3-18-1248/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1248

Haldusasi

Ühispakkujate Titanium Partners OÜ, BRD Traffic

Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja Eesti Keskkonnateenused

AS-i kaebus Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Tartu linna

avalik rattaringlussüsteem“ (viitenumber 193527) 10. mai

2018. a otsuse punkti 2, 15. mai 2018. a otsuse punkti 1 ja

16. mai 2018. a korralduse nr 525 punkti 1 kehtetuks

tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. augusti 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Titanium Partners OÜ, BRD Traffic Equipment (Kunshan)

Co. Ltd ja Eesti Keskkonnateenused AS-i apellatsioon-

kaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebajad/apellandid

Titanium Partners OÜ

BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co. Ltd

Eesti Keskkonnateenused AS-i

Esindaja v.adv Denis Piskunov

Vastustaja Tartu linn

Esindaja Jüri Mölder

Kolmas isik Bewegen Technologies Inc.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Titanium Partners OÜ, BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co. Ltd ja Eesti

Keskkonnateenused AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

9. augusti 2018. a otsus muutmata.

2. Tühistada viivitamatult Tartu Halduskohtu 26. juuni 2018. a määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. oktoober 2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsuse 10. mai 2018. a otsusega tunnistati riigihankes „Tartu linna avalik

rattaringlussüsteem“ (viitenumber 193572) vastavaks Bewegen Technologies Inc. ja Nextbike

Gmbh pakkumused (otsuse p 1) ja lükati tagasi ühispakkujate Titanium Partners OÜ, BRD Traffic

Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus ning Smoove SAS

pakkumus (otsuse p 2).

Tartu Linnavalitsuse 15. mai 2018. a otsusega Bewegen Technologies Inc. kvalifitseeriti ja Tartu

Linnavalitsuse 16. mai 2018. a korraldusega nr 525 tunnistati tema pakkumus edukaks.

2. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. juuni 2018. a otsusega jäeti rahuldamata kaebajate

vaidlustus Tartu Linnavalitsuse 10. mai 2018. a otsuse punkti 2 kehtetuks tunnistamiseks (RHS §

197 lg 1 p 4) ja läbi vaatamata Tartu Linnavalitsuse 15. mai 2018. a otsuse punkti 1 ning Tartu

Linnavalitsuse korralduse nr 525 punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks (RHS § 192 lg 3 p 7).

3. Titanium

Partners

OÜ,

BRD Traffic

Equipment

(Kunshan)

Co.,

Ltd

ja

Eesti

Keskkonnateenused AS esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid riigihankes „Tartu

linna avalik rattaringlussüsteem“ Tartu Linnavalitsuse 10. mai 2018. a otsuse punkti 2,

15. mai 2018. a otsuse punkti 1 ja 16. mai 2018. a korralduse nr 525 punkti 1 tühistamist.

Kaebuse kohaselt on kaebajate ühispakkumine hankemenetluses õigusvastaselt tagasi lükatud

tuginedes pakkumise dokumentide osalisele esitamata jätmisele. Vaidlusaluste dokumentide

esitamist pakkumuse osana ei nõua üheselt hankedokumendid ega e-riigihangete registri süsteem.

Hankija kohustus on tagada, et hankedokumendid oleksid selged ja üheselt mõistetavad ja vajadusel

anda pakkujale võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajad kasutasid hankedokumentide

ingliskeelset versiooni, millest ei nähtu ühese selgusega, et juhtimissüsteemi kirjeldus tuleb esitada

pakkumuse esitamisel. Hankedokumentides ja e-riigihangete registris esitatud vastavustingimused

on omavahel vastuolus. Isegi, kui tegemist oleks hankemenetluse nõuete rikkumisena, oleks selline

rikkumine kõrvaldatav täiendava selgituse küsimuse abil. Pakkumusest puuduv juhtimissüsteemi

kirjeldus on pelgalt loodava süsteemi kirjeldus, mis näitab, et pakkuja on võimeline looma vastava

funktsionaalsusega süsteemi, mitte aga olemasoleva ja toimiva süsteemi toimimispõhimõtete

kirjeldus, millest saaks hankija teha järeldusi oma vajadustele vastavuse kohta. Ebaproportsionaalne

on lugeda pakkumus mittevastavaks ja kaebajad hankemenetlusest kõrvaldada alusel, et esitamata

on loodava süsteemi kirjeldus.

4. Tartu linn vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohtu 9. augusti 2018. a otsusega jäeti Titanium Partners OÜ, BRD Traffic

Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus rahuldamata.

6. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole seadusandja soovinud anda pakkujatele ulatuslikumat

võimalust esialgsele pakkumusele lisaks esitada hiljem õigeaegselt esitamata jäänud dokumente.

Seda eelkõige seetõttu, et riigihankemenetluses toimib muuhulgas formaliseerituse põhimõte.

Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg-st 3 tuleneb, et kui ettevõtja esitatav teave või dokumendid on või

tunduvad olevat mittetäielikud või vigased või kui konkreetsed dokumendid on puudu, võib avaliku

sektori hankija, kui käesoleva direktiivi rakendamiseks siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti,

nõuda asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või

täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Riigisisene õigus koosmõjus viidatud direktiivi sättega

ei anna ettevõtjale võimalust esitada hiljem pakkumuse koosseisus tähtaegselt esitamata jäänud

dokumente, mille esitamise kohustus tulenes hanke alusdokumentidest.

7. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse

koostamisel võrdsed võimalused ning pakkumuse korrigeerimist või täiendamist on piiratult

aktsepteeritud vaid siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead.

Pakkujal ei tohi võimaldada esitada avaldusi ja dokumente, mis olid hankedokumentides nõutud,

kuid mida pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul ei esitatud.

8. Ei ole selge, milles seisneb kaebaja viidatud erinevus juhtimissüsteemi kirjelduse esitamise

kohustuse osas eesti- ja inglise keelsetes hankedokumentides, mistõttu ei ole see etteheide aluseks

kaebuse rahuldamisele.

Pakkumus peab vastama samaaegselt kõikidele vastavustingimustele, mistõttu on alusetu ka

kaebaja etteheide, justkui oleks selgelt määratlemata, milliste dokumentide esitamine on

pakkumuse vastavaks tunnistamise eelduseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Titanium

Partners

OÜ,

BRD

Traffic

Equipment

(Kunshan)

Co.,

Ltd

ja

Eesti

Keskkonnateenused AS esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada halduskohtu otsus

ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

10. Apellatsioonkaebuses leiavad kaebajad, et halduskohus on jätnud hindamata asjaolu, et

vastustaja ei avaldanud e-riigihangete keskkonnas pakkumuse vastavustingimuste all nõuet esitada

pakkumuse koosseisus vaidlusalused dokumendid. Riigikohus on selgitanud, et hankija

kaalutlusõigus täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust

otsustada nõude esitamise ü le meelevaldselt. See ohustaks pakkujate võrdset kohtlemist. Selleks, et

mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab

hankijal olema kaalukas põhjus. Kaebajad kasutasid hankedokumentide inglisekeelset versiooni,

millest ei nähtu ü hese selgusega, et vaidlusalused dokumendid tuleb esitada pakkumuse esitamisel.

Vastuolud e-riigihangete keskkonnas ning alusdokumentides kajastatud informatsiooni osas viisid

ü hispakkujad eksitusse, mistõttu ei olnud ka vaidlusaluste dokumentide esitamata jätmine teadlik.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Tartu linn apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

selle rahuldamata.

12. Pakkuja subjektiivseks õiguseks, mida saab vaidlustusmenetluses kaitsta, on õigus sõlmida

hankeleping. Pärast Eesti Keskkonnateenused AS-i loobumist hankemenetluses osalemisest alates

28. augustist 2018 on kujunenud olukord, kus ei ole võimalik enam allesjäänud ühispakkujaid

kvalifitseerida (netokäive ei vasta kvalifitseerimistingimustes esitatud lävendile). Kuna

ühispakkujad ei jõuaks enam nendega hankelepinguni sõlmimiseni, puudub ka kaitstav õigushüve.

Isegi kui lähtuda seisukohast, et AS Eesti Keskkonnateenused on pakkumus on jõus 180 päeva

alates pakkumuste esitamise tähtpäevast, siis kuna pakkumus esitati 13. aprillil 2018, möödub 180

päeva 11. oktoobril 2018, s.o enne ringkonnakohtu otsuse tegemist.

13. Kaebajad ei ole ka apellatsioonkaebuses välja toonud, milles seisneb vastuolu eestikeelsete ja

inglisekeelsete hankedokumentide vahel - millised punktid on eestikeelses ja ingliskeelses

hankedokumentide versioonis omavahel vastuolus. Seetõttu tuleb sellekohased väited jätta

tähelepanuta.

14. RHS-st tulenevalt ei ole võimalik tunnistada vastavaks pakkumust, kus on jäetud esitamata

ülevaade pakutavate toodete kohta, kuna hankijal ei ole võimalik hinnata toodete vastavust

tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Juhul, kui selline pakkumus tunnistataks vastavaks, on

vaidlustajal pärast tema pakkumuse edukaks tunnistamist võimalik pakkuda ükskõik missuguseid

asju. Kui pakkuja algselt ei esitanud ülevaadet pakutavate asjade kohta, saab ta nende hilisema

esitamise võimaluse korral konkurentsieelise (saab otsida soodsamaid tarnijaid, saab kauem

hinnaläbirääkimisi pidada). Samuti on ta näinud avamise protokollist konkurentide hindu ja saab

valida lähtudes sellest infost, missuguseid tooteid on kasulikum pakkuda (arvestades, et hindamisel

antakse toodetele hindepunkte).

15. Kõik pakkumuse vastavuse kontrolli puudutavad nõuded ei pea olema esitatud e-riigihangete

registri tehnilise vastavustingimuste rubriigi lahtrite kaudu. Vastavat nõuet RHS ei sisalda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on Titanium Partners OÜ, BRD Traffic

Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebuse põhjendatult rahuldamata

jätnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab nad

siinkohal kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

17. Vaidlust ei ole selles, et kaebajad ühispakkumuse esitamisel jätsid sellele lisamata vorm 8

kohase maksumuse tabeli, juhtimissüsteemi kirjelduse ja andmevahetuskihi kirjelduse, jalgrataste

ja jalgrattaparkla osade kirjelduse ja joonised ning infotulba kirjelduse ja joonised. Nimetatud

dokumentide esitamata jätmine nähtub kaebajate suhtes läbi viidud vastavuse kontrolli tulemustest

(I kd, tl 9p) ja kaebajad ei ole dokumentide puudumist kohtumenetluses kahtluse alla seadnud.

Vastustaja selgituse kohaselt oli vormi 8 kohase maksumuse tabeli esitamine vajalik hanke

rahastamise mudeli rakendamiseks. SmartEnCity projektist rahastatava 300 elektrijalgratta

maksumuse eraldi esitamise nõue on sätestatud hankedokumentide punktis 6.2.6. Jalgrataste hind

on oluline, kuna sellest sõltub, kas projekti rahalisi vahendeid saab kasutada projekti elluviimiseks.

Ülejäänud dokumendid olid vajalikud pakutavate toodete identifitseerimiseks ja kirjeldamiseks

ning nende esitamise kohustus tulenes hankedokumentide lisa III, „Tehniline kirjeldus“ erinevatest

sätetest. Nimetatud dokumentidele tuginedes sai hankija hinnata, kas kaebajate pakutavad tooted

vastavad tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele, s.o millised on need konkreetsed tooted, mida

kaebajad pakuvad.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et kaebajate poolt esitamata dokumendid sisaldavad

andmeid, mis ühelt poolt on vajalikud pakutava toote identifitseerimiseks ja selle omaduste

fikseerimiseks ning hanketingimustele vastavuse hindamiseks ja teisalt ka pakkumuse maksumuse

hindamiseks. Seejuures ei ole tegemist andmete ebatäpsuse või väheolulise veaga pakkumuses,

mille kõrvaldamine ei võiks mõjutada kogu hankemenetluse tulemust. Jalgrataste hind ja

kasutusmugavus ning juhtimissüsteemi funktsionaalsus on hankedokumentide p 12.3 järgi

hinnatavad pakkumuste paremusjärjestuse

määramisel. Seega on kaebajate

esitamata

dokumentidest nähtuvatel andmetel vahetu mõju lisaks pakkumuse vastavuse kontrollimisele ka

pakkumuse edukaks tunnistamisele.

19. Vastavalt RHS § 114 lg-le 2 lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või

pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles

ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.

Seega ei saa hankija tunnistada pakkumust vastavaks olukorras, kus pakkumus on sedavõrd

puudulik, et puudub võimalus hinnata, kas pakkumus on kooskõlas hankedokumentides, s.h

tehnilises kirjelduses esitatud tingimustega.

20. Ringkonnakohus jagab seisukohta, et kuigi riigihangete seadus näeb ette võimaluse nõuda

pakkujalt selgitusi muu hulgas selleks, et hinnata pakkumuse vastavust hankedokumentides esitatud

tingimustele, on pakkujalt selgituste küsimine lubatud üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus

pakkujate võrdse kohtlemise ja/või hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega.

Seetõttu ei ole hankemenetluses lubatav selgituste küsimise kaudu kõrvaldada pakkumuse olulisi

puudusi, s.t selliseid minetusi pakkumuse esitamisel, mis välistavad pakkumuse hankemenetluses

vastavaks ja edukaks tunnistamise. Erandlikult saab lubatavaks pidada pakkumuse ilmsete

ebatäpsuste ja vigade kõrvaldamist. Samas on kaheldamatult välistatud pakkuja selgituste

esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse muutmine. Vastustaja ja

halduskohus on siinkohal põhjendatult viidanud Euroopa Kohtu asjakohasele praktikale ja leidnud,

et siseriikliku õiguse ja saab neist lähtuda. Kaebajate pakkumuse täiendamisel algselt esitamata

dokumentidega saavutaks kaebajad aga nimelt potentsiaalse konkurentsieelise, sest saaks teiste

pakkujatega võrreldes täiendava tähtaja olulise pakkumuse osa esitamiseks, teades samal ajal

pakkumuste avamisel teatavaks saanud informatsiooni teiste pakkujate ja nende pakkumuste kohta

ning seega ka võimaluse kujundada vastavalt oma pakkumust.

Nendel asjaolude ei saa pakkuja õigus esitada selgitusi ja täiendada pakkumust kaebajate soovitud

ulatuses tuleneda ka RHS § 46 lg-st 4. Nimetatud säte näeb ette hankija õiguse nõuda pakkujalt

selgitusi pakkumuses juba esitatud andmete kohta, kuid mitte täiendada pakkumust

hankedokumentides nõutud, kuid õigeaegselt esitamata andmete ja dokumentidega. Sätte laiendav

tõlgendamine oleks aga vastuolus hankemenetluse põhimõtete ja Euroopa Kohtu seisukohtadega.

21. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega ka selles, nagu oleks dokumentide esitamata jätmine

tingitud hankija eksitavast käitumisest hankedokumentide koostamisel ja nende esitamisel

e-riigihangete registris, samuti eesti- ja inglisekeelsete hankedokumentide vastuolulisusest.

Alusetu on kaebajate seisukoht, et tema kohustused pakkumuse koostamisel märgitavate andmete

ja pakkumusele lisatavate dokumentide kohta on piiritletud e-riigihangete keskkonnas pakkumuse

vastavustingimuste vormil esitatuga. RHS § 110 lg 2 järgi peab pakkumus vastama riigihanke

alusdokumentides sätestatud tingimustele. Seega paneb seadus pakkujale kohustuse arvestada

hankedokumentide tingimustega tervikuna, mitte üksnes esitada hankemenetluse vormidel

nõutavaid andmeid ja dokumente. Asjakohased on siinjuures ka vastustaja tähelepanekud kaebajate

tegutsemise kohta, mis viitavad kiirustamisele pakkumuse esitamisel, mitte eksitusse sattumisele

hanketingimuste osas. Teiste pakkujate poolt kõigi nõutud dokumentide esitamine viitab samuti

sellele, et hanketingimused olid piisavalt selged ja arusaadavad ning e-riigihangete keskkonnas

avaldatud materjalid ei takistanud nõuetele vastava pakkumuse esitamist. On ilmne, et kaebajad

pidid tutvuma tehnilise kirjeldusega, lähtuma selle tingimustest pakkumuse koostamisel ning lisama

pakkumusele sellekohased dokumendid. Kaebajatele pidi olema selge, et nõutud dokumente

esitamata ei ole hankijal sisuliselt võimalust aru saada, milliseid tooteid kaebajad hankemenetluses

pakuvad.

Vastustaja on kohtumenetluses läbivalt selgitanud, et hankedokumentide eesti- ja inglisekeelsed

versioonid kattuvad tehnilise kirjelduse p-des 2.2.2.3, 2.2.3.2 ja 2.2.4.14 dokumentide esitamise

nõude osas (I kd, tl 64p). Ka ringkonnakohus jagab seda seisukohta. Kaebajad ei ole aga vastustaja

väidetele vaatamata täpsustanud, milles vastuolu seisneb. Kaebajate väide on seega tõendamata.

22. 10. mai 2018. a otsusega riigihankes „Tartu linna avalik rattaringlussüsteem“ lükati kaebajate

pakkumus tagasi. Tulenevalt RHS § 114 lg 1 ls-st 2 pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei

osale edasises hankemenetluses.

Ringkonnakohus mõistab toodud sätet selliselt, et pakkumuse tagasilükkamise otsus toob kaasa

konkreetse riigihankemenetlusega seotud pakkuja õiguste ja kohustuste lõppemise. Seega lõpeb

ühelt poolt pakkuja õigus osaleda edasises menetluses ja saavutada hankelepingu sõlmimine, teisalt

ei ole aga pakkuja seotud esitatud pakkumusega ega pea arvestama kohustusega sõlmida ja täita

hankelepingut. Seetõttu on pakkumuse tagasilükkamisel muu hulgas pakkumuse jõusolekut

ennetähtaegselt lõpetav toime. Käesoleval juhul tõi kaebajate ühispakkumuse tagasilükkamine

kaasa pakkumuse jõusoleku lõppemise enne hankedokumentides ette nähtud 180-päevase tähtaja

möödumist.

Kujunenud olukorras tuleb AS Eesti Keskkonnateenused 28. augusti 2018. a teadet (I kd, tl 87)

vastustajale riigihankes osalemisest loobumise kohta mõista selliselt, et üks ühispakkumuse

esitajatest kinnitab, et ta ei loe ennast edaspidi ühispakkumusega seotuks. Ringkonnakohtu jaoks

on ebaselge, kas sellise tahteavalduse toimeks on ühtlasi, et pakkumuse tagasilükkamise otsuse

tühistamise korral AS Eesti Keskkonnateenused kohustused ühispakkujana ei taastu. Samas on

väljaspool kahtlust, et AS Eesti Keskkonnateenused ei soovi kanda hankemenetlusega seotud õigusi

ja kohustusi suuremas ulatuses, kui see kujunenud olukorras seadusest tulenevalt on vältimatult

nõutav.

23. Vaidlust ei ole selles, et ühispakkujate pakkumuse jõusoleku 180-päevane tähtaeg möödus

11. oktoobril 2018. Samal päeval ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt on

Titanium Partners OÜ seaduslik esindaja F. Krainikov esitanud vastustajale ühispakkujate nimel

avalduse, millega pikendab pakkumuse jõusoleku tähtaega 180 päeva võrra.

F. Krainikovi õigus ühispakkujate nimel hankemetluses avalduste esitamiseks tuleneb teiste

ühispakkumuse osaliste antud volitustest. AS Eesti Keskkonnateenused volitas (I kd, tl 175)

Titanium Partners OÜ-d enda nimel riigihanke pakkumust esitama ja tegema kõiki hankemenetluse

ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Volituse andmise tõttu ei kaotanud

AS Eesti Keskkonnateenused ise õigust enda nimel riigihankemenetluses toiminguid teha, samuti

õigust antud volitus tagasi võtta. Ringkonnakohtu hinnangul ongi AS Eesti Keskkonnateenused

28. augusti 2018. a teatega võtnud tagasi Titanium Partners OÜ-le antud volituse enda

esindamiseks vaidlusaluses hankemenetluses suhetes Tartu linnaga.

AS Eesti Keskkonnateenused on hankemenetlusest loobumise sisu ja tagajärje selgitamiseks

vastustajale esitatud teates märkinud, et teate allkirjastamisest alates on kõik AS Eesti

Keskkonnateenused kinnitused ja hankemenetluses esitatud materjalid kehtetud. Kaheldamatult

tuleb nende hulka kuuluvaks lugeda ka teisele äriühingule antud volitus esindamiseks

hankemenetluses. Vastupidise tõlgenduse kohaselt muutuks AS Eesti Keskkonnateenused

tahteavaldus sisutuks, kuna esindaja võiks jätkata tegevust, millest äriühing ise on selgesõnaliselt

loobunud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 126 lg-le 1 võib esindatav volituse

igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse

tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või

avalikkusele. TsÜS§ 127 lg 3 järgi küll juhul, kui volituse kohta on antud volikiri, siis loetakse, et

volitus kehtib seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. Sama

paragrahvi neljanda lõike kohaselt aga loetakse volitus piiratuks või lõppenuks isiku suhtes, kes

tehingu tegemisel esindaja volituse lõppemisest või piiramisest teadis või pidi teadma. Kuna asjast

ei nähtu piiravaid tingimusi volituse tagasivõtmiseks, siis piisab volituse tagasivõtmiseks käesoleval

juhul ka ainuüksi tahteavalduse esitamisest hankijale. Selles olukorras puudus V. Krainikovil

Titanium Partners OÜ seadusliku esindajana volitus AS-i Eesti Keskkonnateenused nimel

11. oktoobril 2018 pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks ning hankijale esitatud teade tõi

kaasa üksnes Titanium Partners OÜ ja BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co., Ltd pakkumuse

jõusoleku tähtaja pikenemise. Kuna hanketingimustes ei ole ette nähtud pakkumuse jõusoleku

tähtaja kulgemise peatumist või katkemist, siis 11. oktoobril 2018. a AS Eesti Keskkonnateenused

pakkumuse jõusolek lõppes, mistõttu viimane ei ole enam seotud hankemenetlusest tulenevate

kohustustega.

24. Kohtupraktikas on leitud, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on

majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Ringkonnakohtu hinnangul on riigihangete seaduse

varasema redaktsiooni kohaldamisel kohtupraktikas kujunenud seisukohad asjakohased ka kehtiva

riigihangete seaduse rakendamisel, kuna vaidlustuse esitamise õiguse osas sätestab RHS § 185 lg 1

jätkuvalt pakkuja õiguse vaidlustada hankija tegevus üksnes juhul, kui ta leiab, et RHS rikkumine

hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid. Seega saab pakkuja esitada esmalt

vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile ja hiljem kaebuse halduskohtule juhul, kui

vaidlustuse või kaebuse rahuldamine positiivselt mõjutab pakkujal võimalust hankelepingu

sõlmimiseks. Kui hankelepingu sõlmimine pakkujaga on välistatud sõltumata vaidlustuse või

kaebuse rahuldamisest, siis ei ole pakkujal õigust hankija tegevust vaidlustada.

25. Riigihanke „Tartu linna avalik rattaringlussüsteem“ hankedokumentide lisa I vorm 9 kohaselt

(I kd, tl 22), peab pakkuja eelneva majandusaasta netokäive olema 3 000 000 eurot kokku. Titanium

Partners OÜ, BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja Eesti Keskkonnateenused AS-i

ühispakkumuse esitamisel on kõik pakkujad toetunud selle kvalifitseeriva tingimuse täitmise osas

AS Eesti Keskkonnateenused eelnevate majandusaastate käibele (I kd tl 96-196, III kd tl 1-95).

Vastustaja on 5. septembri 2018. a ja 3. oktoobri 2018. a menetlusdokumendis sellele asjaolule

tähelepanud juhtinud, selgitades, et AS Eesti Keskkonnateenused loobumisel hankemenetluses

osalemisest ei vasta ühispakkumine enam netokäibe lävendi tingimusele ja pakkujad tuleb jätta

kvalifitseerimata. Kaebajad ei ole vastustaja sellele seisukohale vastu vaielnud, leides üksnes, et

AS Eesti Keskkonnateenused pakkumus on jätkuvalt jõus. Kuna ringkonnakohus seda seisukohta

ei jaga ning asjas kogutud tõendid osutavad tõepoolest, et AS Eesti Keskkonnateenused loobumise

korral ei saa ühispakkujaid kvalifitseerida, siis tulenevalt RHS § 185 lg-st 1 ja HKMS § 44 lg-st 1

puudub kaebajatel kaebeõigus Tartu Linnavalitsuse 10. mai 2018. a otsuse punkti 2, 15. mai 2018.

a otsuse punkti 1 ja 16. mai 2018. a korralduse nr 525 punkti 1 vaidlustamiseks

tühistamiskaebusega. See asjaolu iseseisvalt tingiks kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata

jätmise.

26. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et

Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Tartu linna avalik rattaringlussüsteem“ (viitenumber 193527)

10. mai 2018. a otsuse punkti 2, 15. mai 2018. a otsuse punkti 1 ja 16. mai 2018. a korralduse

nr 525 punkti 1 tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebajate pakkumus on õiguspäraselt tagasi

lükatud, siis vastavalt ei ole alust tühistada ka vastustaja otsust kvalifitseerida Bewegen

Technologies Inc eduka pakkujana ja tunnistada tema pakkumuse edukaks.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

27. 26. juuni 2018. a määrusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebajate taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja keelas vastustajal hankelepingu sõlmimise Bewegen Technologies Inc.-ga kuni

haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Halduskohus tuvastas esialgse õiguskaitse

vajaduse ning leidis, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.

Käesolevaks ajaks on lisaks riigihangete vaidlustuskomisjonile nii halduskohus kui nüüd ka

ringkonnakohus kaebajate pakkumuse tagasilükkamise õiguspärasust kontrollinud, leides, et

vastustaja ei ole pakkumuse tagasilükkamisel õigusvastaselt käitunud. Lisaks tuvastas

ringkonnakohus, et käesoleval ajal tingiks kaebajate kaebuse rahuldamata jätmise iseseisvalt juba

kaebeõiguse puudumine, sest ka kaebuse rahuldamise korral ei ole kaebajatel võimalik saavutada

hankelepingu sõlmimist endaga. Ringkonnakohtu hinnangul on seega esialgse õiguskaitse

kohaldamise aluseks olnud asjaolud muutunud. Kui kaebajatel puudub tegelik võimalus

hankelepingu sõlmimiseks kaebuse rahuldamise korral, siis ei saa olla ka vajadust esialgse

õiguskaitse meetmete rakendamiseks kohtumenetluse ajal, vältimaks hankelepingu sõlmimist

kolmanda isikuga. Lisaks saab menetluses tuvastatud asjaolude ja nende alusel kohtute antud

õigusliku hinnangu põhjal asuda seisukohale, et kaebajate võimalused oma õiguste kaitseks

haldusasja edasises menetluses on ilmselt vähesed. Vastavalt HKMS § 253 lg-le 1 võib kohus

menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas

menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Nendel asjaoludel tühistab ringkonnakohus Tartu

halduskohtu 26. juuni 2018. a määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu. Selles osas on

kohtuotsus koheselt täidetav, s.t et pärast otsuse teatavakstegemist ei ole Tartu linnal keelatud

sõlmida hankelepingut Bewegen Technologies Inc-ga sõltumata menetlusosaliste õigusest

vaidlustada otsus kassatsioonkaebuse esitamisega Riigikohtus.

28. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajatelt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta.

29. Vastavalt HKMS § 35 lg-le 4 advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui

menetlusdokumendile on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea menetlusdokumendile

volikirja lisama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Käesolevas asjas on kaebus ja

apellatsioonkaebus esitatud Titanium Partners OÜ, BRD Traffic Equipment (Kunshan) Co., Ltd ja

Eesti Keskkonnateenused AS-i nimel vandeadvokaat D. Piskunovi poolt. Kaebajate lepinguline

esindaja esitas 10. oktoobril 2018 kaebajate nimel ka menetluskulude nimekirja ja kuludokumenid

ning 11. oktoobril 2018. a seisukoha Tartu linna vastuse apellatsioonkaebusele kohta.

15. oktoobril 2018 esitas AS Eesti Keskkonnateenused seaduslik esindaja ringkonnakohtule

avalduse, milles selgitab, et hankest loobumisega on äriühing ühtlasi soovinud mitte osaleda hanke-

või sellega seotud vaidlustusmenetluses. Samas ei ole äriühingu seaduslik ega lepinguline esindaja

teatanud, et AS Eesti Keskkonnateenused sooviks kaebusest või apellatsioonkaebusest loobuda. AS

Eesti Keskkonnateenused soov mitte osaleda vaidlustusmenetluses võib siiski viidata sellele, et

äriühing ei soovi ka kohtumenetluses kaebajana jätkata. Pidades aga silmas menetluse

kiireloomulisust, seda, et menetlusosalistele menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaeg oli

avalduse esitamise ajaks möödunud ning asjaolu, et ringkonnakohtu lahendiga ei panda AS-le Eesti

Keskkonnateenused täiendavaid kohustus, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks AS Eesti

Keskkonnateenused

seisukohta

selles

küsimuses

täiendavalt

selgitada.

AS

Eesti

Keskkonnateenused

tegeliku

tahte

väljaselgitamine

ning

võimaliku

kaebusest

või

apellatsioonkaebusest loobumise avalduse lahendamiseks nõutavad menetlustoimingud tooks kaasa

põhjendamatu viivituse ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisel.

/allkirjastatud digitaalselt/