3-18-432/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-432

Haldusasi

F.T.e kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.01.2018 korralduse

nr 12.2-3/041643-10 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – F.T.

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Margo Karu

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.11.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollib 25.10.2017 teate nr 12.2-3/041643-1 alusel Amatera

OÜ september 2017 käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning 23.11.2017 korralduse

nr 12.2-3/041643-3 alusel Amatera OÜ-le kuuluva korteriomandi, aadressil Sügise põik 1-11,

Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond, ettevõtluses kasutamist ja sellest tulenevalt ka

2(6)

korteriomandiga teostatud tehingute käibemaksuarvestuse õigsust perioodil september 2016 –

oktoober 2017.

2. MTA kohustas 12.01.2018 korraldusega nr 12.2-3/041643-10 kolmandast isikust F.T.t

andma suulist teavet korteriomandi, aadressil Sügise põik 1-11, Aruküla alevik, Raasiku vald,

Harju maakond, üürimisega seotud asjaolude kohta. Korraldusest nähtuvalt on maksuhaldurile

esitatud info kohaselt Amatera OÜ sõlminud F.T.ega oktoobris 2017 kõnesoleva korteriomandi

kasutamiseks üürilepingu.

3. F.T. esitas MTA-le vaide 12.01.2018 korralduse nr 12.2-3/041643-10 kehtetuks

tunnistamiseks, mille MTA jättis 29.01.2018 vaideotsusega nr 6-1/3985-2 rahuldamata.

4. F.T. esitas 28.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 12.01.2018 korralduse nr 12.2-

3/041643-10 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 01.03.2018 määrusega menetlusse ja

tunnistas vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja taotleb MTA 12.01.2018 korralduse nr 12.2-3/041643-10 tühistamist alljärgnevatel

põhjustel.

1) Kaebajale on saanud teatavaks, et Amatera OÜ on MTA-le kinnitanud üürisuhte olemasolu,

st korteri (aadressil Sügise põik 1-11, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond) üürile

andmist kaebajale ja esitanud andmed korteri üleandmise kohta 20.11.2017. Seega on MTA-le

juba esitatud kogu teave üürisuhte kohta (sõlmitud üürileping korteri kasutamiseks ning

üürileandja kinnitus üürile andmise kohta).

2) Korraldusest ei nähtu, et MTA oleks pöördunud üürisuhte kohta detailse teabe saamiseks

Amatera OÜ kui maksukohustuslase poole, nagu näeb ette maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 61 lg 2. Korraldusest tulenevalt on MTA-le esitatud andmed kaebajaga sõlmitud üürilepingu

kohta. Korraldusest ei nähtu, et MTA oleks küsinud üürisuhte kohta sisulist teavet Amatera

OÜ-lt endalt. Vaideotsuses on märgitud, et maksuhaldur on maksukohustuslaselt kontrollitaval

perioodil toimunud tehingute ning Amatera OÜ-le kuuluva korteriomandi kasutamisega seoses

mõningast teavet juba saanud, mida maksuhaldur pole pidanud piisavaks. Korraldusest aga ei

nähtu, et maksuhaldur oleks küsinud Amatera OÜ-lt täiendavat teavet, mis oleks võimaldanud

teabe väidetava ebapiisavuse kõrvaldada ega ole osutanud sellele, et Amatera OÜ ei ole aidanud

asjaolude väljaselgitamisele kaasa. Korraldusest ei nähtu, et MTA oleks Amatera OÜ-lt

nõudnud kogu teabe üürisuhte kohta ning see teave oleks osutunud ebapiisavaks

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamise vajadusi arvestades.

Maksukohustuslasel lasub maksumenetluses kaasaaitamise kohustus ning seepärast tuleb

maksustamisel tähendust omavad asjaolud eelkõige maksukohustuslase kaasabil välja

selgitada. Kolmanda isiku poole pöördumine peab olema pigem erand.

3) Korraldus ei ole kontrollitav osas, kuidas kaebajalt nõutav teave on seotud Amatera OÜ

käibemaksuarvestuse õigsuse kontrolliga. Kaebajale teadaolevalt ei ole üürilepingu alusel

eluruumide kasutusse andmine käibemaksuga maksustamise objektiks. Korralduses on

märgitud, et maksuhaldur kontrollib kõnesoleva korteriomandi Amatera OÜ ettevõtluses

kasutamist ja korteriomandiga teostatud tehingute käibemaksuarvestuse õigsust perioodil

september 2016 – oktoober 2017, aga kaebaja on korterisse sisse kolinud 20.11.2017. Need

andmed on MTA-l olemas ning seega on ebaselge, miks kaebaja peab ilmuma MTA ruumidesse

ja andma seletusi perioodide kohta, mil ta ei olnud korterisse sisse kolinud.

3(6)

4) Suuline seletuste andmine koos ilmumise kohustusega maksuhalduri ruumidesse on kaebaja

jaoks koormavam teabe andmisest kirjalikus vormis. Maksuhaldur peab põhjendama, miks ta

kasutab teabe kogumiseks koormavamat viisi, arvestades seejuures MKS § 10 lg-s 3 sätestatut.

Kaebajal on mugavam anda seletusi kirjalikus vormis, sest MTA küsitluse ruumid on umbsed,

mis avaldab negatiivset mõju tervisele. Samuti tekitab tööpäeval MTA-sse sõitmine

ebamugavusi ja tööalaseid probleeme. Kaebajale teadaolevalt on Amatera OÜ andnud

maksumenetluses kõik seletused kirjalikult. Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, miks kaebaja

suhtes kohaldatakse võrreldes Amatera OÜ-ga koormavamat seletuse andmise viisi, kuigi

kaebaja on revidendile korduvalt kinnitanud, et ta saab vastata küsimustele kirjalikult.

6. MTA palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole küsinud üürisuhte kohta piisavalt teavet Amatera

OÜ-lt endalt. Järelikult kaebaja möönab ise, et MTA on Amatera OÜ poole pöördunud. Seetõttu

ei ole ka asjakohased kaebuse väited, et vastustaja ei ole eelnevalt pöördunud Amatera OÜ

poole. Isegi kui korralduses oleks jäänud märkimata viide, et enne kaebaja poole pöördumist

nõuti teavet maksukohustuslaselt, on see niisugune menetlus- või vormiviga, mis ei saa olla

korralduse tühistamise aluseks.

2) Paljasõnalised ja tõendamata on kaebaja väited, justkui maksuhalduri ruumidesse ilmumine

on kaebaja jaoks koormav, MTA umbsed ruumid avaldavad negatiivset mõju kaebaja tervisele

ning tööpäeval sõitmine tekitab ebamugavusi ja tööalaseid probleeme. Maksuhaldur on

korralduses märkinud, et kaebajal on võimalik korraldusega määratud tähtaega muuta ning leida

endale sobiv aeg maksuhalduriga kohtumiseks. Lisaks hüvitatakse MKS § 66 lg 1 kohaselt

kolmandale isikule tema taotlusel MKS §-des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta

kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja

saamata jäänud keskmine palk. Kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud vajadus enda

tööandja poole pöörduda ning viimane oleks kaebajale teinud keelava otsuse. Samuti ei ole

kaebaja põhjendanud, millele tugineb tema väide, et MTA küsitluse ruumid on umbsed.

3) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur ei ole põhistanud, miks kaebajalt

soovitakse saada suulisi selgitusi. Mis puudutab teabe nõudmise viisi, siis selles osas sätestab

MKS § 61 lg 1 kolmas lause, et vajadusel võib maksuhaldur kohustada menetlusvälist isikut

teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

Riigikohus on selgitanud 24.05.2011 otsuse nr 3-3-1-24-11 p-des 13-15, et maksuhaldur võib

nõuda kolmandalt isikult MKS § 61 lg 1 alusel igasugust teavet, mis omab tähendust

maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses, mistõttu on maksuhalduril lai

kaalumisruum, otsustamaks maksumenetluses tähtsust omavate tõendite kogumise vajaduse

ning kogumise viisi üle. Lisaks selgitab Riigikohus 30.03.2011 otsuse nr 3-3-1-98-10

p-des 14-16, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva

korralduse põhjendamiseks piisab eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral

üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Maksuhalduri põhjendused suuliste

selgituste saamiseks vastavad haldusakti põhjendamise üldnõuetele. Asjaolu, et kaebaja

hinnangul on teavet võimalik anda ka kirjalikult, ei oma siinkohal tähendust, kuivõrd teabe

nõudmise viisi otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse kohaselt ning praegusel juhul suulise

teabe esitamise kohustuse panemisel maksuhaldur ei ole lähtunud ebamõistlikest kaalutlustest.

Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole

halduskohtu ülesanne.

4(6)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Asjas on vaidlus selle üle, kas maksuhaldur on õiguspäraselt kohustanud kaebajat kui

kolmandat isikut (s.o menetlusvälist isikut) ilmuma maksuhalduri ametiruumisse suulise teabe

andmiseks Amatera OÜ maksumenetluses.

8. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksude

tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki asjas tähendust

omavaid asjaolusid ning maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega

seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse. MKS § 61 lg 1 sätestab, et

maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning isikud on kohustatud andmeid esitama, välja

arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sama

paragrahvi lõige 2 seab kolmandalt isikult teabe nõudmise tingimuseks eelneva pöördumise

maksukohustuslase poole ning lõige 3 kohustab maksuhaldurit korraldusse märkima kolmanda

isiku poole pöördumise põhjust. Maksuhaldur on kohustatud kolmandatelt isikutelt teabe

nõudmiseks andma haldusakti (MKS § 61 lg 3). MKS § 46 lg 2 järgi peavad haldusakti

adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema põhjendatud.

9. Vaatamata normis kasutatud terminile „kolmas isik“, nõutakse MKS § 61 lg 1 alusel teavet

menetlusväliselt isikult, mitte menetlusosaliselt MKS § 43 p 3 mõttes (Riigikohtu 30.03.2011

otsus asjas nr 3-3-1-98-10, p 12). Riigikohus on märkinud, et sobiv kriteerium kolmandalt

isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava maksumenetlusega

(Riigikohtu 24.05.2011 otsus asjas nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril puudub siiski kohustus

põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt

nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega

(Riigikohtu 14.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-90-13, p 11).

Vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt kontrollib maksuhaldur muuhulgas Amatera OÜ-le

kuuluva korteriomandi, asukohaga Sügise põik 1-11, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju

maakond, ettevõtluses kasutamist ja korteriomandiga teostatud tehingute käibemaksuarvestuse

õigsust perioodil september 2016 – oktoober 2017. Korraldusest nähtuvalt on maksuhaldurile

esitatud info kohaselt kaebajaga sõlmitud korteriomandi üürileping oktoobris 2017 ning

seetõttu leiab maksuhaldur, et kaebaja võib omada informatsiooni Amatera OÜ poolt esitatud

teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

Seega lähtus maksuhaldur korralduse andmisel infost, et vastav üürileping on sõlmitud

kaebajaga oktoobris 2017. Kui kaebaja ka on korterisse sisse kolinud või üürilepingu sõlminud

20.11.2017 (s.o pärast maksukohustuslase suhtes läbiviidava kontrollimenetluse perioodi), ei

muuda see kaebajalt teabe nõudmist õigusvastaseks ega näita seose puudumist nõutava teabe ja

maksumenetluse vahel. Maksuhalduri ülesandeks ongi välja selgitada kõik maksumenetluses

tähtsust omavad asjaolud, sh kontrollida maksukohustuslaselt saadud teabe õigsust. Kuna

maksuhaldurile teadaolevalt on sõlmitud kaebajaga korteriomandi üürileping oktoobris 2017,

kohustati kaebajat ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse andma suulist teavet Amatera OÜ-

le kuuluva korteriomandi üürimisega seotud asjaolude kohta. Seega on kohtu hinnangul

kaebajalt nõutav teave seotud Amatera OÜ maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega

ning maksuhaldur ei ole kaebajalt teabe nõudmisel väljunud Amatera OÜ suhtes läbiviidava

maksumenetluse piiridest.

10. Kuigi vaidlustatud korralduses ei sisaldu eraldi selgesõnalist viidet selle kohta, et

maksuhaldur on eelnevalt nõudnud kõnealuse korteriomandi üürimisega seotud asjaolude kohta

andmeid maksukohustuslaselt, on asjaoludest tulenevalt arusaadav, et MTA on Amatera OÜ

poole vastava teabe saamiseks pöördunud. Vaidlustatud korraldusest ilmneb, et MTA on

5(6)

23.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/041643-3 alustanud kontrolli äriühingule kuuluva

korteriomandi

ettevõtluses

kasutamise

ning

korteriomandiga

teostatud

tehingute

käibemaksuarvestuse õigsuse üle perioodil september 2016 – oktoober 2017. Korralduses on

märgitud, et kaebaja võib omada informatsiooni, mis on vajalik „Amatera OÜ poolt esitatud

teabe kontrollimiseks“. MTA on ka vaideotsuses täpsustanud, et maksuhaldur on

maksukohustuslaselt kontrollitaval perioodil toimunud tehingute ning Amatera OÜ-le kuuluva

korteriomandi kasutamisega teavet saanud, kuid ei pea seda piisavaks. Seega ei saa olla

kahtlust, et maksukohustuslase poole on vastava teabe saamiseks eelnevalt pöördutud.

Kaebusest nähtuvalt ei väida kaebaja tegelikult isegi, et maksuhaldur ei ole eelnevalt

maksukohustuslase poole teabe saamiseks üldse pöördunud, vaid leiab, et piisava teabe

saamiseks oleks pidanud kolmanda isiku poole pöördumise asemel hoopis uuesti

maksukohustuslase poole pöörduma. Kohus kaebaja sellise käsitusega ei nõustu.

Maksukorralduse seadus ei näe ette, et enne kolmanda isiku poole pöördumist peab

maksukohustuslase poole sama teabe nõudmiseks pöörduma korduvalt. Kohus selgitab, et MKS

§ 61 lg-s 2 sätestatud menetlusnõudest ei tulene, et maksuhaldur ei või pärast

maksukohustuslaselt teabe saamist pöörduda teabe täpsustamiseks menetlusvälise isiku poole.

Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult teavet ka maksukohustuslaselt saadud

andmete õiguspärasuse kontrollimiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2011 otsus

nr 3-3-1-98-10, p 19). Praegusel juhul oli maksuhaldur eelnevalt maksukohustuslaselt üürisuhte

kohta teavet küsinud ning seega on MKS § 61 lg-s 2 sätestatud tingimus kolmanda isiku poole

pöördumiseks täidetud.

11. Vaidlustatud korralduse puhul on täidetud ka MKS § 61 lg-s 3 sätestatud nõue märkida

korralduses ära kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. MTA on korralduses märkinud, et

kuna Amatera OÜ-le kuuluva korteriomandi üürileping on oktoobris 2017 sõlmitud kaebajaga,

võib ta omada informatsiooni, mis on maksuhaldurile vajalik Amatera OÜ poolt esitatud teabe

kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. See

põhjendus on piisav, et mõista kaebajalt teabe nõudmise vajadust. Kohtupraktika kohaselt ei

pea maksuhaldur kolmandale isikule detailselt selgitama kontrollimenetluse üksikasju või tema

poole pöördumise vajalikkust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2016 otsus nr 3-14-52753,

p 10; 26.09.2016 otsus nr 3-15-1916, p 12). Kolmandalt isikult teabe nõudmine on põhjendatud

ka olukorras, kus maksuhaldur soovib kontrollida maksumenetluse raames kogutud tõendite ja

asjaolude õigsust (vt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus

nr 3-3-1-25-11, p 12).

12. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustuse osas on korralduses selgitatud, et

vahetu suhtlus on kirjavahetusest efektiivsem viis teabe kogumiseks, sest sellisel moel saab

vältida vääritimõistmist, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused.

Vaideotsuses on maksuhaldur veelgi põhjalikumalt selgitanud, miks on kaebaja ilmumine

maksuhalduri juurde vajalik. Kohtu hinnangul on MTA 12.01.2018 korraldus piisavalt

arusaadav ja põhjendatud. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamiseks annab

õigusliku aluse MKS § 61 lg 1 ning kuigi sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas kolmanda

isiku kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on vajalik, piisab sellist

kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks, eriti teabe samalt isikult esmakordse

nõudmise korral, vaid üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele (vt Riigikohtu

14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 14-16). Vaidlus

puudub selles, et kaebaja ei ole enne vaidlustatud korralduse andmist maksuhaldurile suulisi

selgitusi andnud. Maksuhaldur on täitnud haldusakti põhjendamise üldnõuded. Korralduses on

viide selle andmise õiguslikule alusele (MKS § 61 lg-d 1 ja 3) ja piisavalt on põhjendatud

korralduse andmise faktilist alust.

6(6)

13. Kaebaja väited seoses sellega, et MTA tööruumid on umbsed ja avaldavad mõju kaebaja

tervisele, on paljasõnalised. Isegi, kui MTA tööruumid oleksid kaebaja jaoks harjumuspärasest

umbsemad, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et sellistes ruumides lühiajaline viibimine

võiks kaebajale põhjustada mingisuguseid terviserikkeid. Maksuhalduril ei ole kohustust

arvestada kaebaja subjektiivse eelistusega anda seletusi kirjalikult. Samuti asjaolu, et

maksukohustuslane on andnud maksumenetluses seletused kirjalikult, ei tähenda, et ka

kaebajalt peaks nõudma seletuste andmist kirjalikus vormis. Maksuhalduri valitud

menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne.

Kaebaja viited tulenevalt tööpäeval maksuhalduri juurde ilmumisega seotud võimalike

tööalaste probleemidega on samuti üksnes hüpoteetilised. Vaidlustatud korralduses on

märgitud, et kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda selle

muutmist. Lisaks on kolmandal isikul õigus taotleda maksuhaldurilt korralduse täitmisega

seotud kulude hüvitamist vastavalt MKS § 66 lg-tele 1 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse 14.05.2002

määrusele nr 157 „Kolmandale isikule „Maksukorralduse seaduses“ sätestatud kohustuste

täitmisega kaasnenud kulude ja eksperdile ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise suurus ja

kord“. Kaebaja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust arvata, et korraldus võiks olla tema

jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmumine võib

olla kaebajale ebamugavust tekitav, kuid see ei ole korralduse tühistamise aluseks.

14. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduse andmisel rikkunud

menetlusnorme ning korralduse andmisel on täidetud menetlusväliselt isikult maksumenetluses

tähendust omava teabe nõudmise eeldused. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et MTA

12.01.2018 korraldus nr 12.2-3/041643-10 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kaebus jääb rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna MTA

ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/