4-17-5471/19 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4175471

Otsuse kuupäev

19. oktoober 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Roosma, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea

Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi Kenneth Pohla karistamises liiklusseaduse § 227

lg 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. märtsi 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kenneth Pohla (Pohl) kaitsja vandeadvokaadi abi Silver

Reinsaar, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Kohtuväline menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

19. september 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. märtsi 2018. a otsus.

2. Saata Kenneth Pohla väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises

kohtukoosseisus.

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Mõista Eesti Vabariigilt Kenneth Pohla kasuks välja 1425 (üks tuhat nelisada

kakskümmend viis) eurot, sh käibemaks, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud

tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 19. septembri 2017. a otsusega karistati Kenneth Pohla

liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 alusel 200 trahviühiku (800 eurot) suuruse rahatrahviga ja LS § 227

lg 5 p 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta

juhtis 29. augustil 2017 kella 18.45 paiku A. H. Tammsaare teel suunaga Järvevana tee poole

mootorsõidukit kiirusega 127 km/h ± 7 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega

ületas K. Pohl lubatud sõidukiirust vähemalt 70 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15

lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lgs 4 ettenähtud väärteo.

4-17-5471

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuses leiti, et

mõõtmisel on rikutud mõõtemetoodikat, kuna kiirusmõõturi lugemit 127 km/h ei ole salvestatud

kiirusmõõturi mälus, kuigi see oli tehniliselt võimalik. Nii ei ole mõõtetulemust fikseeritud ja selle

jälgitavus ei ole tõendatud. Isegi kui mõõtetulemus oleks usaldusväärne, ei ole määratud karistus

proportsionaalne ega vasta süü suurusele.

3. Harju Maakohtu 14. märtsi 2018. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus

rahuldamata. Kohtu seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised.

4. Kiirusmõõturina kasutati politseiautosse statsionaarselt paigaldatud mõõturit Stalker DSR 2X, mille

töö on fikseeritud pardakaamera salvestisega. Kuigi patrullpolitseinik on mõõteseadmel lukustanud

sõidukiiruse 121 km/h peal, nähtub videosalvestiselt üheselt, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki

kiirus oli ka korduvalt 127 km/h. Mõõtetulemuse jälgitavus peab olema mõõteseaduse (MõõteS) § 5

lg 1 mõttes tõendatud. Mõõtetulemuse jälgitavus tuleb sama sätte kohaselt tõendatuks lugeda muu

hulgas juhul, kui mõõtmised on teinud asjakohast mõõtemetoodikat järgiv pädev mõõtja, kes

kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud. Kui

mõõtmisvahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel loodud metroloogilise kontrolli nimistusse, piisab

mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks sellest, kui on tuvastatud, et mõõtevahend oli

nõuetekohaselt taadeldud. Antud juhul kasutati metroloogilise kontrolli nimistusse kantud seadet,

mis oli nõuetekohaselt taadeldud. Mõõtja isik ei ole praeguses asjas tähtis, kuna mõõtmine toimus

automaatselt statsionaarse kiirusmõõturiga. Kuivõrd mõõtetulemuse tuvastamisel on arvestatud

laiendmääramatust, on järgitud ka mõõtemetoodikat. Seega on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust

(50 km/h) vähemalt 70 km/h, rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on

väärteoga LS § 227 lg 4 mõttes.

5. Menetlusaluse isiku süü on suur, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust enam kui kaks korda. Juhtides

sõidukit asulasisesel teel 50 km/h piirangu alas kiirusega vähemalt 120 km/h, pani menetlusalune

isik ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samale teelõigule sattuvate liiklejate elu ja tervise ning

kõrvaliste isikute vara, mis näitab juhi ükskõiksust ja hoolimatust liiklusnõuete täitmisesse ja tema

enda käitumisest tulenevasse ohtu. Eripreventiivsete kaalutluste kohta märgib kohus, et

menetlusalune isik on ka varem toime pannud liiklusnõuete rikkumisi: tal oli teo toimepanemise ajal

kehtiv väärteokaristus LS § 205, LS § 203 ja liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 81 ettenähtud

väärtegude toimepanemise eest. Kohus nõustub aga kohtuvälise menetlejaga, et karistust kergendab

menetlusaluse isiku kahetsus. Eelnevast tulenevalt peab kohus kohaldatud põhikaristust süüle

vastavaks ja proportsionaalseks.

6. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 31112213, p 9). Lisakaristuse

kohaldamine aktualiseerub seega juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Arvestades menetlusaluse

isiku poolt toimepandud teo iseloomu, ei sunni pelgalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat

liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma. Järelikult tuleb menetlusaluse isiku

suhtes kohaldada lisakaristust, mille tulemusena kõrvaldatakse ohtlik liikleja ajutiselt liiklusest.

Kuna juhtimisõiguse äravõtmist on kohaldatud selle miinimummääras, ei aktualiseeru selle

2(8)

4-17-5471

vähendamise küsimus. Lisakaristuse tühistamist ei saa tingida ka kaebuse esitaja selgitused

juhtimisõiguse vajalikkusest seoses tema majandustegevusega.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

7. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni K. Pohla kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar.

Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist seoses teos väärteo

tunnuste puudumisega või alternatiivselt väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

Samuti palub kaitsja jätta riigi kanda menetlusaluse isiku menetluskulud. Kassatsioonis esitatud

seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

8. LS § 199 lg 6 kohaselt tuleb mõõtevahendi kasutamisel järgida mõõtemetoodikat ja tootja

kehtestatud seadme kasutamise juhendi nõudeid. Maakohus on mõõtmise nõuetekohasuse

tuvastamisel hinnanud tõendeid ühekülgselt ja jätnud tähelepanuta kaitsja väited, mis puudutavad

mõõtemetoodika rikkumist.

9. LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 78 § 9 lg 2 p 3

kohaselt ei või radarmõõturi kasutamisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle

helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. Maakohtus peamise tõendina kasutatud videosalvestisel ei

ole Doppleri helisignaali kuulda, mistõttu ei ole võimalik kontrollida mõõtetulemuse õigsust. Lisaks

on vastuoluline kiirusmõõturi kasutamise protokollis tehtud märge, mille kohaselt oli Doppleri

signaal ühtlaselt langev. On üldtuntud asjaolu, et Doppleri signaal on langev objekti eemaldumisel.

Videosalvestiselt nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk liikus politseisõidukile vastu, s.o lähenes.

Seega kui oleks mõõdetud menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust, oleks pidanud kostuma tõusev

helisignaal.

10. Mõõteseadme kasutamise juhendi kohaselt on võimalik mõõtetulemus lukustada, kiiruse

lukustamisest annab teada ikoon „LOCK“. Kui kiirust pole lukustatud, ei ole fikseeritud ühtegi

kiirust. Videosalvestiselt nähtub, et menetlusalusele isikule etteheidetavat kiirust (127 km/h) pole

fikseeritud, kuna seadme tablool ikoon „LOCK“ ei põle. Lisaks rikutakse mõõtetulemuse

lukustamata jätmisel määruse § 9 lgs 4 sätestatut, mille kohaselt salvestatakse kiirusmõõturi lugem

seadme mälus, kui see on tehniliselt võimalik. Tunnistaja R. R-i ütlustest ilmneb, et kasutatud

mõõteseade võimaldab kiirusmõõturi näidu salvestamist. Ka seadme kasutamise juhendist tuleneb,

et fikseeritud kiirus jääb seadme ekraanile. Kohtu seisukoht, et seda tüüpi mõõturitel puudub

mõõtetulemuse salvestamise võimalus, on ekslik. Tegemist on mõõtemetoodika rikkumisega. Lisaks

ei ole kohus tähelepanu pööranud asjaolule, et videosalvestisest nähtuvalt fikseeriti kiirus alles

121 km/h peal, kuid sel hetkel asus sõiduk juba 70 km/h kiiruspiirangu mõjualas.

11. Menetlusalusele isikule mõistetud karistus on põhjendamatu. Maakohus on karistuse mõistmisel

tuginenud isiku varasemale karistusele, mis oli kohtuotsuse tegemise hetkeks karistusregistrist

kustunud. Lisaks on kohus nimetatud kustunud karistust arvestanud korduvalt, nii põhi- kui ka

lisakaristuse mõistmisel, rikkudes seeläbi karistuse mõistmise üldisi reegleid. Puudub alus väitmaks,

et kiiruse ületamine on kujunenud menetlusalusele isikule harjumussüüteoks, st lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmine pole vajalik. Vastupidi, juhtimisõiguse äravõtmise negatiivne mõju

menetlusalusele isikule oleks erakordselt suur.

3(8)

4-17-5471

Kassatsioonivastus

12. Kohtuväline menetleja palub kassatsioonivastuses jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni

rahuldamata. Kassatsioonivastuse põhiväited on kokkuvõttes järgmised.

13. Asjaolu, et videosalvestiselt ei kostu Doppleri helisignaali, ei sea kahtluse alla mõõtetulemuse

usaldusväärsust. Doppleri helisignaali kõrgus vastab objekti kiirusele. Objektidest, mis võivad

häirida seadme tööd, annab seade märku, katkestades Doppleri helisignaali ja kuvades tabloole

veateate. Maakohus veendus videosalvestist vaadates, et kiirusmõõteseadmel kuvatud näit oli kogu

mõõtekestuse vältel ühtlane ja seade ei nullinud mõõtetulemust kordagi, st Doppleri helisignaal oli

ühtlane. Seadme helisignaali tugevust on võimalik reguleerida valjemaks ja vaiksemaks. Kassaatori

etteheide Doppleri helisignaali mittetekkimise kohta ei ole arusaadav.

14. Mõõteseadme Stalker DSR 2X komplektis puuduvad valmistajatehase poolt ettenähtud

salvestusseadmed. Samuti ei näe mõõtemetoodika ette kiiruse näidu lukustamise kohustust. Kui

kiiruse näitu ei lukustata, on liiklusrikkumise usaldusväärseks tuvastamiseks vaja koguda muid

tõendeid. Kohtuväline menetleja nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas on selline usaldusväärne

muu tõend videosalvestis.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium toob esmalt välja mõõtetegevusele esitatavate nõuete allikad (I). Seejärel hindab

kolleegium kassatsioonis esitatud Doppleri helisignaali nõuetekohasust puudutavaid etteheiteid (II)

ja mõõdetud kiiruse fikseerimata jätmist (III). Siis peatub kolleegium küsimusel, kas maakohus võib

väärteoasja lahendamisel karistuse mõistmisel toetuda otsuse tegemise hetkeks karistusregistrist

kustunud karistustele (IV). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemused (V).

I

16. Riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas või

piiratakse eriõigust, peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud (MõõteS § 5 lg 2 p 2).

Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab

mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, järgides

asjakohast mõõtemetoodikat (MõõteS § 5 lg 1 ls 1). Kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3

alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab

mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest

(MõõteS § 5 lg 1 ls 2). Asjas ei ole vaidlust, et kiirust mõõdeti metroloogilise kontrolli nimistusse

kantud ja taadeldud radarmõõturiga. Seega MõõteS § 5 lg 1 ls 2 kohaselt on mõõtetulemuse

jälgitavus tõendatud.

17. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest mõõteseaduse mõttes ei tulene aga automaatselt

mõõtetulemuse usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. mai 2015. a otsus asjas

nr 3113915, p 6.2). Mõõtetulemuse usaldusväärseks lugemiseks näeb liiklusseadus

kiirusemõõtmisele ette mitmed lisanõuded. LS § 199 lg 6 kohaselt tuleb mõõtevahendi kasutamisel

järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Mõõtetegevusele sätestab täiendavad

nõuded ka LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määrus nr 78

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele“ (edaspidi määrus).

4(8)

4-17-5471

II

18. Kassaatori hinnangul ei ole tuvastatud nõuetekohase Doppleri helisignaali teket. Määruse § 9 lg 2

p 3 kohaselt ei või radarmõõturi kasutamisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle

helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. Selle nõude puhul on tegemist radarmõõturiga sõidukiiruse

mõõtetulemuse usaldusväärsusele esitatava nõudega. Kassaator osutab õigustatult, et maakohus on

jätnud oma otsuses Doppleri helisignaali kohta tõstatatud küsimused käsitlemata. Kohtuvälise

menetleja kassatsioonivastuses esitatud seisukoht, et maakohus siiski veendus Doppleri helisignaali

nõuetekohasuses, jääb kolleegiumi hinnangul paljasõnaliseks, kuna see ei nähtu maakohtu otsusest.

Jättes helisignaali nõuetekohasuse, s.o ühe mõõtetulemuse usaldusväärsuse seisukohast olulise

eelduse täidetuse kohta tõstatatud küsimused lahendamata, ei ole maakohus välja selgitanud

liiklusnõuete rikkuja tuvastamise seisukohast olulist asjaolu. See on käsitatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 tähenduses, mis toob VTMS § 175

lg 2 kohaselt kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Asja uuel arutamisel peab maakohus muu hulgas

tuvastama, kas asjas kogutud tõendid võimaldavad tuvastada Doppleri helisignaali vastavuse

määruse § 9 lg 2 ps 3 esitatud nõuetele.

19. Hinnates, kas mõõtetegevus vastas § 9 lg 2 ps 3 sätestatud nõudele, st kas tekkis nõuetekohane

Doppleri helisignaal, tuleb silmas pidada järgmist. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg 1

kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või

üldtuntuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme

asjaolud on olemas või puuduvad (KrMS § 60 lg 2), ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud

jõudu (KrMS § 61 lg 1). VTMS § 2 kohaselt laieneb eelnev ka väärteomenetlusele. Ka Doppleri

helisignaali nõuetekohasuse tuvastamiseks ei ole tingimata vaja toetuda ühele kindlale tõendile, nt

mõõteseadme töö heli- ja videosalvestisele. Signaali nõuetekohasuses on võimalik veenduda ka

juhul, kui mõõteseadme tööd ei heli- ega videosalvestata või kui salvestiselt teatud põhjusel signaal

ei kostu (nt põhjusel, et vaikseks reguleeritud helisignaali ei ole salvestiselt taustamüra või

politseiametnike vestluse tõttu kuulda). Veendumus Doppleri helisignaali nõuetekohasuses võib

tekkida ka toetudes muudele tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele, mh nt väärteoprotokolli

tehtud märkele signaali kohta ja tunnistaja ütlustele. Kui radarmõõturi tööd heli- ja

videosalvestatakse, lihtsustaks salvestiselt vastava helisignaali kostumine küll Doppleri helisignaali

nõuetekohasuse tõendamist, kuid eelneva valguses ei muuda salvestiselt signaali mittekostumine

mõõtetulemust iseenesest ebausaldusväärseks ja signaali nõuetekohasus on võimalik tuvastada ka

muudele tõenditele toetudes.

III

20. Kassatsioonis esitatud seisukoha järgi ei saa isikut vastutusele võtta kiirusmõõturi fikseerimata

näidu alusel. Kassaatori hinnangul tuleneb kiirusmõõturi näidu fikseerimise kohustus selle

kasutusjuhendist, kuna juhendi kohaselt on seadme juhtpuldil nupp kiiruse fikseerimiseks, mille

vajutamisel säilitatakse objekti hetkekiiruse tablool kuvatav hetkenäit selle kõrval asuval teisel

tablool (tlkd 41, 41p). Iseenesest on õige, et mõõtevahendi kasutamisel tuleb järgida ka seadme

tootja kasutusjuhendi nõudeid (LS § 199 lg 6) ja kasutusjuhendis mõõtmistegevusele seatava nõude

täitmata jätmine võib kaasa tuua mõõtetulemuse ebausaldusväärsuse. Samas ainuüksi hetkenäidu

fikseerimise võimaluse olemasolu ei muuda selle kasutamist automaatselt mõõtmistegevuse

nõutavaks osaks, mille rikkumine tooks kaasa mõõtetulemuse ebausaldusväärsuse. Sealjuures jätab

kassaator tähelepanuta, et seadme kasutamise juhend käsitab näidu fikseerimist teisel tablool pigem

mõõtjale pakutava võimalusena, mitte mõõtmistegevuselt nõutava toiminguna (nt tlkd 47p, 50p, 51).

Sellest tulenevalt on kolleegium seisukohal, et vähemalt kassaatori esitatud seisukoht ei anna alust

5(8)

4-17-5471

asumaks seisukohale, et seadme kasutamise juhendist tuleneks nõue kiiruse mõõtmisel kiirus ka

fikseerida.

21. Ühtlasi leiab kassaator, et kiiruse fikseerimise nõue tuleneb määruse § 9 lgst 4, mille kohaselt

säilitatakse mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem kiirusmõõturi mälus, kui see

on tehniliselt võimalik. Maakohus ja kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et asjas kiiruse

mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõturi mudeliga ei ole tehniliselt võimalik näitu salvestada. Samas

puudub asjas vaidlus, et kasutatud seade võimaldab tablool kuvatava mõõdetud sõidukiiruse

hetkenäidu fikseerimist seadme teisele tabloole, millel näit säilib järgmise näidu fikseerimiseni.

22. Kolleegium leiab, et ka seadme sellist tehnilist võimekust, mis võimaldab kiirusmõõturi ekraanile

ilmuva lugemi fikseerimise tulemusena selle arvväärtuse talletamist seadme teisel tablool kuni

mõõtja poolt uue näidu fikseerimiseni, tuleb lugeda määruse § 9 lg 4 mõttes piisavaks. Nimelt on

määruse § 9 lg 4 eesmärk võimaldada hilisemas menetluses mõõtetulemuse tõendamist ja selle

tutvustamist menetlusalusele isikule. Mõõtetulemuse tutvustamine juhile on vajalik, võimaldamaks

menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta. Lisaks vähendab mõõtetulemuse näitamine

vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest

mõõdetud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3112905, pd 6.1 ja

6.2; 2. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3117308, p 12). Kuna eeltoodud eesmärke aitab täita ka

seadmega mõõdetava kiiruse hetkenäidu fikseerimine teisel tablool, on ka selline lugemi arvväärtuse

talletamise tehniline võimekus määruse § 9 lg 4 mõttes piisav.

23. Määruse § 9 lgs 4 toodud nõude rikkumine ei muuda aga mõõtetulemust ennast ebausaldusväärseks.

Nimelt määruse § 9 lg 5 esimese lause kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem,

millest lahutatakse laiendmääramatus. Järelikult toetub lõplik mõõtetulemus, s.o kiirus, millega

sõitmise eest on võimalik isikule teha karistusõiguslik etteheide, kiirusmõõturi tavalisele lugemile ja

lõplik mõõtetulemus ei ole seotud fikseeritud näiduga ka nende seadmete puhul, mis iseenesest

võimaldavad näitu fikseerida. Seega ei anna kiiruse fikseerimata jätmine ka määruse § 9 lgte 4 ja 5

valguses alust lugeda kiirusmõõturi ekraanile ilmuvat lugemit ebausaldusväärseks. Määruse § 9

lgs 4 toodud nõude järgimata jätmisel ei pruugi aga isikule mõõtetegevuse käigus kiirusmõõturi

ekraanile ilmunud lugemile toetuva etteheite tegemisel olla sellise näidu ekraanile ilmumise fakt

usaldusväärselt tõendatav. Lisaks ei pruugi sellises olukorras olla mõõtetulemus isikule tutvustatav,

mistõttu võib kahtluse alla sattuda kaitseõiguse efektiivse teostamise võimalikkus. Antud asjas ei ole

aga eeltoodud hüpoteetilised menetluslikud probleemid kolleegiumi hinnangul realiseerunud.

Nimelt on kiirusmõõturi tööd heli- ja videosalvestatud ning salvestiselt nähtub selgelt kiirusmõõturi

ekraanile ilmunud (fikseerimata) lugem, millest laiendmääramatuse lahutamise teel saab välja

arvutada lõpliku mõõtetulemuse määruse § 9 lg 5 mõttes. Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul antud

asjas rääkida ka kaitseõiguse rikkumisest, kuna asja materjalide kohaselt tutvustati videosalvestist

menetlusalusele isikule ja viimane sai seeläbi veenduda, et talle etteheidetav sõidukiirus on

mõõdetud.

24. Eelnevat kokku võttes leiab kolleegium, et määruse § 9 lg 4 kohaselt tulnuks küll kiirusmõõturi

ekraanile ilmunud lugem fikseerida, kuid selle fikseerimata jätmine ei muuda mõõtetulemust

ebausaldusväärseks. Heites isikule ette kiiruse ületamist olukorras, kus mõõtmisel on rikutud

määruse § 9 lgst 4 tulenevat seadmes näidu säilitamise nõuet, tuleb tagada mõõdetud sõidukiiruse

tõendatavus ja isiku efektiivse kaitseõiguse teostamise võimalikkus muul viisil, nt kiirusmõõturi töö

videosalvestamise ja isikule videosalvestise tutvustamise teel.

6(8)

4-17-5471

IV

25. Menetlusalusele isikule mõistetud karistust puudutavas osas väärib tähelepanu kassatsioonis esitatud

etteheide, mille kohaselt toetus maakohus menetlusalusele isikule karistuse mõistmisel kohtuotsuse

tegemise hetkeks kustunud väärteokaristusele. Kõnealune väärteokaristus oli kehtiv nii teo

toimepanemise kui ka kohtuvälise menetleja karistusotsuse tegemise hetkel.

26. Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku

karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel

kuni andmete kustutamiseni. Erandid eeltoodud üldreeglist on sätestatud KarRS § 5 lgs 2. Viidatud

loetelus ei ole sätestatud erandit, mis lubaks isikule karistuse mõistmisel tema varasema karistatuse

tuvastada kustunud karistusandmetele toetudes. Samuti kaugeneks mõistetava karistuse

eripreventiivses tähenduses individualiseerimisel registrist kustutatud karistusandmetele toetumine

karistusseadustiku § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest ja karistuse preventiivsetest

eesmärkidest, kuna kustunud karistuste arvestamine jätaks tähelepanuta isiku vahepealse

õiguskuuleka käitumise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 2017. a otsus asjas

nr 311917, p 9; 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3117016, p 10). Nii on Riigikohus varasemas

praktikas korduvalt selgitanud, et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel

eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist

kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (väärteoasjades nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 311617, p 13 ja otsus asjas nr 311917, p 9; kriminaalasjades nt

19. juuni 2003. a otsus asjas nr 3117903, p 14 ja otsus asjas nr 3117016, p 9).

27. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse peale asja arutama asuv maakohus

lahendab asja VTMS § 123 lg 2 kohaselt täies ulatuses (ab ovo, de novo), saab maakohus isikule

karistust mõistes eripreventiivsete kaalutluste all isiku varasema karistatuse tuvastada vaid

maakohtu otsuse tegemise hetkel kehtivatele karistustele toetudes. Eeltoodu kehtib ka juhul, kui

maakohtu otsus mõistetud karistuse osas kaebemenetluses tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule

uueks arutamiseks: ka sel juhul saab asja arutama asuv maakohus karistuse mõistmisel

eripreventiivsete kaalutluste raames isiku varasema karistatuse tuvastada vaid uue otsuse tegemise

hetkel kehtivate karistuste alusel (nii ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. septembri 2007. a

otsus asjas nr 3113307, p 12; otsus asjas nr 311617, p 12). Maakohtu poolt isikule karistuse

mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste raames otsuse tegemise hetkeks arhiveeritud karistustele

toetumine on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena VTMS § 175 p 1 ja § 149 p 2

mõttes.

V

28. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 pst 7, § 175 pdest 1 ja 2 ning § 149 pst 2 ja § 150

lgst 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 14. märtsi 2018. a otsuse K. Pohla

karistamises liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju

Maakohtule teises kohtukoosseisus.

29. Kassatsioonimenetluses on K. Pohla kaitsja vandeadvokaadi abi S. Reinsaar esitanud taotluse

menetluskulude hüvitamiseks 9 tunni ja 30 minuti eest summas 1425 eurot (sh käibemaks 237 eurot

50 senti). VTMS § 38 lgst 1 tuleneb, et kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks kohustatud isiku

kindlaksmääramisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest.

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud

kassatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu

7(8)

4-17-5471

125 eurot (ilma käibemaksuta) mõistliku suurusega. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see

menetluskulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)