1-18-7666/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-7666

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2018, Tallinn

Kriminaalasja number

1-18-7666 (18230200023)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

S.V süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi

Kokkuleppemenetluses

Prokurör

Katrin Pärtlas

Süüdistatav

S.V

Ik: XXX, xx kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus,

töökoht: xxx OÜ; elukoht: XXX

Tõkendit kohaldatud ei ole

Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju

Maakohtu 25.01.2013 otsusega KarS § 424 järgi

vangistus 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel kuulus

kandmisele vangistus 3 kuud ja 29 päeva. KarS § 73 lg 1

ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus 3-aastase katseajaga

täitmisele pööramata. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks

kuuks. Kehtivaid väärteokaristusi ei ole

Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Alar Neiland

RESOLUTSIOON

1. S.V süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta S.V-le mõistetud ja ära

kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud S.V suhtes kohaldatama,

jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.V temale

määratud 2 (kaks) aastase katseajal kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada S.V-le määratud 2 aastase

katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.10.2018.

4. Jätta S.V suhtes tõkend kohaldamata.

5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada S.V suhtes lisakaristust, võttes S.V-lt ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 (üks) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima

kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 1 kuulise tähtaja möödumisel.

6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile.

7. S.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja

§ 180 lg-te 1 ja 3 alustel:



teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada

viiskümmend) eurot;



määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 60 (kuuskümmend) eurot;



isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 17E-PõI0145) kulu 84 (kaheksakümmend

neli) eurot,

s.o kokku menetluskulu 894 (kaheksasada üheksakümmend neli) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena 74,50 euro kaupa

kuus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „S.V, 1-18-7666,

menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja

viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel S.V poolt avaldatud

elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral

loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja

tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Süüdistuse sisu

S.V-d süüdistatakse selles, et tema, 24.08.2017 kella 15.44 paiku Tallinnas Jaama tn 2

hoone juures, juhtides mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga xxxx, tagurdas

otsa sõiduki taga sõiduteel olevale jalakäijale J.L-ile , kes liiklusõnnetuse tagajärjel sai

raske tervisekahjustuse: parema sääreluu alumise otsa mõlema pekse nihkega murrud,

parema pindluu alumise osa nihkega killustunud murd. Nimetatud tervisekahjustused on

rasked ning kestvusega üle nelja kuu ja vastavad seega KarS § 118 lg 1 p 2 sätestatud

tunnustele.

S.V pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu

ja kahju tekitamist; pidi olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises

hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda; pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud

liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; oli kohustatud enne

paigalt liikuma hakkamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid

ning teel töötajaid; ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat; pidi andma teed

jalakäijale tagurdades; pidi andma teed tagurdades kõigile liiklejaile. S.V jättis need

liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata.

Liiklusõnnetus toimus, kuna S.V rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid:

LS § 14 lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse,

et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama

teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,

ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 33 lg 1 - Juht peab olema

tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja

muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; § 33 lg 2 p 8 –

Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise

alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel

töötajaid; § 35 lg 1 - Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti,

robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning

haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; § 35 lg 2 p 1 – Lisaks

käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 sätestatule peab juht andma teed jalakäijale tagurdades; §

17 lg 5 p 6 – Mitterööbassõiduki juht peab andma teed tagurdades kõigile liiklejaile.

Seega pani S.V toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki

juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud

inimesele raske tervisekahjustus.

Kokkuleppe sisu

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.09.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas, süüdistatav S.V ja tema kaitsja Alar Neiland sõlminud

järgneva kokkuleppe:

KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.V-le

karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetav karistus täielikult täitmisele pööramata, kui S.V

ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks.

7. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub

8. Asitõendid ja kriminaalmenetluses ära võetud objektid: puuduvad.

9. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks

karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 750 eurot ning

kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele

järgmiselt:

- Isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 17E-PõI0145) teostamise kulu 84

eurot /tl 21/ kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

- Kaitsja tasu summas 60 eurot kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

Kokku on S.V poolt hüvitamisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud koos sundrahaga 894

eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse S.V poolt ositi

võrdsetes osades 12 (kaheteist) kuu jooksul, s.o igas kuus vähemalt summas 74,50.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära

süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused

kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde,

asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning

kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st

311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav

kuulub talle KarS § 423 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb

mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/