3-17-591/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.10.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-591

Haldusasi

XX

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

14.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03917 tühistamiseks

Täpiku tn 8 kinnistut puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Deniss Kimmo

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva

Vanamb

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.12.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 15.12.2017 otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva

otsuse põhjendustega.

3. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.11.2018.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-17-591

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K-Projekt AS esitas 22.09.2016 taotluse Lepiku peakraavi rekonstrueerimise III etapi

ehitusloa saamiseks.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 14.02.2017 ehitusloa nr

1712271/03917 Lepiku tee peakraavi rajamiseks.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 14.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03917

tühistamiseks.

1)

Lepiku tee peakraav läbib kaebajale kuuluvat kinnistut aadressil Täpiku tn 8, Tallinn.

Kaebajaga ei ole tema kinnistul planeeritavate peakraavi rekonstrueerimistööde tingimusi

kooskõlastatud ega neid talle isegi tutvustatud. Rekonstrueerimisele kuuluv kraav jookseb

Täpiku tn 8 kinnistul asuva ehitise vahetuses läheduses ning kraavi rekonstrueerimistööd

ohustavad suure tõenäosusega ehitise püsivust. Sellele vaatamata ei ole teostatud kraavi

rekonstrueerimisega seotud ehitise kahjustamise riski hindamist. Kraavi rekonstrueerimisega

seotud ehitusprojekti tutvustamine kaebajale ja selle kooskõlastamine kaebajaga Täpiku tn 8

kinnistul planeeritavate tööde osas, riskide hindamine ning ehituse kindlustamine on Täpiku tn

8 kinnistul asuva peakraavi rekonstrueerimistööde tegemiseks nõusoleku andmise eelduseks.

Kaebaja esitas need märkused vastustajale juba 07.05.2014, kuid vastustaja pole neid arvesse

võtnud.

2)

Ehitusprojekti järgi rajatakse Täpiku tn 8 kinnistul olemasoleva truubi asemel suurema

läbimõõduga truup. Ehitusprojekti tellija sõnul teostatakse töid kinnisel meetodil, mille

tehnoloogia kirjeldus ehitusprojektis puudub. Ehitusprojekti tellija ei selgitanud vaatamata

kaebaja korduvatele palvetele selle tehnoloogia spetsiifikat. Ehitusprojekti tellija ei vastanud

järgmistele küsimustele, millele ehitusprojektist vastust ei leia: kui sügavale uus truup

rajatakse? Kas truubi läbimõõdu suurendamise riskianalüüs on tehtud? Kas ehitusprojekti tellija

võib kinnitada, et truubi läbimõõdu suurendamine ei ohusta hoonete konstruktsioonide

püsivust? Kõnealune info on oluline, et selgitada välja, kas kraavi rekonstrueerimine ohustab

kaebaja kinnistul asuvaid hooneid või mitte. Olemasolev truup paikneb Täpiku tn 8 kinnistul

asuvate hoonete vahetuses läheduses, mistõttu võib olemasoleva truubi asendamine suurema

läbimõõduga truubiga ohustada nimetatud hoonete püsivust.

3)

Lisaks eeldavad rekonstrueerimistööd ehitusprojekti järgi kaebaja kinnistul kasvava ning

kaebaja jaoks erilist emotsionaalset väärtust omava kõrghaljastuse, muu hulgas viljapuude

kõrvaldamist. Kaebaja ei kavatse anda nõusolekut Täpiku tn 8 kinnistul kasvava kõrghaljastuse

likvideerimiseks.

4. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebajat teavitati ehitusprojekti koostamisest. Projekteerija K-Projekt AS saatis kaebajale

2015. aasta juulis tähitud kirja, millele kaebaja postiasutusse järele ei läinud ja mis tagastati

seetõttu hoiutähtaja möödumisel. Kui ehitusprojekti menetlusse kaasab juba projekteerija, siis

menetlusökonoomia põhimõtte järgi Tallinna Linnaplaneerimise Amet seda toimingu ei korda.

Kaebaja 07.05.2014 kirjast nähtub, et kaebaja oli teadlik Lepiku peakraavi rekonstrueerimise

kavast. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-le 8 tuginedes väljastas vastustaja teate ehitusloa

andmisest vaid neile, kes olid ehitusprojekti menetluse käigus esitanud arvamusi ja märkusi.

2) Kaebaja väited tema kinnistul asuva kõrghaljastuse ja talle kuuluva ehitise püsivuse

kahjustamise kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Vaidlustatud ehitusloale on kantud

märkus: „Ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi.

Ehitusluba ei anna õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata.“

3-17-591

3(7)

Seega saab kaebajale kuuluval kinnistul ehitama asuda alles pärast temalt loa saamist.

Kõrghaljastust kaebaja kinnistul ei likvideerita. K-Projekt AS-i koostatud tööprojekti kohaselt

paigaldatakse truup Täpiku tn 8 kinnistule kinnisel meetodil. Ka tööde tellija Esmar Vesi OÜ

on kaebajale kinnitanud, et truubi paigaldamisega kinnisel meetodil ei kaasne maapealseid

ehitustöid ega puude mahavõtmist. Kaebaja ei ole viidanud õigusaktist tulenevatele nõuetele,

millele ehitusprojekt ei vasta. K-Projekt AS on pikaajaliselt tegutsenud projekteerimisbüroo,

mille pädevuses pole mõistlikku põhjust kahelda.

5. Tallinna Halduskohus jättis 15.12.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Kaebaja sai Lepiku peakraavi rekonstrueerimise kavatsusest teada hiljemalt 10.04.2014,

kui talle edastati Tallinna Linnavalitsuse 09.04.2014 kiri nr 2.1-25/981 koos linnavalitsuse

korralduse eelnõuga „Täpiku tn 8, Täpiku T-1, Lumiku tn 5a, Lumiku tänava maa-ala, Sompa

tee 42 ja Lumiku tn 5 kinnisasjadele sundvalduse seadmine“. Samuti on tuvastatud, et K-Projekt

AS saatis kaebajale tähitud kirjaga kooskõlastamiseks Lepiku peakraavi rekonstrueerimise

projekti. Vastustaja on kaebaja menetlusse kaasamisel täitnud seaduses sätestatud

miinimumnõuded. Ehkki vastustaja oleks võinud teha selles osas täiendavaid pingutusi –

näiteks saata projekti kaebajale ka lihtkirjaga – ei too see kaasa vaidlustatud ehitusloa

tühistamist. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saanud kätte teatist tähitud kirja saabumise kohta.

Sellele vaatamata ei läinud kaebaja tähitud kirjale postiasutusse järele. Kuna kaebaja oli

peakraavi rekonstrueerimise kavast teadlik juba alates 10.04.2014, oli tal endal võimalik huvi

korral pöörduda linna poole sooviga projektiga tutvuda ning sellele arvamusi esitada.

Sundvalduse seadmise menetluses 07.05.2014 esitatud kaebaja seisukohti ei pidanud vastustaja

ilma kaebaja selge tahteavalduseta ehitusloa menetlusse üle kandma. Isegi kui asuda

seisukohale, et vastustaja rikkus kaebaja suhtes haldusmenetlusse kaasamise ja ärakuulamise

kohustust, ei ole alust vaidlustatud ehitusluba tühistada, kuna võimalik menetluslik rikkumine

ei võinud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58).

2)

Õige ei ole kaebaja väide, et ehitusprojektiga on lõplikult ette nähtud tema kinnistult

puude eemaldamine. Dendroloogilise hinnangu järgi soovitatakse Täpiku tn 8 kinnistul

kasvavad viljapuud ja elupuud ümber istutada või likvideerida – olenevalt omaniku soovist.

Seega on puude saatus kaebaja otsustada. Ehitusprojekti tellija on kohtumenetluse ajal

kaebajale kinnitanud, et kaebaja kinnistul rajatakse truup kinnisel meetodil ning viljapuid ei

likvideerita.

3)

Ehitusprojektis on olemas andmed selle kohta, kui sügavale uus truup rajatakse.

Õigusaktist ei tulene nõuet, et ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile tuleks lisada

riskianalüüs või kinnitus, et mingi konkreetse töö teostamine ei ohusta olemasolevaid hooneid.

Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et hoonete vahetus läheduses paikneva truubi asendamine

suurema läbimõõduga truubiga võib ohustada tema kinnistul paiknevaid hooneid. Tegemist on

paljasõnalise oletusega, mis ei saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustaja täitis EhS §-st 42 tuleneva nõude kaasata

kaebaja kui kinnisasja omanik ehitusloa menetlusse ning kaebaja ärakuulamisõigus oli tagatud.

Ehkki kaebajale saadeti tutvumiseks projektdokumentatsioon, ei jõudnud see temani, kuna

kaebaja ei viibinud sel ajal Eestis. Kaebaja viibib sageli reisidel väljaspool Eestit, nagu ka 2015.

aasta augustis. Reisilt naastes avastas kaebaja, et tähtkirja hoiutähtaeg on möödunud. Kaebajaga

3-17-591

4(7)

ei kooskõlastatud tema kinnistul toimuvaid ehitustöid ning talle ei saadetud ka teadet ehitusloa

väljastamise kohta. Arvestades vastustaja väidet, et kui ehitusprojekti menetlusse kaasamise on

juba korraldanud projekteerija, siis vastustaja seda toimingut ei korda, järeldub, et vastustaja ei

ole kinnisasja omaniku kaasamise kohustuse täitmiseks midagi ette võtnud.

2)

Ehitusloa andmisel pole arvestatud EhS §-s 8 sätestatud ohutuse põhimõtet. Kraavi

rekonstrueerimistööd ohustavad suure tõenäosusega kaebaja kinnistul asuvate ehitiste püsivust,

kuid kraavi rekonstrueerimisega kaasneda võivat ehitiste kahjustamise riski pole hinnatud.

Kaebaja tellitud eksperthinnangu kohaselt ei sisalda ehitusloa aluseks olev tööprojekt kogu

vajalikku infot tööde teostamiseks. Asjaolu, et tööprojektis pole kindlat torustiku paigaldamise

tehnoloogiat valitud, on lubamatu, sest tööprojekti staadiumis peaks see olema kindlalt paigas.

Kuna kinnisel meetodil torude paigaldamine põhineb horisontaalsel suundpuurimisel, siis on

enne meetodi valikut vaja teha puurimise maa-alal pinnase uuringud, välja selgitada ja

kaardistada läheduses asuvad maa-alused kommunikatsioonid ja ehitised. Seda pole

projekteerija teinud. Samuti on riiklikult tunnustatud ekspert MP leidnud, et tööde tegemine

ilma vajalike lisauuringuteta ja ebasobiva tehnoloogiaga võib kinnistule ja sellel asuvatele

ehitistele põhjustada ettearvamatuid tagajärgi.

7. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1)

EhS kohaselt ei pea ehitusloa eelnõu ja selle aluseks olevat ehitusprojekti puudutatud

isikuga eelnevalt kooskõlastama. Praegusel juhul saadeti peakraavi projekt kaebajale arvamuse

avaldamiseks, kuid ta ei võtnud kirja vastu ega käinud sellel ka postiasutuses järel. Kaebaja

väidab üllatuslikult alles apellatsioonimenetluses, et ta viibis 2015. aasta augustis välisreisil.

Kaebaja ei ole seda väidet millegagi tõendanud. Postiasutuse teatisel on märgitud kirja saatja.

Seega oleks kaebaja saanud pärast teatisega tutvumist pöörduda otse kirja saatja poole. Kuna

kaebaja oli peakraavi rekonstrueerimise kavast teadlik juba alates 10.04.2014, siis oleks ta

saanud igal ajal pöörduda linna poole, et saada ülevaade asjade seisust ja tutvuda projektiga.

2)

Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal polnud võimalik eksperthinnangut halduskohtule

esitada. Kui ringkonnakohus otsustab tõendi siiski vastu võtta, siis ei anna eksperthinnangus

esitatud väited alust ehitusloa tühistamiseks. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse

nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 13 lg 1 kohaselt esitab ehitusloa taotleja ehitusloa taotlemisel

ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti

staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Praegusel juhul esitati ehitusloa taotlemisel

ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis, kuid MP on oma ekspertarvamuses esitanud kriitikat

hiljem koostatud tööprojektile. Tööprojektis on märgitud, et truup T12 (kaebaja kinnistul asuv

truup) paigaldatakse kinnisel meetodil ning täpse tehnoloogia valik kooskõlastatakse tellijaga.

Seega ei käsitle kõnealune tööprojekt Lepiku peakraavi rekonstrueerimist Täpiku tn 8 osas

tööprojektile kohase täpsusega. Kuni pole teada, kas ja mis tingimustel võimaldab kaebaja oma

kinnistul peakraavi rekonstrueerimistöid teha, ei ole otstarbekas täpsemat torustiku

paigaldamise tehnoloogiat projektis kirjeldada. Kui kaebajalt saadakse luba ehitamiseks, pole

vastustajal mingit põhjust arvata, et K-Projekt AS ei koosta Täpiku tn 8 kinnistu kohta

nõuetekohast tööprojekti. Väitega, et tööde teostaja peab omama ehitustööde riskikindlustust,

mis katab kolmanda osapoole (kinnistu omaniku) võimaliku kahju piisavas ulatuses, on MP

ületanud oma pädevust ja asunud esitama õiguslikke seisukohti. MP pole viidanud sellise nõude

õiguslikule alusele. EhS ei näe sellist kohustuslikku ehitustööde riskikindlustust ette.

3)

Kaebaja on enne tema kinnistu kohta tööprojekti koostamist saanud teada kraavi

rekonstrueerimise tingimused. Kaebaja on suhelnud tööde tellija Esmar Vesi OÜ esindajaga,

kes on vastanud tema küsimustele. Kuni kaebaja pole andnud nõusolekut oma kinnistul

3-17-591

5(7)

ehitustööde tegemiseks, ei saa ka Täpiku tn 8 kinnistu osas lõplikke ehitustingimusi paika

panna.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on ringkonnakohtule esitanud eksperdiarvamuse, milles on hinnatud seda, kas

truubi vahetamisega seotud ehitustööd kaebaja kinnistul võivad ohustada seal paiknevaid

ehitisi. HKMS § 182 lg 2 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või

uute tõendite kogumise taotlemisel märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada

või nende hankimist taotleda halduskohtus. Kaebaja ei ole selliseid põhjendusi esitanud, ehkki

halduskohus (20.03.2017 määruse p 11) juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et ta peab tõendama

asjaolusid, millele tema väiteid tuginevad (HKMS § 59 lg 1). Kui tõendi kogumise vajadust ei

põhjendata, jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta, v.a juhul, kui tõend on ilmselgelt vajalik

asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3). Arvestades, et lisaks ärakuulamisõiguse

rikkumisele on kaebaja üks olulisemaid väiteid ehitustöödega kaasnev võimalik oht tema

kinnistul asuvatele ehitistele ning muid tõendeid nimetatud väite kohta esitatud ei ole, peab

ringkonnakohus asja õige ja lõpliku lahendamise huvides vajalikuks kõnealust tõendit siiski

hinnata.

9. Kaebaja leiab eksperdi hinnangule tuginedes, et ehitusprojekt ei sisalda kogu vajalikku

teavet tööde ohutuse tagamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja lähtub ekslikust

eeldusest, nagu oleks ehitusloa andmise aluseks olnud tööprojekt. Majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määruse nr 97 § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt,

põhiprojekt ja tööprojekt. Sama määruse § 13 lg 1 kohaselt esitab ehitusloa taotleja ehitusloa

taotlemisel ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Haldusmenetluse toimikust nähtub, et K-

Projekt AS esitas ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis. Üldised nõuded

põhiprojektile on sätestatud määruse nr 97 §-s 9, mille lõike 6 kohaselt esitatakse põhiprojektis

sisalduv ehitise oluliste arhitektuurilahenduste ja tehniliste parameetrite kirjeldus jooniste ja

tehniliste kirjelduste kogumina sellisel tasemel, mis annab selged ja üheselt mõistetavad

tehnilised lahendused. Põhiprojekt ei pea olema sellise täpsuse astmega nagu tööprojekt, mille

järgi peab olema võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada (määruse nr 97 § 10 lg 3). Seda

arvestades ei ole ehitusloa õiguspärasuse hindamisel asjakohane ekspert MP märkus, et

tööprojekti staadiumis peaks olema täpsemalt selgunud torustiku paigaldamise tehnoloogia.

Tööprojektis on kaebaja kinnistut puudutavas osas jäetud kinnisel meetodil truubi paigaldamise

tehnoloogia täpsustamata ning on üksnes märgitud, et see tuleb kooskõlastada tellijaga.

10. MP on oma eksperdiarvamuses leidnud, et tööde tegemine ilma lisauuringuteta ja ebasobiva

tehnoloogiaga võib põhjustada kinnistule ja sellel asuvatele ehitistele ettearvamatuid kahjustusi.

Samas on ekspert nentinud, et vajalike uuringute tegemise, sobiva suundpuurimise meetodi

valiku ja töö korrektse teostamise korral ei ole ohtu kaebaja kinnistul paikneva sauna (mis asub

kavandatava torustiku teljest ca 2,3 m kaugusel) püsivusele. EhS § 14 lg 2 järgi tuleb vajaduse

korral ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teha

ehitusuuring, mis võib hõlmata ka teistele ehitistele kaasneva mõju väljaselgitamist. EhS § 42

lg 4 kohaselt on pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusuuringute tegemist või

olemasolevate uuringute täpsustamist. Uuringute tulemusi tuleb arvestada ehitusprojekti

koostamisel. Vastustaja pole nõudnud sellise uuringu tegemist, mida peab silmas kaebaja, ning

truupide ja torude vahetamise puhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist sellise

ehitustegevusega, mille puhul oleks tingimata vajalik ehitusuuringu tegemine. Olemasolevate

trasside asukohad ja muud sellised ehitamiseks vajalikud asjaolud saab välja selgitada ka

ettevalmistavate tööde käigus või vahetult enne tööde alustamist. Näiteks tuleb tööprojekti (lk

5) järgi nende veetorude kõrgused, mis polnud projekti koostamise ajal teada, enne truubi

3-17-591

6(7)

rajamist surfimise teel välja selgitada. See, millisel meetodil kaebaja kinnistul uus truup

paigaldatakse, sõltub kaebajast – Täpiku tn 8 kinnistu kohta koostatakse eraldi tööprojekt, mis

kooskõlastatakse kaebajaga. Ka teiste kinnistuomanike puhul nähti ette tööprojekti tutvumiseks

ja kooskõlastamiseks saatmine pärast ehitusloa väljastamist (15.02.2017 teade ehitusloa

väljastamisest, tl 9). Enne täpsema töömeetodi valikut ei ole alust asuda seisukohale, et valitakse

kaebaja kinnistul asuvaid ehitisi kõige enam kahjustada võiv meetod, ning enne tööde tegemist

jäetakse välja selgitamata ohutuse tagamise seisukohast olulised asjaolud. Ehitajal on igal juhul

kohustus arvestada EhS §-s 8 sätestatud ohutuse põhimõttega ja kaebajal on õigus nõuda sellest

kinnipidamist.

11. EhS § 42 lg-st 6 tuleneb, et kui ehitusloa taotlust ei ole esitanud kinnisasja omanik, kaasab

pädev asutus selle isiku menetlusse. Kinnisasja omanik on sellisel juhul kolmas isik HMS § 11

lg 1 p 3 mõttes. Kinnisasja omaniku kaasamise nõue on imperatiivne – seda ei otsusta

haldusorgan kaalutlusõiguse alusel ning seadus ei näe ette ka sellest erandite tegemist.

Vastustaja on viidanud asjaolule, et ehitusprojekti koostamise käigus saadeti kaebajale 2015. a

juulis tähitud kirjaga kooskõlastamiseks projektlahendus tema kinnistu kohta, kuid kaebaja ei

võtnud kirja vastu ega käinud sellel ka hoiutähtaja jooksul järel. Vastustaja luges, et kaebaja on

projektlahenduse kooskõlastanud ning hiljem kaebajale ehitusloa menetluse kohta mingeid

teateid ei saatnud. Halduskohus leidis, et vastustaja on täitnud kaebaja menetlusse kaasamisel

seaduses sätestatud miinimumnõuded. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

Projektlahenduse kooskõlastamiseks saatmist, mis toimus rohkem kui aasta enne ehitusloa

taotluse esitamist, ei saa lugeda ehitusloa menetlusse kaasamiseks. Samuti tuleb rõhutada, et

menetlusse kaasamine on pädeva asutuse ehk praegusel juhul TLPA ülesanne ning seda ei saa

delegeerida eraõiguslikele isikutele. Asjaolust, et isik ei tulnud postiasutusse projektlahendust

puudutavale tähitud kirjale järele, ei saa automaatselt järeldada, et ta ei ole huvitatud tulevases

ehitusloa menetluses osalemisest. See, mis põhjusel kaebaja tähitud kirja kätte ei saanud, pole

siinkohal oluline. Vastustaja viide EhS § 42 lg-le 8 pole asjakohane, kuna kaebajale ei saadetud

ehitusloa eelnõud. Õigeks ei saa pidada vastustaja lähenemist, et ehitusprojekti esitamisest ja

ehitusloa andmisest teavitatakse vaid neid kinnisasja omanikke, kes on ehitusprojekti

koostamise käigus arvamusi ja märkusi esitanud. Võõrale kinnisasjale ehitamine riivab

intensiivselt kinnisasja omaniku omandiõigust ning sellisel juhul tuleb alati eeldada omaniku

huvi ehitusloa menetluse vastu. Ehkki kaebaja oli juba 2014. aastast teadlik kraavi

rekonstrueerimistööde kavast, ei saanud temalt eeldada, et ta peaks ise pöörduma linna poole,

et uurida, mis on sellest projektist edasi saanud. Sellisele võimalusele viidates ei saa

haldusorgan vabaneda isiku menetlusse kaasamise kohustusest. Isikul on õigus eeldada, et

haldusorgan järgib menetlusnõudeid ning kaasab ta tema õigusi puudutava haldusakti

menetlusse. HMS § 40 lg-s 3 sätestatud erandeid ärakuulamisõiguse võimaldamisest praegusel

juhul ei esinenud. Kaebajale oleks igal juhul tulnud anda võimalus oma arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1) ning tema menetlusse kaasamata jätmine oli

õigusvastane.

12. Kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamata jätmine ei tingi siiski ehitusloa tühistamist, kuna

on ilmne, et ka kaebaja ärakuulamise korral poleks vastustaja jätnud ehitusluba andmata või

andnud seda teistsugustel tingimustel (HMS § 58). Uus truup paigaldatakse üldjuhul vana truubi

asukohale ning dreentorude laius on kogu peakraavi ulatuses sama (700/788 mm). Seejuures

oleks vastavalt PB Maa ja Vesi AS 2001. aastal koostatud Lepiku-Laiaküla piirkonna

liigniiskuse kõrvaldamise meetmete lahenduse kohaselt tulnud Täpiku tn 8 kinnistule juba

algselt paigaldada 800 mm laiune toru, kuid sellega ei arvestatud kinnistul torustiku ehitamisel

ning paigaldati 300 mm läbimõõduga toru, mis on ebapiisava läbilaskevõimega (tl 157–159).

Kaebaja kinnistul paigaldatakse uus truup kinnisel meetodil, mis riivab kaebaja õigusi vähem

3-17-591

7(7)

kui lahtine meetod. Ilma kaebaja nõusolekuta ei saa tema kinnistul ehitustegevusega alustada

ning tööde teostamise täpsemad tingimused tuleb kaebajaga kooskõlastada. Seega asjaolu, et

kaebaja ei saanud ehitusloa menetluses seada täiendavaid tingimusi, ei takista tal nende

hilisemat seadmist.

13. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kuid halduskohtu otsuse motiivid tuleb asendada

käesoleva otsuse põhjendustega.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

kohtukulud jäävad seetõttu tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt)