Legislator Case Law & Legislation
3-17-180/72 AI generated

3-17-180/72 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-180/72
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. detsembri teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. novembril 2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1

Legislator headnote

AI generated

3-17-180/72 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: detsembri teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. novembril 2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1

Keywords

AI generated
fraudulent insurance claim right to higher insurance cover maximum and minimum prices tariff dispute capacity to incur bill liability value in dispute
AI generated
3-17-180/34
Maksuja Tolliameti (MTA) 31.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/026486-19, mille lahutamatuks osaks on MTA 23.12.2014 kontrollakt nr 12.2-3/026486-18, kohustati Rubbex Holding OÜ-d (RH, endise nimega Hämariku OÜ) tasuma maksusumma 54 094,29 eurot. MTA kontrollis RH maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuli kuni september 2014, samuti juuli 2014 tagastusnõude õigsust. Kontrolli tulemusena MTA:
3-10-341/2
19.11.2009 saabus Tallinna Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
3-17-125/2
Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 25.10.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks A.H.ile kuuluva vara suhtes, algatades sellega A.H.i suhtes vastutusmenetluse MPM Lahendused UÜ maksuvõla sissenõudmiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 31.10.2016 määrusega ning Tallinna Ringkonnakohus jättis selle peale esitatud määruskaebuse 13.12.2016 määrusega rahuldamata (haldusasi nr 3-16-2140).
3-17-1997/25
Maksuja Tolliamet (MTA) tegi 07.07.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00636-30, millega kohustas A.G.i tasuma solidaarselt PLOT INVEST OÜ (endise ärinimega UPUP OÜ) maksuvõla summas 80 765,78 eurot.
3-17-2762/5
Maksuja Tolliamet (MTA, ka maksuhaldur) tegi 28.11.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036081- 15 (maksuotsus, tl 13-30) OsaühinguleXXX, milles määras maksustamisperioodide jaanuar 2014 kuni oktoober 2014 eest täiendavalt tasumisele makse kogusummas 168 483,66 eurot (käibemaksu 60 742,55 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 107 741,11 eurot). Maksuotsuse kohaselt kasutas Osaühing XXX n-ö arveveski teenust osutatavate ettevõtete väljastatud fiktiivseid arveid oma maksukohustust vähendavana teadlikult ja pani tahtlikult toime maksupettuse. Osaühing XXX juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 15.04.2002 kuni 21.12.2015 XXX (kaebaja).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-180

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 8. novembri

2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00572-12 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja advokaat Raiko Paas

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa

Nikkarinen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. detsembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. detsembri

2017. a otsus haldusasjas nr 3-17-180 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. novembril 2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1

teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-17-180

2(9)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Rubbex Holding OÜ (kuni 03.11.2014 Hämariku

OÜ; edaspidi Rubbex Holding OÜ) maksude deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil

juuli kuni september 2014 ning kohustas 31.12.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/026486-19

äriühingut tasuma maksuvõlga 54 094,29 eurot.

1) Rubbex Holding OÜ jättis 2014. a augusti käibemaksudeklaratsioonil (KMD)

deklareerimata sõiduki (Volvo XC60 D5) soetamise Saksamaa äriühingult. Autohaus

Mühlenhort GmgH kinnitas MTA-le sõiduki müüki ning esitas tehingu toimumist ja sõiduki

Eestisse toimetamist kinnitavad tõendid. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 5, § 8 lg 1, §

11 lg 2 ja § 12 lg 1 alusel tuleb sõiduki soetamine deklareerida ühendusesisese käibe hulgas ja

tasuda käibemaksu.

2) MTA-le esitatud andmete kohaselt soetas Rubbex Holding OÜ 2014. a juulis ja augustis

lisaks eespool nimetatud sõidukile ühe sõiduki (Audi Q7) Lindsec OÜ-lt ja kolm sõidukit

(Range Rover Sport, Volvo XC60 D3 ja Volvo XC60 D5) Saksamaa äriühingutelt. MTA

tuvastas, et sõidukite olemasolus ei ole kahtlust, kuid need ei ole soetatud Rubbex Holding

OÜ maksustatava käibe tarbeks. Rubbex Holding OÜ väitel on sõidukid edasi müüdud, kuid

selle kohta puuduvad tõendid. On võimalik, et Rubbex Holding OÜ juhatuse liige XX kasutas

sõidukeid ise või müüs need eraisikuna või teiste temaga seotud äriühingute kaudu. XX ei ole

täitnud kaasaaitamiskohustust ning alates 31.10.2014 on äriühingu juhatuse liikmeks Läti

kodanik Mauritis Ugis, kellega MTA ei ole kontakti saanud. KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel

ei ole Rubbex Holding OÜ-l seetõttu õigust eespool nimetatud sõidukite soetamisega

seonduvalt sisendkäibemaksu maha arvata.

3) Rubbex Holding OÜ esitatud andmete kohaselt soetas äriühing 2014. a juulis Amserv

Auto AS-lt parkimisandureid. MTA tuvastas, et need ei ole soetatud Rubbex Holding OÜ

maksustatava käibe tarbeks ning KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel puudub õigus kajastada

seda tehingut käibemaksuarvestuses.

4) Rubbex Holding OÜ on 2014. a augusti ja septembri käibemaksuarvestuses kajastanud

244,74 euro ulatuses kulusid, mille kohta ei ole esitatud kuludokumente. KMS § 29 lg 1 ja §

31 lg 1 alusel puudub õigus kajastada neid kulusid käibemaksuarvestuses.

5) Rubbex Holding OÜ soetas 2014. a juulis ja augustis viis sõidukit. Tulumaksuseaduse

(TuMS) § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tuleb nende sõidukite soetamisel tehtud väljamaksed

lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustada tulumaksuga.

2. MTA kohustas 08.11.2016 vastutusotsusega nr 13-7/00572-17 XX tasuma Rubbex

Holding OÜ maksuvõlga 52 752,59 eurot (põhivõlg 50 655,51 eurot ja intress 2097,08 eurot).

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lg 1 alusel on XX Rubbex Holding OÜ endise juhatuse

liikmena vastutav äriühingu 31.12.2014 maksuotsusega kindlaks tehtud, kuid tasumata

maksuvõla eest, mida ei ole õnnestunud Rubbex Holding OÜ-lt sisse nõuda.

XX on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat käibe- ja tulumaksu deklareerimise ning tasumise

kohustust. XX oli 17.03.2014–04.11.2014 äriühingu ainus juhatuse liige, mille tõttu saab tema

tegevuse samastada äriühingu tegevusega. XX jättis augustis 2014 deklareerimata 20%

3-17-180

3(9)

määraga maksustatava käibe (pöördmaksustamise korras) ja sellelt arvestatud käibemaksu.

Perioodil juuli kuni august 2014 jättis XX deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt ning deklareeris sisendkäibemaksu rohkem kui ette nähtud. Sellega rikkus XX MKS

§ 85 lg-s 4 sätestatud deklareerimiskohustust. XX korraldas äriühingu tegevuse selliselt, et

31.12.2014 maksuotsusega määratud maksusumma on tänaseni tasumata. Seega on ta

rikkunud ka MKS § 105 lg-st 1 tulenevat tasumiskohustust.

XX süü vormiks on tahtlus. Äriühingu juhtimine, sh kõik vaidlusaluste tehingutega seonduv

oli XX kui ainsa juhatuse liikme kontrolli all. Asjaolude kogumist tuleneb, et XX andis

maksuhaldurile tehingute kohta teadlikult ebaõiget ja vastuolulist teavet, hoidis teadlikult

kõrvale sõidukite maksuhaldurile ettenäitamisest ja jättis vaatamata maksuhalduri korduvatele

korraldustele tehingutega seotud dokumendid esitamata. Sellest saab järeldada tema tahtlust

ebaõigete maksudeklaratsioonide esitamiseks ja äriühingu maksukohustuse vähendamiseks.

Juhatuse liikme tegevuse ning äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui

XX oleks juhatuse liikmena täitnud oma kohustust deklareerida makse õigesti ja tasunud

maksud õigeaegselt, ei oleks äriühingul maksuvõlga tekkinud.

3. XX esitas vaide, mille MTA jättis 28.12.2016 vaideotsusega nr 6-1/3552-2 rahuldamata,

lisades vastutusotsuse põhjendustele järgmist.

Rubbex Holding OÜ maksevõime muutumine maksukohustuse tekkimise ja maksuvõla

ilmnemise vahelisel ajal ei oma tähtsust, sest juhatuse liikmelt ei nõuta kahju hüvitamist, vaid

solidaarselt äriühingu maksuvõlga. MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt peab juhatuse liige toimima

selliselt, et äriühingul maksuvõlga ei tekigi. Rubbex Holding OÜ-l tekkis maksuvõlg, sest XX

juhatuse liikmeks oleku ajal kajastas ta äriühingu maksuarvestuses tahtlikult valeandmeid,

mille tõttu jäid maksud õigeaegselt tasumata.

4. XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses vastutusotsus tühistada.

Sõidukite ostu ja müügi tehingud toimusid Rubbex Holding OÜ nimel ja äriühingu

majandustegevuse

raames,

seega

on

MTA

alusetult

keelanud

neilt

tehingutelt

sisendkäibemaksu mahaarvamise ja määranud tasumiseks tulumaksu.

Kaebaja käitumise ja maksuvõla tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost. Kaebaja juhatuse

liikmeks oleku ajal oli Rubbex Holding OÜ-l piisavalt vara maksukohustuste täitmiseks.

Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et järgmine juhatuse liige jättis oma kohustused täitmata.

Kaebaja sai aru, et kauba ühendusesisese soetamise korral tuleb käibemaksu tasuda alles

kauba edasimüümisel ning seetõttu ei deklareerinud kaebaja käibemaksu kauba soetamisel.

Kaebaja ei ole esitanud tahtlikult valedeklaratsioone.

Jääb arusaamatuks, miks sõidukite omandamise tehingutelt tuleb maksta käibemaksu

(arvestades, et käibemakse tasutakse vaid ettevõtlusega seotud tehingutelt) ja samal ajal ka

tulumaksu põhjusel, et tehingutele kulunud raha ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega.

5. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuse ja

vaideotsuse põhjenduste juurde.

6. Tallinna Halduskohus jättis 07.12.2017 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

HKMS § 165 lg 2 alusel vastutusotsuse ja vaideotsuse põhjendustega.

Kaebaja etteheited vastutusotsusele seonduvad eelkõige sõidukite soetamisega kaasneva

maksukohustuse sissenõudmisega. Nelja sõiduki puhul viiest on maksuhalduri etteheiteks

alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine, sh soetati nimetatud neljast sõidukist üks Eesti

3-17-180

4(9)

käibemaksukohustuslaselt (Audi Q7 soetus Lindsec OÜ-lt) ja kolm ühendusesiseselt (Land

Rover Range Rover Sport soetus British Premium Cars GmbH-lt; Volvo XC60 D3 soetus

Moll Automobile GmbH & Co-lt ja Volvo XC60 D5 soetus Autohaus Markötter GmbH-lt).

Viienda sõiduki puhul (Autohaus Mühlenhort GmbH-lt soetatud Volvo XC60 D5) on

maksuhalduri etteheiteks ühendusesisese soetuse (käibemaksukohustuse) deklareerimata

jätmine.

Kõnealuste sõidukite soetamisega seonduv maksukohustus jaguneb seega kolmeks erinevaks

maksustamisolukorraks: a) kauba soetamisel teiselt Eesti käibemaksukohustuslaselt väljastab

müüja arve, kus on sõiduki müügihinnale lisatud 20% käibemaks (KMS § 1 lg 1 p 1, § 3 lg 1,

§ 4 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1). Kauba soetamisel maksustatava käibe tarbeks on ostjal võimalik

deklareerida müügiarvel kajastatud käibemaks enda sisendkäibemaksuna (KMS § 29 lg 1 ja lg

3 p 1); b) Eesti käibemaksukohustuslase poolt Euroopa Liidu (EL) teise liikmesriigi

käibemaksukohustuslaselt kauba soetamisel väljastab müüja arve ilma käibemaksuta (0%

käibemaksumääraga) ning ostja on kohustatud pöördmaksustamise korras deklareerima (ja

tasuma) käibemaksu 20%-lises määras (KMS § 1 lg 1 p 5, § 3 lg 4, § 8 lg 1 ja § 15 lg 1); c)

Eesti käibemaksukohustuslase poolt EL teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt

ettevõtluse tarbeks kauba soetamisel on ostjal võimalik deklareerida samaaegselt käibemaksu

tasumise kohustusega ka sisendkäibemaksu (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 4).

Kaebajalt nõutav Rubbex Holding OÜ maksuvõlg seondub nelja sõiduki ühendusesisese

soetamisega, millest kolme soetuse (koos sellega kaasneva käibemaksukohustusega) on

Rubbex Holding OÜ deklareerinud ja ühe sõiduki soetuse (Volvo XC60 D5 soetus Autohaus

Mühlenhort GmbH-lt) jätnud deklareerimata. Kaebaja ei ole selgitanud, miks tema juhitav

äriühing deklareeris sarnaseid tehinguid erinevalt ning milline on tema etteheide

maksuhaldurile deklareerimata jäänud tehingult

maksu määramisega ja kaebajalt

sissenõudmisega. Ühendusesisese soetuse deklareerimise kohustus tuleneb seadusest ning

kaebaja oli Rubbex Holding OÜ seadusliku esindajana kohustatud tagama kohustuse täitmise

(MKS § 8 lg 1). Selles osas on vastutusotsus põhjendatud.

Audi Q7 soetust Lindsec OÜ-lt põhjendas XX algselt kauba ehitustegevuse käigus kasutamise

vajadusega, kuid maksuhaldur tuvastas, et sõiduk oli arvele võetud hoopis Rootsis. XX

selgitas seejärel, et mõte oli sõiduk Rootsis müüki panna ning hiljem andis XX

maksuhaldurile teada, et kõik sõidukid ongi müüdud. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile

Audi

Q7

müügi

kohta

(kasutamise

kohta

seonduvalt

Rubbex

Holding

OÜ

ettevõtlusega/maksustatava käibega) ühtegi dokumenti (vt vastutusotsuse p 4.5 alap a ja p 6.1

alap 5). Kaebaja ei esitatud tõendeid ka selle kohta, et sõiduk oleks müüdud Rubbex Holding

OÜ poolt kaebajale endale, nagu kaebaja väitis kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt on

maksuhaldur põhjendatult leidnud, et Audi Q7 puhul ei saa lugeda sisendkäibemaksu

deklareerimise eeldusi täidetuks. Kaebaja ei ole seega nõuetekohaselt täitnud MKS § 8 lg-st 1

tulenevaid kohustusi ja seetõttu on vastutusotsus ka nimetatud osas põhjendatud.

Ülejäänud kolme sõiduki osas (Land Rover Range Rover Sport soetus British Premium Cars

GmbH-lt; Volvo XC60 D3 soetus Moll Automobile GmbH & Co-lt ja Volvo XC60 D5 soetus

Autohaus Markötter GmbH-lt) väitis kaebaja maksumenetluses samuti, et sõidukid on

müüdud, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid. Seejuures oli kaebaja varasemalt

maksuhaldurile väitnud, et kõik sõidukid asuvad aadressil XXX, Tallinn, kuid maksuhalduri

läbi viidud vaatluse käigus selgus, et sõidukid ei asunud seal (vastutusotsuse p 4.5).

Kohtuistungil väitis kaebaja, et üks sõiduk (Land Rover Range Rover Sport) müüdi Lätti ja

ülejäänud kolm müüdi koos Rubbex Holding OÜ-ga, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid.

Eeltoodut arvestades on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et ka nimetatud sõidukite osas ei

olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused täidetud ning see on etteheidetav kaebajale.

3-17-180

5(9)

Maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et sisendkäibemaksu hulgas on alusetult kajastatud

Amserv Auto AS arve alusel 116,59 eurot parkimisandurite eest, mille seotust Rubbex

Holding OÜ maksustatava käibega ei ole selgitatud, ning täiendavalt 359,35 eurot, mille kohta

ei esitatud maksuhaldurile algdokumente. Kui maksukohustuslane ei ole selgitanud või

tõendanud sisendkäibemaksu deklareerimise eelduste täidetust (s.o seotust äriühingu

maksustatava

käibega),

on

tegemist

alusetu

sisendkäibemaksu

deklareerimisega.

Maksukohustuse deklareerimise ning deklareeritud andmete õigsuse ja selle tõendamise eest

vastutab äriühingu juhatus, seega kaebaja.

Lisaks käibemaksule nõutakse kaebajalt Rubbex Holding OÜ tulumaksukohustuse täitmist.

Maksuhaldur on seisukohal, et Rubbex Holding OÜ poolt Lindsec OÜ-lt ja neljalt välisriigi

äriühingult sõidukite soetamine ei ole seostatav kaebaja ettevõtlusega. See järeldus põhineb

analoogselt käibemaksuarvestusega asjaolul, et maksumenetluses ei tuvastatud sõidukite seost

kaebaja ettevõtlusega. Sellest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult lugenud sõidukite eest

tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotuks ja määranud tasumisele tulumaksu (TuMS § 52

lg 1 ja lg 2 p 1). Sarnaselt nende tehingutega kaasneva käibemaksukohustusega tuleb

tulumaksukohustus sisse nõuda kaebajalt.

Sõidukite omandamise tehingutelt käibemaksu tasumise nõudmine ning tehingutega seotud

väljamaksete maksustamine tulumaksuga ei ole vastuoluline, sest neil maksudel on erinev

maksuobjekt. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et Rubbex Holding OÜ nimel sõiduki

soetamine saab olla seostatav üksnes maksustatava käibe ja/või ettevõtlusega. Juriidilisel

isikul on võimalik ja lubatud soetada kaupa nii maksustatava käibega ja/või ettevõtlusega

seotud eesmärgil kui ka mitteseotud eesmärgil. Erinev on vaid tehinguga kaasnev

maksukohustus.

Juhatuse liikme vastutuskohustuse tekkimiseks ei pea MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-

st 1 tulenevalt tuvastama juhatuse liikme tegevuse tulemusena äriühingu vara vähenemist,

vaid tuvastada on vaja juhatuse liikme poolne maksuõigusrikkumine, mille tulemusena tekib

äriühingul maksuvõlg, mille hilisem sissenõudmine äriühingult ei ole tulemuslik. Kaebajale

etteheidetavaks tegevuseks on maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine, millega näidati

Rubbex Holding OÜ maksukohustust tegelikust väiksemana (deklareerimiskohustuse

rikkumine), ning varjatud maksukohustuse täitmata jätmine (tasumiskohustuse rikkumine).

Kuigi vastutusotsuses on analüüsitud ka kaebaja tegevust deklareerimis- ja tasumiskohustuse

tekkimise järgselt (eelkõige viie sõidukiga seonduvalt), siis vastavad asjaolud toetavad

maksuhalduri hinnangul järeldust, et kaebaja oli juba deklareerimis- ja tasumiskohustuse

tekkimise ajal teadlik sellest, et sõidukeid ei soetatud maksustatava käibe ja ettevõtluse

tarbeks. Tahtluse tuvastamisel lähtutakse võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatust (MKS § 40 lg

4). VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seda, kas kaebaja soovis maksudeklaratsioone esitades

maksukohustust varjata, saabki hinnata muu hulgas edasiste sündmuste ja isiku edasise

tegevuse kaudu (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3-1-74-09, p 9).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus,

millega rahuldada kaebus.

Maksu määramine Rubbex Holding OÜ-le oli põhjendamatu. Halduskohus rikkus

uurimiskohustust, sest heitis kaebajale ette, et sõidukite edasi müümine on tõendamata, kuid

jättis rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ega selgitanud, milliste

3-17-180

6(9)

asjaolude kohta on vaja tõendeid esitada. Kaebaja selgitas juba vastutusmenetluses, et oli kõik

Rubbex Holding OÜ-ga seotud dokumendid uuele omanikule üle andnud. Kaebaja eeldas, et

Audi Q7 müük on ammendavalt tõendatud tema enda ütlustega, sest ta esindas mõlemat

müügitehingu poolt. See müügitehing tehti MTA revidendi survel ning kaebajale jäi

arusaamatuks, millist selgitust maksuhaldur soovib kuulda – kas seda, et sõiduk soetati

ettevõtluses kasutamiseks või edasimüügiks. Kaebaja ostis kõik sõidukid tema juhitava

äriühingu nimel eesmärgiga sõidukid edasi müüa ja seda ka reaalselt tehti. Viiest sõidukist

neli müüdi edasi kasumlikult ning sellisteks tehinguteks olid kontaktid just kaebajal ja temaga

seotud äriühingutel. Seega olid tehingud seotud Rubbex Holding OÜ ettevõtlusega. See, mida

Rubbex Holding OÜ uus omanik tegi sõidukite müügist saadud kasumiga või kuidas ta

kajastas seda äriühingu raamatupidamises, väljub kaebaja mõjusfäärist.

Halduskohus asus vastutusotsust põhjendama asjaoludega, mida selles ei sisaldu. Halduskohus

leidis, et vastutusotsuse aluseks on deklareerimiskohustuse rikkumine ja selle tõttu tekkis

äriühingul maksuvõlg. Selline järeldus on võimatu, sest maksuvõla tekkimisega saab

põhjuslikus seoses olla ainult maksukohustuse täitmata jätmine, eriti arvestades, et äriühingul

oli maksukohustuse täitmiseks piisavalt vara. Vastutusotsuses ei sisaldu põhjendusi

tasumiskohustuse rikkumise kohta ning tasumiskohustust ei ole kaebaja juhatuse liikmena

rikkunud. Isegi kui kaebaja eksis Rubbex Holding OÜ maksudeklaratsioonide esitamisel, ei

olnud see tegevus tahtlik.

8. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Vastustaja jääb varasemalt öeldu juurde ja märgib täiendavalt järgmist.

Tehingute toimumine ei ole tõendatud. Kaebaja jättis tõendid õigel ajal esitamata.

Halduskohus ei ole vastutusotsust täiendavalt põhjendanud, vaid vastanud kaebuse väidetele.

Maksuvõla tekkimisega on põhjuslikus seoses ka deklareerimiskohustuse täitmata jätmine,

sest kui kaebaja oleks maksud õigesti deklareerinud, ei oleks Rubbex Holding OÜ-l

maksuvõlga tekkinud. Deklaratsioonidel kajastati valeandmeid ning tasumiskohustus jäeti

täitmata kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

kaebajale vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud, ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu

põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebaja väitel seisnes Rubbex Holding OÜ ettevõtlus muu hulgas sõidukite soetamises,

remontimises ja edasi müümises. Kaebaja väidab, et Rubbex Holding OÜ soetas ka

vastutusotsuses nimetatud sõidukid oma maksustatava käibe tarbeks ja sõidukite eest tehtud

väljamaksed on seotud äriühingu ettevõtlusega. Oma väidete kinnituseks esitas kaebaja

apellatsioonimenetluses järgmised uued tõendid: 27.12.2017 ja 28.12.2017 e-kirjad, millega

edastati kaebajale vaidlusaluste sõidukitega seotud dokumendid; Rubbex Holding OÜ ja XX

vaheline 20.08.2014 müügileping, mille esemeks on Audi Q7; ZL Company OÜ ja XX

vaheline 20.08.2014 laenuleping Audi Q7 ostu finantseerimiseks; XX ja XR Negotium OÜ

vaheline 02.12.2014 leping Audi Q7 müügi kohta; XR Negotium OÜ 22.12.2014 arve

Westlund Automobil AB-le Audi Q7 müügi kohta; Rubbex Holding OÜ 06.09.2014 arve

TERIFU SIA-le Range Rover Sport müügi kohta; 04.11.2014 leping Rubbex Holding OÜ

vara ja osakute müügi kohta UU-le; 14.01.2015 leping, millega UU müüs Volvo XC60 (VIN

koodiga YV1DZ8256X2248495) XR Negotium OÜ-le; XR Negotium OÜ 18.01.2015 arve 2.

Malmin Autotalo Oy-le Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8256X2248495) müügi kohta;

3-17-180

7(9)

28.02.2015 leping, millega UU müüs Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8756C2288422) XR

Negotium OÜ-le; XR Negotium OÜ 04.03.2015 arve 2. Malmin Autotalo Oy-le Volvo XC60

(VIN koodiga YV1DZ8756C2288422) müügi kohta; 01.03.2015 leping, millega UU müüs

Volvo XC60 (VIN koodiga YV1DZ8256C2238972) XR Negotium OÜ-le; XR Negotium OÜ

15.03.2015

arve

2. Malmin

Autotalo

Oy-le

Volvo

XC60

(VIN

koodiga

YV1DZ8256C2238972) müügi kohta; XR Negotium OÜ pangakonto väljavõte laekumiste

kohta 2. Malmin Autotalo Oy-lt. Ringkonnakohus võttis need tõendid 29.06.2018 määrusega

asja juurde ja lisaks kuulas 03.10.2018 istungil vande all üle XX.

11. Ringkonnakohus

kohustas

29.06.2018

määruses

kaebajat

esitama

lätikeelsete

dokumentide (14.01.2015, 28.02.2015 ja 01.03.2015 lepingud, millega UU müüs kolm

sõidukit Volvo XC60 XR Negotium OÜ-le; apellatsioonkaebuse lisad nr 10, 12 ja 14) tõlked

eesti keelde hiljemalt seitse päeva enne kohtuistungit ja hoiatas, et tõlke esitamata jätmise

korral jäävad tõendid tähelepanuta. Kuna kaebaja ei ole tõendite tõlkeid esitanud ega

põhistanud selle võimatust, jätab ringkonnakohus need kolm tõendit tähelepanuta (HKMS §

81 lg 4).

12. Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud apellatsioonimenetluses kogutud tõendid ei anna

alust vastutusotsuse tühistamiseks.

13. KMS § 29 lg 1 alusel on maksukohustuslasel õigus arvata maksustatavalt käibelt

arvestatud käibemaksust maha teiselt maksukohustuslaselt soetatud ja maksukohustuslase

ettevõtluses kasutatavate kaupade eest tasutud käibemaks. Ettevõtlus KMS tähenduses on

isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust,

olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest (KMS § 3 lg 2). Maksuhaldur leidis, et

vastutusotsuses nimetatud viie sõiduki kasutamine Rubbex Holding OÜ ettevõtluses ei ole

tõendatud, sest kaebaja, kes oli äriühingu juhatuse liige, andis sõidukite soetamise eesmärgi ja

asjaolude kohta vastuolulisi ütlusi ning jättis asjakohased tõendid esitamata (vt vastutusotsuse

p 4.5).

14. Audi Q7 kohta selgitas kaebaja 03.10.2014 esialgu, et Rubbex Holding OÜ-l oli sõidukit

vaja ehitamisega seotud kauba vedamiseks ja sõidukit ei ole veel Eesti liiklusregistris, sest

kaebajal ei ole olnud aega sellega tegeleda (MTA 22.05.2017 vastuse lisa 4; küsimused nr 15

ja 18). Hiljem aga, kui maksuhaldur küsis, miks auto on alates 23.08.2014 Rootsis arvele

võetud ja 01.09.2014 Eesti liiklusregistrist kustutatud, ütles kaebaja, et auto on tema käes ja

mõte oli see Rootsis müüki panna (küsimus nr 25). Kuna seletuse andmise ajal olid mõlemad

registrikanded juba tehtud, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebaja püüdis oma

seletusega maksuhaldurit eksitada. Kaebaja väitis 03.10.2014 seletuses veel, et Audi Q7 oli

pärast soetamist remondis ja seletuste andmise ajal pargitud aadressile XXX, Tallinn. Auto

remontimise kohta (kes ja milliseid töid tegi; kes ja millal tööde eest tasus jne) ei ole kaebaja

seni mingeid tõendeid esitanud. MTA püüdis kaebajaga korduvalt sõiduki vaatlust kokku

leppida, kuid tulutult. Seejärel viis MTA 07.10.2014 aadressil XXX läbi ette teatamata

vaatluse, kuid autot ei olnud kaebaja nimetatud kohas (MTA 22.05.2017 vastuse lisad 8 ja 9).

Eelnevat arvestades pole tõendatud, et Audi Q7 oli üldse Rubbex Holding OÜ valduses.

Apellatsioonimenetluses esitatud tõenditest selgub, et Rubbex Holding OÜ müüs Audi Q7

20.08.2014 XX-le, võttes selleks ZL Company OÜ-lt 20.08.2014 laenulepingu alusel laenu

(apellatsioonkaebuse lisad 4 ja 5). Kuna kõik tehingud tehti XX osalusel, pidi ta neist juba

03.10.2014 maksuhaldurile seletusi andes teadlik olema. XX rääkis aga 03.10.2014 MTA-le

alles plaanist sõiduk müüki panna. See tekitab kahtluse, et apellatsioonimenetluses Audi Q7

edasi müümise kohta esitatud tõendid (apellatsioonkaebuse lisad 4–7) on vormistatud

tagantjärele ega kajasta tegelikke asjaolusid. Ebausaldusväärsed tõendid tuleb jätta kõrvale.

3-17-180

8(9)

15. Sõiduki Range Rover Sport soetas Rubbex Holding OÜ dokumentide kohaselt 2014. a

juulis Saksamaa äriühingult ning sõiduki transportis Eestisse kaebaja tuttav MM. Kaebaja

väitis 03.10.2014 MTA-le, et sõiduk viidi pärast soetamist remonti ja asub XXX. Sarnaselt

Audi Q7 kohta märgitule ei esitanud kaebaja tõendeid remonditööde asjaolude kohta ega

võimaldanud maksuhalduril sõiduki olemasolus veenduda. Kaebaja selgitas 03.10.2014 veel,

et Rubbex Holding OÜ on alustanud sõiduki müügiga, pakkudes seda suusõnaliselt oma

tutvusringkonnas, ja mõned huvilised on autot ka vaatamas käinud (küsimus nr 37).

Apellatsioonimenetluses esitatud tõendite järgi oli aga Range Rover Sport juba 06.09.2014,

s.o enne maksuhaldurile seletuste andmist, müüdud SIA-le TERIFU (vt 06.09.2014 arve, lisa

8). Neid vastuolusid arvestades peab kohus ka Range Rover Sport müügi kohta esitatud uusi

tõendeid (apellatsioonkaebuse lisad 3 ja 8) ebausaldusväärseteks ega võta neid asja

lahendamisel arvesse.

16. Eespool öeldu on asjakohane ka kolme Volvo XC60 soetamisega seonduvalt – kaebaja

väited sõidukite remontimise kohta on tõendamata ja kaebaja ei loonud maksuhaldurile

võimalust sõidukite olemasolus veenduda, st pole tõendatud, et sõidukid üldse olid Rubbex

Holding OÜ valduses. Kaebaja selgitas maksuhaldurile 03.10.2014, et sõidukid on soetatud

edasimüügiks ja ta tegeleb sellega aktiivselt. Kaebaja andis maksuhaldurile seletuse ka

20.10.2014 (MTA 22.05.2017 vastuse lisa 6), milles ütles, et kõik sõidukid on nüüd müüdud.

Apellatsioonkaebuses ütleb kaebaja, et võõrandas kolm sõiduautot Volvo XC60 samaaegselt

Rubbex Holding OÜ 100% osalusega UU-le 04.11.2014 lepinguga (apellatsioonkaebuse lisa

9). Maksuhalduri poolt varasemalt esitatud tõenditest selgub aga, et äriühingu osa notariaalne

müügileping sõlmiti 31.10.2014 (vastutusmenetluse toimiku lisa nr 30). Igal juhul on aga

nimetatud lepingud autode müümise kohta hilisemad kui kaebaja 20.10.2014 seletus, kus ta

väitis, et sõidukid on müüdud. Lisaks on kaebaja 28.07.2015 maksuhaldurile seletanud, et

Rubbex Holding OÜ-le kuuluvad sõidukid on antud äriühingu võõrandamise ajal üle UU

volitatud isikule LL-le sõidukite Läti Vabariiki toimetamiseks (vastutusmenetluse toimiku lisa

29). LL ütles aga 16.12.2015 e-kirjas, et ei tunne UU, tal ei olnud mingit volitust ja ta pole

mingite autodega kunagi tegelenud (vastutusmenetluse toimiku lisa 35). LL selgitas küll

27.09.2016 e-kirjas, et tema varasem e-kiri ei olnud õige ja tegelikult anti tema kätte võtmed,

mille ta andis edasi (nimesid vms e-kirjas ei nimetata; vastutusmenetluse toimiku lisa 47),

kuid täpsemateks selgitusteks ei olnud LL enam maksuhaldurile kättesaadav (vt

vastutusmenetluse toimiku lisad 48–51). Neid vastuolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et

apellatsioonimenetluses esitatud tõendid kolme Volvo XC60 müümise kohta ei tõenda

sõidukite kasutamist Rubbex Holding OÜ ettevõtluses.

17. Kaebaja kinnitas 03.10.2018 kohtuistungil vande all ütlusi andes, et tehingud toimusid

apellatsioonkaebuses kirjeldatud viisil. Eespool toodud tõendite analüüsist nähtub, et

apellatsioonkaebuses esitatud väiteid ja nende kinnituseks esitatud dokumentaalseid tõendeid

ei saa pidada usaldusväärseks. Kaebaja ei ole andnud mõistlikku selgitust, miks tema

seletused ei ole olnud järjekindlad. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka kaebaja vande all

antud ütlused ei kõrvalda vastuolusid tõendites.

18. TuMS § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi tuleb maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud vara

soetamise eest tehtud väljamaksetelt. Ringkonnakohus leiab, et eespool toodud järeldused on

asjakohased ka tulumaksu määramisega seonduvalt.

19. Kokkuvõttes ei lükka apellatsioonkaebuse väited ja apellatsioonimenetluses esitatud uued

tõendid ümber vastutusotsuse järeldust, et Rubbex Holding OÜ-l oli tekkinud maksuvõlg.

20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 16 toodud põhjendustega, et kaebaja

tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kaebaja süü vormiks on tahtlus,

ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Ringkonnakohus lisab, et apellatsioonimenetluses

3-17-180

9(9)

esitatud varasemate tõenditega vastuolus olevad väited ja tõendid pigem süvendavad kahtlust,

et kaebaja esitas Rubbex Holding OÜ maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid,

näidates äriühingu maksukohustust tegelikust väiksemana, ja jättis seetõttu Rubbex Holding

OÜ nimel maksud õigeaegselt tasumata. Sellise tegevuse tulemusena tekkis Rubbex Holding

OÜ-l maksuvõlg. Maksuhaldur väidab õigesti, et halduskohus ei ole asunud vastutusotsust ise

põhjendama, vaid on vastanud kaebuse väidetele, tuginedes vastutusotsuses tuvastatud

ajaoludele.

21. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)