2-18-11939/42 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-18-11939

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Tambet Grauberg

Eneli Kivi

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2018.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-11939

Tsiviilasi

G.K. (seaduslik esindaja J.O.) hagi R.K. vastu elatise

nõudes.

R.K.

avaldus

lapsega

suhtluskorra

reguleerimiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

G.K.,

isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx

Riigi õigusabi korras määratud esindaja: Urmas Arumäe; e-

post: urmas.arumae@abbyroo.eu

Hageja seaduslik esindaja: J.O., isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx

Hageja lepinguline esindaja: Andrus Post; asukoht: Posti tn

26, 90504 Haapsalu; e-post: andrus@juristaitab.ee

Kostja:

R.K.,

isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx

Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu); asukoht: Suur-Sepa 16,

Pärnu; e-post: linnavalitsus@lv.parnu.ee

Häädemeeste vald (vallavalitsuse kaudu); asukoht: Uulu,

Pargi

tee

1,

Pärnu maakond;

e-post:

haademeeste@haademeeste.ee

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada J.O. ja R.K. vahel 15.10.2018.a istungil avaldatud kompromiss:

1.1 Lapse isal, on õigus kohtuda lapsega üle ühe nädala reedest pühapäevani selliselt, et isa

tuleb lapsele reede õhtul hiljemalt kell 19:00 lapse elukohta järele ning viib ta pühapäeva

õhtul hiljemalt 19:00 lapse elukohta tagasi.

1.2 Mõlemad vanemad kohustavad võimaldama lapsel ka juba võimalike olemasolevate

sotsiaalselt oluliste plaanide täitmist (so sugulaste/eakaaslaste tähtpäevalised sünnipäevad

jmt) olenemata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale tähtpäev satub.

Kokkulepe tagab lapsele kindluse, et sõltumata tema viibimiskohast kummagi

lapsevanema juures suhtlemisõiguse teostamise ajal, ei ole takistatud tema võimalused

viibida

eakaaslaste/sugulaste/perekonnaliikmete

sünnipäevadel

või

muudel

kuupäevaliselt kindlaksmääratud tähtpäevadel ning lapsevanemad on kohustatud seda

lapsele tagama.

2-18-11939

1.3 Lapsevanemate endi sünnipäevad on lapsel õigus veeta selle vanema juures kelle

sünnipäev aset leiab, sõltumata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale

tähtpäev satub.

1.4 Isadepäeval on lapsel õigus veeta päev isaga ning emadepäeval emaga sõltumata sellest,

kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale tähtpäev satub.

1.5 Jõulud veedab laps võrdselt mõlema vanema juures, so esimese poole 24. detsember kuni

25. detsember ühe vanemaga ning teise poole 25. detsember kuni 26. detsember teise

vanemaga. Aastal 2018 on laps emaga 24. detsember kuni 25. detsember ja järgnevatel

aastatel vaheldumisi. Lapse üleandmine toimub 24. detsember hiljemalt kell 16.30 ja lapse

tagasitoomine 25. detsembril ja 26. detsembril hiljemalt kell 19.00.

1.6 Lapse isa puhkuse ajal suvekuudel on lapse isal õigus viibida koos lapsega järjest 2

nädalat. Juhul kui lapse isal ei ole võimalik vahetult viibida lapsega koos, võib ta lapse

anda hoida oma lähisugulastele. Nimetatud tingimus kehtib kuni lapse 5 aastaseks

saamiseni. Alates lapse 5 aastaseks saamisel võib anda lapse ajutiselt hoida ka oma

elukaaslasele (abikaasale).

1.7 Eelnevas punktis nimetatud tingimused kohalduvad ka lapse emale.

1.8 Mõlemal vanemal on õigus reisida lapsega välisriiki suhtluskorraga reguleeritud ajal,

teavitades teist vanemat sellest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kui välisriigis viibitakse

lapsega üle 10 kalendripäeva, tuleb sellest ette teavitada vähemalt 21 kalendripäeva.

Teavitamine toimub e-kirja teel.

1.9 Kui lapsevanematel ilmneb käesoleva suhtlemiskorra täitmisel takistusi, kohustuvad nad

teineteist sellest teavitama vähemalt 3 (kolm) päeva ette. Informatiivseid teateid, sh

käesoleva suhtlemiskorra asjaoludest tulenevaid, edastatakse teineteisele kas telefonitsi

või e-posti vahendusel.

1.10

Lapsega suhtlemine käesolevast suhtlemise korrast erinevatel tingimustel võib

toimuda ainult mõlema lapsevanema eelneval nõusolekul. Ärajäänud kohtumised, mis on

toimunud erandlikel juhtudel ning millest on vanem teist vanemat korrektselt teavitanud,

asendatakse võimalusel vanemate ühisel kokkuleppel mõlemapoolselt aktsepteeritud ajal.

1.11

Lapsevanemad kohustuvad kasvatama last üksmeeles ja teineteise huve arvestades,

mitte halvustama teineteist lapse juuresolekul ning suhtuma teineteisse lugupidavalt, sh

tegema endast kõik oleneva, et suhtlemiskord toimiks tagamaks lapsele stabiilne, terve ja

perekesksust väärtustav kasvukeskkond.

1.12

Suhtluskorra punktides 1.3 ja 1.4 märgitud lühiajalised kohtumised kestavad

vähemalt 3 tundi.

1.13

Kostja R.K. kohustub maksma hageja G.K. kasuks igakuist elatist summas 250 eurot

kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast, s.o alates

01.11.2018.a kuni hageja G.K. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.

1.14

Kostja R.K. tasub elatise hageja seadusliku esindaja J.O. arveldusarvele nr

Xxxxxxxxxxx, hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks kalendrikuu eest ette.

2. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et rohkem nõudeid kostja vastu ei ole.

3. Kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus sisse nõuda

võlgnevus täitemenetluse raames.

4. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi

kinnitamisega.

2-18-11939

5. Edastada määrus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigi õigusabikulud

jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud, menetluse käik

G.K. esitas 09.08.2018.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt palub kostjalt R.K.lt välja

mõista

elatis

alates

07.08.2018

kuni

G.K.

täisealiseks

saamiseni,

xxxxxxxxxxx.a

miinimumsummas. 14.08.2018 võttis Pärnu Maakohus hagi menetluse ja algatas eelmenetluse.

17.08.2018 esitas R.K. kohtu avalduse, millega palub lapsega G.K.ga suhtlemise korra

kindlaksmääramist. Pärnu Maakohus jättis 17.08.2018.a R.K. avalduse käiguta ning kohustas

esitama nõuetekohase avalduse. R.K. esitas 20.08.2018.a Pärnu Maakohtule avalduse täienduse,

milles avaldaja selgitab, et ei ole last näinud umbes 2 kuud, kuna lapse ema varjab ja peidab last, ei

vasta telefonile ega kirjadele. Avaldaja soovib last näha ning on nõus lapse emale teatama ette kaks

nädalat enne Eestisse tulekut. Pärnu Maakohus võttis 21.08.2018.a R.K. avalduse menetlusse.

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas 15.10.2018.a toimunud istungil pooled leidsid, et asja

lõpetamiseks on võimalik sõlmida kompromiss. Pooled arutasid istungil kompromissitingimused

läbi ning allkirjastasid kompromissi. Hageja G.K. esindaja J.O. ja kostja R.K. taotlevad kohtult

kompromissi kinnitamist ja menetlus lõpetamist.

Kompromissleping

1. Lapse isal, on õigus kohtuda lapsega üle ühe nädala reedest pühapäevani selliselt, et isa tuleb

lapsele reede õhtul hiljemalt kell 19:00 lapse elukohta järele ning viib ta pühapäeva õhtul

hiljemalt 19:00 lapse elukohta tagasi.

2. Mõlemad vanemad kohustavad võimaldama lapsel ka juba võimalike olemasolevate sotsiaalselt

oluliste plaanide täitmist (so sugulaste/eakaaslaste tähtpäevalised sünnipäevad jmt) olenemata

sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale tähtpäev satub. Kokkulepe tagab

lapsele kindluse, et sõltumata tema viibimiskohast kummagi lapsevanema juures suhtlemisõiguse

teostamise

ajal,

ei

ole

takistatud

tema

võimalused

viibida

eakaaslaste/sugulaste/perekonnaliikmete

sünnipäevadel

või

muudel

kuupäevaliselt

kindlaksmääratud tähtpäevadel ning lapsevanemad on kohustatud seda lapsele tagama.

3. Lapsevanemate endi sünnipäevad on lapsel õigus veeta selle vanema juures kelle sünnipäev aset

leiab, sõltumata sellest, kumma vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale tähtpäev satub.

4. Isadepäeval on lapsel õigus veeta päev isaga ning emadepäeval emaga sõltumata sellest, kumma

vanema suhtlemiskorra kohasele nädalale tähtpäev satub.

5. Jõulud veedab laps võrdselt mõlema vanema juures, so esimese poole 24. detsember kuni 25.

detsember ühe vanemaga ning teise poole 25. detsember kuni 26. detsember teise vanemaga.

Aastal 2018 on laps emaga 24. detsember kuni 25. detsember ja järgnevatel aastatel vaheldumisi.

Lapse üleandmine toimub 24. detsember hiljemalt kell 16.30 ja lapse tagasitoomine 25.

detsembril ja 26. detsembril hiljemalt kell 19.00.

2-18-11939

6. Lapse isa puhkuse ajal suvekuudel on lapse isal õigus viibida koos lapsega järjest 2 nädalat. Juhul

kui lapse isal ei ole võimalik vahetult viibida lapsega koos, võib ta lapse anda hoida oma

lähisugulastele. Nimetatud tingimus kehtib kuni lapse 5 aastaseks saamiseni. Alates lapse 5

aastaseks saamisel võib anda lapse ajutiselt hoida ka oma elukaaslasele (abikaasale).

7. Eelnevas punktis nimetatud tingimused kohalduvad ka lapse emale.

8. Mõlemal vanemal on õigus reisida lapsega välisriiki suhtluskorraga reguleeritud ajal, teavitades

teist vanemat sellest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kui välisriigis viibitakse lapsega üle 10

kalendripäeva, tuleb sellest ette teavitada vähemalt 21 kalendripäeva. Teavitamine toimub e-kirja

teel.

9. Kui lapsevanematel ilmneb käesoleva suhtlemiskorra täitmisel takistusi, kohustuvad nad

teineteist sellest teavitama vähemalt 3 (kolm) päeva ette. Informatiivseid teateid, sh käesoleva

suhtlemiskorra asjaoludest tulenevaid, edastatakse teineteisele kas telefonitsi või e-posti

vahendusel.

10. Lapsega suhtlemine käesolevast suhtlemise korrast erinevatel tingimustel võib toimuda

ainult mõlema lapsevanema eelneval nõusolekul. Ärajäänud kohtumised, mis on toimunud

erandlikel juhtudel ning millest on vanem teist vanemat korrektselt teavitanud, asendatakse

võimalusel vanemate ühisel kokkuleppel mõlemapoolselt aktsepteeritud ajal.

11. Lapsevanemad kohustuvad kasvatama last üksmeeles ja teineteise huve arvestades, mitte

halvustama teineteist lapse juuresolekul ning suhtuma teineteisse lugupidavalt, sh tegema endast

kõik oleneva, et suhtlemiskord toimiks tagamaks lapsele stabiilne, terve ja perekesksust

väärtustav kasvukeskkond.

12. Suhtluskorra punktides 3 ja 4 märgitud lühiajalised kohtumised kestavad vähemalt 3 tundi.

13. Kostja R.K. kohustub maksma hageja G.K. kasuks igakuist elatist summas 250 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast, s.o alates 01.11.2018.a

kuni hageja G.K. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.

14. Kostja R.K. tasub elatise hageja seadusliku esindaja J.O. arveldusarvele nr Xxxxxxxxxxx,

hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks kalendrikuu eest ette.

15. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et rohkem nõudeid kostja vastu ei ole.

16. Kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus sisse nõuda

võlgnevus täitemenetluse raames.

17. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise

tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.

18. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

19. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

20. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades

menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või

2-18-11939

avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja seaduslik esindaja ja kostja R.K.

esitasid kohtule allkirjastatud kompromissi 15.10.2018.a istungil.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei

ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus

on

menetlusosalistega

15.10.2018.a

toimunud

istungil

läbiarutanud

kõik

kompromissipunktid ning asub seisukohale, et lapse huvides on vanemate suhtlemiskorra kindlaks

määramine. Lapse huvides on mõlema vanemaga suhelda ning tugevdada emotsionaalset sidet

mõlema vanemaga. Kohtu hinnangul poolte vahel kokkulepitu tagab, et G.K.l on võimalus suhelda

mõlema vanemaga ning teine vanem ei takista suhtlust.

Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada

kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid

asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud

tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles

öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise,

kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TSMS § 172 lg 3 kohaselt samuti hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult

või osaliselt riigi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda, kuna

kulud olid tehtud laste õiguste kaitsmiseks vajalikud.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad

kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik