2-17-17061/91 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

11.10.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-17061

Kohtuasi

N

S

hagi

OÜ

Luutar

vastu

töölepingu

ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks

OÜ

Luutar

hagi

N

S

vastu

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

leppetrahvi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.09.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Luutar määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/kostja N S (isikukood XXXXXXX), esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaat Urmas Arumäe

Kostja/hageja OÜ Luutar (registrikood 11296015),

esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Luutar määruskaebus läbivaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. N S (hageja, töötaja) esitas 14.09.2017 töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Luutari (kostja,

tööandja) vastu, milles palus tuvastada töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise

kehtivus tööandja kohustuste olulise rikkumise tõttu ning välja mõista hüvitis.

Töövaidluskomisjon jättis avalduse rahuldamata ja lõpetas töösuhte töölepingu seaduse (TLS)

§ 85 lg 4 alusel alates 06.10.2017.

2. Tööandja esitas 22.09.2017 töövaidluskomisjonile avalduse töötaja vastu, milles palus

tuvastada töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja välja mõista leppetrahv.

Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt ja tuvastas töötaja ülesütlemise avalduse

tühisuse. Komisjon lõpetas töösuhte TLS § 85 lg 4 alusel alates 06.10.2017. Leppetrahvi nõude

jättis komisjon rahuldamata.

3. Tööandja esitas 14.11.2017 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud töötaja avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluse raames osas, milles töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu TLS

§ 85 lg 4 alusel alates 06.10.2017. Tööandja taotluse tõttu esitas töötaja 03.04.2018 kohtusse

hagi ja 02.05.2018 selle parandused. Esmalt palus töötaja lõpetada tööleping TLS § 85 lg 4

alusel alates 06.10.2017. Parandatud hagis palus töötaja lõpetada tööleping TLS § 91 lg 2 p 1

alusel alates 10.09.2017 ja välja mõista hüvitis. 14.11.2017 esitas tööandja ka hagi, milles palus

ümber vaadata töövaidluskomisjoni otsuses märgitud töösuhte lõppemise aeg ja välja mõista

leppetrahv. Esimese asja numbriks määrati 2-17-17061 ja teise asja numbriks 2-17-17069.

4. Tööandja esitas 29.05.2018 ja 23.07.2018 kohtule erinevad taotlused, milles muuhulgas palus

jätta töötaja hagi läbivaatamata ning liita asjad 2-17-17069 ja 2-17-17061.

5. Maakohus tegi 11.09.2018 määruse, millega jättis rahuldamata tööandja vastuväite kohtu

tegevusele, läbivaatamata töötaja nõuded lõpetada tööleping TLS § 91 lg 2 p 1 alusel alates

10.09.2017 ja välja mõista kostjalt hüvitis, liitis asjad 2-17-17069 ja 2-17-17061, tühistas

määratud kohtuotsuse aja, toimetas tööandja 23.07.2018 seisukoha töötajale, andis tööandjale

tähtaja nõude põhjendamiseks ja tegi ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga.

6. Tööandja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus

tühistada osas, milles kohus otsustas jätkata mõne töötaja nõude osas menetlust, liitis

tsiviilasjad ühte menetlusse ja andis tööandjale tähtaja nõude põhjendamiseks.

Määruse põhjendused

7. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 643 lg 1 alusel

läbivaatamata.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas tööandja maakohtu määruse osas, milles kohus otsustas

teatud osas jätkata menetlust, liitis tsiviilasjad ühte menetlusse ja andis tööandjale tähtaja nõude

põhjendamiseks. Ülejäänud osas maakohtu määrust ei vaidlustatud.

Vastavalt TsMS § 660 lg-le 1 võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 660 lg-s 1 nimetamata määruse kohta võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 427 järgi võib

määruskaebuse esitada üksnes määruse peale, millega kohus jättis hagi läbivaatamata.

Otsustuse peale nõuet edasi menetleda, määruskaebust esitada ei saa. Ka kohtu otsustuse peale

liita kaks tsiviilasja ja anda täiendav tähtaeg nõude põhjendamiseks, ei ole menetlusseadustikus

ette nähtud edasikaebe võimalust. Eelneva tõttu tuleb määruskaebus jätta läbivaatamata

kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kuivõrd praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks TsMS § 173 lg 1

esimese lause mõttes, ei märgita selles määruses menetluskulude jaotust.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing