3-18-1166/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1166

Haldusasi

Y.T. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 23.05.2018 otsuse nr

805317VF/1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks vaadata kaebaja 21.05.2018 avaldus uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja: Y.T.

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2018.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine

ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg

6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y. T.le on määratud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva

koostöölepingu alusel vanaduspension alates 19.09.2014.

2. Y.T.

esitas

21.05.2018

Sotsiaalkindlustusametile

avalduse

vanaduspensioni

ümberarvestamiseks. Y.T. soovib pensionistaaži hulka arvestada tegevteenistuse aega

Nõukogude armees alates 13.08.1973 kuni 31.07.1984.

23.05.2018 tegi Sotsiaalkindlustusamet otsuse nr 805317VF/1, millega otsustati jätta Y.T.

avaldus rahuldamata.

3. Y.T. esitas 13.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 23.05.2018

otsuse nr 805317VF/1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks rahuldada

kaebaja pensioni ümberarvestamise taotlus.

14.06.2018 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras asja lahendamise viisiks

kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ning kaebaja palub kohtul selle

tühistamist ja vastustaja kohustamist lahendada kaebaja avaldus uuesti, sest kaebaja ei ole nõus

vastustaja tõlgendusega RPKS § 28 lg 5 ja leiab, et aeg, mil kaebaja teenis nõukogude armees

(so 13.08.1973-31.07.1984), tuleb arvata pensionistaaži hulka.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastutaja leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastustaja

palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt:

5.1. Sotsiaalkindlustusamet märgib, et riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 1

kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma

sotsiaalmaksu ja sama § 28 lg 2 annab loetelu tegevustest, mille aeg samuti arvatakse

pensioniõigusliku staaži hulka. Nõukogude armees tegevteenistuses viibinud isikute eest

sotsiaalmaksu ei makstud ja RPKS § 28 lg-s 2 ei ole nimetatud nõukogude armee ega teiste riikide

sõjaväe tegevteenistuses viibitud aega.

5.2. RPKS § 28 lg 2 p 2 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka teenistusaeg Eesti

kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud

teenistusaeg. Nimetatud säte reguleerib Eesti kaitseväes teenimise aja mitte kaitseväeteenistuse

staaži arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Teenistus nõukogude armees ei ole võrdsustatav

teenistusega Eesti kaitseväes ja sellest tulenevalt ei reguleeri RPKS § 28 lg 2 p 2 nõukogude armees

teenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka.

5.3. Nõukogude armees teenimise aega saab arvata pensioniõigusliku staaži hulka ainult RPKS § 28

lg 5 alusel, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja

asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt

Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning

mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. Seega saab RPKS alusel arvata

pensioniõigusliku staaži hulka ainult kohustusliku sõjaväeteenistuse aega nõukogude armees.

5.4. Sõjaväepiletist ja kaebaja selgitustest nähtuvalt oli kaebaja vaidlusalusel perioodil nõukogude

armees tegevteenistuses üleajateenijana vanemleitnandi auastmes. RPKS ei näe ette

üleajateenistuses viibitud aja, v.a Eesti kaitseväes, arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Seega ei

kuulu kaebaja üleajateenistuse aeg Nõukogude armees alates 13.08.1973 kuni 31.07.1984

pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele.

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses ja kaebaja menetluskulud kaebaja

kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata vastustaja poolt toodud põhjendustel. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevaga.

8. Kohus märgib esmalt, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja teenis perioodil

13.08.1973-31.07.1984 nõukogude armees olles elukutseline sõjaväelane. Viidatud perioodil ei

olnud kaebaja kohustuslikus sõjaväeteenistuses ega asendusteenistuses ja viimast ei väida ka

kaebaja. Eeltoodut kinnitab kohtule esitatud tööraamat, mille kohaselt teenis kaebaja

nõukogude armees 01.09.1969-11.07.1984 (tl 23p) ja nõukogude armee pilet (tl 25p-27, tõlge

tl 37 ja selle pöördel).

9. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja seisukoht, et aeg, mil kaebaja teenis

nõukogude armees - so 13.08.1973-31.07.1984 - tuleb arvata pensionistaaži hulka, ei ole õige

ja seadusega kooskõlas.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 1 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka

arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Nõukogude armee ega

teiste riikide sõjaväe tegevteenistuses viibitud aja eest sotsiaalmaksu ei makstud.

Samuti ei kohaldu kaebaja suhtes RPKS § 28 lg 2 p 2, sest see ei reguleeri mitte Nõukogude armees

oldud teenistusaega, vaid Eesti Kaitseväes oldud teenistusaega.

10. Nõukogude armees teenimise aega saab arvata pensioniõigusliku staaži hulka ainult RPKS § 28

lg 5 alusel, mille kohaselt pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja

asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt

Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning

mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.

Viidatud sättest tulenevalt saab pensioniõigusliku staaži hulka arvestada ainult kohustusliku

sõjaväeteenistuse aja nõukogude armees ja sedagi ainult juhul, kui on täidetud lg 5 sätestatud

tingimused. Kaebaja puhul on dokumentaalselt kinnitamist leidnud (nii tööraamat, kui sõjaväepilet)

tema teenimine nõukogude armee tegevteenistuses vaidlusalusel perioodil. Kohus leiab, et kaebaja

ei ole vastavat asjaolu vaidlustanud ega ühegi tõendiga ümber lükanud. Seega ei ole vastava

ajavahemiku arvestamine tööstaaži hulka lubatud ja kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

11. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud, siis jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik