1-17-7545/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

22. oktoober 2018

Kohtuasja number

1-17-7545

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Maksim Perovi (isikukood 37808060318) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve

kohaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 21. septembri 2018. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Maksim Perovi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Jane Pajus

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 21. septembri 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tunnistas 10. augusti 2017. a otsusega Maksim Perovi süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõistis talle karistuseks 9 kuud vangistust, mida

vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg-t 2 kohaldades 6-kuulise

vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Harju Maakohtu

14. märtsi 2013. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ning mõistis

M. Perovi liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 5 päeva vangistust. M. Perovi karistusaeg algas

27. novembril 2017 ja lõpeb 2. mail 2019.

2. 9. augustil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Perovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Vangla ja prokuratuur toetasid M. Perovi ennetähtaegset vabastamist.

3. Tartu Maakohus jättis 21. septembri 2018. a määrusega M. Perovi karistuse kandmiselt

vabastamata.

Kohus leidis, et täidetud ei ole eeldused, mis on vajalikud elektroonilise valve

kohaldamiseks. M. Perov pidi minema elama oma ema juurde. Rahvastikuregistri andmete

2(4)

kohaselt suri kinnipeetava ema 14. septembril 2018. Maakohtul puuduvad andmed selle

kohta, kes on M. Perovi emale kuulunud korteri pärija(te)ks. Elektroonilise valveseadme

paigaldamiseks peab süüdimõistetul olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või

omaniku kirjalik nõusolek selleks.

Maakohtu hinnangul ei saaks M. Perovi ennetähtaegselt vanglast vabastada aga ka juhul,

kui tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks oleksid täidetud. M. Perovi on korduvalt

kriminaalkorras karistatud. Ta kannab juba kolmandat vanglakaristust. Eelmise karistuse

kandmiselt vabanes M. Perov tingimisi enne tähtaega 7. oktoobril 2016. Ärakandmata

karistus tuli aga täitmisele pöörata, kuna M. Perov pani katseajal toime uue kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise narkojoobe seisundis. Selle kuriteo sooritas süüdimõistetu

tingituna narkosõltuvusest. Seega on M. Perovi puhul uute kuritegude toimepanemise

ohuteguriks sõltuvus narkootilistest ainetest. Positiivne on see, et M. Perov on väljendanud

valmisolekut narkootikumide tarvitamisest loobuda. Tähele tuleb aga panna, et ka eelmise

vangistuse kandmiselt vabanedes proovis süüdimõistetu narkootilisi aineid enam mitte

tarvitada. Tal tekkis aga tagasilangus, ta tarvitas narkootikume ja pani toime kuriteo. Senise

eluviisi muutmine nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Kohus ei olnud veendunud, et

M. Perov oleks selleks suuteline vaatamata vanglas läbitud rehabilitatsioonile, töökoha

olemasolule ja asjaolule, et ta on asunud tasuma võlgu. Oluline on seegi, et M. Perovil ei

ole toetavat lähivõrgustikku (tema ainsaks lähedaseks oli ema) ja eelmisel korral tekkis

tagasilangus just ema haigestumise tõttu.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Perovi kaitsja vandeadvokaat Sirje

Must. Kaitsja palub kohtumääruse tühistada ning teha asjas uue lahendi, millega M. Perov

vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

5. Kaitsja märgib, et ta sai M. Perovi ema surmast teada 15–30 minutit pärast kohtuistungit,

kus arutati kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimust. Ta edastas selle info kohtule.

Maakohus oleks pidanud kohtuliku uurimise (või kohtuvaidlused) KrMS § 307 lg 1 p 1

alusel uuendama ning pärimisega seonduvad küsimused välja selgitama. Kohus seda ei

teinud. Riigikohus on leidnud, et kannatanu pärija väljaselgitamise vajadus on käsitatav

KrMS § 307 mõttes kriminaalasja lahendamiseks olulise asjaoluna (RKKK 3-1-1-87-09,

p 7). Kaitsjale teadaolevalt on M. Perov oma ema ainukene pärija ja seega on tal elukoht

olemas. Vangla koostatud dokumentidest pidi ka kohtule teada olema, et M. Perov on oma

ema ainuke poeg ning emal ja isal suhted praktiliselt puuduvad. Isal on uus perekond.

6. Kaitsja hinnangul on kinnipeetav võimalik ennetähtaegselt vanglast vabastada. M. Perov on

vangistuses läbinud aktiivse rehabilitatsiooni ja olnud korduvalt kaasatud tööhõivesse. Ta

kahetseb kuritegusid. M. Perovi püüdlused näitavad, et ta soovib oma elu muuta, käituda

seaduskuulekalt ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kriminaalhooldaja tugi

aitaks M. Perovil vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kuna M. Perov on oma ema pärija, on

tal vabanemisel kindel elukoht, kuhu saab paigaldada elektroonilise valve seadmed.

M. Perovile on garanteeritud töökoht puusepana. Vajadusel on M. Perovil võimalik

pöörduda abi saamiseks isa poole. M. Perov on valmis käima ka „Anonüümsete

Narkomaanide“ koosolekutel ja võitlema narkosõltuvusega. Eelmise vangistuse järel

toimunud tagasilangus oli tingitud sellest, et M. Perov sai teada ema haigusest. Probleemiga

tegelemise asemel valis ta kergema tee ja tarvitas narkootilist ainet.

7. Veel toonitab kaitsja, et M. Perovi varasem elukäik oli teada ka Tartu Vanglale ja

prokuratuurile, kes sellele vaatamata toetasid tema ennetähtaegset vabastamist

elektroonilise valve alla.

3(4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 307 lg 1 sätestab juhtumid, millest mõne esinemine

annab kohtule aluse kohtuotsuse tegemine katkestada ning naasta kohtuliku uurimise

(KrMS 10. ptk 4. jg) ja/või kohtuvaidluse (10. ptk 5. jg) staadiumisse. Ehk siis KrMS § 307

kohaldub kriminaalasja arutamisel üldmenetluses, kui kohus on lahkunud otsuse

kirjutamiseks nõupidamistuppa. KrMS 18. ptk 4. jg, täpsemalt selle § 432, ei reguleeri

olukordi, kus kohtuliku uurimise uuendamise vajadus tekib kohtulahendi täitmise

staadiumis küsimuste lahendamisel, mis KrMS § 432 lg 3 kohaselt tuleb obligatoorselt läbi

vaadata suulises menetluses. KrMS § 432 lg 3 alusel vaatab kohus suulises menetluses läbi

ka süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimused. Kuna

seadusandja ei ole KrMS 18. ptk 4. jaos ette näinud kohtu võimalust vajadusel kohtulik

uurimine uuendada, leiab kohtukolleegium, et analoogia alusel rakendub KrMS § 307 (välja

arvatud selle lg 1 p 2) ka kohtulahendi täitmist puudutava küsimuse lahendamisel suulises

menetluses.

9. Kohtuistungi toimumise ajal 14. septembril 2018 oli kohtule teada, et ennetähtaegse

vabanemise korral pidi M. Perov elama asuma oma ema juurde ning tingimused

elektroonilise valve kohaldamiseks olid täidetud. Teave M. Perovi ema surmast jõudis

kohtuni ja kohtuistungi protokollist selguvalt ka kinnipeetavani alles pärast kohtuistungi

lõppemist 14. septembril 2018. Tekkinud oli kahtlus, kas M. Perovil on võimalik ema

korteris elada ja kas talle saab elektroonilist valvet kohaldada. Ehk siis tõusetunud oli

küsimus sellises asjaolus, mis mõjutas kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise võimalust.

10. Kaitsja märgib seega õigesti, et maakohus oleks saanud KrMS § 307 lg 1 p-st 1 juhindudes

(seda sätet analoogia korras rakendades) kohtuliku arutamise uuendada seoses vajadusega

välja selgitada, kas kinnipeetaval on vabaduses elukoht ja kas elektroonilise valve

kohaldamise tingimused on endiselt täidetud. Erinevalt kaitsjast ei heida ringkonnakohus

maakohtule kohtuliku arutamise uuendamata jätmist aga ette. Kohus ei välistanud M. Perovi

ennetähtaegselt vanglast vabastamist üksnes seetõttu, et elektroonilise valve rakendamise

eeldused on täitmata. Maakohus märkis otsesõnu, et süüdimõistetut ei saaks ennetähtaegselt

vanglast vabastada ka juhul, kui tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks oleksid

täidetud. Esimese astme kohtu hinnangul ei ole M. Perovi vabastamine KarS § 76 lg-s 4

sätestatud materiaalseid eeldusi arvestades võimalik. Seega, isegi kui kohtuliku uurimise

uuendamise käigus oleks kinnitust leidnud, et M. Perov on oma ema ainupärija, ta saab

plaanitud viisil ema korterisse elama asuda ja elektroonilise valve kohaldamise nõuded on

täidetud, ei oleks see teadmine kohtu lõppotsustuse seisukohalt midagi muutnud.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Perovi ennetähtaegne vabastamine

elektroonilise valve alla ei ole KarS 76 lg-s 4 sätestatud sisulisi eeldusi hinnates

põhjendatud.

12. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine

sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).

13. M. Perovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on tal kaks. Ka

vangistuses on ta olnud korduvalt. Viimase kuriteo (mootorsõiduki juhtimine narkootilise

joobe seisundis) pani M. Perov toime, kui ta oli Tartu Maakohtu 21. septembri 2016. a

määruse alusel tingimisi enne tähtaega vanglast vabanenud. Kuna süüdimõistetu kuritegelik

käitumine on kordunud vaatamata reaalselt kantud vanglakaristustele ning talle antud

võimalusele vabaneda vanglast ennetähtaegselt, siis on oht, et M. Perov võib vabaduses taas

toime panna uued kuriteod. Taolise ohuprognoosi tegi ka maakohus.

4(4)

14. Uute kuritegude toimepanemise riskitegurina nimetas maakohus õigesti M. Perovi sõltuvust

narkootilistest ainetest. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest selguvalt hakkas

süüdimõistetu sõltuvusaineid tarvitama 25-aastaselt. M. Perov proovis erinevaid

narkootilisi aineid, kuid igapäevaselt tarvitas ta fentanüüli. Üldteadaolevalt on tegemist

väga tugevatoimelise narkootikumiga. Arvestades seda ja asjaolu, et süüdimõistetu on

narkootikume tarvitanud ligemale viieteistkümne aasta jooksul, kahtleb ringkonnakohus,

kas M. Perov suudab vabaduses narkootikumidest loobuda. Taolisi kõhklusi tugevdab teave

selle kohta, et olles vabanenud eelmisest vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, tarvitas

M. Perov narkootikume. Tähele tuleb panna, et ka toona oli süüdimõistetu vanglas läbi

teinud aktiivse narkorehabilitatsiooni ning väljendanud nii sõnades kui tegudes

motiveeritust sõltuvuskäitumine seljatada. M. Perovi enda sõnul tabas teda tagasilangus

seetõttu, et ta sai teada ema haigestumisest. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu selline

kommentaar selgitab teatud määral tema libastumist, kuid ei vabanda isiku poolt temale

kohtumäärusega pandud keelu rikkumist (keeld mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid)

ning narkojoobe seisundis uue, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

15. Ohuprognoos, et M. Perov võib vabaduses toime panna uue kuriteo, põhineb seega tema

eelneval elukäigul. Kinnipeetava õiguskuulekusest vanglas, tööhõives osalemisest ja

sõltuvusprobleemiga tegelemisest ei saa järeldada, et vangistus on oma eesmärgi täitnud.

M. Perovi käitumine viitas positiivsele arengule ka eelmise vangistuse ajal, mille

kandmiselt ta tingimisi enne tähtaega vabastati. Vabaduses tarvitas ta aga ikkagi narkootilisi

aineid ja pani katseajal toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ka elu- ja töökoha

olemasolu ei loo garantiid, et süüdimõistetu kuriteod on jäänud minevikku. 2016. aastal

ennetähtaegselt vabadusse naastes oli M. Perovil nii elu- kui ka töökoht. Nüüdsest erinevalt

sai ta loota ka ema abile. Samuti oli kinnipeetaval võimalik saada tuge ja nõustamist

kriminaalhooldusametnikult. Süüdimõistetu pani aga ikka toime kuriteo.

16. Määruskaebuse esitaja leiab veel, et maakohus pidanuks arvestama vangla ja prokuratuuri

kinnipeetava vabastamist toetavate seisukohtadega. Ringkonnakohus selgitab, et

prokuratuuri ega vangla seisukoht kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimuses ei ole

kohtule siduv. Kohus on nende seisukohtadega seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse

kaudu, mis tähendab, et kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele

põhilistele argumentidele (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Seda

põhistamiskohustust on maakohus ka täitnud. Kohtumäärusest selgub põhjendus selle

kohta, miks kohus jaatas uute kuritegude toimepanemise ohtu vaatamata sellele, et M. Perov

on vanglas käitunud õiguskuulekalt, osalenud narkorehabilitatsioonis, töötanud

majandusabitöödel ning tal on vabaduses töökoht.

17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. septembri 2018. a määruse muutmata ja M. Perovi

kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas