4-18-51/15 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

41851

Otsuse kuupäev

23. oktoober 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Roosma

Kohtuasi

Rein Laidi väärteoasi liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teabebüroo juht

Aare Ehandi, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Rein Laidi kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

26. september 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsus ja saata väärteoasi Harju

Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 20. detsembri 2017. a kiirmenetluse otsusega

karistati Rein Laidi liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut (s.o 80 eurot)

selle eest, et ta sõitis 20. detsembril 2017 kell 10.40 foori keelava punase tule ajal Tallinnas Sõpruse

pst ja A. H. Tammsaare tee ristmikule, kuigi tal oli võimalik liiklust ohustamata enne ristmikku

peatuda. Sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 58 lg 3 nõudeid.

2. R. Laid esitas kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1

alusel. Kokkuvõtlikult märgiti kaebuses, et VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja

kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Praeguses asjas ei ole

see tingimus täidetud. Kuigi kiirmenetluse otsuses nimetati tõenditena menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokolli, kombineeritud liiklusjärelevalve protokolli ja videosalvestist, ei tutvunud

karistusotsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnik salvestisega, et veenduda menetlusaluse

isiku süüs. Samuti märkis kaebaja, et ta ei saanud kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas

väärtegu toime panna, sest viibis sel ajal Tallinnas Liivalaia 24 kohtumajas.

4-18-514-18-51

3. Harju Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsusega tühistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri 20. detsembri 2017. a otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

3.1. Kohtuväline menetleja märkis kiirmenetluse otsuses väärteo toimepanemise kellaaja ekslikult

tunni võrra hilisemaks ja selgitas kohtuistungil, et R. Laidile heidetakse ette väärteo toimepanemist

20. detsembril 2017 kell 9.40. Kõnealune eksimus on ilmne trükiviga, mille maakohus saab

parandada.

3.2. Menetlusalune isik leiab õigesti, et väärteo toimepanemise asjaolud ei ole selged. Asjaolud on

selged siis, kui kohtuvälisel menetlejal on tõendite hindamise tulemusel võimalik veenduda

rikkumise toimepanemise asjaoludes. Praegusel juhul ei ole aga kombineeritud liiklusjärelevalve

protokoll tõendina lubatav. VTMS §st 2 tuleneb, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole

sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 loetleb ammendavalt

tõendite liigid ega näe tõendina ette järelevalvemenetluse toimingu protokolli. Kuna

väärteomenetluse seadustik selles osas erisusi ei sätesta, pole võimalik kõnealust dokumenti

väärteomenetluses tõendina kasutada. VTMS § 31 lg 11 kohaselt saab riikliku järelevalve tulemina

kogutud teabest olla tõend üksnes selle käigus tehtud foto- või videosalvestis.

3.3. VTMS § 31 lgst 11 tuleneb, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo

tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga

(p 1), millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud (p 2) ning väärteoasja

lahendamiseks olulised asjaolud (p 3). Kiirmenetluse otsuses nimetatud videosalvestis vastab

nendele nõuetele. Kuna salvestiselt nähtub menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukiga ristmikule

sõitmine, kajastab salvestis väärteoasja lahendamiseks olulist asjaolu ja salvestise seost

väärteoasjaga. Samuti kuulati maakohtu istungil tunnistajana üle liikluspolitseinik D. K., kes

kinnitas, et ta tegi videosalvestise 20. detsembri 2017. a liiklusjärelevalve käigus. Seega on

tuvastatud, millal, millistel asjaoludel ja kes salvestise lõi, ning järelikult on salvestis lubatav tõend.

Paraku aga nähtub väärteoasja materjalist, et videosalvestis ei olnud kiirmenetluse otsuse koostanud

kohtuvälise menetleja ametnikule enne otsuse tegemist kättesaadav, sest see laeti üles alles

27. detsembril 2017. Järelikult ei saadud karistusotsuse tegemisel sellele tugineda.

3.4. Menetlusalune isik ei tunnistanud ristmiku ületamist punase fooritulega. Ta selgitas, et alguses

põles Sõpruse puiestee ja A. H. Tammsaare tee ristmikul Sõpruse puiesteed mööda sõitjate jaoks

fooris punane tuli ning liiklusvoog jäi seisma. Tema ees seisis troll. Kui troll liikuma hakkas, sõitis

menetlusalune isik trolli järel ja ületas ristmiku. Seega ei öelnud menetlusalune isik midagi punase

fooritule kohta. Kuna R. Laidile heidetakse ette ristmiku ületamist punase fooritulega, on tegemist

olulise asjaoluga, mille olemasolus pidanuks kohtuväline menetleja veenduma enne karistusotsuse

tegemist. Arvestades, et kombineeritud liiklusjärelevalve protokoll pole tõendina lubatav,

liiklusjärelevalve käigus tehtud videosalvestist polnud võimalik kohtuvälises menetluses vaadelda ja

menetlusalune isik ei kinnitanud väärteo toimepanemist, ei olnud väärteo asjaolud selged. Sellises

olukorras rikkus kohtuväline menetleja kiirmenetluse kohaldamisega VTMS § 55 lg 1 nõudeid, mis

on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Eelneva tõttu tuleb kohtuvälise menetleja

karistusotsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

2(5)

4-18-514-18-51

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

teabebüroo juht Aare Ehandi, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja maakohtule

uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgitakse kassatsioonis järgmist.

4.1. Kombineeritud liiklusjärelevalve protokoll on väärteomenetluses lubatav tõend. VTMS § 64 ja

§ 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi.

KrMS § 63 lg 1 nimetab tõendina muu dokumendi, see dokument võib olla ka haldustoimingu

protokoll ja väärteomenetluse seadustik ei näe selles osas ette erisusi. Ka Riigikohus on käsitanud

kombineeritud liiklusjärelevalve protokolli väärteomenetluses lubatava tõendina (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 2013. a otsus nr 3112813, p 8).

4.2. Kohtuväline menetleja toimetas 20. detsembril 2017 kombineeritud liiklusjärelevalvet ja

fikseeris kombineeritud liiklusjärelevalve protokollis nõuetekohaselt järelevalvemenetluse käigus

ilmnenud asjaolud, märkides, et R. Laid sõitis foori keelava punase tule ajal Tallinnas Sõpruse pst ja

A. H. Tammsaare tee ristmikule. Tunnistaja D. K. selgitas maakohtu istungil, kuidas

liiklusjärelevalvet tehti ja et liiklusjärelevalve käigus tehtud videosalvestis on kombineeritud

liiklusjärelevalve protokolli lisa. Kombineeritud liiklusjärelevalve protokolliga on tõendatud

menetlusaluse isiku poolt LS § 221 lgs 1 sätestatud väärteo toimepanemine ja menetlusalune isik

oma süüd ei eitanud. Seega on väärteo toimepanemise asjaolud selged ja kohtuväline menetleja

kohaldas õigustatult kiirmenetlust.

5. Kassatsioonile esitas vastuse R. Laidi kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kelle arvates pole

kombineeritud liiklusjärelevalve protokolli võimalik väärteomenetluses tõendina kasutada. Kuna

protokolli kantud teave pärineb isikulisest allikast (D. K-lt), on protokoll analoogiline seletusega.

Seletus pole aga süüteomenetluses lubatav tõend, sest isikud, kes võivad teada tõendamiseseme

asjaolusid, tuleb vahetult üle kuulata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegiumi hinnangul on kombineeritud liiklusjärelevalve protokoll väärteomenetluses lubatav

tõend. VTMS § 64 ja § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse seadustikus sätestatud

erisusi. Tulenevalt KrMS § 63 lgst 1 on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või

asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend,

uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument

ning foto või film või muu teabetalletus. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et üldjuhul

ei ole keelatud kasutada kriminaalmenetluses tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis

muus menetluses. Erandina võib menetleja kriminaalmenetlusvälise toiminguga kogutud tõendi

kasutamine olla lubamatu siis, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §s 64 sätestatud tõendite

kogumise üldtingimusi või teatud kriminaalmenetluslikke garantiisid, näiteks põhiseaduse § 22

lgst 3 ja KrMS § 34 lg 1 pst 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma

lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele. Lisaks peab ka väljaspool kriminaalmenetlust

kogutav tõend olemuslikult paigutuma mõne KrMS § 63 lgs 1 nimetatud tõendi vormi alla

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2011. a otsus nr 31111610, p 8).

7. Kooskõlas ülaltooduga on ka Riigikohtu üldkogu leidnud, et maksukuritegude uurimisel on

tõenditena kasutatavad ka maksumenetluses kogutud tõendid, samuti maksuotsus või halduskohtu

otsus. Kuid ka selliseid tõendeid tuleb uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldisi

reegleid järgides (vt Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004. a otsus nr 31112003, p 17). Samuti on

3(5)

4-18-514-18-51

Riigikohtu kriminaalkolleegium lugenud väärteomenetluses lubatavaks tõendiks massimõõteseadme

kasutamise protokolli olukorras, kus pole selge, kas see koostati järelevalve- või väärteomenetluse

raames (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. novembri 2013. a otsus nr 31111113, pd 8-9).

Lubatava tõendina on järjepidevalt käsitatud ka nt riiklikku järelevalve toimingut (s.o kiiruse

mõõtmist) teinud ametniku ütlusi, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja järelevalvemenetluse

käigus tehtud salvestist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2015. a otsus

nr 3116715, p 14). Eelnevast tulenevalt märkis maakohus ekslikult, et riikliku järelevalvemenetluse

käigus koostatud dokumente (sh järelevalvemenetluses tehtud toimingute protokolle) pole võimalik

süüteomenetluses tõendina kasutada.

8. Kombineeritud liiklusjärelevalve protokolli tõendina kasutamist ei välista ka kaitsja väited.

Praegusel juhul on riikliku järelevalve vahetuks tulemiks muu hulgas 20. detsembri 2017. a

videosalvestis. Seega ei pärine kombineeritud liiklusjärelevalve protokollis kajastatud teave üksnes

järelevalvet teinud politseiametnikult. Järelikult ei eelda selle teabe tõendina kasutamine vältimatult

politseiametniku tunnistajana ülekuulamist. Jättes kombineeritud liiklusjärelevalve protokolli otsuse

tegemisel alusetult kõrvale, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2

mõttes.

9. Samuti jättis maakohus tõendikogumist alusetult välja liiklusjärelevalve videosalvestise.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud

kaebust läbi vaadates väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Riigikohus on

varasemas praktikas selgitanud, et menetlusseaduse sellest sättest lähtudes ei ole kohtuvälise

menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse

analoogi, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2015. a otsus nr 311515, p 8). Seega võivad väärteomenetluse

lõpetamise kohtumenetluses tingida üksnes need kohtuvälises menetluses aset leidnud

menetlusõiguse olulised rikkumised, mis ei ole kohtumenetluses kõrvaldatavad (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a otsus nr 311216, p 11).

10. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel

maakohtu pädevuse osas erisusi. Näiteks on kohtul nii üld- kui ka kiirmenetluse otsuse peale

esitatud kaebuse läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda

väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2005. a otsus nr 31113305, p 9). Riigikohus on lõpetanud nn

kiirmenetluse asjades väärteomenetluse eeskätt siis, kui esines mõni VTMS § 55 lgs 3 loetletud asjaolu, mille

tõttu oli kiirmenetluse kohaldamine algusest peale välistatud ja väärteoasja oleks pidanud menetlema

üldmenetluses. Kuna väärteomenetluse seadustik ei näe ette väärteoasja kohtuvälisele menetlejale

tagastamist, tuleb väärteomenetlus sellises olukorras lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai

2003. a otsus nr 3117503, p 6; 9. oktoobri 2003. a otsus nr 31110903, p 6; 16. oktoobri 2003. a otsus

nr 31110003, p 8 ja 31. märtsi 2005. a otsus nr 3111505, p 5). Käesolevas asjas nõustus R. Laid

kohtuvälises menetluses kiirmenetlusega ja ilmnenud pole ka muid VTMS § 55

lgs 3 nimetatud kiirmenetlust välistavaid asjaolusid.

11. Kohtuväline menetleja ei tutvunud enne kiirmenetluse otsuse tegemist vahetult kõigi kogutud

tõenditega, jättes liiklusjärelevalve käigus tehtud videosalvestise vaatlemata. Maakohus aga

kõrvaldas kohtuvälises menetluses tehtud vea ning uuris kohtuistungil vahetult videosalvestist.

Salvestisele tuginedes oli kohtul võimalik hinnata kiirmenetluse otsuses kirjeldatud asjaolude

tõendatust. Jättes eelkirjeldatud viisil toimimata ja VTMS § 123 lgs 2 sätestatud kohustuse täitmata,

rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Maakohtu vigade tõttu

tuleb kohtuotsus tühistada ja väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks saata.

4(5)

4-18-514-18-51

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 175 pst 2, § 150 lgst 2 ja § 174 pst 7, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsuse ja saadab väärteoasja

Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus rahuldab kohtuvälise menetleja kassatsiooni.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)