1-17-9149/80 · Riigikohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 19. oktoobri 2017. a määrusega anti AS X2 kohtu alla süüdistatuna 7. veebruaril 2018 esitas AS-i X2 kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver maakohtule taotluse
Legislator headnote
AI generated1-17-9149/80 · Riigikohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 19. oktoobri 2017. a määrusega anti AS X2 kohtu alla süüdistatuna 7. veebruaril 2018 esitas AS-i X2 kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver maakohtule taotluse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
1179149
Määruse kuupäev
12. oktoober 2018
Kohtukoosseis
Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma
Kohtuasi
Menetluskulude hüvitamise küsimus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X1 OÜ esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver, määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse
pooled
Riigiprokurör Laura Feldmanis
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
12. september 2018, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2018. a määrus muutmata ja X1 OÜ esindaja
määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 19. oktoobri 2017. a määrusega anti AS X2 kohtu alla süüdistatuna
karistusseadustiku § 298 lg 3 järgi ning kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja
taotluste lahendamiseks määrati eelistung 13. veebruariks 2018.
2. 7. veebruaril 2018 esitas AS-i X2 kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver maakohtule taotluse
süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.
Kaitsja selgitas, et AS X2 kustutati 26. jaanuaril 2018 jaotumise tõttu äriregistrist ja tema
tsiviilõigusjärglane on X1 OÜ. Kuna AS X2 tasus valitud kaitsjale kriminaalmenetluses osutatud
õigusabi eest 20 501 eurot, tuleb see menetluskulu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)
§ 183 lg 1 alusel X1 OÜ-le hüvitada. 13. veebruari 2018. a eelistungil jäi kaitsja oma taotluse
juurde.
3. Harju Maakohtu 26. veebruari 2018. a määrusega lõpetati AS-i X2 suhtes kriminaalmenetlus
KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ja kaitsjatasu hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata. Maakohus märkis, et
juriidilisest isikust süüdistatav lõppes äriregistrist kustutamisega, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus
tema suhtes lõpetada. Samas pole süüdistatava lõppemise tõttu isikut, kellele kaitsjatasu hüvitada.
Äriregistri väljavõtte kohaselt asutati AS-i X2 jaotumisel kaks uut äriühingut – X1 OÜ ja X3 OÜ.
Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kas ja kes neist on AS-i X2 tsiviilõigusjärglane.
Vandeadvokaat J. Tehver esindab praeguses menetluses kaitsjana AS-i X2 huvisid ega ole õigustatud
X1 OÜ nimel taotlusi esitama.
1-17-91491-17-9149
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse X1 OÜ esindaja J. Tehver, kes taotles maakohtu määruse
tühistamist osas, millega keelduti X1 OÜ-le kaitsjatasu hüvitamisest, ning palus uue otsustusega
mõista Eesti Vabariigilt X1 OÜ kasuks välja 20 501 eurot. Kokkuvõtlikult märgiti määruskaebuses
järgmist.
4.1. Maakohus asus alusetult seisukohale, et juriidilisest isikust süüdistatava lõppemise korral
puudub isik, kellele kaitsjatasu hüvitada. Äriseadustiku (ÄS) § 434 lg 2 esimese lause ja § 446 lg 1
kohaselt läheb äriühingu jaotumisel jaguneva ühingu vara üle omandavatele ühingutele. Eeltoodu
puhul on tegemist õigusjärglusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 mõttes ja
õigusjärgluse korral läheb koos muu varaga õigusjärglasele üle ka õigus menetluskulu hüvitamisele.
4.2. Maakohtu menetluses ei vaidlustanud ükski kohtumenetluse pool väidet, et AS-i X2 õigus
kaitsjatasu hüvitamisele läks üle X1 OÜ-le. Kuna ka maakohus ei seadnud eelistungil seda
seisukohta kahtluse alla, polnud tal alust jätta menetluskulu hüvitamise taotlust rahuldamata. Kui
kohtul tekkis kahtlus kaitsja väidete tegelikkusele vastavuses, oleks ta pidanud nõudma täiendavate
tõendite esitamist.
4.3. Vandeadvokaat J. Tehver osales maakohtu menetluses AS-i X2 kaitsjana ja tal oli
KrMS § 47 lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitise
maksmist X1 OÜ-le. X1 OÜ ei olnud menetluskulu hüvitamise taotluse esitamise ajal kriminaalasjas
menetlusosaline ega saanud menetluskulu hüvitamist taotleda. Alates AS-i X2 suhtes
kriminaalmenetluse lõpetamisest osaleb J. Tehver menetluses X1 OÜ esindajana.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2018. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja
kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
5.1. Maakohtu määruse põhiosast nähtuvalt jäeti AS-il X2 tekkinud menetluskulu X1 OÜ-le
hüvitamata eeskätt põhjusel, et kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et AS-i X2 lõppemisel
läks õigus menetluskulu hüvitamisele üle X1 OÜ-le. Nõustudes selle seisukohaga, selgitas
ringkonnakohus täiendavalt, et kohus tohib otsustuse tegemisel tugineda üksnes tõendatud
asjaoludele. Taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja kohustus ja praegusel juhul
pole X1 OÜ esindaja esitanud AS-i X2 nõudeõiguse ülemineku kohta tõendeid ka ringkonnakohtule.
5.2. J. Tehveril polnud maakohtu menetluses õigust X1 OÜ nimel taotlusi esitada. Vandeadvokaadi
kaitsekohustused ei muutu juriidilisest isikust süüdistatava lõppemisel süüdistatava õigusjärglase
esindusõiguseks ja kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et X1 OÜ volitas J. Tehverit end
maakohtu menetluses esindama. Ringkonnakohtule esitatud volikirja kohaselt on J. Tehveril õigus
esitada X1 OÜ nimel maakohtu määruse peale kaebus ja esindada X1 OÜ-d määruskaebuse
läbivaatamisel.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse X1 OÜ esindaja J. Tehver, kes taotleb maa- ja
ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega keelduti X1 OÜ-le kaitsjatasu hüvitamisest, ning
palub mõista Eesti Vabariigilt X1 OÜ kasuks välja 20 501 eurot. Alternatiivselt taotleb esindaja
kohtuasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist, märkides kokkuvõtlikult järgmist.
6.1. Maakohus märkis ekslikult, et juriidilisest isikust süüdistatava lõppemisel puudub isik, kellele
kaitsjatasu hüvitada, ning ringkonnakohus jättis selles küsimuses seisukoha võtmata. ÄS § 434 lg 2
esimese lause ja § 446 lg 1 kohaselt läheb jaguneva ühingu kogu vara üle omandavatele ühingutele.
2(5)
1-17-91491-17-9149
Eeltoodu puhul on tegemist õigusjärglusega ning TsÜS § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja
kohustused minna ühelt isikult teisele üle, kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult
seotud. Õigus kriminaalmenetluses kantud kulu hüvitamisele pole isikuga lahutamatult seotud ja
läks AS-i X2 jagunemisel üle X1 OÜ-le.
6.2. Kohtud esitasid õigusjärgluse tõendamiseks põhjendamatult suured nõudmised. Menetluskulu
hüvitamine ei ole kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaolu (KrMS § 62) ja sellega seotud
küsimuste väljaselgitamisel pole põhjust lähtuda samadest standarditest. Olemuslikult on
menetluskulu hüvitamise nõude üleminek süüdistatava õigusjärglasele tsiviilõiguslik vaidlus, mille
lahendamisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
§ 238 lg 1 p 1 kohaselt ei ole vaja asjaolu tõendada, kui see ei ole vaidlusalune. Kuna praegusel
juhul ei vaidlustanud ükski kohtumenetluse pool väidet, et AS-i X2 jaotumisel läks õigus kaitsjatasu
hüvitamisele üle X1 OÜ-le, pole kohtutel alust selle asjaolu tõendamist nõuda.
6.3. Vandeadvokaat J. Tehver osales maakohtu menetluses AS-i X2 kaitsjana ja esitas kooskõlas
valitseva kohtupraktikaga taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks X1 OÜ-le. Riigikohus on korduvalt
rahuldanud kaitsjate taotlusi, milles palutakse kaitsjatasu hüvitis maksta teisele isikule
(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014. a määrus nr 3117514,
pd 51–54; 2. detsembri 2014. a otsus nr 3117914, p 48 ja 9. novembri 2017. a otsus
nr 11510119/80, p 42). Sellises olukorras ei pea kaitsjal olema volitust hüvitise saajat esindada.
6.4. KrMS § 17 lg 1 kohaselt on kaitsja iseseisev menetlusosaline ja praegusel juhul taotles
vandeadvokaat J. Tehver enda nimel menetluskulu hüvitise maksmist X1 OÜ-le. Kaitsja taotluste
esitamise õigus ei ole piiratud süüdistatava huvidega.
6.5. Riigikohtu lahend käesolevas asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise ja õiguse
edasiarendamise seisukohalt. Kriminaalmenetluse seadustiku ega senise kohtupraktika pinnalt pole
selge, kas ja millistel tingimustel on võimalik hüvitada kriminaalmenetluses tekkinud kulu surnud
või lõppenud süüdistatava õigusjärglasele. Samuti pole teada, kas ja mil määral tuleb õigusjärglust
tõendada ning kas süüdistatava kaitsjal on õigus taotleda menetluskulu hüvitamist teisele isikule.
7. Määruskaebemenetluse pooltele kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks antud tähtaja
jooksul esitas X1 OÜ esindaja Riigikohtule X3 OÜ juhatuse liikme T-C. T. kinnituse, mille kohaselt
läks kaitsjatasu hüvitamise nõue AS-i X2 jagunemisel üle X1 OÜ-le. Esindaja taotleb selle
dokumendi võtmist kohtuasja juurde ja selgitab, et seda polnud võimalik varem kohtutele esitada,
sest kinnitus koostati 10. septembril 2018.
8. Määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör Laura Feldmanis, kelle hinnangul jätsid kohtud
kaitsjatasu hüvitamise taotluse õigustatult rahuldamata. Kokkuvõtlikult märgitakse vastuses
järgmist.
8.1. Riigikohus leidis 20. jaanuari 2014. a otsuses nr 31113313, et kehtivas seaduses puudub alus
omistada ühe juriidilise isiku süütegu teisele juriidilisele isikule tulenevalt nende juriidiliste isikute
majanduslikust identsusest (vt viidatud lahendi p 14). Seega lõpeb juriidilisest isikust süüdistatava
äriregistrist kustutamisega tema õiguslik staatus kriminaalmenetluses. Olukorras, kus juriidiline isik
loobub jagunemisega süüdistatava õigustest ja kohustustest ning võimalusest saada enda tegudele
kohtupoolne karistusõiguslik hinnang, ei saa tekkida õiguspärast ootust menetluskulu hüvitamisele.
Juriidilise isiku ühinemine ja jagunemine sõltub üksnes juriidilise isikuga seotud isikute otsusest
ning kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette menetluskulu hüvitamist süüdistatava õigusjärglasele.
Menetluskulu tuleb hüvitada isikule, kellel see tekkis.
3(5)
1-17-91491-17-9149
8.2. Kriminaalmenetluses tugineb kohus asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või
üldtuntuks, ning menetluskuludega seotud asjaolude tõendamine on eeskätt selle kohtumenetluse
poole kohustus, kes taotleb kulude hüvitamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. juuni
2018. a
määrus
nr 1171205/147, p 34). Kuna praeguses asjas ei esitatud tõendeid AS-i X2 nõudeõiguse ülemineku
kohta X1 OÜ-le, jätsid kohtud kaitsjatasu hüvitamise taotluse õigustatult rahuldamata.
8.3. Esindaja viited Riigikohtu lahenditele, kus kaitsjatasu hüvitis maksti õigustatud isiku taotluse
alusel teisele isikule, on asjakohatud. Praegusel juhul puudutab keskne vaidlus küsimust, kas ja
kellel tekib kriminaalmenetluses õigus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisele, mitte seda,
kuidas tuleb menetluskulu hüvitada. Vandeadvokaat J. Tehveril polnud maakohtu menetluses
volitust X1 OÜ nimel taotlusi esitada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui
kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis
24. aprilli 2018. a otsuses nr 1168601/66, et kriminaalmenetluse seadustikus ei ole norme, millest
lähtuvalt ei peaks kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses süüdistatava
surmaga kandma menetluskulusid riik (vt viidatud lahendi p 27). Analoogiliselt eeltooduga ei välista
kriminaalmenetluse seadustik riigi kohustust hüvitada menetluskulud ka juhul, kui
kriminaalmenetlus lõpetatakse KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses juriidilisest isikust süüdistatava
lõppemisega.
10. Kohtud asusid õigustatult seisukohale, et X1 OÜ õigusjärglus valitud kaitsjale makstud tasu
hüvitamise nõude osas pole tõendatud. ÄS § 434 lg 1 kohaselt toimub äriühingu jagunemine
likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel ning nähtuvalt sama paragrahvi 2. lõikest
annab jagunev ühing jaotumisel oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla
olemasolev või uus ühing. ÄS § 435 lg 1 pst 6 tulenevalt sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute
juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemislepingu, milles tuleb märkida igale
omandavale ühingule üleantava vara nimekiri ja vara hulka kuuluvate kohustuste jaotus jagunemisel
osalevate ühingute vahel. ÄS § 446 lg 1 esimese lause kohaselt läheb jagunemise kandmisega
jaguneva ühingu registrikaardile jaguneva ühingu kogu vara üle omandavatele ühingutele vastavalt
jagunemislepingus ettenähtud jaotusele. Nähtuvalt ÄS § 449 lgst 4 koostavad jaguneva ühingu
juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemisel uue ühingu asutamisega
jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut.
11. Kohtute tuvastatu kohaselt asutati AS-i X2 jaotumisel kaks uut äriühingut: X1 OÜ ja X3 OÜ.
Kuna praeguses asjas taotleti AS-il X2 tekkinud menetluskulu hüvitamist X1 OÜ-le, nõustub
kolleegium kohtutega, et taotluse esitajal oleks tulnud tõendada ka X1 OÜ-l vastava nõudeõiguse
olemasolu. Olukorras, kus õiguseelneja õigused ja kohustused lähevad üle mitmele
üldõigusjärglasele, pole lisateabeta võimalik üht õigusjärglast teisele eelistada.
12. Vastuseks esindaja väitele menetluskulu hüvitamist puudutava tõendamiskoormise kohta
selgitab kolleegium, et kriminaalmenetluses tekkinud kulude hüvitamise põhimõtted on reguleeritud
kriminaalmenetluse seadustikus. Seetõttu pole selle küsimuse lahendamisel põhjust juhinduda
tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest.
Nähtuvalt KrMS § 306 lg 1 pst 14 peab kohus
kriminaalasjas otsuse tegemisel otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda
need jäävad. KrMS § 145 lg 5, § 206 lg 1 p 5 ja § 276 lg 2 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse
4(5)
1-17-91491-17-9149
lõpetamise määruses märkida kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus. KrMS § 60 lgst 1
tulenevalt tugineb kohus kriminalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või
üldtuntuks. Menetluskulu hüvitamise taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja
kohustus. Näiteks on Riigikohus varasemas praktikas märkinud, et olukorras, kus süüdistatav taotleb
menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada
sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt nt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2012. a määrus nr 31110512, p 7).
13. X1 OÜ esindaja esitas Riigikohtule X3 OÜ juhatuse liikme T-C. T. kinnituse, mille kohaselt läks
kaitsjatasu hüvitamise nõue AS-i X2 jagunemisel üle X1 OÜ-le. Kuna X1 OÜ õigusjärgluse
tõendamatusele juhiti tähelepanu juba maakohtu määruses ja AS-i X2 nõudeõiguse üleminek peab
nähtuma ka AS-i X2 jagunemiskavast, oleks tulnud ja saanud esitada vastavad tõendid hiljemalt
ringkonnakohtu menetluses.
14. KrMS § 42 lg 1 p 1 kohaselt tuleneb lepingulise kaitsja pädevus kriminaalmenetluses
kokkuleppest kaitsealusega ja nähtuvalt KrMS § 45 lgst 7 hõlmab kaitseülesannete täitmine
maakohtus ka apellatsioon- või määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale, kui seda soovib
kaitsealune. Kuna kaitsealuse poolt kaitsjaga kriminaalmenetluses kaitseülesannete täitmiseks
sõlmitud kokkulepe ei ole automaatselt siduv kaitsealuse üldõigusjärglase suhtes tema huvide
esindamiseks, märkisid kohtud õigustatult, et vandeadvokaat J. Tehveril polnud X1 OÜ volituseta
pädevust maakohtu menetluses X1 OÜ nimel taotlusi esitada.
15. Samuti polnud kaitsjal õigust taotleda menetluskulu hüvitamist X1 OÜ-le enda nimel.
Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 ps 1 nimetatud
menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (vt nt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus nr 31111216, p 56 ja 9. novembri 2017. a otsus
nr 11510119/80, p 42). Samas ei välista eeltoodu siiski seda, et riik täidab süüdistatava
menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne
taotlus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus nr 3117914, p 48), mida
saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik (või tema seaduslik esindaja) (vt nt Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2015. a otsus nr 3116214, p 19; 30. juuni 2016. a otsus
nr 3115416, p 36 ja 9. novembri 2017. a otsus nr 11510119/80, p 42).
16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 361 lg 1 pst 1, jätab Riigikohtu
kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2018. a määruse muutmata ja X1 OÜ
esindaja määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)