6)

hagiavalduse esitamiseni 240 päeva eest (periood 23.10.2017-20.06.2018) summas 132,00

eurot.

3.2. 17.09.2016 sõlmiti laenuleping nr S16238064, mille alusel väljastati kostjale laen summas

1000,00 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 34%

aastas, perioodiks lepiti kokku 4 aastat. Kostja sai raha kätte, kuid kokkulepitud

osamakseid kohaselt ei tasunud. Kohustuse katteks on laekunud 343,80 eurot. Olemasoleva

põhivõla jääk on 896,77 eurot, tasumata intress perioodi 17.09.2016 kuni 25.10.2017 eest

summas 98,06 eurot ning viivis 238 päeva eest (periood 25.10.2017-20.06.2018) summas

142,80 eurot.

3.3. 20.09.2016 sõlmiti laenuleping nr S16244953, mille alusel väljastati kostjale laen summas

540,00 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 35%

aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja sai raha kätte, kuid kokkulepitud

osamakseid kohaselt ei tasunud. Kohustuse katteks on laekunud 173,58 eurot. Olemasoleva

põhivõla jääk on 504,19 eurot, tasumata intress perioodi 20.09.2016 kuni 30.10.2017 eest

summas 57,99 eurot ning viivis 233 päeva eest (periood 30.10.2017-20.06.2018) summas

76,89 eurot.

3.4. 12.10.2016 sõlmiti laenuleping nr S16291794, mille alusel väljastati kostjale laen summas

2000,00 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 42%

aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja sai raha kätte, kuid kokkulepitud

osamakseid kohaselt ei tasunud. Kohustuse katteks on laekunud 581,37 eurot. Olemasoleva

põhivõla jääk on 1 915,85 eurot, tasumata intress perioodi 12.10.2016 kuni 20.10.2017 eest

summas 309,38 eurot ning viivis 243 päeva eest (periood 20.10.2017-20.06.2018) summas

306,18 eurot.

3.5. 14.11.2016 sõlmiti laenuleping nr S16387560, mille alusel väljastati kostjale laen summas

1080,00 eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 32%

aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja sai raha kätte, kuid kokkulepitud

osamakseid kohaselt ei tasunud. Kohustuse katteks on laekunud 219,01 eurot. Olemasoleva

põhivõla jääk on 1 029,60 eurot, tasumata intress perioodi 14.11.2016 kuni 23.10.2017 eest

summas 132,92 eurot ning viivis 240 päeva eest (periood 23.10.2017-20.06.2018) summas

163,20 eurot.

3.6. 19.02.2017 laenulepingu nr S17699370, mille alusel väljastati kostjale laen summas 300,00

eurot. Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 30% aastas,

perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja sai raha kätte, kuid kokkulepitud osamakseid

kohaselt ei tasunud. Kohustuse katteks on laekunud 39,16 eurot. Olemasoleva põhivõla jääk

on 290,57 eurot, tasumata intress perioodi 19.02.2017 kuni 27.10.2017 eest summas 28,75

eurot ning viivis 236 päeva eest (periood 27.10.2017-20.06.2018) summas 44,84 eurot.

Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkulepitud maksed,

mistõttu ütles Omaraha OÜ laenulepingud üles ning loovutas olemasolevad nõuded kostja vastu

hagejale järgnevalt:

• 20.10.2017 laenulepingu nr S16291794;

• 23.10.2017 laenulepingu nr S16387560;

• 23.10.2017 laenulepingu nr S16172086;

• 25.10.2017 laenulepingu nr S16238064;

• 27.10.2017 laenulepingu nr S17699370;

• 30.10.2017 laenulepingu nr S16244953.

Kokku moodustub hageja nõuded laenulepingute nr S16172086, S16238064, S16244953,

S16291794, S16387560 ja S17699370 peale järgmiselt: põhinõuded 5 466,18 eurot, intress

733,60 eurot ning viivis 865,91 eurot.

Tsiviilasi nr: 2-18-108833

4 (6)

Hageja palub tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineval otsusega kostjalt välja mõista

menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 475 eurot.

4. Pärnu Maakohus 25.06.2018 jättis hagiavalduse veelkord käiguta kohustades hagejat

selgitama viivisemäära kujunemist ning seda, kas hageja jääb hagiavalduses nõutud

viivisemäära juurde või soovib seda muuta. Hageja 04.07.2018 teatas, et jääb oma viivise nõude

juurde ning palub arvestada viivist määras 0,066 %, mis on loetud Riigikohtu poolt mõistlikuks

määraks.

5. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 17.07.2017 määrusega. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte e-posti teel ning kostja kinnitas, et avas dokumendid

19.09.2018 ja sai dokumendi sisuga tutvuda. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg

lõppes 18.10.2018 kell 23:59. Kostja vastust hagile kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 79 lg 1 ja 2 kohaselt füüsilise isiku vastu võib

hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Kui füüsilise isiku

elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.

Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks märgitud alates 08.12.2015 xxxxxxxx

maakond. Kostja sõlmides 15.08.2016, 17.09.2016, 20.09.2016, 12.10.2016, 14.11.2016 ja

19.02.2017 laenulepingud Omaraha OÜ-ga on märkinud oma aadressiks xxxxx maakonna.

Kostja maksekäsu kiirmenetluses ega hagimenetluses kohtule oma tegelikku elukohta

avaldanud ei ole. Kostja on kinnitanud vaid, et viibib xxxxx xxxxxxxxxx. Kuivõrd kohtule ei

ole teada kostja tegelik elukoht, loeb kohus kostja viimaseks teadaolevaks elukohaks kostja

poolt laenulepingute sõlmimisel märgitud xxxxx x-x, xxxxx, xxxxx xxxxxxx. Seega allub asja

hagi Pärnu Maakohtule.

7. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

8. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

9. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

10. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingutest

tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenulepingust

tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma,

laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi

maksmise tingimused.

Tsiviilasi nr: 2-18-108833

5 (6)

11. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Omaraha OÜ-ga 15.08.2016, 17.09.2016,

20.09.2016, 12.10.2016, 14.11.2016 ja 19.04.2017 sõlmitud laenulepingutest tulenevaid

rahalisi kohustusi (sh intresside tasumise kohustust) täies ulatuses ning nõue on loovutatud

hagejale. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101

lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, st üleantud

rahasumma tagasimaksmist (põhiosamakse võlgnevus summas 5466,18 eurot) ja intressi

(733,60 eurot) tasumist ning põhinõude täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud

viivist.

12. Hageja nõuab kostjalt viiviseid, mis on arvestatud:

12.1. 15.08.2016 laenulepingu nr S16172086, põhivõlgnevuselt 829,20 eurot, ajavahemiku

23.10.2017 kuni 20.06.2018 eest summas 132,00 eurot;

12.2. 17.09.2016 laenulepingu nr S16238064, põhivõlgnevuselt 896,77 eurot, ajavahemiku

25.10.2017 kuni 20.06.2018 eest summas 142,80 eurot;

12.3. 20.09.2016 laenulepingu nr S16244953, põhivõlgnevuselt 504,19 eurot, ajavahemiku

30.10.2017 kuni 20.06.2018 eest summas 76,89 eurot;

12.4. 12.10.2016 laenulepingu nr S16291794, põhivõlgnevuselt 1915,85 eurot, ajavahemiku

20.10.2017 kuni 20.06.2018 eest summas 306,18 eurot;

12.5. 14.11.2016 laenulepingu nr S16387560, põhivõlgnevuselt 1029,60 eurot, ajavahemiku

23.10.2017 kuni 20.06.2018 eest summas 163,20 eurot;

12.6. 19.02.2017 laenulepingu nr S17699370, põhivõlgnevuselt 290,57 eurot, ajavahemiku

27.10.2017 kuni 20.06.2018 eest summas 44,84 eurot.

Hageja on viivisemäära arvestanud põhivõlgnevustelt kolmekordses seadusejärgses

viivisemääras tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-16 s.o 0,066 % päevas.

Kohus selgitab, et Riigikohus 10.05.2016 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 leidis, et

viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, kuid

eelduslikult tuleb hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesoleval juhul

hagiavaldusest ei nähtu, et Omaraha OÜ ja kostja oleksid laenulepingu sõlmisel leppinud kokku

intressimääras 0,066 % päevas. Seega hageja viide nõude alusena Riigikohtu 10.05.2016

kohtumäärusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ei ole kohane.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Seega käesoleval juhul kuulub kohaldamisele VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga (so

kuni 20.06.2018) on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 287,35 eurot järgneva arvestuse

kohaselt:

1) 829,20€ x 8% /365 kalendripäevaga x 240 kalendripäevaga: periood 23.10.2017 kuni

19.06.2018 = 43,62 eurot;

2) 896,77 € x 8% /365 kalendripäevaga x 238 kalendripäevaga: periood 25.10.2017 kuni

19.06.2018 = 46,78 eurot;

3) 504,19 € x 8% /365 kalendripäevaga x 233 kalendripäevaga: periood 30.10.2017 kuni

19.06.2018 = 25,75 eurot;

Tsiviilasi nr: 2-18-108833

6 (6)

4) 1915,85 € x 8% /365 kalendripäevaga x 243 kalendripäevaga: periood 20.10.2017 kuni

19.06.2018 = 102,04 eurot;

5) 1029,60 € x 8% /365 kalendripäevaga x 240 kalendripäevaga: periood 23.10.2017 kuni

19.06.2018 = 54,13 eurot;

6) 290,57 € x 8% /365 kalendripäevaga x 236 kalendripäevaga: periood 27.10.2017 kuni

19.06.2018 = 15,03 eurot.

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 475 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude

esitamise vältimatu eeltingimus.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

91,81% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 436,11 eurot kostja kanda ja

38,89 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja

ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik