2-17-130631/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-130631

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-130631

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS hagi Jekaterina Kallari vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

264,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood: 10069659:

asukoht: Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja Jekaterina Kallari (isikukood: XXX; elukoht:

XXX; e-post:XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Jekaterina Kallarilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks põhivõlg 108,26 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 78,01 eurot.

3. Välja mõista Jekaterina Kallarilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks viivis 0,05% tasumata

põhivõlalt päevas alates 17.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta hagi põhivõla 41,91 euro (leppetrahv 29,91 eurot ning võla tõttu teenuse piiramise

tasu 12 eurot), viivise 8,49 euro ning 41,91 eurolt alates 17.04.2018 arvestatava viivise

osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 22% ulatuses ja kostja kanda 78% ulatuses.

6. Välja mõista Jekaterina Kallarilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks menetluskulu summas

120,90 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Elisa Teleteenused AS-i (hageja) hagi Jekaterina Kallari

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse

150,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 86,50 eurot ning viivise alates 17.04.2018

kuni põhinõude summas 150,17 eurot täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt.

Hagiavalduse kohaselt kostja ja Elisa Teleteenused AS (endise ärinimega AS Starman)

sõlmisid XX.XX.XXXX liitumise ja teenuse osutamise lepingu nr XXX, mille alusel hageja

osutas kostjale järgmiseid teenuseid: L-ZUUMtv aadressil XXX ning sama lepinguga rentis

kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja

kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Hageja on endale

võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest.

Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hageja põhinõue hõlmab L-ZUUMtv teenustasu,

seadmete renditasu ja tagastamata seadmete väärtust, võla tõttu teenuse piiramise tasu 12

eurot ning leppetrahvi 29,91 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on

saadetud kostjale e-posti aadressil XXX. Kostja on 16.06.2018 samalt e-posti aadressilt

vastanud, et on dokumendid kätte saanud ning saab võla ära maksta 30.06.2018 (tl 61).

2.07.2018 on hageja kohtule teatanud, et nõude katteks ei ole laekumisi teostatud (tl 72).

Telefonivestluses on kostja 14.09.2018 andnud oma uue e-posti aadressi XXX ning

kinnitanud, et tahab võlgnevuse ära maksta. 14.09.2018 e-kirjas andis kohus kostjale tähtaja

hagile vastamiseks kuni 20.09.2018. Kostja ei ole kohtu kirja saamist kinnitanud ega hagile

vastust esitanud. Arvestades et kostja on varasemalt kinnitanud menetlusse võtmise määruse

kättesaamist, milles kohus andis talle hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse

kättesaamisest, kuid ei ole vastust hagile esitanud, kohus leiab, et esineb alus tagaseljaotsuse

tegemiseks.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse

(VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja

hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on

kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist

eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui

tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja

sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb

ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagiavalduse kohaselt kohustus klient lepingu alusel kasutama hageja ZUUMtv teenust 12

kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise,

vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva

asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi

vastavalt lepingule 29,91 eurot. Kostja ei tasunud hageja osutatud teenuste eest õigeaegselt,

mistõttu piirati kostjale teenuse osutamist üldtingimuste p 9.9 alusel. Võla tõttu teenuse

piiramise tasu suurus on sätestatud hageja hinnakirjas (tl 39).

Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimused on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja seega

tühised, kuna näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. Kohtule esitatust ei nähtu, et leppetrahv või võla tõttu teenuse

piiramise tasu oleks seotud hageja tegelike kuludega. Võla tõttu teenuse piiramise korral

kohustus klient üldtingimuste p-i 9.12 kohaselt tasuma samal ajal ka teenuse kasutamise

kuutasu. Arvete tasumisega viivitamise korral oli hagejal üldtingimuste p-de 10.1 ja 10.3

kohaselt õigus nõuda viivist 0,05% kalendripäevas, mis ületab seadusjärgse viivise määra,

ning eraldi hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu maksmist. Arvestades ka teenuse tavapärast

maksumust (10,99 eurot kuus), on kohaldatud trahvid ebaproportsionaalselt suured.

Hagiavalduses toodud viivisearvestusest nähtuvalt hagi esitamise aja seisuga sissenõutava

viivise summa 86,50 eurot ei sisalda viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest. Võla

tõttu teenuse piiramise tasu 12 eurot sisaldub arvel XXX, millelt on arvestatud viivist 1415

päeva eest. Arvestades teenuse piiramise tasu põhjendamatust, on põhjendamatu sellelt

arvestatud viivise 8,49 euro nõue (12*0,05/100*1415). Hageja edasiulatuva viivise nõue on

põhjendamatu osas, milles hageja nõuab viivist 41,91 eurolt (29,91+12).

Eeltoodut põhjendustel kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud leppetrahvi 29,91

euro, võla tõttu teenuse piiramise tasu 12 euro ja sellelt arvestatud viivise 8,49 euro ning

41,91 eurolt alates 17.04.2018 arvestatava viivise osas. Vastavas osas jätab kohus hagi

rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 108,26 eurot (150,17-29,91-

12), sissenõutavaks muutunud viivis 78,01 eurot (86,50-8,49) ning viivis 0,05% tasumata

põhivõlalt päevas alates 17.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 22% ulatuses ja kostja kanda 78% ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 75 eurot ja

õigusabikulud 275 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida

kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised.

Arvestades eeltoodut, hagihinda ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas,

peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 80 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud

seadusega sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 155 euro

ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 120,90 eurot (155x0,78).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik