2-17-16882/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Kohtujurist

Harju Maakohus

Iris Kangur-Gontšarov

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja 15. oktoober 2018.a., Tallinn, Tallinna

kohtumaja koht

2-17-16882

T Ji hagi M P vastu kaasomandi lõpetamiseks K talu

kinnistule ning M P vastu hüpoteegipidaja tahteavalduse

andmiseks kohustamiseks

Hageja: T J (isikukood xxx, elukoht K

ja nende

talu, xxx)

Hageja esindajad: vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko (e-post

ksenia.kravtsenko@kpmglaw.ee), M J (elukoht

K talu, xxx)

Kostja I: M P (isikukood xxx, elukoht K

talu, xxxx)

Kostja II: M P (isikukood xxx, elukoht

xxx)

Kostjate esindaja: Mae Küttik (e-post tamos@tamos.ee)

Kompromissi kinnitamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada T Ji, M P ja M P vahel tsiviilasjas nr 2-17-16882 sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1 T Ji ainukasutusse jääb kinnistu asukohaga xxx küla, K (registriosa nr xxx,

edaspidi kinnistu) põhjapoolne osa koos sellel paiknevate ehitistega, mis on

lisatud plaanil (kohtumääruse lisa 1) numbriga 3 märgistatud punase viirutusega

ala pindalaga 3 739 m² (edaspidi ala 3);

Tulevaste vaidluste vältimiseks on T J ja M P leppinud kokku, et kinnistu

jagamise korral jääb ala 3 T Ji ainuomandisse;

1.2 M P ainukasutusse jääb kinnistu lõunapoolne osa koos sellel paiknevate ehitistega,

mis on lisatud plaanil (kohtumääruse lisa 1) numbriga 2 märgistatud sinise

ruudulise viirutusega ala pindalaga 3 663 m² (edaspidi ala 2);

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised

esindajad

Menetlustoiming

Tulevaste vaidluste vältimiseks on T J ja M P leppinud kokku, et kinnistu

jagamise korral jääb ala 2 M P ainuomandisse;

1.3

M P ainukasutusse jääb plaanil (kohtumääruse lisa 1) numbriga 1 märgistatud

rohelise viirutusega ala pindalaga 384 m² koos sellel paikneva ehitisega (edaspidi

ala 1);

1.4

T Ji ja M P ühiskasutusse jääb plaanil (kohtumääruse lisa 1) numbriga 4

märgistatud roosa viirutusega ala pindalaga 130 m² (edaspidi ala 4). Selguse

huvides leppisid T J ja M P kokku, et ala 4 põhjapoolsele piirile jääb

ühiskasutuses olev värav x teele ja lõunapoolsele piirile jääb sissepääs T Ji

ainukasutuses olevale alale 3. T J ja M P kinnitavad, et hoiavad ühiskasutuses

olevat ala 4 heas korras ja teise osapoole huve rikkumata;

Tulevaste vaidluste vältimiseks on T J ja M P leppinud kokku, et kinnistu

jagamise korral jäävad alad 1 ja 4 M P ainuomandisse, kuid käesoleva

kohtumääruse kohaselt ühiskasutusse jääva ala 4 osas on T Jil õigus nõuda

juurdepääsu xxx põhjapoolses osas asuva ehitise juurde üle ala 4, samuti

juurdepääsu xxx 4 lõunapoolse värava;

1.5

T J ja M P on leppinud kokku, et T Jil on õigus paigaldada piirdeaed T Ji ja M P

ainukasutusse jäävate kinnistuosade (ala 3 ning alad 1, 4 ja 2) vahele;

1.6

T Ji ainukasutusse jääb kinnistul paikneva kahekordse elamu (ehitusregistri

kood xxx, edaspidi elamu) põhjapoolne osa pindalaga 219,2 m² ja terrass

pindalaga 26,1 m² (ruumide eksplikatsioonis tähistatud sinisega, kohtumääruse

lisa 2 ja 3);

1.7

M P ainukasutusse jääb elamu lõunapoolne osa pindalaga 102,5 m² (ruumide

eksplikatsioonis tähistatud rohelisega, kohtumääruse lisa 2 ja 3) ja rõdu pindalaga

4,8 m⁴;

1.8

T J ja M P on leppinud kokku, et senikaua kuni kogu kinnistu elektrivarustus

käib läbi ühise elektrikilbi, mis paikneb alal 3 paikneva elamu põhjapoolse seina

ääres, tagab T J M Ple ja M P poolt tellitud spetsialistidele ligipääsu sellele

elektrikilbile ja M P elektrijuhtmestikule, mis kulgeb läbi elamu põhjapoolse osa

ja mille juhtmed asuvad elamu välisküljel;

Tulevaste vaidluste vältimiseks on T J ja M P leppinud kokku, et kinnistu

jagamise korral ja juhul, kui kinnistu jagamise hetkel toimub kinnistu ja/või

elamu elektriga varustamine läbi sellesama ühise elektrikilbi, on M Pl õigus nõuda

reaalservituudi seadmist elektrivõrgu teenindamiseks.

1.9

T J ja M P on leppinud kokku, et senikaua kuni ehitis M Ple jääval alal 1 saab

oma elektritoite läbi ühise elektrikilbi, mis paikneb elamu põhjapoolse seina

ääres ja asub T Ji ainukasutusse jääval maa-alal, kohustub T J taluma M P

elektriliini kulgemist läbi ala x , seda elektriliini tahtlikult mitte kahjustama ning

võimaldama vajaduse tekkimisele selle liini parandamist. M P kohustub

kõrvaldama nimetatud elektriliini hiljemalt 01.11.2020.

1.10 M Pl on õigus ilma T Ji nõusolekuta rajada alal 1 asuva ehitise elektrivarustus

selle elektriliini ja elektriposti kaudu, mis jääb ala 1 lõunapoolsele piirile lähedale.

T J ei tee M Ple ega M P poolt tellitud spetsialistidele takistusi ligipääsuks

nimetatud elektriliinile ja elektripostile, tagamaks alal 1 asuva ehitise jaoks uue

elektriühenduse rajamist. M P kohustub T Jit kirjalikult teavitama alal 1 asuva

ehitise uue elektrivarustuse rajamise lõpulejõudmisest koheselt pärast kõikide

elektri tarbimiseks vajalike tööde ja formaalsuste lõpetamist, kuid hiljemalt

01.11.2020;

1.11 T Jil on õigus pärast M Plt alal 1 asuva ehitise elektrivarustuse väljaehitamise

lõpetamise kohta teate saamist või alates 01.11.2020 omal äranägemisel praegune

elektriliin, mis varustab alal 1 asuvat ehitist, kas demonteerida või kasutada enda

huvides mistahes muuks otstarbeks selleks M P nõusolekut vajamata;

1.12 T J ja M P on leppinud kokku, et nemad ei tee teineteisele lumetõrje, remonditööde

ja ülevaatuse teostamiseks takistusi ligipääsuks sellele katuseosale, ligipääs millele

on ainuvõimalik teisele poolele ainukasutusse jääva elamu küljelt. Pool teavitab

teist poolt plaaniliste tööde teostamisest katusel mõistliku aja ette;

Tulevaste vaidluste vältimiseks on T J ja M P leppinud kokku, et taoline

kokkulepe jääb kehtima ka kinnistu jagamise või sellel asuvas elamus

korteriomandite seadmise korral ja T Jil ja M Pl on õigus nõuda enda kasuks

servituudi seadmist elamu hooldamise tagamiseks;

1.13 T J ja M P on leppinud kokku, et kuna alal 3 paiknevad abihooned jäävad

käesoleva kohtumääruse jõustumise järgselt T Ji ainukasutusse, tasub T J M Ple

selle eest hüvitise summas 3000 (kolm tuhat) eurot. M P hüvitab T Jile 50% maa

mõõdistusega seotud kuludest summas 500 eurot. Vastastike nõuete tasaarvestuse

tulemusena tasub T J M Ple 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot, milline hüvitis

kantakse M P arveldusarvele nr xxx 7 (seitsme) päeva jooksul arvates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest;

1.14 M P vabastab kõik alal 3 paiknevad abihooned oma ja M P varast hiljemalt

01.11.2020. Kuni selle ajani kasutab M P selle vara hoiustamiseks, mida ta soovib

T Jile jäävatest abihoonetest ära tuua, 1998. aastal ehitatud traktorikuuri ala 3

põhjaservas oleva värava vahetus läheduses, viies sinna oma ja M P vara teistest

alal 3 abihoonetest hiljemalt 01.06.2019.

T Jil on õigus lugeda M P ja M P poolt hüljatuks kogu vara, mida M P ei ole

käesolevas punktis kokkulepitud tähtaegadeks T Ji ainukasutusse jäävatest

hoonetest ja territooriumilt ära vedanud ning T Jil on õigus toimida taolise

varaga oma äranägemise järgi;

1.15 T J ja M P on leppinud kokku, et kummalgi poolel on õigus lammutada tema

ainukasutusse jääval kinnistuosal paiknevaid ehitisi (v.a elamu) ja ehitada uusi

abihooneid või teha mistahes muid rajatisi ilma teise poole nõusolekuta. Samuti

on kummalgi poolel õigus renoveerida elamut ennast, teha sellele juurdeehitisi

ilma teise poole nõusolekuta viisil, kus need ümberehitused või juurdeehitused ei

halvenda teise poole elukvaliteeti ega teise poole vara säilivust või väärtust. Juhul,

kui vastavad tegevused vajavad kooskõlastamise või nõusoleku andmist riigi- või

kohaliku omavalitsuse organites või kolmandate isikute ees, loetakse vastav

kooskõlastus või nõusolek mõlema osapoole poolt käesoleva kohtumääruse

jõustumisel tagasivõtmatult antuks;

1.16 T J ja M P on leppinud kokku, et mõlemal poolel on ilma teise poole nõusolekuta

õigus nende ainukasutusse jäävaid osi nii elamust kui ka kinnistust anda rendile

ja kasutada ettevõtluseks viisil, mis ei halvenda teise poole elukvaliteeti ega teise

poole vara säilivust või väärtust;

1.17 T J ja M P on leppinud kokku, et kõik käesolevas kohtumääruses märgitud

juurdepääsude ja servituutide seadmiseks sõlmivad T J ja M P vajadusel

notariaalselt tõestatud lepingud, kusjuures kumbki pool ei tee teisele poolele

põhjendamatuid takistusi taotleva kinnisomandi kitsenduse seadmiseks. Juhul,

kui pärast kinnistu jagamist soovib pool koormata teisele poolele kuuluvat

kinnistut

käesolevas

kohtumääruses

kirjeldatud

servituudiga

või

muu

kitsendusega, teavitab ta teist poolt sellest ja teeb ettepaneku ilmuda notarisse

lepingu sõlmimiseks 30 päeva jooksul. Poolel ei ole õigust keelduda taolise lepingu

sõlmimisest, kui taotletav kitsendus vastab sisult ja mahult käesolevas

kohtumääruses kajastatule ja ei kahjusta ebamõistlikult poole huve. Kõik

käesolevas kohtumääruses märgitud juurdepääsud ja servituudid seatakse

tähtajatult ja tasuta;

1.18 T J, M P ja M P leppisid kokku, et kinnistu jagamise korral jääb M P kasuks

seatud hüpoteek koormama vaid M Ple kuuluva jagamise tulemusena

moodustatud kinnistut;

1.19 M P kinnitab, et temal ei ole vastuväiteid käesoleva kohtumäärusega kinnitatud

kasutuskorra osas;

1.20 T J võtab tagasi nõude M P vastu nõusoleku andmiseks kinnistu jagamiseks. M P

kinnitab, et ta on nõus hagi tagasivõtmisega, temal ei ole tekkinud

menetluskulusid seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ja ta ei soovi

menetluskulude hüvitamist seoses hagi tagasivõtmisega.

1.21 Käesoleva kohtumäärusega kinnitatud kasutuskord kehtib ka T Ji, M Palis ja M P

õigusjärglaste ja kinnistu tulevaste omanike suhtes sõltumata õigusjärgluse ja

omandi ülemineku alusest.

1.22 T J, M P ja M P kinnitavad, et neil ei ole pärast kohtumääruse jõustumist

teineteise suhtes mitte mingisuguseid pretensioone seoses tsiviilasjas nr

2-17-16882 esitatud nõuetega, kinnistu või elamu kasutamise korraga või selle

tsiviilasja menetlemisega.

1.23 T J, M P ja M P on kokku leppinud, et tsiviilasjas nr 2-17-16882 tekkinud

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-16882 T Ji hagis M P vastu kaasomandi

lõpetamiseks K talu kinnistule ning M P vastu hüpoteegipidaja tahteavalduse

andmiseks kohustamiseks.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda

4. Tagastada T Jile riigilõiv 300 eurot M Ji arveldusarvele nr xxx.

5. Tagastada M Ple riigilõiv summas 300 eurot M P arveldusarvele nr xxx.

6. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on T Ji hagi M P vastu kaasomandi lõpetamiseks K talu kinnistule

ning M P vastu hüpoteegipidaja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. 10.10.2018 esitasid

pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled teatasid kohtule, et on jõudnud kokkuleppele

ning soovivad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Pooled kinnitasid, et on

teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool hagilt tasutud

riigilõivust. Kostja palub tagastada temale vastuhagilt tasutud riigilõiv. Pooled leppisid kokku,

et vähendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1

p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus

leiab, et käesolevas asjas sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega

ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi

ja lõpetab asjas menetluse.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel

kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vastavalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Kaasomandi lõpetamise nõudelt ühe kinnistu osas tasus hageja 300

eurot riigilõivu ning hüpoteegipidaja tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudelt tasus

hageja riigilõivu 300 eurot. Kuna nimetatud nõuete osas sõlmiti kompromiss, tagastab kohus

hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel 300 eurot. Riigilõiv tagastatakse vastavalt hageja taotlusele

M Ji arvele.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu

võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv

tagastatakse, kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei

taotletud. Kostja I M P teatas 24.01.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et soovib

käesolevas tsiviilasjas esitada vastuhagi ning tasus 24.01.2018 vastuhagilt riigilõivu summas

300 eurot. Kohus määras 18.04.2018 eelistungil kostjale I tähtaja vastuhagi esitamiseks.

Kuivõrd kostja I ei ole käesolevas tsiviilasjas vastuhagi esitanud, kuulub kohtu hinnangul

kostja I poolt ennatlikult tasutud riigilõiv tagastamisele. Riigilõiv tagastatakse vastavalt kostja I

taotlusele tema arvele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik