2-16-19438/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja

koht

23. oktoober 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-19438

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Saarte Liinid hagi Väinamere Liinid OÜ

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.11.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Väinamere Liinid OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1 351 160,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Kostja: Väinamere Liinid OÜ (registrikood 11186151),

seaduslik esindaja Tõnis Rihvk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 21.11.2017 otsus osas, milles maakohus mõistis

Väinamere Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Saarte Liinid kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivise 130 627 eurot 92 senti ületavas osas. Jätta

tühistatud osas hagi rahuldamata.

2. Samuti tühistada Pärnu Maakohtu 21.11.2017 otsus osas, milles maakohus

mõistis Väinamere Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Saarte Liinid kasuks välja alates

31.12.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise põhivõla tasumata

osalt 0,1 % päevas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

Väinamere Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Saarte Liinid kasuks välja viivis 0,05 %

päevas põhivõla osalt summalt 50 364 eurot 15 senti alates 31.12.2016

kuni põhivõla selle osa tasumiseni ja viivis 0,1 % päevas põhivõla osalt

summalt 842 046 eurot 61 senti alates 31.12.2016 kuni põhivõla selle osa

tasumiseni, kuid kokku viivist (s.o sissenõutavaks muutunud ja protsendina

väljamõistetud viivis kokku) mitte rohkem kui 892 410 eurot 76 senti.

3. Lisaks tühistada Pärnu Maakohtu 21.11.2017 otsus menetluskulude jaotuse

osas ning teha uus menetluskulude jaotus.

4. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 21.11.2017 otsus muutmata.

5. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1 Rahuldada Aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057) hagi

Väinamere Liinid OÜ (registrikood 11186151) vastu võlgnevuse ja viiviste

nõudes osaliselt.

5.2 Välja mõista Väinamere Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Saarte Liinid kasuks

1 023 038 eurot 68 senti (põhivõlgnevus 892 410 eurot 76 senti ja

sissenõutavaks muutunud viivis 130 627 eurot 92 senti).

5.3 Välja mõista Väinamere Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Saarte Liinid kasuks viivis

0,05 % päevas põhivõla osalt summalt 50 364 eurot 15 senti alates

31.12.2016 kuni põhivõla selle osa tasumiseni ja viivis 0,1 % päevas

põhivõla osalt summalt 842 046 eurot 61 senti alates 31.12.2016 kuni

põhivõla selle osa tasumiseni, kuid kokku viivist (s.o sissenõutavaks

muutunud ja protsendina väljamõistetud viivis kokku) mitte rohkem kui

892 410 eurot 76 senti.

5.4 Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta 1 % ulatuses Aktsiaseltsi Saarte

Liinid kanda ja 99 % ulatuses Väinamere Liinid OÜ kanda.

5.5 Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg. 2).

5.6 Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

6. Jätta Pärnu Maakohtu 05.01.2017 määrusega (määrust muudetud Tallinna

Ringkonnakohtu 16.03.2017 määrusega) kohaldatud hagi tagamise abinõu

jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus

ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Saarte Liinid (hageja) esitas 28.12.2016 Pärnu Maakohtule hagi

Väinamere Liinid OÜ (kostja) vastu põhivõla 892 410,76 euro, viivise 133 020 euro ja

edasiulatuva viivise, mis on arvestatud 0,1% päevas põhinõudelt kuni kohustuse

täitmiseni, väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhiülesanne regionaalsete sadamate haldamine ja

arendamine. Kostja põhitegevuseks on reisijate ja sõidukite veo korraldamine

praamiliinidel. Avaliku liiniveo teostamiseks vajas kostja hageja pakutavaid

sadamateenuseid. Pooled sõlmisid 30.03.2007 sadamateenuste osutamise lepingu,

millega hageja kohustus tagama kostjale sadamateenuste osutamise, ohutu

laevaliikluse ja korra sadamates ning kostja kohustus maksma sadamatasu, mis

koosneb baassadamatasust, reisijatasust ning tasust täiendavate teenuste eest.

Lisaks sõlmisid pooled 31.05.2012 sadamateenuse osutamise lepingu, millega hageja

kohustus kindlustama reisilaevale Runö kaikohad Roomassaare, Ringsu ja Munalaiu

sadamates koos sadamateenustega.

3. Ajavahemikus mai - oktoober 2016 esitas hageja kostjale osutatud teenuste eest

arved kokku 892 410,76 euro tasumiseks, mille on kostja jätnud maksmata. Arvete

selgitustest nähtub, et kostja jättis tasumata sadamatasud, reisijatasud, elektriarved

ja tasud sadamaruumide rendi eest.

4. 30.03.2007 sadamateenuse osutamise lepingu p 5.12. järgi peab lepingu alusel

esitatud arvega mittenõustumisel vedaja esitama kirjaliku põhjendatud vastuväite

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul arve esitamise päevast. Hiljem

esitatud pretensioone ei ole sadamate valdaja kohustatud arvesse võtma. Kuna kostja

ei ole kunagi ühelegi arvele vastu vaielnud, tuleb teenus lugeda vastu võetuks ning

osutatud teenused nõuetekohaseks. Lepingu p 5.12 ei ole ebamõistlikult kahjustav

tüüptingimus, vaid poolte vaheline kokkulepe. Kõik lepingu tingimused on

formuleeritud läbirääkimiste käigus. Vastavalt 30.03.2007 sadamateenuse osutamise

lepingu p-le 6.3 on lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitanud

pool kohustatud maksma teisele poolele viivist 0,1% viivitatud summast päevas.

5. Kostja tasaarvestus ei ole kehtiv. Kostja ei ole oma väidetavat nõuet tõendanud.

Kostja nõudeavalduste kohaselt on kostja vastunõue kujunenud alates 2013. aastast,

ent kostja ei ole oma väidetavate nõuete aluseks olevaid pretensioone hagejale mitte

kunagi esitanud.

6. Hagi esitamine ei olnud hea usu põhimõttega vastuolus. 14.10.2016 kokkulepe ei

kohustanud pooli pidama läbirääkimisi kuni 14.02.2017, vaid leidma oma vaidlusele

lahenduse mitte hiljem kui 14.02.2017. Hageja analüüsis kostja väidetavate nõuete

võimalikkust ammendavalt ning esitas kostjale 24.11.2016 teate nende

tagasilükkamise kohta. Hageja tegi kõik endast oleneva, et vastastikused

arusaamatused lahendada.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei loonud sadamates vajalikke tingimusi, mistõttu

on kostjale põhjustatud oluline majanduslik kahju. Hageja ei taganud piisavate ja

sobivat rampi omavate kaikohtade olemasolu. Samuti ei täitnud hageja kohustust

hoida kaldarambid töökorras. Seetõttu on laevad pidanud korduvalt ümber silduma.

Lisaks rikkus hageja kohustust tagada sadamate territooriumil turvaline

liikluskorraldus.

8. Kostja esitas 29.09.2016 hagejale nõude 935 665,76 euro saamiseks ja 07.10.2016

täiendava nõude 47 324,95 euro saamiseks. Samuti esitas kostja 04.10.2016 ja

15.12.2016 tasaarvestusavaldused, millega tasaarvestas vastastikused nõuded

kattuvas osas, mille tulemusel on hagejal kostja ees võlg 90 579,95 eurot.

9. Kostja on 2007-2011 pöördunud korduvalt hageja poole, millega on juhtinud

puudustele (mh kaikohtade ja kaldarampide puudumistele ja riketele) tähelepanu.

Kuna hagejapoolne rikkumine on olnud järjepidev, siis ei olnud vajadust iga arve

esitamisel uuesti samu vastuväiteid korrata.

10. 30.03.2007 sadamateenuse osutamise lepingu p 5.12 on käsitletav tüüptingimusena.

Kostjal ei olnud võimalik hagejaga lepingu sõlmimisel läbi rääkida, mh p 5.12 osas.

Lepingu p-s 5.12 sätestatud 10-päevane pretensioonide esitamise maksimaalne aeg,

mille ületamisel minetatakse nõuete esitamise õigus, on kostjat ebamõistlikult

koormav ning seda tuleb pidada tühiseks, mistõttu tuleb nõuete esitamisel lähtuda

üldisest tehingust tuleneva nõude esitamise aegumistähtajast.

11. Pooled sõlmisid 14.10.2016 kokkuleppe, et lahendavad erimeelsused läbirääkimiste

teel lühima võimaliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 14.02.2017. Hageja andis

kinnituse, et hoidub parvlaevade arestimisest või muude meetmete tarvitusele

võtmisest. Hageja on seda kokkulepet rikkunud. Hageja käitus hagi esitamisel

pahauskselt.

12. Hageja viivise nõue on ebamõistlikult suur. Viivisenõude eesmärk ei tohiks olla

kasusaamine. Juhul, kui hageja nõue tuleb mingis osas rahuldada, tuleb viivise

suurust vähendada.

Menetluse käik

13. 28.12.2016 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse OÜ-le St Ola Maritime kuuluva

laeva St. Ola arestimiseks (tsiviilasi nr 2-16-19440). Pärnu Maakohus arestis

30.12.2016 määrusega laeva. 20.01.2017 esitas hageja hagi Osaühingu St Ola

Maritime vastu, milles palus tuvastada, et Osaühingule St Ola Maritime kuuluvat

laeva St Ola koormab merivõlg, millega on tagatud hageja nõuded Väinamere Liinid

OÜ vastu. Samuti palus hageja tuvastada, et hagejal on õigus pöörata täitemenetluses

sissenõue nimetatud laevale. 24.01.2017 määrusega liitis maakohus tsiviilasjad nr 2-

16-19440 ja nr 2-16-19438 üheks menetluseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

13.02.2017 määrusega maakohtu 30.12.2016 määruse ja jättis hageja taotluse laeva

arestimiseks rahuldamata. 08.05.2017 esitas hageja maakohtule avalduse

tuvastushagist loobumiseks. 31.05.2017 määrusega võttis maakohus vastu hageja

hagist loobumise osas, milles hageja loobus tuvastushagist pandiõiguse

tunnustamise nõudes Osaühingu St. Ola Maritime vastu, ja lõpetas selles osas

tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

14. Pärnu Maakohus rahuldas hagi 21.11.2017 otsusega. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 892 410,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 133 020 eurot,

kokku 1 025 430,76 eurot, ning viivise põhivõlalt alates 31.12.2016 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni 0,1% päevas. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

15. Maakohtu põhjenduste kohaselt puudus vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 30.03.2007

lepingu, millega hageja kohustus tagama kostjale sadamateenuste osutamise, ohutu

laevaliikluse ja korra sadamates ning kostja kohustus maksma hagejale sadamatasu. Poolte

vahel 31.05.2012 sõlmitud kokkuleppega lepiti kokku sadamate kasutamise tasud liinil

Roomassaare-Ringsu-Pärnu. Kostja jättis tasumata ajavahemikul mai - oktoober 2016

osutatud teenuste eest 892 410,76 eurot vastavalt hageja esitatud arvetele.

16. Kostja esitas 29.09.2016 hagejale nõudeavalduse kahju hüvitamiseks, hinna alandamiseks

ja ülemäära makstud 935 665,76 euro tagastamiseks. Tasaarvestuse avalduse 845 453,40

euro osas esitas kostja hagejale 04.10.2016. Avaldustest ei selgu, milles seisneb kostjale

tekkinud kahju. Kuigi kostja viitab kaikohtade puudumisele ja sellega seotud

ümbersildumiste vajadusele, ei ole kostja seda otseselt tõendanud. Tasaarvestused on

esitatud ajavahemiku 2013 – 2016. a eest. Samalaadse täiendava nõude 47 324,95 euro

osas esitas kostja 07.10.2016 ja tasaarvestuse avalduse summas 46 957,36 eurot

15.12.2016. Kostja põhjendas nõuet lisatööjõu vajadusega, millega kostjal kaasnesid

lisakulud.

17. Kostja taotles 30.03.2007 lepingu p 5.12 tüüptingimusena tühiseks tunnistamist, kuna

lepingutingimus on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või seda ei ole

läbi räägitud, mistõttu kostja ei olnud võimeline tingimuste sisu mõjutama. Hageja leidis,

et lepingu tingimused on kujunenud poolte läbirääkimiste käigus. Maakohus nõustus

hagejaga ja leidis, et lepingu p 5.12 ei ole tüüptingimus ja selle tühiseks tunnistamiseks

puudub alus.

18. Kostja lisas hagi vastuse juurde dokumendid, mis puudutavad sadamate vastavusse viimist

seoses uute parvlaevade liinile tulekuga aastatel 2007 - 2009. Maakohus leidis, et esitatud

dokumendid ei puuduta perioodi, mille eest kostja jättis oma kohustuse arvete maksmiseks

täitmata ega saa olla tõendiks nõuete tasaarvestusele. Dokumendid ei sisalda pretensioone,

puuduvad viited sellele, et kostja sooviks enda kohustust tasaarvestada. Kokkulepped

hõlmavad planeeritavaid tegevusi ja nõudeid sadamarajatistele nende rekonstrueerimise

järel, kuid see ei anna alust kostja kohustuste tasaarvestamiseks. 2009. a teatas kostja

hagejale, et soovib seoses kaide mittevastavusega tekkinud lisakulude hüvitamist 2009. a

teises kvartalis 12 948 eurot, kuid kas ja millal see avaldus hagejani jõudis, ei ole selge,

samuti see, kas sel ajal makseid tasaarvestati.

19. Kostja kirjad 2010. ja 2011. aastal esinenud kaldarambi rikke kohta ei tõenda kahju

tekkimist kostjal seoses hageja tegevusega. Kaldarambi rikkest on hagejat teavitatud 11.08

ja 09.08.2010, 12.07 ja 04.07.2011. Dokumendid ei ole vaidlusalusest perioodist, milleks

on tasumata teenuste osutamise aeg. Ka ei selgu nendest, milline võis olla kostja lisakulu

seoses nende riketega. Hageja 25.08.2011 kirjast selgub, et tegemist ei olnud hageja

kohustuste täitmata jätmisega, vaid kaldarambi ehitus vajab täiustamist, mida ka tehakse,

et edaspidiseid probleeme vältida. Seega ei ole ühegi tõendiga kinnitust leidnud asjaolu, et

kostja oleks lepingus ettenähtud tähtaja jooksul esitanud pretensioone hageja tegevuse ja

sellega talle tekitatud kahju kohta, mis annaks võimaluse tasaarvestuse rakendamiseks.

20. Kostja esitas ajalehe Postimees kaks artiklit, millest nähtub, et Heltermaa ja Rohuküla

sadamas on vaid üks kai, kuhu saavad silduda uued parvlaevad. Samas artiklis kinnitab

hageja esindaja, et olukord on parem Kuivastu-Virtsu liinil, kus on kummalgi pool kaks

rampi, mis suudavad uusi laevu teenindada. 30.10.2017 avaldatud artiklist nähtub, et

parvlaeval Tiiu ei ole kaikohtade puuduse tõttu võimalik Rohukülas silduda. Kostja soovis

sellega tõendada kaikohtade puudumist sadamates. Maakohus leidis, et kuna praegusel

ajal on tegemist uute ja teist tüüpi laevadega, siis ei tõenda need artiklid puudusi

vaidlusalusel perioodil.

21. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, millal talle kahju tekkis, milles see

seisnes ja kui suur kahju oli. Kostja ei ole lepingus ettenähtud aja jooksul esitanud hageja

arvetele vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt ei olnud võlgniku esitatud tasaarvestus VÕS §

200 lg 4 mõttes lubatav ja hageja nõuet võlgniku vastu ei lõpetanud (VÕS § 186 p 2 ja §

197 lg 2). Kuna kostja vastunõuet, kahju tekkimise aega ja selle suurust hagi esitamise

seisuga ei olnud võimalik hinnata, siis tuleb hagi rahuldada täielikult.

22. Kostja taotles viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Maakohus märkis, et

praegusel juhul ei ületa viivisenõue põhinõuet. Pooled on äriühingud ja sõlmisid lepingu

oma majandustegevuses. Sellisest lepingust tuleneva rahalise kohustuse õigeaegse täitmise

tagamiseks ei ole ebamõistlik viivis 0,1% päevas ehk 36,5% aastas. Kuigi kõnealune määr

on ligi 4,5 korda suurem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei anna see siiski

alust lugeda poolte kokku lepitud viivist ebamõistlikuks. Majandustegevuse korraldamisel

arvestab äriühing käibevoogude planeerimisel juba esitatud arvete alusel laekuva rahaga ja

pikemaajaline viivitus arve tasumisega on võlausaldajast äriühingule koormav. Samuti ei

ole kostja kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaks hinnata, et kostjal praegu selline

majanduslik võimekus puudub. Neil kaalutlustel ei ole kostja taotlus viivise

vähendamiseks põhjendatud.

23. TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

24. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse

tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata.

25. Maakohus järeldas ekslikult 30.03.2007 lepingu p-st 5.12, et kui pretensioon

esitatakse hiljem kui 10 päeva jooksul arve esitamise päevast, siis oli see hilinenud ja

sellisest pretensioonist ei saanud tuleneda nõuet hageja vastu. Kostjal ei olnud

pretensiooni konkreetse arve osas (nt arvutuste osas), vaid teenuste osas. Viidatud

lepingupunkt ei piira kostja seadusest tulenevat õigust esitada puuduliku teenuse

osas pretensiooni, selle rahuldamata jätmise korral nõudeavaldust ning selline nõue

hageja nõudega tasaarvestada. Kostja esitas hagejale pretensioonid 2007 - 2011.

aastal. Hagejat oli korduvalt informeeritud, et tema osutatud teenus on puudulik ja

sellega kaasneb kostjale kahju. Sellises olukorras oleks olnud ebamõistlik asjaomaste

pretensioonide esitamist igakuiselt jätkata, kuna oli selge, et hageja puudusi ei

kõrvalda.

26. Maakohus järeldas ekslikult, et 30.03.2007 lepingu p 5.12 ei ole tüüptingimus. Kohus

on põhjendamatult eelistanud hageja paljasõnalist väidet p 5.12 osas läbirääkimiste

pidamise kohta kostja väitele, et läbirääkimisi ei ole peetud.

27. Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole kahju tõendanud. Kostja esitas tõendid selle

kohta, et ta on informeerinud hagejat teenuse puudustest. Hageja ei ole väitnud, et ta

oleks puudused kõrvaldanud. Kostja selgitas 29.09.2016 nõudeavalduses, kui palju

oli ühe nõuetekohase kaikoha maksumus kuus ning mitu kaikohta oli igas kuus

puudu. Kostja arvutas välja, millises osas oli hageja teenus puudulik ja kui palju oli

kostja puuduliku teenuse eest üle maksnud. Seega tõi kostja esile hageja kohustuse

mittekohase täitmise väärtuse suhte kohase täitmise väärtusesse. Samuti tõi kostja

esile, kui palju oli kütusekulu iga ümbersildumise eest ning milline oli kütuse

maksumus.

28. Maakohus viitas hageja kirjale, mis kinnitab kostja etteheiteid seonduvalt sellega, et

hageja ei taganud kostjale lubatud kaldarampidega kaikohtasid. Kohus ei ole välja

selgitanud, kas hageja alustas lubatud ehitust või mitte. Kostja kinnitas (ja tõendas),

et hageja ei ole seda teinud. Hageja ei täida tänaseni enda kohustusi sobivat rampi

omavate kaikohtade osas.

29. Maakohus jättis hindamata kostja etteheited seonduvalt sellega, et hageja rikkus

poolte kokkulepet, et kohtusse ei pöörduta enne 14.02.2017. Poolte vahel sõlmitud

kokkulepe on täitmiseks kohustuslik. Hageja rikkus kohustust ja käitus kostja suhtes

pahauskselt, mis välistab hagi rahuldamise, kuna nõue on vastuolus hea usu

põhimõttega.

30. Maakohus leidis ekslikult, et VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast 4,5 korda

kõrgem viivise määr on mõistlik. Viivise eesmärk ei saa olla kasu saamine. Kohus on

välja mõistnud viivise 133 020 eurot ning täiendavalt edasiulatuva viivise, mis on

suurusjärgus enam kui 300 000 eurot (viivise määr 36,5% aastas, s.o aastas lisandub

viivist 325 729,93 eurot). Kostja palub viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel

vähendada mõistliku suuruseni.

Vastus apellatsioonkaebusele

31. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt viivise

väljamõistmise osas. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse

osas. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).

33. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 30.03.2007 sõlminud sadamateenuse

osutamise lepingu, mille eesmärgiks oli reguleerida poolte suhteid vedajale

sadamateenuse osutamisel Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Kuivastu, Triigi ja Sõru

sadamas. 31.05.2012 sõlmisid pooled lepingu, mille järgi kohustus hageja

kindlustama reisilaevale Runö kaikohad Roomassaare, Ringsu ja Munalaiu sadamates

koos vajalike sadamateenustega. Viimast lepingut on pooled hiljem korduvalt

muutnud.

34. Hageja nõuab kostjalt ajavahemikul 2016 mai-oktoober esitatud arvete tasumist.

Kostja on vastuses hagiavaldusele tuginenud 29.09.2016 ja 07.10.2016 hageja vastu

suunatud nõudeavaldustele summades 935 665,76 eurot ja 47 324,95 eurot ning

nendega seotud 04.10.2016 ja 15.12.2016 tasaarvestusavaldustele, ning on

seisukohal, et hageja nõue on tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Kolleegium märgib,

et 29.09.2016 ja 07.10.2016 esitatud nõudeavaldustes ja nendega seotud 04.10.2016

ja 15.12.2016 tasaarvestusavaldustes on kostja tuginenud 30.03.2007 sõlmitud

sadamateenuse osutamise lepingu rikkumisele. 31.03.2012 sõlmitud lepingu, mis

puudutab Roomassaare, Ringsu ja Munalaiu liini, rikkumisele ei ole kostja

nõudeavaldustes, tasaarvestusavaldustes ega ka kohtumenetluses tuginenud.

35. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et 30.03.2007 sadamateenuse

osutamise lepingu p 5.12 ei ole tüüptingimus ega tühine. Punkt 5.12 sätestab, et

arvega mittenõustumisel peab vedaja esitama kirjaliku põhjendatud vastuväite

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul arve esitamise päevast. Hiljem

esitatud pretensioone ei ole sadamate valdaja kohustatud arvesse võtma. VÕS § 35 lg

1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole

eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja)

kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama

tingimuse sisu. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et 30.03.2007

sadamateenuse osutamise lepingu puhul on tegemist tüüplepinguga. Hageja

19.02.2007 kiri kostjale ja AS-ile Saaremaa Laevakompanii kompromissettepanekute

tegemise kohta sadamateenuse osutamise lepingu sõlmimisel kinnitab, et pooled

rääkisid lepingu tingimuste osas läbi. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu punkti 5.12

ei olnud eraldi läbi räägitud, ning et kostja ei olnud võimeline mõjutama selle

lepingupunkti sisu. Seega ei saa 30.03.2007 lepingu punkti 5.12 pidada

tüüptingimuseks.

36. Kostja on seisukohal, et 30.03.2007 lepingu p 5.12 käib arvega mittenõustumise

kohta, mitte teenusega mittenõustumise kohta. Kolleegium ei nõustu kostja

tõlgendusega. Kuna arve esitati kostjale osutatud teenuste eest, siis tuleb p-s 5.12

sätestatud vastuväidete esitamise tähtaega käsitleda osutatud teenusele vastuväidete

esitamise tähtajana, mitte arve arvutuslikule küljele (nt arvutusvigadele)

vastuväidete esitamise tähtajana.

37. Hageja nõuab kostjalt ajavahemikul 2016 mai-oktoober esitatud arvete tasumist.

Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et ta saab nende arvete osas tugineda

2007-2011 esitatud pretensioonidele teenuse puudulikkuse kohta. 30.03.2007

lepingu p 5.12 järgi tuli pretensioonid sadamateenuste puuduste kohta esitada iga

arve esitamisest 10 päeva jooksul. 2007-2011 esitatud dokumendid vaidlusalust

perioodi ei puuduta. Kostja poolt hagejale 29.09.2016 ja 07.10.2016 esitatud

nõudeavaldused ja nendega seotud 04.10.2016 ja 15.12.2016 tasaarvestusavaldused

puudutavad perioodi 2013 kuni 2016 september. Seega ei puuduta 2007-2011

esitatud dokumendid ka kostja tasaarvestuse avaldustes märgitud perioodi. Lisaks

märgib kolleegium, et asjast ei nähtu, et kostja oleks pöördunud perioodil 2012 -

2016 august hageja poole seoses probleemidega viimase poolt teenuse osutamisel.

38. 29.09.2016 nõudeavalduses kahju hüvitamiseks ja hinna alandamiseks on kostja

tuginenud asjaolule, et hageja jättis ajavahemikul 2013 oktoober – 2016 september

Kuivastu-Virtsu ja Heltermaa – Rohuküla liinidel sadamates tagamata sobivat rampi

omavate kaide arvu, millega on tekitanud kostjale kahju, mis seisneb liigselt makstud

baassadamatasus. Lisaks on kostjale tekkinud kahju sellest, et sobivat rampi omavate

kaikohtade puudumise tõttu on parvlaevad pidanud korduvalt ümber silduma.

Sellega seonduvalt on kostjal tekkinud täiendav kütusekulu. Kolleegium leiab, et

kostja ei saa 29.09.2016 nõudeavalduses viidatud väidetavatele puudustele teenuse

osutamisel tugineda, kuna kostja ei ole järginud 30.03.2007 sõlmitud lepingu p-s

5.12 sätestatud 10-päevast vastuväite esitamise tähtaega. Sealhulgas ei ole kostja

nimetatud tähtaega järginud ka 2016 septembri sadamateenuste osas, kuna hageja

esitas 2016 septembri sadamatasu arve 05.09.2016. Lisaks ei ole kostja

tasaarvestusavaldus põhjendatud ka seetõttu, et 30.03.2007 sõlmitud lepingu järgi ei

sõltu baassadamatasu kaikohtade arvust. 30.03.2007 lepingu punktides 5.3 ja 5.4,

mis reguleerivad baassadamatasu suurust, ei ole baassadamatasu seotud kaikohtade

arvuga. Seda kinnitab ka lepingu punkt 5.13, mille kohaselt vedaja poolt parvlaevade

suunamisel mujale, ei vähene vedaja poolt sadama valdajale makstav igakuine

baassadamatasu, ning vedaja poolt täiendavate parvlaevade toomisel sadamatesse

igakuuline baassadamatasu ei suurene. Mis puudutab ümbersildumiste arvu ja

täiendava kütusekulu suurust, siis kostja on esitanud nende kohta üksnes oma väited.

Ümbersildumiste arvu ja täiendava kütusekulu suuruse kohta ei ole kostja tõendeid

esitanud.

39. 07.10.2016 nõudeavalduses kahju hüvitamiseks ja hinna alandamiseks on kostja

tuginenud asjaolule, et hageja jättis ajavahemikul 2013 – 2016 august

nõuetekohaselt tagamata 30.03.2007 lepingust tuleneva kohustuse kindlustada

turvaline liikluskorraldus, mistõttu pidi kostja kaasama kõrghooajal lisatööjõudu

(lisakontrolöre), mille tagajärjel tekkis kostjal lisakulu. Ringkonnakohus leiab, et

kostja ei saa ka 07.10.2016 nõudeavalduses viidatud väidetavale puudusele teenuse

osutamisel tugineda, kuna kostja ei ole järginud 30.03.2007 sõlmitud lepingu p-s

5.12 sätestatud 10-päevast pretensiooni esitamise tähtaega. Lisaks on kostja

esitanud täiendava personali palkamise vajaduse ning sellega seotud kulu kohta

üksnes oma väited. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja rikkus

kohustust tagada turvaline liikluskorraldus, ning et selle tõttu tekkis tal vajadus

lisapersonali palkamiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud täiendava personalikulu

suurust.

40. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal hageja vastu nõue, mida hageja nõudega

tasaarvestada. Seega ei ole alust maakohtu otsust tühistada osas, milles maakohus

hagi põhivõla osas rahuldas.

41. Kostja on väitnud, et hageja rikkus poolte vahel 14.10.2016 sõlmitud kokkulepet

kompromissiläbirääkimiste pidamise kohta, kuna pöördus kohtusse enne

14.02.2017. Kolleegium märgib, et kokkulepe kohaselt tuli läbirääkimised pidada

lühima võimaliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 14.02.2017. Kokkuleppe ei

välistanud hageja õigust pöörduda võlanõudega kohtusse enne 14.02.2017, kui ta

leidis, et läbirääkimiste teel erimeelsusi lahendada ei õnnestu.

42. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 133 020 eurot ja alates 31.12.2016 viivise 0,1 % põhivõla tasumata

osalt päevas kuni põhivõla tasumiseni.

43. 30.03.2007 sõlmitud sadamateenuse osutamise lepingu p-s 6.3 on lepitud kokku

viivises määraga 0,1 % päevas. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud

tähelepanuta, et 31.05.2012 sõlmitud lepingus ei ole lepitud kokku viivises määraga

0,1 % päevas. 31.05.2012 sõlmitud lepingu p-s 3.8 on pooled leppinud kokku viivises

määraga 0,05 % päevas. Seega on maakohtu otsus viivise väljamõistmise osas

osaliselt ebaõige. Ka hageja on võla ja viivise arvestuse tabelis (I kd 65) lähtunud

31.05.2012 sõlmitud lepingu osas ebaõigesti viivise määrast 0,1 % päevas.

44. Hageja võla ja viiviste tabelist nähtuvalt on 31.05.2012 sõlmitud lepingust tulenev

põhivõlg 50 364,15 eurot (kostja kogu põhivõlg on 892 410,76 eurot). Samuti nähtub

tabelist, et 28.12.2016 seisuga viiviste kogusummast 133 020 eurot on 31.05.2012

sõlmitud lepingu järgne viivis 4784,15 eurot. Lähtudes viivise määrast 0,05 % päevas

on 31.05.2012 sõlmitud lepingu järgne viivis 28.12.2016 seisuga 2392,07 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kostja viivise koguvõlgnevus 28.12.2016 seisuga 130 627,92

eurot. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 130 627,92 eurot ületavas osas.

Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlg 892 410,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

130 627,92 eurot, kokku 1 023 038,68 eurot.

45. Kostja on seisukohal, et kokkulepitud viivise määr on ebamõistlikult kõrge.

Kolleegium märgib, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 (p 48-49)

majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär

0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist

oleks tüüptingimusega. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on viivise

määrad oluliselt väiksemad (30.03.2007 lepingu puhul 0,1 % päevas ja 31.05.2012

lepingu puhul 0,05 % päevas). Seega ei ole kokkulepitud viivisemäärad seadusega

vastuolus.

46. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise

maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva

seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja ei ole hagiavalduses viivisenõuet

põhivõla suurusega piiranud. Ka maakohus ei ole seda otsuses teinud. Riigikohus on

14.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 (p 18) selgitanud, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem

kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu

suuremas ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et ta on

täitmisega viivitamise tõttu saanud kahju suuremas ulatuses, kui on põhivõlg. Kostja

ei ole aga esile toonud VÕS § 162 lg 1 sätestatud asjaolusid, mis võimaldaks viivist

vähendada alla põhivõla. Kuigi viivise nõue on suur, tuleneb see asjaolust, et ka

põhivõlg on suur. Viivise nõuet põhivõla ulatuses ei saa käesoleval juhul pidada

ebamõistlikult suureks. Seega tuleb hageja viivisenõuet piirata põhivõla suurusega.

47. Maakohus on mõistnud kostjalt välja viivise põhivõla tasumata osalt 0,1 % päevas

alates 31.12.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Nagu kolleegium eelnevalt märkis, ei ole

maakohus arvestanud, et 31.05.2012 sõlmitud lepingus leppisid pooled kokku

viivises määraga 0,05 % päevas. Samuti ei ole maakohus piiranud väljamõistetava

viivise suurust põhivõla suurusega. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus

maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise

0,1 % päevas põhivõla tasumata osalt alates 31.12.2016 kuni põhivõla tasumiseni.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Kuna 31.05.2012 lepingu järgne

põhivõlg moodustas 50 364,15 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivis 0,05 % päevas põhivõla osalt summalt 50 364,15 eurot alates 31.12.2016 kuni

põhivõla selle osa tasumiseni. Ülejäänud põhivõla osalt summalt 842 046,61 eurot

(892 410,76 – 50 364,15) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1 %

päevas alates 31.12.2016 kuni põhivõla selle osa tasumiseni. Samuti tuleb kostjalt

hageja kasuks väljamõistetavat koguviivist (sissenõutavaks muutunud viivis ja

protsendina väljamõistetav viivis kokku) piirata summaga 892 410,76 eurot

(põhivõla suurusega).

48. Ülaltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.

49. 05.01.2017 määrusega keelas Pärnu Maakohus Eesti Vabariigil (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) kostjale väljamakse tegemise summas

296 569,80 eurot ja arestis selle summa hageja kasuks kuni käesolevas tsiviilasjas

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Ühtlasi märkis maakohus, et hagi tagamise

määruse täitmine lõpetatakse 1 025 430,76 euro tasumisel Rahandusministeeriumi

kontole või samas summas pangagarantii esitamisel. Kohus tühistab sel juhul Scandic

Rock OÜ avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või

pangagarantiiga. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.03.2017 määrusega maakohtu

määruse osaliselt ja määras, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse

1 025 430,76 euro tasumisel Rahandusministeeriumi kontole või samas summas

pangagarantii esitamisel. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi

tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga.

50. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus ei ole seda teinud. TsMS § 445 lg

2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks

ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei

taotle abinõu tühistamist. Kuna hagi kuulub valdavas osas rahuldamisele, siis tuleb

nimetatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus

51. Kuna hagiavaldus ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, siis tuleb

menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta 1 % ulatuses hageja kanda ja 99 %

ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuna maakohus ei määranud kindlaks

menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg

4). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud

digitaalselt)

Indrek Soots

Krista Kirspuu

Imbi Sidok-Toomsalu