1-08-15437/34 · Tallinna Ringkonnakohus

1-08-15437

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

21. oktoober 2009.a.,Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Paavo Randma Tatjana Derkatš Harju Maakohtu 28.05.2009.a. kohtuotsus D.K ja K.L-i süüdistuses

D.K ja süüdistatava K.L-i kaitsja adv. Eva Rivis Natalja Lebed adv.-d Sergei Narusberg ja Eva Rivis

Harju Maakohtu 28.05.2009.a. kohtuotsus D.K ja K.L-i süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

D.K, sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras neli korda, vahi all, ja

K.L, sünd10.08.1985.a., Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras kolm korda, vahi all,

tunnistati süüdi KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega selle eest, et nad isikute grupis vägivalda ja relvana kasutatavat eset kasutades rikkusid raskelt avalikku korda: 10.08.2008.a. kella 19.00 paiku Harjumaal

XXXXXX xxxxx xx x N. kaupluse juures D.K ei lasknud S. V. poest väljuda, nõudis talt suitsu, haaras talt rõivastest ja rebis tema särgi eest 2 nööpi;

kui kannatanul õnnestus D.K käest lahti rabeleda, tulistas K.L talle õhupüssist tuharasse. 17.08.2008.a. kella 9.40 sisenes D.K samasse kauplusse ning nõudis käes olnud õhupüssiga ähvardades talle õlle müümist.

Samal päeval kella 11.00 paiku K.L sama kaupluse juures ilma põhjuseta tulistas õhupüssist J. T. kõhu piirkonda ja sihtis teda edasiselt.

Veel tunnistati K.L süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega selle eest, et ta 15.08.2008.a. kella 21.00 paiku Harjumaal XXXXXX XXXXX XX XX saunahoone taga koos kindlakstegemata isikutega vägivalda kasutades röövis G. M. mobiiltelefoni Samsung D600 koos SIM- kaartiga, vöökoti, rahakoti koos selles olnud dokumentidega, sularaha ja kilekoti koos toiduainetega, põhjustades kannatanule varalise kahju 3342 krooni.

Nende kuritegude eest mõisteti K.L-i liitkaristuseks 4 aastat vangistust, millele KarS § 65 lg 1 alusel liideti varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse alusel mõisteti 4 aastat vangistust.

D.K karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse alusel mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 8 päeva vangistust.

D.K mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 8- § 25 lg 2 järgi. K.L mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 120 järgi.

Rahuldati kannatanu G. M. tsiviilhagi summas 842 krooni, mis mõisteti välja K.L-ilt.

Apellatsioonid ja taotluste sisu

D.K pole nõus tema süüditunnistamisega KarS § 263 p 3 ja 4 järgi (avaliku korra raske rikkumine grupis ja relvana kasutatava esemega ähvardades), mistõttu palub talle mõistetud karistusaega lühendada. Toimepandut kahetseb.

Adv. E.Rivis palub K.L õigeks mõista G. M. röövimises grupis koos teiste isikutega, sest alkoholijoobes kannatanu ei ole kindlalt kinnitanudmitu isikut teda ründasid. Veel leiab kaitsja, et ekspertiisiakt, millega tehti kindlaks kannatanu veri K.L-i tossudel ja jopel, ei vasta seaduse nõuetele, seega on kohtukõlbmatu. Lisaks taotleb kaitsealusele kergema karistuse mõistmist.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. KrMS § 331 lg 2 alusel puudub vajadus analüüsida käesolevas kohtuotsuses apelleeritud kohtuotsuse osa, milles põhjendatakse D.K ja K.L-i osalist õigeksmõistmist, samuti D.K süüditunnistamist KarS § 263 p 1 järgi ja

K.L-i süüditunnistamist KarS § 263 p 1, 3, 6 järgi. KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel piirdub ringkonnakohus omapoolsete põhjendustega vastusena apellatsioonide väidetele.

2.1. Kõiki arutuselolevaid avaliku korra raskeid rikkumisi puudutavalt osutab ringkonnakohus, et kriminaalasja asitõendiks olev õhupüss on vaadeldav KarS §

263 p 3 nimetatud esemena.

2.2. 10.08.2008.a. avaliku korra raske rikkumise episoodis on lisaks süüdistatavatele D.K-le ja K.L-ile andnud ütluseid kannatanu S. V. ja tunnistaja T. D.. Maakohus on näidanud oma otsuses, et nimetatud isikute ütlused on omavahel vastuolus. Et kõnesoleval korral D.K ja K.L olid kõnesoleva kaupluse juures koos ja neil oli kaasas kriminaalasja juures asitõendiks olev õhupüss, kinnitasid D.K, S. V. ja T. D.. Nimetatud tunnistaja kinnitas veel, et süüdistatavad käitusid agressiivselt ja ähvardasid kaupluse vitriine tulistama hakata. Ringkonnakohtu istungil D.K täpsustas, et kaupluse juurde minnes oli õhupüss K.L-i käes. S. V. kinnitas, et ta tundis

D.K aastaid ja mingit põhjust tema häirimiseks polnud, D.K oli purjus ja ilmselt noris tüli. K.L arutuselolevatest sündmustest alkoholijoobe tõttu midagi ei mäleta ja kinnitas, et tema võis kaasasolnud õhupüssist tulistada kannatanu pihta.

2.3. Tõendeid (lisaks nimetatud isikute ütlustele veel asitõendõhupüssja S. V.i kiirabikaart) kogumina hinnates maakohus KrMS § 312 p 2 nõuete kohaselt leidis, et puudub alus kahelda kannatanu S. V.i poolt antud ütluste õigsuses, et mingi põhjuseta teda tülitati ja tulistati. Ringkonnakohtul puudub alus selle järelduse ümberhindamiseks.

2.4. Nimetatud asjaoludest järeldub, et oma käitumisega kõnesolevas kohas süüdistatavad õhupüssi kasutades 10.08.2008.a. ja 17.08.2008.a. raskelt rikkusid avalikku korda (mõiste on piisava üksikasjalikkusega apelleeritud kohtuotsuses avatud), kannatanu avalikku kindlustunnet ning võimalust realiseerida oma õiguseid ja vabadusi. Nad tegutsesid 10.08.2008.a. ühtse tahtlusega- S. V.ile suunatult avalikku korda rikkudes teadis D.K õhupüssi olemasolust oma purjus kaaslase K.L-i käes ja ta hüüdis põgenema pääsenud S. V.ile: „ mine, mine, muidu saad kuuli tagumikku!“, mispeale K.L tulistaski kannatanu pihta.

2.5. D.K ja K.L-i süüditunnistamist avaliku korra raskes rikkumises

17.08.2008.a. pole vaidlustatud. Need teod on õigesti kvalifitseeritud KarS §

263 p 1, 3, 4 järgi.

3.1. Kogu kriminaalasja menetluse käigus pole kannatanu G. M. osanud kindlalt väita, mitu isikut tema ründamises osales, rünnaku ootamatuse tõttu ta ei näinud selles osalenud isikuid näost-näkku. Ta on olnud järjekindel, et teda rünnanud isikuid oli vähemalt kaks ja vägivalla tagajärjel kaotas ta teadvuse.

Kriminaalasja uurimise algstaadiumis K.L kinnitas, et ei mäleta kõnesolevast 15.08.2008.a. röövimisest midagi, sest ta oli väga purjus.

Kohtuistungil süüdistatav K.L kinnitas, et ta lõi kannatanut korduvalt ja hõivas tema telefoni, kuid tarvitatud vägivald polnud vara hõivamise vahend. Maakohus leidis, et kannatanu ütlused on tõesed, teda ründas enam kui üks isik,

K.L-i ja ta kaaslas(t)e poolt kasutatud vägivalda tuleb käsitleda asja hõivamise vahendina, vägivallategu ja vara hõivamine olid ajalis-ruumiliselt vahetult seotud.

3.2. Ringkonnakohtu arvates vastab selline järeldus kogutud tõendite kogumile

(lisaks süüdistatava ja kannatanu ütlustele veel meditsiinilised dokumendid kannatanu tervisekahjustuste kohta, asitõendkannatanult vägivalla tarvitamise käigus ära võetud mobiiltelefonja protokoll, et see telefon saadi kätte K.L-i käest tema kinnipidamisel): üheks lööjaks mitmest oli K.L, löömistest tekkinud kannatanu teadvusetusseisundi näol on tegemist kestva vägivallaga, mille kestel tekkinud soov hõivata tema vara on käsiteldav vara hõivamisena vägivallaga KarS § 200 tähenduses. Väide, et K.L puudus tahtlus selle telefoni omastamiseks (mida justkui kinnitab järgmistel päevadel väljendatud soov välja selgitada telefoni omanik, et telefon talle tagastada), on vastuolus tema poolt objektiivselt toime pandugakannatanu visati temale kuulunud varata endisest saunahoonest välja, kuhu ta oli peale tema löömist toimetatud.

3.3.

Toimepandud kuritegu on maakohtus õigesti kvalifitseeritud, K.L-i käitumise hindamiseks ja kvalifitseerimiseks selles röövimises ei oma määravat kaalu asjaolud, kas K.L-i riietelt/jalanõudelt leitud veri pärines kannatanu G.

M.lt või et pole kindlaks tehtud K.L-i kaaslaste arv arutuselolevas röövimises. Süüdistatav on kinnitanud, et ta lõi kannatanut rusikaga korduvalt näkku, löökidest kaotas kannatanu teadvuse ja kukkus, ta tõstis kannatanu maast ja viskas ta ruumist välja; põhjusel, et oli ise tugevasti purjus, ei osanud ta selgitadakuidas sattus kannatanu telefon tema valdusse.

4. Maakohtu apelleeritud otsuses on põhjendatud, miks mõistetakse süüdistatavatele nimelt sellised karistused. Kolleegiumi arvates on mõistetud karistused nii seaduslikud kui ka igati põhjendatud, karistused vastavad KarS §

56 lg 1 nimetatud karistuse mõistmise eesmärgile.

5. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Paavo Randma