2-18-7807/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

11.10.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-7807

Kohtuasi

XX hagi YY (Y) vastu ebaõigete väidete

ümberlükkamiseks ja õigusvastaselt tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu

Maakohtu

28.06.2018

määrus

hagi

läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX)

Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.06.2018 määrus ja saata asi maakohtule menetluse

jätkamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa kaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas YY (kostja) vastu 18.05.2018 hagi, milles palus kohustada kostjat ümber

lükkama 15.05.2018 ajalehe Meie Maa internetiväljaandes ja samal päeval ajalehe Meie Maa

paberkandjal ilmunud artiklis „Vallavalitsuse täpsustus“ avaldatud ebaõiged andmed, nagu

oleks hagejaga 16.04.2018 töösuhe lõpetatud seoses vallavalitsuse poolt 04.04.2018 esitatud

töölepingu erakorralise ülesütlemise teatega. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista

mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Ajalehes Meie Maa 11.04.2018 ilmunud artiklis avaldati, et hageja ei tööta kostja sõnul

Kihelkonna Rahvamaja juhina alates 05.04.2018. Tegelikult lõppes hageja töösuhe 16.04.2018.

Artiklis avaldatud ebaõige kuupäeva tõttu palus hageja kostjal viga parandada ja avaldada

samaväärselt töösuhte lõppemise õige kuupäev. 15.05.2018 avaldati ajalehes Meie Maa artikkel

„Vallavalitsuse täpsustus“, kus kostja märkis, et hageja ei tööta rahvamaja juhina alates

17.04.2018, tema viimane tööpäev oli 16.04.2018 ja vigane väide tulenes sellest, et 04.04.2018

esitas vallavalitsus hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate.

Avaldatust tekkis kolmandatele isikutele arusaam, et hageja töösuhe lõppes 16.04.2018, sest

vallavalitsus ütles selle 04.04.2018 üles hageja poolt mingite kohustuste väga olulise rikkumise

tõttu. Eelnev oli väär, sest 16.04.2018 lõppenud töölepingu ütles üles hageja, kes esitas

01.04.2018 tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse, sest tööandja rikkus oluliselt oma

kohustusi.

Ebaõigete andmete esitamise tõttu oli hagejal õigus esitada hagi ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju saamiseks.

2. Kostja palus jätta hagi läbivaatamata, sest maakohus ei olnud pädev asja arutama, hagi oli

esitatud vale kostja vastu ja see oli õiguslikult perspektiivitu. Veel palus kostja kohustada

hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks 4 950 euro suurune tagatis.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel

läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja oli seisukohal, et kostja poolt 15.05.2018 ajalehes Meie Maa avaldatud teade tekitas

lugejale ühese arusaama, et hageja töösuhe lõppes 16.04.2018 seoses hageja poolt mingite

kohustuste väga olulise rikkumise tõttu ning kostja rikkus sellega kavatsetult ja sihipäraselt

hageja õigust au ja hea nime kaitstusele. Teate sisu oli järgmine: „Käesolevaga lükkan ümber

sellise ebaõige faktiväite ning parandan, et XX ei tööta selles ametis alates 17. aprillist, tema

viimane tööpäev oli 16. aprillil. 4. aprillil esitas vallavalitsus XX-le töölepingu erakorralise

ülesütlemise teate, millest tulenes väide, et XX ei tööta selles ametis alates 5. aprillist.“

Puudus õigusnorm, mille alusel oleks saanud nõuda hüvitist hageja taotlusel avaldatud

kuupäeva täpsustuse avaldamise eest. Kuna kostja avaldas täpsustatud kuupäeva hageja

nõudmisel, ei olnud hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitse. Hageja

viidatud seos oli liiga kaudne, et kolmandad isikud tajuksid töölepingu lõppemise kuupäeva

täpsustuses viidet sellele, et hageja pani toime töölepingu olulise rikkumise. Lingvistiku

seisukohale ei saanud kohtu hinnangul hageja oma nõudes tugineda.

TsMS § 168 lg 2 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus

4. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja jätkata menetlust. Kohtu seisukoht oli

vastuoluline, sest varem (hagi menetlusse võtmisel, menetlusabi andmisel) oli kohus leidnud,

et hagi on perspektiivikas. Kohus jättis tähelepanuta, et hagi aluseks oli asjaolu, et kostja ei

avaldanud andmeid parandavat avaldust hageja poolt taotletud viisil, vaid lisas sellele

ebakohase täiendava faktiväite, millega muutis avalduse sisu ebaõigeks. Selles etapis ei saanud

kohus anda hinnangut tõenditele. Kohus pidi menetluses eeldama vaidlustatud faktiväite

ebaõigsust.

Vastus määruskaebusele

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Hagi läbivaatamata jätmine on kohtu diskretsioonotsus, mille kontrolli

võimalused on piiratud. Kohus leidis õigesti, et artikli pinnalt ei olnud võimalik järeldada, nagu

oleks seal avaldatud mistahes ebaõigeid andmeid töölepingu lõpetamise aluse kohta. Hagi ei

olnud perspektiivikas, mistõttu jättis kohus õigesti asja menetlusökonoomisel kaalutlusel läbi

vaatamata. Kohtumäärus ei olnud vastuoluline.

Edasine menetluse käik

6. 24.08.2018 esitas hageja taotluse esindusõiguseta isiku kõrvaldamiseks menetlusest.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja olulise menetlusnormi rikkumise

tõttu ning saata asi lahendamiseks tagasi esimese astme kohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

Iseenesest saab maakohus jätta hagi selle perspektiivituse tõttu läbivaatamata ka pärast seda,

kui ta on esmalt leidnud, et hagi on piisavalt perspektiivikas selle menetlusse võtmiseks ja

menetlusabi andmiseks. Samas nõustub ringkonnakohus, et maakohus ei saanud vaidlustatud

lahendis välja toodud põhjustel jätta hagi läbivaatamata.

Maakohus jättis hagi läbivaatamata, tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-le 2, s.o hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samas nentis

kohus, et praegusel juhul puudub õigusnorm, mille alusel oleks võimalik hagejal nõuda kostjalt

hüvitist. Eelnev põhjendus sobitub pigem TsMS § 423 lg 2 p-s 1 nimetatud hagi läbivaatamata

jätmise alusega. Seega ei ole maakohtu määrus hõlpsalt jälgitav osas, missugusel alusel jättis

kohus hagi läbivaatamata. Samas on Riigikohus nõudnud, et TsMS § 371 lg-t 2 tuleb rakendada

punkti täpsusega (vt ka Riigikohtu 10.01.2007 määrust asjas nr 3-2-1-135-06, p 11).

Eelnevast sõltumata on ringkonnakohtu hinnangul maakohus ebaõigesti tuvastanud vaidluse

raskuskeskme. Hageja ei vaidlustanud mitte seda artikli osa, mille ta ise oli sisustanud, vaid

selle, mille lisas artiklile kostja, jättes väidetavalt mulje, et hageja ja vallavalitsuse vaheline

töösuhe lõpetati vallavalitsuse avalduse alusel hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu. Asja

lahendamisel tuleb leida eelkõige vastus küsimustele, kas 15.05.2018 artiklist järeldub, et

hageja ja vallavalitsuse vahel lõppes tööleping vallavalitsuse 04.04.2018 esitatud töölepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse alusel hagejapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu ja kui

järeldub, siis kas järeldust on võimalik ebaõige faktiväitena vaidlustada.

Viimasele küsimusele on Riigikohus 15.04.2015 otsuses asjas nr 3-2-1-24-15 vastanud, et

VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed

faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest

mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema

kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli

sisust.

Küsimustele, kas 15.05.2018 artiklist järeldus, et hageja ja vallavalitsuse vahel lõppes tööleping

vallavalitsuse 04.04.2018 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alusel

hagejapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu, oli võimalik vastus leida üksnes tõendeid

hinnates. Samas saab kohus hageja nõude põhjendatuse ja tõendatuse üle seisukoha võtta alles

pärast asja sisulist arutamist. Seega ei saanud maakohus vaidlustatud lahendis nimetatud

põhjusel jätta hagi läbivaatamata.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuli maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et maakohtul on lahendamata

kostja 13.06.2018 taotlus menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja hageja 24.08.2018

taotlus esindusõiguseta isiku kõrvaldamiseks menetlusest.

Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing