1-17-9149/80 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1179149

Määruse kuupäev

12. oktoober 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Paavo Randma

Kohtuasi

Menetluskulude hüvitamise küsimus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X1 OÜ esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokurör Laura Feldmanis

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

12. september 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2018. a määrus muutmata ja X1 OÜ esindaja

määruskaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 19. oktoobri 2017. a määrusega anti AS X2 kohtu alla süüdistatuna

karistusseadustiku § 298 lg 3 järgi ning kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja

taotluste lahendamiseks määrati eelistung 13. veebruariks 2018.

2. 7. veebruaril 2018 esitas AS-i X2 kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver maakohtule taotluse

süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.

Kaitsja selgitas, et AS X2 kustutati 26. jaanuaril 2018 jaotumise tõttu äriregistrist ja tema

tsiviilõigusjärglane on X1 OÜ. Kuna AS X2 tasus valitud kaitsjale kriminaalmenetluses osutatud

õigusabi eest 20 501 eurot, tuleb see menetluskulu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 183 lg 1 alusel X1 OÜ-le hüvitada. 13. veebruari 2018. a eelistungil jäi kaitsja oma taotluse

juurde.

3. Harju Maakohtu 26. veebruari 2018. a määrusega lõpetati AS-i X2 suhtes kriminaalmenetlus

KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ja kaitsjatasu hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata. Maakohus märkis, et

juriidilisest isikust süüdistatav lõppes äriregistrist kustutamisega, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus

tema suhtes lõpetada. Samas pole süüdistatava lõppemise tõttu isikut, kellele kaitsjatasu hüvitada.

Äriregistri väljavõtte kohaselt asutati AS-i X2 jaotumisel kaks uut äriühingut – X1 OÜ ja X3 OÜ.

Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, kas ja kes neist on AS-i X2 tsiviilõigusjärglane.

Vandeadvokaat J. Tehver esindab praeguses menetluses kaitsjana AS-i X2 huvisid ega ole õigustatud

X1 OÜ nimel taotlusi esitama.

1-17-91491-17-9149

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse X1 OÜ esindaja J. Tehver, kes taotles maakohtu määruse

tühistamist osas, millega keelduti X1 OÜ-le kaitsjatasu hüvitamisest, ning palus uue otsustusega

mõista Eesti Vabariigilt X1 OÜ kasuks välja 20 501 eurot. Kokkuvõtlikult märgiti määruskaebuses

järgmist.

4.1. Maakohus asus alusetult seisukohale, et juriidilisest isikust süüdistatava lõppemise korral

puudub isik, kellele kaitsjatasu hüvitada. Äriseadustiku (ÄS) § 434 lg 2 esimese lause ja § 446 lg 1

kohaselt läheb äriühingu jaotumisel jaguneva ühingu vara üle omandavatele ühingutele. Eeltoodu

puhul on tegemist õigusjärglusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 mõttes ja

õigusjärgluse korral läheb koos muu varaga õigusjärglasele üle ka õigus menetluskulu hüvitamisele.

4.2. Maakohtu menetluses ei vaidlustanud ükski kohtumenetluse pool väidet, et AS-i X2 õigus

kaitsjatasu hüvitamisele läks üle X1 OÜ-le. Kuna ka maakohus ei seadnud eelistungil seda

seisukohta kahtluse alla, polnud tal alust jätta menetluskulu hüvitamise taotlust rahuldamata. Kui

kohtul tekkis kahtlus kaitsja väidete tegelikkusele vastavuses, oleks ta pidanud nõudma täiendavate

tõendite esitamist.

4.3. Vandeadvokaat J. Tehver osales maakohtu menetluses AS-i X2 kaitsjana ja tal oli

KrMS § 47 lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitise

maksmist X1 OÜ-le. X1 OÜ ei olnud menetluskulu hüvitamise taotluse esitamise ajal kriminaalasjas

menetlusosaline ega saanud menetluskulu hüvitamist taotleda. Alates AS-i X2 suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamisest osaleb J. Tehver menetluses X1 OÜ esindajana.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2018. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

5.1. Maakohtu määruse põhiosast nähtuvalt jäeti AS-il X2 tekkinud menetluskulu X1 OÜ-le

hüvitamata eeskätt põhjusel, et kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et AS-i X2 lõppemisel

läks õigus menetluskulu hüvitamisele üle X1 OÜ-le. Nõustudes selle seisukohaga, selgitas

ringkonnakohus täiendavalt, et kohus tohib otsustuse tegemisel tugineda üksnes tõendatud

asjaoludele. Taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja kohustus ja praegusel juhul

pole X1 OÜ esindaja esitanud AS-i X2 nõudeõiguse ülemineku kohta tõendeid ka ringkonnakohtule.

5.2. J. Tehveril polnud maakohtu menetluses õigust X1 OÜ nimel taotlusi esitada. Vandeadvokaadi

kaitsekohustused ei muutu juriidilisest isikust süüdistatava lõppemisel süüdistatava õigusjärglase

esindusõiguseks ja kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et X1 OÜ volitas J. Tehverit end

maakohtu menetluses esindama. Ringkonnakohtule esitatud volikirja kohaselt on J. Tehveril õigus

esitada X1 OÜ nimel maakohtu määruse peale kaebus ja esindada X1 OÜ-d määruskaebuse

läbivaatamisel.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse X1 OÜ esindaja J. Tehver, kes taotleb maa- ja

ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega keelduti X1 OÜ-le kaitsjatasu hüvitamisest, ning

palub mõista Eesti Vabariigilt X1 OÜ kasuks välja 20 501 eurot. Alternatiivselt taotleb esindaja

kohtuasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist, märkides kokkuvõtlikult järgmist.

6.1. Maakohus märkis ekslikult, et juriidilisest isikust süüdistatava lõppemisel puudub isik, kellele

kaitsjatasu hüvitada, ning ringkonnakohus jättis selles küsimuses seisukoha võtmata. ÄS § 434 lg 2

esimese lause ja § 446 lg 1 kohaselt läheb jaguneva ühingu kogu vara üle omandavatele ühingutele.

2(5)

1-17-91491-17-9149

Eeltoodu puhul on tegemist õigusjärglusega ning TsÜS § 6 lg 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja

kohustused minna ühelt isikult teisele üle, kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult

seotud. Õigus kriminaalmenetluses kantud kulu hüvitamisele pole isikuga lahutamatult seotud ja

läks AS-i X2 jagunemisel üle X1 OÜ-le.

6.2. Kohtud esitasid õigusjärgluse tõendamiseks põhjendamatult suured nõudmised. Menetluskulu

hüvitamine ei ole kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaolu (KrMS § 62) ja sellega seotud

küsimuste väljaselgitamisel pole põhjust lähtuda samadest standarditest. Olemuslikult on

menetluskulu hüvitamise nõude üleminek süüdistatava õigusjärglasele tsiviilõiguslik vaidlus, mille

lahendamisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse sätetest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 238 lg 1 p 1 kohaselt ei ole vaja asjaolu tõendada, kui see ei ole vaidlusalune. Kuna praegusel

juhul ei vaidlustanud ükski kohtumenetluse pool väidet, et AS-i X2 jaotumisel läks õigus kaitsjatasu

hüvitamisele üle X1 OÜ-le, pole kohtutel alust selle asjaolu tõendamist nõuda.

6.3. Vandeadvokaat J. Tehver osales maakohtu menetluses AS-i X2 kaitsjana ja esitas kooskõlas

valitseva kohtupraktikaga taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks X1 OÜ-le. Riigikohus on korduvalt

rahuldanud kaitsjate taotlusi, milles palutakse kaitsjatasu hüvitis maksta teisele isikule

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014. a määrus nr 3117514,

pd 51–54; 2. detsembri 2014. a otsus nr 3117914, p 48 ja 9. novembri 2017. a otsus

nr 11510119/80, p 42). Sellises olukorras ei pea kaitsjal olema volitust hüvitise saajat esindada.

6.4. KrMS § 17 lg 1 kohaselt on kaitsja iseseisev menetlusosaline ja praegusel juhul taotles

vandeadvokaat J. Tehver enda nimel menetluskulu hüvitise maksmist X1 OÜ-le. Kaitsja taotluste

esitamise õigus ei ole piiratud süüdistatava huvidega.

6.5. Riigikohtu lahend käesolevas asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise ja õiguse

edasiarendamise seisukohalt. Kriminaalmenetluse seadustiku ega senise kohtupraktika pinnalt pole

selge, kas ja millistel tingimustel on võimalik hüvitada kriminaalmenetluses tekkinud kulu surnud

või lõppenud süüdistatava õigusjärglasele. Samuti pole teada, kas ja mil määral tuleb õigusjärglust

tõendada ning kas süüdistatava kaitsjal on õigus taotleda menetluskulu hüvitamist teisele isikule.

7. Määruskaebemenetluse pooltele kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks antud tähtaja

jooksul esitas X1 OÜ esindaja Riigikohtule X3 OÜ juhatuse liikme T-C. T. kinnituse, mille kohaselt

läks kaitsjatasu hüvitamise nõue AS-i X2 jagunemisel üle X1 OÜ-le. Esindaja taotleb selle

dokumendi võtmist kohtuasja juurde ja selgitab, et seda polnud võimalik varem kohtutele esitada,

sest kinnitus koostati 10. septembril 2018.

8. Määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör Laura Feldmanis, kelle hinnangul jätsid kohtud

kaitsjatasu hüvitamise taotluse õigustatult rahuldamata. Kokkuvõtlikult märgitakse vastuses

järgmist.

8.1. Riigikohus leidis 20. jaanuari 2014. a otsuses nr 31113313, et kehtivas seaduses puudub alus

omistada ühe juriidilise isiku süütegu teisele juriidilisele isikule tulenevalt nende juriidiliste isikute

majanduslikust identsusest (vt viidatud lahendi p 14). Seega lõpeb juriidilisest isikust süüdistatava

äriregistrist kustutamisega tema õiguslik staatus kriminaalmenetluses. Olukorras, kus juriidiline isik

loobub jagunemisega süüdistatava õigustest ja kohustustest ning võimalusest saada enda tegudele

kohtupoolne karistusõiguslik hinnang, ei saa tekkida õiguspärast ootust menetluskulu hüvitamisele.

Juriidilise isiku ühinemine ja jagunemine sõltub üksnes juriidilise isikuga seotud isikute otsusest

ning kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette menetluskulu hüvitamist süüdistatava õigusjärglasele.

Menetluskulu tuleb hüvitada isikule, kellel see tekkis.

3(5)

1-17-91491-17-9149

8.2. Kriminaalmenetluses tugineb kohus asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või

üldtuntuks, ning menetluskuludega seotud asjaolude tõendamine on eeskätt selle kohtumenetluse

poole kohustus, kes taotleb kulude hüvitamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. juuni

2018. a

määrus

nr 1171205/147, p 34). Kuna praeguses asjas ei esitatud tõendeid AS-i X2 nõudeõiguse ülemineku

kohta X1 OÜ-le, jätsid kohtud kaitsjatasu hüvitamise taotluse õigustatult rahuldamata.

8.3. Esindaja viited Riigikohtu lahenditele, kus kaitsjatasu hüvitis maksti õigustatud isiku taotluse

alusel teisele isikule, on asjakohatud. Praegusel juhul puudutab keskne vaidlus küsimust, kas ja

kellel tekib kriminaalmenetluses õigus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisele, mitte seda,

kuidas tuleb menetluskulu hüvitada. Vandeadvokaat J. Tehveril polnud maakohtu menetluses

volitust X1 OÜ nimel taotlusi esitada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui

kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis

24. aprilli 2018. a otsuses nr 1168601/66, et kriminaalmenetluse seadustikus ei ole norme, millest

lähtuvalt ei peaks kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses süüdistatava

surmaga kandma menetluskulusid riik (vt viidatud lahendi p 27). Analoogiliselt eeltooduga ei välista

kriminaalmenetluse seadustik riigi kohustust hüvitada menetluskulud ka juhul, kui

kriminaalmenetlus lõpetatakse KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses juriidilisest isikust süüdistatava

lõppemisega.

10. Kohtud asusid õigustatult seisukohale, et X1 OÜ õigusjärglus valitud kaitsjale makstud tasu

hüvitamise nõude osas pole tõendatud. ÄS § 434 lg 1 kohaselt toimub äriühingu jagunemine

likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel ning nähtuvalt sama paragrahvi 2. lõikest

annab jagunev ühing jaotumisel oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla

olemasolev või uus ühing. ÄS § 435 lg 1 pst 6 tulenevalt sõlmivad jagunemisel osalevate ühingute

juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemislepingu, milles tuleb märkida igale

omandavale ühingule üleantava vara nimekiri ja vara hulka kuuluvate kohustuste jaotus jagunemisel

osalevate ühingute vahel. ÄS § 446 lg 1 esimese lause kohaselt läheb jagunemise kandmisega

jaguneva ühingu registrikaardile jaguneva ühingu kogu vara üle omandavatele ühingutele vastavalt

jagunemislepingus ettenähtud jaotusele. Nähtuvalt ÄS § 449 lgst 4 koostavad jaguneva ühingu

juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud jagunemisel uue ühingu asutamisega

jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut.

11. Kohtute tuvastatu kohaselt asutati AS-i X2 jaotumisel kaks uut äriühingut: X1 OÜ ja X3 OÜ.

Kuna praeguses asjas taotleti AS-il X2 tekkinud menetluskulu hüvitamist X1 OÜ-le, nõustub

kolleegium kohtutega, et taotluse esitajal oleks tulnud tõendada ka X1 OÜ-l vastava nõudeõiguse

olemasolu. Olukorras, kus õiguseelneja õigused ja kohustused lähevad üle mitmele

üldõigusjärglasele, pole lisateabeta võimalik üht õigusjärglast teisele eelistada.

12. Vastuseks esindaja väitele menetluskulu hüvitamist puudutava tõendamiskoormise kohta

selgitab kolleegium, et kriminaalmenetluses tekkinud kulude hüvitamise põhimõtted on reguleeritud

kriminaalmenetluse seadustikus. Seetõttu pole selle küsimuse lahendamisel põhjust juhinduda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest.

Nähtuvalt KrMS § 306 lg 1 pst 14 peab kohus

kriminaalasjas otsuse tegemisel otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda

need jäävad. KrMS § 145 lg 5, § 206 lg 1 p 5 ja § 276 lg 2 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse

4(5)

1-17-91491-17-9149

lõpetamise määruses märkida kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus. KrMS § 60 lgst 1

tulenevalt tugineb kohus kriminalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või

üldtuntuks. Menetluskulu hüvitamise taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja

kohustus. Näiteks on Riigikohus varasemas praktikas märkinud, et olukorras, kus süüdistatav taotleb

menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada

sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2012. a määrus nr 31110512, p 7).

13. X1 OÜ esindaja esitas Riigikohtule X3 OÜ juhatuse liikme T-C. T. kinnituse, mille kohaselt läks

kaitsjatasu hüvitamise nõue AS-i X2 jagunemisel üle X1 OÜ-le. Kuna X1 OÜ õigusjärgluse

tõendamatusele juhiti tähelepanu juba maakohtu määruses ja AS-i X2 nõudeõiguse üleminek peab

nähtuma ka AS-i X2 jagunemiskavast, oleks tulnud ja saanud esitada vastavad tõendid hiljemalt

ringkonnakohtu menetluses.

14. KrMS § 42 lg 1 p 1 kohaselt tuleneb lepingulise kaitsja pädevus kriminaalmenetluses

kokkuleppest kaitsealusega ja nähtuvalt KrMS § 45 lgst 7 hõlmab kaitseülesannete täitmine

maakohtus ka apellatsioon- või määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale, kui seda soovib

kaitsealune. Kuna kaitsealuse poolt kaitsjaga kriminaalmenetluses kaitseülesannete täitmiseks

sõlmitud kokkulepe ei ole automaatselt siduv kaitsealuse üldõigusjärglase suhtes tema huvide

esindamiseks, märkisid kohtud õigustatult, et vandeadvokaat J. Tehveril polnud X1 OÜ volituseta

pädevust maakohtu menetluses X1 OÜ nimel taotlusi esitada.

15. Samuti polnud kaitsjal õigust taotleda menetluskulu hüvitamist X1 OÜ-le enda nimel.

Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 ps 1 nimetatud

menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus nr 31111216, p 56 ja 9. novembri 2017. a otsus

nr 11510119/80, p 42). Samas ei välista eeltoodu siiski seda, et riik täidab süüdistatava

menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne

taotlus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus nr 3117914, p 48), mida

saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik (või tema seaduslik esindaja) (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2015. a otsus nr 3116214, p 19; 30. juuni 2016. a otsus

nr 3115416, p 36 ja 9. novembri 2017. a otsus nr 11510119/80, p 42).

16. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 361 lg 1 pst 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2018. a määruse muutmata ja X1 OÜ

esindaja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)