2-18-6570/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 19.oktoobril 2018

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-6570

Kohtuasi

Raudar Metal Works OÜ hagi J Mi vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3436,93 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Raudar Metal Works OÜ (registrikood 12345520,

asukoht Silikaltsiidi tn 7, Tallinn, 11216); lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Kostja: J M (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Raudar Metal Works OÜ hagi J Mi vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista J Milt 3000 (kolm tuhat) eurot Raudar

Metal

Works

OÜ

kasuks,

26.04.2018

seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 196,93 eurot ning alates

27.04.2018 viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud J Mi kanda

2. Välja mõista J Milt menetluskulud 850 (kaheksasada

viiskümmend) eurot Raudar Metal Works OÜ kasuks

3. Välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis

kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. Raudar Metal Works OÜ (edaspidi hageja) palus kohtule J Mi (edaspidi kostja) vastu esitatud

hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja OÜ S pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole kantud 3000 eurot, viivisintressi 196,93 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS

§ 113 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt võeti 02.05.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-6485

menetlusse hageja avaldus OÜ S pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 07.06.2017

kohtumäärusega nimetati antud asjas ajutiseks halduriks Kalev Mägi, kes 27.07.2017 koostas

ajutise pankrotihalduri aruande, millest selgub, et OÜ S on rikkunud PankrS § 85 tulenevat

teabe andme kohustust ja PankrS § 87 tulenevat kohustust. Seetõttu on ajutine pankrotihaldur

aruande koostamisel kasutanud vaid andmeid, mis on kättesaadavad võlausaldaja

pankrotiavalduse lisadest, äriregistrist, muudest avalikest allikatest, krediidiasutustest ja

kolmandateilt isikutelt. Alates asutamisest 13.01.2015 kuni 09.12.2015 oli S OÜ juhatuse

liige kostja. Kostja oli äriühingu asutamisest kuni 09.12.2015 ka ainuosanik. Alates

09.12.2015 on juhatuse liikmeks E V ning ainuosanikuks OÜ x (kustutatud registrist

21.06.2017). E V näol on tegemist avalikkuses tuntud nn. „tankistiga“, kes on muuhulgas

kandnud vanglakaristust erinevate petuskeemide algatajana.

3. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes selgitanud, et analüüsides OÜ S pangakonto

väljavõtet selgub, et perioodil 28.04.2015-16.09.2015 on kostja välja võtnud pangakaardiga

sularaha summas 19 585 eurot, kõik sularahaga tehtud tehingud on tehtud ajal, mil kostja oli

juhatuse liikmeks. Ajutine haldur ei ole aruandes saanud anda kindlat seisukohta

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud

kohustusi.

OÜ

S

raamatupidamisdokumente

ei

ole

pankrotihaldurile

esitatud.

Pankrotimenetluses kogutud info kohaselt on haldur asunud seisukohale, et võlgnik on

maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

Ajutise halduri hinnangul tekkis äriühingu maksejõuetus juba 2015.a. teises pooles. OÜ S

pangakonto väljavõttelt nähtub, et pärast 16.09.2015 ei ole rahalisi vahendeid ühingule

laekunud. Ühingul puudub igasugune vara. 12.04.2018 kohtule antud võlgniku vande

andmisel kinnitas hilisem juhatuse liige E V, et sularaha kassat talle üle ei antud. Hageja on

tasunud deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kokku 3000 eurot, esimese makse 1500

eurot 15.05.2017 ja teise makse 1500 eurot 18.08.2017.

4. Hageja on seisukohal, et tal on PankrS § 30 lg 3 kohaselt õigus nõuda deposiiti tasutud

summa hüvitamist kostjalt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse

õigeaegselt esitamata. OÜ S (pankrotis) pankrotimenetluses kogutud andmete kohaselt oli

OÜ S (pankrotis) püsiv maksejõuetus välja kujunenud juba 2015.a. septembrikuus, kuid

pankrotiavalduse esitas hageja võlausaldajana 2017.a. Eelnevaga seonduvalt on kostja

rikkunud oma juhatuse liikme staatusest tulenevaid kohustusi ning see annab hagejale õiguse

nõuda pankrotimenetluse kuludena deposiitkontole tasutud summade tagastamist kostjalt.

5. Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt viivisintressi tasumist VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras. 26.04.2018 seisuga moodustab viivis põhinõudelt 196,93 (114,08+82,85) eurot

perioodi 15.05.2017-26.04.2018 eest summalt 1500 eurot ning periood 18.08.2017-

26.04.2018 eest summalt 1500. Samuti nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivisintressi

alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 sätestatud määras.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hageja esindaja

esitanud valeväiteid selle kohta, et ei ole esitatud dokumente. Uus omanik on andnud

selgitused neile selle kohta, et dokumendid on varastatud ja teinud selle kohta avalduse

politseisse. S OÜ-l oli korrektselt peetud raamatupidamine, mis sai uuele omanikule üle

antud. Uus omanik tutvus põhjalikult raamatupidamisega ning oli teadlik firma seisust. Uue

omaniku ülesandeks jäi vormistada aasta lõpus majandusaasta aruanne. Kõik paberid olid

selleks olemas. Endine osaühingu liige ei saa vastutada selle eest, kui uue omaniku käes on

paberid läinud kaduma. Väide, et firmal olid maksejõuetus välja kujunenud 2015.a teises

pooles, on oletuslik. See on tehtud ainult pangakonto väljavõtte pealt. Kostja kinnitab, et OÜ

S ei olnud maksejõuetu. Sularaha eest tasuti arved, kütus, metall, betoon, lauamaterjal,

rendid, pulbervärvimised, tsinkimised ning kõik muud vajalikud materjalid ja teenused.

Sularahas majandamine tundus lihtsam, kuna paljudes kohtades puudub kaardimakse

võimalus. Kõik arved olid olemas ja said üle antud.

7. Hageja väited E V isiku osas ei ole käesoleva asjaga kuidagi seotud, on laimava sisuga ja

võimaliku eesmärgiga kohut eksitada. Kostjal ei ole praeguse juhatuse liikmega mitte mingit

seost. OÜ S on müüdud ning kostjal puudub ligipääs dokumentidele. Notari dokumentides on

kirjas, et ostja on saanud kätte raamatupidamise ning on sellega tutvunud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja oli alates S OÜ asutamisest 13.01.2015 kuni 09.12.2015

osaühingu juhatuse liige ja ainuosanik; et alates 09.12.2015 oli juhatuse liikmeks E V ning

ainuosanikuks OÜ x (kustutatud registrist 21.06.2017); et 02.05.2017 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-17-6485 võeti hageja avaldus S OÜ pankroti väljakuulutamiseks menetlusse

ning Harju Maakohtu 07.06.2017 kohtumäärusega nimetati antud asjas ajutiseks

pankrotihalduriks Kalev Mägi.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejale S OÜ

pankrotimenetluses deposiidina tasutud summa ja viivised.

10. PankrS § 30 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa

hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt

esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole

pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.

11. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui

päeva

möödumisel

maksejõuetuse

ilmnemisest,

esitama

kohtule

osaühingu

pankrotiavalduse.

12. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse

täitmist kui võlgnik seda rikub.

13. 27.07.2017 ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi koostatud OÜ S (pankrotis) aruandega (lk 4-

7) on tõendatud, et OÜ S on rikkunud PankrS § 85 tulenevat teabe andmise kohustust ja

PankrS § 87 tulenevat kohustust ning, et ajutine pankrotihaldur on aruande koostamisel

kasutanud vaid andmeid, mis on kättesaadavad võlausaldaja pankrotiavalduse lisadest,

äriregistrist, muudest avalikest allikatest, krediidiasutustest ja kolmandatelt isikutelt. Samuti

on tõendatud ajutise pankrotihalduri aruandega, et perioodil 28.04.2015-16.09.2015 on kostja

välja võtnud pangakaardiga sularaha 19 585 eurot ning, et kõik sularahaga tehtud tehingud

on tehtud ajal, mil kostja oli juhatuse liikmeks. Ajutine haldur ei ole aruandes saanud anda

kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud

PankrS § 85 sätestatud kohustusi ning OÜ S raamatupidamisdokumente ei ole

pankrotihaldurile esitatud. Ühingul puudub igasugune vara. Pankrotimenetluses kogutud info

kohaselt on haldur asunud seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul tekkis

äriühingu maksejõuetus juba 2015.a. teises pooles.

14. OÜ S pangakonto väljavõttega (lk 8-9) on tõendatud hagiavalduse asjaolu, et pärast

16.09.2015 ei ole rahalisi vahendeid ühingule laekunud. 12.04.2018 kohtule antud võlgniku

vandega (lk 10) on tõendatud hilisema juhatuse liikme E V kinnitus, et sularaha kassat talle

üle ei antud. Hageja esitatud arvetega (lk 32 ja 32 pöördel) on tõendatud, et tema põhinõue S

OÜ vastu tekkis arvetest nr 1364 summas 625,49 eurot maksetähtajaga 14.07.2015 ja nr 1503

summas

177,41

eurot

maksetähtajaga

20.08.2015.

Pärnu

Maakohtu

11.03.2016

maksekäsumäärusega (lk 33 ja 33 pöördel) on tõendatud, et asjas nr 2-15-127483 on samal

alusel põhinev nõue OÜ-lt S välja mõistetud. OÜ S ei ole 2015.a. juulis ja augustis tekkinud

nõudeid mistahes viisil täitnud. Järelikult puudusid S OÜ-l selleks vastavad vahendid, mis

nähtus ka S OÜ pangakontodelt. Maksekorraldustega (lk 11, 12) on tõendatud, et hageja

tasus deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kokku 3000 eurot, esimese makse 1500

eurot 15.05.2017 ja teise makse 1500 eurot 18.08.2017.

15. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et OÜ S (pankrotis) oli püsivalt maksejõuetu

juba 2015.a. septembrikuust ning kostja, kes oli sellel ajal võlgniku juhatuse liige, rikkus ÄS

§ 180 lg-s 51 viidatud kohustust esitada pankrotiavaldus. Kostja poolt kohtule esitatud

tõendamata vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Järelikult on kostja

rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda pankrotimenetluse

kuludena deposiitkontole tasutud summa - 3000 euro, väljamõistmist kostjalt.

16. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

17. Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja arvutuste kohaselt moodustab viivis 26.04.2018

seisuga põhinõudelt 196,93 eurot perioodi 15.05.2017 - 26.04.2018 eest summalt 1500 eurot

ning perioodi 18.08.2017 - 26.04.2018 eest summalt 1500 eurot (lk 13,14). Kohus on

seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summas 196,93 eurot ning TsMS § 367 alusel

edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

sätestatud määras. Järelikult tuleb hagi täies ulatuses rahuldada.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

20. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta käesoleva kohtumenetlusega seonduvalt

sõlminud õigusabilepingu Advokaadibürooga x OÜ. Lepingu alusel tasub hageja käesolevas

menetluses esindaja poolt teostatud toimingute eest 125 eurot tunnis, millele lisandub

käibemaks. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu arvestab hageja õigusabikulu ilma

käibemaksuta. Kokku on hageja käesoleva menetlusega seonduvalt kandnud õigusabikulu

alljärgnevas mahus: 26.04.2018 – hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 2,8 h;

31.07.2018 – kostja hagivastuse analüüs, selgitused kliendile – 0,3 h; 21.09.2018 – lõplike

seisukohtade koostamine ja täiendavate tõendite esitamine vastavalt kohtu 06.09.2018.a.

määrusele – 1,3 h. Kokku on hageja seonduvalt temale osutatud õigusabiteenustega

käesolevas menetluses kandnud kulusid 4,4 tunni osutatud õigusabi eest summas 550,00

eurot. Lisaks õigusabikulule on hageja kandnud kulusid riigilõivu tasumisel 300 eurot.

Kokku on hageja poolt menetlusega seonduvalt kantud kulu 850 eurot. Hageja palub enda

menetluskulud 850 eurot jätta kostja kanda. Hüvitatavatelt menetluskuludelt palub kostja

arvestada viivisintressi kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s

1 näidatud määras.

21. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad

hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Hüvitatavatelt menetluskuludelt arvestada

TsMS § 177 lg 4 alusel viivist kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/