2-17-106206/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-106206

Kohtuasi

XX hagi YY vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23.05.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Hanne-Loore Härma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 23.05.2018 määrus osaliselt, s.o osas, milles maakohus

mõistis XX-lt YY kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 3 007,2 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata YY hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 3 007,2 eurot ja mõista see XX-lt YY kasuks välja.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Võtta vastu XX hagist loobumine YY vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning

lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

2) Jätta menetluskulud XX kanda.

3) Määrata YY hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3 007,2 eurot ja mõista see

XX-lt YY kasuks välja.

4) Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas 28.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY-lt

(kostja) 6 000 euro saamiseks. Seoses vastuväitega lõpetati 03.05.2017 maksekäsu kiirmenetlus

ja anti asi Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.05.2017 esitas hageja

kostja vastu nõude hagivormis. Ühtlasi palus hageja liita tsiviilasjad 2-17-106208, 2-17-106206

ja 2-17-106214 ühte menetlusse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 14 479,34 eurot

ja sellelt viivis. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kohus liitis 06.06.2017 ja 07.06.2017 viidatud tsiviilasjad ühte menetlusse. Pärast

14.03.2018 toimunud kohtueelistungit ja sellel selgunud asjaolusid esitas hageja 03.04.2018

kohtule hagist loobumise avalduse, paludes jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja

nõustus hagist loobumisega, kuid palus menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Menetluskulud

jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3 637,2 euro suuruse

menetluskulude hüvitise ning sellelt viivise.

Avaldus hagist loobumiseks oli seaduslik ja ei rikkunud avalikkuse huvi, mistõttu tuli see vastu

võtta ja asjas menetlus lõpetada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1

p-le 3. Menetluskulud tuli vastavalt TsMS § 168 lg-le 4 jätta hageja kanda.

Kostjal tekkisid menetluses kulud õigusabile, sest teda esindasid menetluses vandeadvokaadid

Britta Oltjer ja Hanne-Loore Härma. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus kontrollis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arveid ja nende

spetsifikatsioone ning need vastasid täielikult kostja esindajate menetluses osalemise ulatusele.

spetsifikatsioonidel märgitud tegevused/ajakulu olid vajalikud ja põhjendatud, olles kooskõlas

kohtutoimikust nähtavate menetlusdokumentide/kirjade mahu ja võimaliku koostamise ajaga

ning toimunud kohtueelistungi kestusega. Lepinguliste esindajate tunnitasu 140 eurot, millele

lisandub käibemaks, oli kohtupraktikaga kooskõlas. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuli

kindlaksmääratavatelt menetluskuludelt välja mõista ka viivis seadusjärgses määras.

Ühtlasi viitas kohus, et hagejal on õigus paluda hagilt tasutud poole riigilõivu tagastamist.

Määruskaebus

4. Hageja palus maakohtu määrus tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uus määrus, millega

vähendada hageja kasuks väljamõistetava menetluskulude hüvitise suurust 1 723,87 euroni.

Hageja oli seisukohal, et põhjendamatu oli kostja esindaja järgmine ajakulu: 20.06.2017

kohtupraktika analüüsimine 1 tund 55 minutit, 21.06.2017 kliendiga suhtlemine 48 minutit,

22.06.2017 kostja vastuse täiendamine 54 minutit, 14.03.2018 eelistungi kooskõlastamine,

kohtukutsega tutvumine, kliendi informeerimine ja telefonikõne kohtuga, 19.04.2018 hagist

loobumise

kohta

seisukoha

koostamine.

Samuti

tuli

jätta

välja

mõistmata

nn

komandeeringukulu 3 tundi 45 minutit.

Vähendada tuli põhjendatud lepingulise esindaja 22.11.2017 ajakulu kostja seisukoha

koostamisele 1 tunni 25 minutini ja istungiks ettevalmistumisele 30 minutini.

Edasine menetluse käik

5. Kostja määruskaebusega ei nõustunud, palus jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus

muutmata. Maakohus ei ületanud määruse tegemisel diskretsioonipiire.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab,

et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja

tühistatud osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas hageja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 1 723,87 eurot. Pidades

silmas eelnevat ja asjaolu, et kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus

jõustunud osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas menetluse, jättis

menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kuni 1 723,87 euro

suuruse menetluskulude hüvitise ja sellelt viivise seadusjärgses määras. Ringkonnakohus

kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010

määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt

põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul

kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või

menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll

menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Enamus hageja määruskaebuses toodud

väidetest ei ületa künnist, mil ringkonnakohtul on voli ümber hinnata maakohtu poolt

põhjendatuks loetud esindaja kulud.

Siiski on maakohus kohaldanud diskretsiooni valesti osas, milles mõistis hagejalt välja kostja

esindaja nn komandeeringu kulu 3 tundi 45 minutit tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kohus selgitab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks

kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu.

Samuti võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on

nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda aga

mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule

kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud

menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks

menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (vt nt

Riigikohtu 12.03.2013 määrust asjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Nimetatud kulu (s.o 525 eurot,

millele lisandub käibemaks) ei saa hagejalt kostja kasuks välja mõista ja selles osas tuleb

maakohtu määrust muuta.

Ülejäänud osas maakohus diskretsioonipiire ei ületanud. Vastuseks määruskaebuses nimetatud

teistele väidetele selgitab kohus järgmist. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei kulunud

kostja esindajal kohtupraktika analüüsimisele 1 tund ja 55 minutit, nagu väidab hageja, vaid

vähem, sest viidatud aja jooksul kostja esindaja ka täiendas kostja vastust. Pealegi tuleb kliendi

parimal võimalikul viisil esindamiseks esindajatel olla teadlik asjakohasest kohtupraktikast ja

muudest õiguskäsitlustest. Nimetatud kulu on vajalik mh seetõttu, et kohtupraktika täieneb

pidevalt ja lepingulised esindajad ei ole enamasti vaid ühe valdkonna spetsialistid.

Samuti ei nähtu menetluskulude nimekirjast, et kostja esindajad suhtlesid 21.06.2017 kostjaga

48 minutit. See oli aeg, mis kulus esindajatel kliendiga suhtlemiseks ja kostja antud

informatsiooni talletamiseks kohtule edastatavas vastuses. Veel enam, lepingulise esindaja

ülesanne on esindada kliendi huve. Kliendiga suhtlemata ei ole võimalik kvaliteetset õigusabi

osutada. Sel põhjusel on Riigikohus 13.06.2016 määruses asjas nr 3-2-1-48-16 selgitanud, et

esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada

kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle.

Kohtu korraldused on menetlusosalistele kohustuslikud ja nii on aeg-ajalt tarvis

menetlusosalise esindajal ka kohtu pöördumistega tutvuda, kohtuga suhelda ja saadud

informatsiooni kliendile vahendada. On mõistetav, et selleks kulub menetlusosalise esindajal

mõned minutid aega. Seega ei olnud perioodil 26.01.2018 – 09.03.2018 selleks kokku kulunud

20 minutit põhjendamatu õigusabi osutaja ajakulu.

Erinevalt hageja poolt väidetust esitas kostja oma esindaja kaudu 20.04.2018 seisukoha hagist

loobumisele. Seisukoht oli sisukas ja vormistatud kolmel lehel, mistõttu on eluliselt usutav, et

selle koostamiseks kulus 1 tund 21 minutit. Kirjeldatud dokumendis ei esitanud kostja

menetluskulude nimekirja. Avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude

nimekirja esitas kostja teises sama kuupäeva kandvas dokumendis. Kostja ei palunud selle

dokumendi koostamise kulu hüvitada.

Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse ja rahuldab osaliselt

määruskaebuse. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing