2-16-4675/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-4675

Tsiviilasi

Pärisilla Finland Oy hagi TCEV Grupp OÜ vastu 191 914,01

euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

191 914,01 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. veebruari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pärisilla Finland Oy apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Pärisilla Finland Oy (hageja), rk 2605293-3;

esindajad vandeadvokaat Priit Palmiste ja advokaat Stig

Hendrikson

Vastustaja: TCEV Grupp OÜ (kostja), rk 11048978; esindaja

advokaat Rait Sarjas

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. veebruari 2018 otsus.

2. Teha uus otsus, millega mõista TCEV Grupp OÜ-lt välja Pärisilla Finland Oy kasuks

4657,50 eurot ja rahuldada hagi osaliselt.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus Pärisilla Finland Oy menetluskuludest 3 % TCEV Grupp OÜ

kanda ja TCEV Grupp OÜ menetluskuludest 97 % Pärisilla Finland Oy kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Pärisilla Finland Oy (hageja) esitas 23. märtsil 2016 hagi TCEV Grupp OÜ (kostja), milles

palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 159 526 eurot, leppetrahvi 32 388,01 eurot

ja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1

sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. oktoobril 2014 ja 21. novembril 2014

töövõtulepingud nr 131014 (leping I) ja 211114-1 (leping II). Lepingu I esemeks olid Soomes

asukohaga Vipelentie 35, Rauha, Lappeenranta 55320, Paritalot vundamenditööd hinnaga

39074 eurot. Lepingu II esemeks olid Soomes asukohaga Vipelentie 35, Rauha, Lappeenranta

55320, Paritalot paarismajade välis- ning siseseinte ehitustööd hinnaga 46575 eurot.

Kostja rikkus lepingut, kuna ehitustööd olid puudustega. Puudused esinesid nii

vundamenditöödel kui ka sise- ning välisseinte ehitustöödel. Samuti ei täitnud kostja lepingust

tulenevat ehitusplatsi koristamise kohustust, kulutas ebaotstarbekalt ehitusmaterjale ning ei

kaitsenud nõuetekohaselt ehitusobjekti ilmastiku eest. Esimesed puudused ilmnesid 2014. a

novembris. Ehitatud vundamendiseinad olid kõverad. Ehitussoklitele jäeti paigaldamata

soklikate ja vundamendiseinad ei olnud kaitsekilega kaetud. Objekt oli vahel mehitamata.

2015. a jaanuaris selgus, et kostja ehitatud seinad on kõveramad, kui RYL kvaliteedinõuete

teine klass lubab. Hageja teavitas 21. jaanuaril 2015 kostjat kvaliteediprobleemidest.

Kostja tööde ülevaatamise ja kontrollmõõdistuse tulemusel selgus, et tööd ei vasta lepingu

osaks olevale projektdokumentatsioonile ning selles määratud kvaliteedinõuetele. 08.07.2015

eksperdiarvamuse kohaselt on ehitustööde kvaliteet halb. Tööde tegemisel ei ole alltöövõtja

piisava täpsusega järginud materjalide ja seadmete ning tootjapoolseid paigaldus- ja tööjuhiseid

ning RYL-i kvaliteedinõudeid. Sellest tulenevalt ei ole hageja ka kostja tehtud töid vastu

võtnud.

Kuna kostja keeldus puudusi kõrvaldamast, kõrvaldas puudused hageja ise. Hageja fassaadi

eeltööde materjali kogukulu on 7669 eurot. Lepingu kõrvalkohustuste rikkumise tagajärjel

tekkinud kulu on 7120 eurot. Ehitusmaterjalide raiskamise ja üürivõlgnevuse tõttu tekkis kulu

17 488,70 eurot. Seinte kõverusest põhjustatud fassaadi krohvimise kulu on 127 248,80 eurot.

Hagejal on kostja vastu leppetrahvi nõue 32 388,01 lepingu p 12.3, 12.4, 12.5 alustel.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Vastuse kohaselt on seinade kõverused tõendamata. Kuna kostja tegi töid kümnel erineval

majal, pole aru saada, millise maja seinast on pilt tehtud ja kui suur on kõrvalekalle normist.

Hagist ei nähtu tegelikke mõõtmisi.

Hagis pole nimetatud, millisest nõudest tulenevalt oleks vajalik soklikatte ja kaitsekile

paigaldamine. Hagi lisas 4 toodud e-kirjast ei nähtu, mis ajal või olukorras on see tehtud.

Kostja koristas endale järel prügi ära ja hagejale ei saanud sellest tekkida kahju.

Kostja ei ole raisanud materjali. Ei ole tõendatud, et hageja viskas prügi hulka betoonplokid.

Samuti ei ole teada, kas plokid olid terved või oli tegu praaktoodanguga. Kasutuskõlblikke

materjale prügi hulka ei pandud. Tõendatud ei ole piltide tegemise asukoht.

Hageja ei ole nimetanud, millal esinesid olukorrad, kus objekt ei olnud nõuetekohaselt

mehitatud. Hageja kartus tööde tähtaja ohtu seadmise osas ei realiseerinud. Sellest ei saanud

tekkida kahju. Hagi lisas 17 esitatud fotod on tehtud enne, kui objektil tööd lõpetati.

Kostja kõrvaldas kõik puudused, mis tema töödes esinesid. Pärast seda allkirjastasid hageja

esindajad ka tööde vastuvõtmise aktid. Samuti on hageja tasunud kostjale kõikide

lepingujärgsete tööde eest. Kuna hageja keeldus õigustamatult lepingu lisas 6 toodud alltöövõtu

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamast, koostas kostja akti vaegtööde üleandmise

ja vastuvõtmise kohta, mille hageja esindaja 16.04.2015. See akt tõendab, et kõik puudused,

mille osas hageja tegi kostjale etteheiteid, said kõrvaldatud, mistõttu pole võimalik, et hagejale

on tekkinud vaegtöödega seonduvad lisakulutused. Samuti allkirjastas tööde üleandmise ja

vastuvõtmise akti Oravapoisid OÜ, kes alltöövõtu käigus võtsid kostjalt objekti üle ning

jätkasid sellel töödega. Ka see akt tõendab, et objektil puuduseid ei olnud ning tööd jätkusid

sujuvalt pärast kostja kohustuste täitmist.

Mõlemale lepingule kohaldatakse lepingu p 3.2. kohaselt Soome õigust.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus jättis 6. veebruari 2018 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti

hageja kanda ja nende rahalist suurust kindlaks ei määratud.

Pooled on lepingu punktis 3.1. kokku leppinud, et pooltele laienevad Soome ehitustöövõtu

üldised lepingutingimused (YSE 1998) osas, mis ei ole töövõtulepingus eraldi sätestatud.

Punkti 3.2 kohaselt järgivad pooled lepingu täitmisel lepingut ja selle lisasid, Soomes kehtivat

õigust ja ehitusalal kohaldatavaid standardeid, tavasid ja praktikat. Lisaks on pooled punktis

11.1

kokku

leppinud,

et

tööde

teostamisel

on

aluseks

töövõtjale

üle

antud

projektdokumentatsioon ja muud lepingu dokumendid, hea ehitustava, lepingu allkirjastamise

hetkel kehtinud RYL klass I kvaliteedinõuete kõige uuem versioon, Soomes kehtivad muud

ehitusala normid, standardid ja seadused, ametlikud nõuanded ja ettekirjutused. Kohaldamisele

kuuluvad Soomes kehtivad normid.

Soome pädev asutus Soome õiguse kohaldamise osas selgitas, et kõne all olevale õigussuhtele

kohaldatakse üldisi lepinguõiguslikke reegleid ja põhimõtteid. Nende kohaselt seob leping

osapooli selle kokkulepitud sisu alusel, kui leping on sõlmitud õiguspädevalt ning see ei ole

ebaõiglane varaõiguslikke õigustoiminguid käsitleva seaduse (229/1928) §-s 36 sätestatud

viisil. Üldised lepinguõiguslikud põhimõtted ei ole kõikehõlmavalt täpsed.

Soomes ei ole eraldi seadustikku, mis käsitleks töövõtulepinguid või ehitustöövõtulepinguid,

välja arvatud tarbijaid kaitsvad seadused, mida ei kohaldata kahe firma vahelisele suhtele.

Hageja väitel kohaldatakse kõne all olevale juhtumile osapoolte vahelist lepingut ja

seadusandluse üldisi põhimõtteid. Ehitustöövõtulepingute üldtingimusi (YSE) kohaldatakse

nii, nagu osapooled on nende kohaldamise üle kokku leppinud. Kui osapooled on kokku

leppinud lepingute üldtingimuste mõnest osast erinevalt, siis on niisugune eritingimus üldiste

lepingutingimuste suhtes prioriteetne.

Kahju hüvitamine lepingusuhteis eeldab, et lepingupool on rikkunud lepingut ning sellega on

tekitatud teisele lepingupoolele kahju. Lähtekoht on see, et hüvitamisvastutus eeldab

ettekavatsematust, kuid lepingut rikkunud osapool peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et

ta on tegutsenud hoolikalt. Lisaks eeldab kahju hüvitamine üldiselt, et lepingut rikkunud

osapoolele on jäetud võimalus hoida ära kahju tekkimine, parandades lepingukohases töös

oleva vea. Hüvitamisvastutuse eeldused võidakse kindlaks määrata lepingus, kuid üldiselt

ollakse seisukohal, et vastutust tahtliku tegevuse või ränga hoolimatusega põhjustatud kahju

eest ei saa lepingus välistada.

Hagejalt kostjale 21.01.2015 saadetud e-kirjale lisatud fotodelt ei nähtu, millisel objektil on

fotod tehtud või milliselt fotolt nähtub, et kohati on keermelatid betoonist välja jäetud 12-17

cm. 13.02.2015 kirjaga koos saadetud fotodelt ei nähtu samuti, millises majas on väidetavad

vead fikseeritud ning fotolt pole võimalik aru saada, kuidas on müüri ülemine osa sisse vajunud.

Samuti ei nähtu fotodelt lisas 17, mille alusel hageja väidab, et seintel on puudused. Hageja

pole välja toonud, millised on kõrvalekalded ette nähtud normidest.

Hageja on lisas 20 välja toodud välisseinte kõrvalekalded lubatust. Maakohus leidis, et hageja

on sellega tõendanud seintes kõveruste olemasolu. Kostja ei ole tõendi asjakohasusele ja

lubatavusele vastu vaielnud. Fotodelt on näha, et mõõtmistulemuste kohaselt ületavad müüritise

kõrvalekalded maksimaalset +/- 8 mm. RYL tabeli 511:T5 (kd II, tl 38) kohaselt on

maksimaalseks lubatud hälbeks asukohast teise ja kolmanda klassi kohta +/- 8 mm. Hageja on

oma lõplikes seisukohtades tuginenud lepingule ja märkinud, et lepingu punkti 11.1 kohaselt

tuleb tööde teostamisel lähtuda RYL II klassi kvaliteedinõuetest.

Samas nähtub kohtule esitatud soomekeelsest originaallepingutest ning nende tõlgetest, et

punktis 11.1 on sätestatud aluseks klass I kvaliteedinõuete kõige uuem versioon. On ebaselge,

millisele kvaliteediklassile hageja tugineb. Lepingust tulenevalt peab selleks olema I klass,

mistõttu on hälbed veelgi enam lubatust suuremad.

Maakohus märkis, et kostja on vaidlustanud ekspertarvamuse nii vorminõuete täitmata jätmise

tõttu – ekspertarvamus ei ole allkirjastatud, kui sisulistel põhjustel – eksperdil ei olnud sellises

tööstaadiumis võimalik hinnata vundamendi ja seinte nõuetele vastavust, kuna paikvaatluse

läbiviimise hetkel oli tegemist kaetud töödega. Maakohus nõustus kostjaga, et

eksperdiarvamuse allkirjastamata jätmise tõttu ei saa kohus pidada arvamust tõendina

lubatavaks. Kuna puudub kindlus selle koostaja osas, pole võimalik hinnata, kas

ekspertarvamus pärineb usaldusväärsest allikast. Kostja on nimetatud vastuväidet menetluse

kestel välja toonud, kuid hageja ei ole vaatamata sellele allkirjastatud akti kohtule esitanud,

mistõttu jättis maakohus selle tõendina arvestamata.

Kuigi on tuvastatud ehituskvaliteedi puudused välisseinte kõveruste puhul hagiavalduse lisa 20

alusel, ei ole võimalik kohtul kindlaks teha, milline oli materjali kulu ja seega maksumus

konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks. Seega on tekkinud kahju suurus tõendamata ja kahju

hüvitamise nõue, mis on esitatud seinte kõveruste likvideerimiseks, tuleb rahuldamata jätta.

Maakohus tuvastas, et kostja teostatud tööd on hageja poolt vastu võtmata, kuna pooled ei ole

allkirjastanud ,,alltöövõtu tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti’’. Sellel asjaolul ei ole

kahju hüvitamise nõude seisukohalt tähtsust. Hageja nõue seisneb eelkõige kulutustes ja kahjus,

mida hageja on pidanud puuduste kõrvaldamisega kandma, kuna kahju hüvitamise nõuet on

hagejal võimalik esitada sõltumata tööde vastuvõtmisest. Seega ei oma tööde lõpliku

vastuvõtmise fakti tuvastamine käesoleval juhul tähendust. Sel põhjusel ei oma ka tähtsust, kas

16.04.2015 tööde üleandmise – vastuvõtmise aktil on õiguspäraselt tööde teostajaks märgitud

TCEV Rakennus Oy.

Esitatud fotode alusel ei ole võimalik kindlaks teha, millised on kõrvalekalded ettenähtud

normidest, kuidas on kostja tööde teostamisel kokku lepitud nõudeid rikkunud, samuti

puuduvad mõõtmistulemused. Hageja ei ole välja toonud, kuidas on graafiku esitamata jätmine

või objekti alamehitamine põhjuslikus seoses kahju hüvitamise nõudega. Neid asjaolusid ei saa

iseenesest lugeda kahju hüvitamise aluseks.

See, et kostja oli teadlik hageja poolt talle ette heidetavatest puudustest, ei muuda asjaolu, et

hageja ei ole kahju suurust tõendanud.

Hageja ei ole tõendanud, millistest kulutustest lähtuvalt on summa moodustunud. Hageja on

esitanud 14.12.2015 koostatud tekitatud kahjude akti (kd II, tl 130), milles hageja kinnitas, et

kostja on tekitanud hagejale kahju summas 17 488,70 eurot, mis on tingitud puudulikust

juhtimisest ja organiseerimatusest ehitustööde jooksul. Samas on hageja tunnistanud, et objektil

oli ka teisi alltöövõtjaid. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, milline osa

koristusteenusele kulutatud summast oli põhjuslikus seoses kostja poolt objektile jäetud

jäätmetega.

Olukorras, kus kahju hüvitamise nõuded ei kuulu rahuldamisele, ei asunud kohus täiendavalt

analüüsima esitatud arveid, hinnapakkumisi ja kulutuste akte. Võõrkeelsed ja tõlketa tõendid

tuleb jätta kohtumenetluses arvestamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) rikkus kostja lepingut. Hageja esitas nõude tõendamiseks kuludokumendid koos selgitustega

(hagiavalduse lisa 21-23) ning välisseinte kõverustest tingitud fassaadikrohvimise tööde

hinnapakkumise (hagiavalduse lisa 24) summas 127 248,80 eurot. Hageja on lisas 20 välja

toonud välisseinte kõrvalekalded lubatust. Kostja ei ole tõendi asjakohasusele ja lubatavusele

vastu vaielnud. Fotodelt on näha, et mõõtmistulemuste kohaselt ületavad müüritise

kõrvalekalded maksimaalset +/- 8 mm. Lepingutest tulenevalt peavad tööd vastama RYL-i I

klassi kvaliteedinõuetele. Ka maakohus leidis, et kostja rikkus lepingut, kuid ei mõistnud

kahjuhüvitist välja;

2) vastutab kostja lepingu rikkumise eest. YSE § 25 lg 1 järgi hõlmab lepingupoole vastutus,

kui töövõtulepingus või käesolevates üldistes lepingutingimustes pole teisiti sätestatud,

kohustust hüvitada teisele lepingupoolele kõik need kahjud, mis on tekkinud seoses sellega, et

töövõtulepingu järgsed kohustused jäävad mingis suhtes täitmata või mis on muul viisil teisele

lepingupoolele tekitatud. Sarnaselt VÕS §-ga 642 lg 1 vastutab töövõtja lepinguliste kohustuste

rikkumisel põhimõtteliselt alati;

3) rikkus maakohus selgitamiskohustust ja otsus on üllatuslik. Kostja ei esitanud vastuväiteid

asjatundja arvamuse kohta enne asja sisulise arutamise lõpetamist. Ebaõige on maakohtu

seisukoht, et asjatundja arvamuse puhul pole võimalik hinnata, kas see pärineb usaldusväärsest

allikast. Kohus oleks juba eelmenetluses pidanud juhtima tähelepanu, et selle tõendiga ei saa

arvestada. Eelmenetluses tuleb kohtul selgitada pooltele, kas esitatud tõendid on asjakohased ja

lubatavad. Samuti tuleb vajadusel teha ettepanek esitada täiendavad tõendid;

4) on nõue tõendatud. Hageja esitas 14.12.2015 koostatud tekitatud kahjude akti (kd II, tl 130),

milles hageja kinnitab, et kostja on tekitanud hagejale kahju 17488,70 eurot, mis on tingitud

puudulikust juhtimisest ja organiseerimatusest ehitustööde jooksul. Hageja esitas kohtule

19.05.2015 e-kirjavahetuse (kd II, tl 132) selle kohta, et kostjal on tekkinud üürivõlg. Kahjude

olemasolu kinnitab ka tunnistaja Kiur Lootus;

5) rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget 8, kuna otsus on põhjendamata ja vastuoluline;

6) rikkus maakohus TsMS § 33 lõiget 1, kui ei küsinud soomekeelsete tõendite tõlget ja jättis

need otsuses arvestamata. Selle puuduse oleks saanud eelmenetluses kõrvaldada. Kostja ei

vaielnud soomekeelsetele dokumentidele vastu.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Kuna kohus ei tuvastanud kohustuste rikkumist, ei saa hagejal olla kahju hüvitamise nõuet.

Maakohus leidis selgelt, et lepingu rikkumine on tõendamata. Maakohus on õigesti tagastanud

tõlkimata tõendid tuginedes TsMS § 33 lõikele 3. Maakohus on korduvalt pooltele kinnitanud,

et ei valda soome keelt. Kuna kohus ei tuvastanud lepingu rikkumist, et olnud tal ka kohustust

hinnata kahju suuruse tõendamiseks esitatud tõendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 6. veebruari 2018 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2

alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue

otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 4657,50 eurot ja jätab hageja

menetluskuludest 2,4% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 97,6% hageja kanda.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohus märgib, et töövõtulepingu rikkumist tuleb eelkõige analüüsida selle järgi,

kas töövõtja saavutas lepinguga kokkulepitud tulemuse. Selleks tuleb hinnata, kas valminud

tööl on kokkulepitud omadused ja kas tehtud töö vastab kokkulepitud või tavalisele kvaliteedile.

Lisaks sellele võib töövõtulepingut olla rikutud juhul, kui ületati töö valmimiseks kokkulepitud

tähtaega või rikuti mõnd lepingulist kõrvalkohustust.

Hageja etteheited kostjale lepingu täitmisel puudutavad valminud töö kvaliteeti (kõverad

seinad), lepingulise kõrvalkohustuse rikkumist (ehitusplatsi koristamata jätmine) ja töö käigus

esinenud minetusi (materjali ebaefektiivne kasutamine, platsi mehitamata jätmine).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsust süsteemselt ja piisavalt arusaadavalt

põhjendanud ja on sellega rikkunud TsMS § 442 lõiget 8. Maakohtu otsuses on kohtu tuvastatu

ja poolte esitatud seisukohad läbisegi esitatud ja need pole selgelt eristatavad.

8. Hageja 21. jaanuaril 2015 saadetud kirjast ja neile lisatud piltidest (tl 100-106, I kd) nähtub,

et ehitustööde käigus esines seinte kõverust. Tegu on ehitusjärgus objektiga ja sellest tõendist

ei saa järeldada, kas puudused eksisteerisid ka ehitise valmimisel. Kostja lubas 22. jaanuari

2015 e-kirjas puudused kõrvaldada (tl 107, kd I). Samuti märkis kostja, et kõverus ei pruugi

viimistlust takistada. Hageja 13. veebruari 2015 kirjast (tl 109-119, kd I) ja neile lisatud piltidest

nähtub, et hageja andis kostjale erinevaid juhiseid. Ainuüksi piltidelt ei ole puudusi võimalik

tuvastada. Samuti puudub eelnimetatud tõendis informatsioon, kas hageja poolt etteheidetud

puudused kõrvaldati kostja poolt. 12. aprilli 2015 kirjas ja selle lisatud piltidel (tl 1-20, kd II)

kirjeldab hageja erinevaid puudusi. Esitatud tõendist ei ole arusaadav, kas need puudused on

seotud seinte kõverusega või on need uued puudused. Tõendi esitamise ajal oli tegemist

ehitusjärgus, mitte valmis ehitatud objektiga.

Maakohus jättis õigustatult arvestamata asjatundja arvamuse (tl 22-26, kd II), kuna see ei ole

allkirjastatud ja asjatundja kvalifikatsioon ei ole kontrollitav. Hageja ei ole tõendanud

asjatundja pädevust, samuti seda, et arvamuses märgitud isik on arvamuse välja andnud.

Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse dispositiivsuse põhimõttest valivad pooled ise, millised

tõendid nad esitavad (TsMS § 5 lg 1 ja 2). Apellatsiooniastmes oli hagejale TsMS § 652 lg 4

järgi tagatud võimalus tõendi puuduse kõrvaldamiseks. Kuigi apellant leiab, et maakohus rikkus

eelmenetluse sätteid, kui ei selgitanud, et arvamus tuleb allkirjastada, ei ole hageja ka koos

apellatsioonkaebusega allkirjastatud arvamust esitanud.

Ka 5. oktoobri 2017 maakohtu istungil antud ütlused ei tõenda asjaolu, et puudused eksisteerisid

hageja etteheidetud viisil valminud ehitisel. Joonitud ja mõõdetud fotodelt pole võimalik aru

saada, millal ja millisel objektil on need tehtud (tl 34-50, kd II). Just eelnimetatud tõenditega

soovis hageja tõendada ehitise seinte kõverusega seotud lepingu rikkumist (hageja

13. novembri 2017 teesid, p 2.2.3).

9. Ringkonnakohus leiab, et tõendatud on seinte kõverusega seotud puudused ehitusprotsessi

käigus, kuid mitte valminud tööl (vt käesoleva otsuse p 8). Samas ei anna protsessi käigus

esinenud puudused veel alust pidada valminud asja lepingutingimustele mittevastavaks. Sellisel

juhul ei ole põhjendatud puuduste esinemisest tulenev kahju hüvitise nõue. Järelikult ei ole

kohtul iseenesest vaja hinnata tõendeid, mis on esitatud kahju suuruse tõendamiseks.

Ringkonnakohus siiski märgib, et hageja ei ole piisavalt tõendanud ka põhjuslikku seost

kohustuste rikkumise ja kahju vahel ning kahju suurust. Maakohus leidis põhjendatult, et

esitatud tõenditest ei nähtu, millise konkreetse puuduse kõrvaldamiseks ostetud materjali

kasutati (maakohtu otsuse p 35). Esitatud tõenditest nähtub, et ostetud on ehitusmaterjali (tl 52,

54, 56, kd II) ja osa sellest on veetud Soome (tl 53, 55, kd II). Seejuures ei ole materjali kulu

seostatud väidetavalt kõrvaldatud puudustega.

10. Hageja 21. novembri 2014 kirjas ja sellele lisatud fotodelt (tl 94-97, kd I) selgub, et erinevad

ehitusjäätmed olid ladustatud läbisegi hunnikusse. 24. märtsi 2015 e- kirjast ja sellele lisatud

fotodelt (tl 125-130, kd I) nähtub, et ehituspraht oli objektil laiali. Selles kirjas hoiatas hageja,

et võib objekti korrashoiu kohustuse rikkumise eest teha trahvi 5000 eurot. Kostja lubas prahi

koristada (tl 131, kd I). Esitatud piltidelt nähtuvad erinevates kohtades ladustatud

ehitusmaterjalid (tl 133-212, kd I). Eeltooduga saab lugeda tõendatuks, et kostja rikkus

vähemalt mõnel korral objekti korrashoiu kohustust. Sellega rikuti töövõtulepingu p 8.9, mille

kohaselt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt igapäevaselt tööst tekkinud jääkide koristamist ja

objekti puhastamist.

11. Kuigi on tuvastatud, et objekti korrashoiu kohustust rikuti, leidis maakohus õigesti, et ei ole

tõendatud sellest tekkinud kahju ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel

(maakohtu otsuse p 61). Kuna objektil oli ka teisi töövõtjaid ja esitatud tõenditest ei selgu, kas

kostja koristas oma prügi ise ära, ei ole ehitusjäätmete laokile jätmisest tekkinud kahju

hüvitamise nõue tõendatud.

12. Ehitusmaterjali liigsuurt kulu soovis hageja tõendada 4. märtsi 2015 e- kirjaga ja selle

lisatud piltidega (tl 122-124, kd I; 13. novembri 2017 teeside 2.2.8). Piltidelt nähtub, et mõned

üksikud ehitusplokid asetsevad ehitusjärgus ehitise kõrval. Kuigi ka ehitusprahi sees nähtub

ehitusmaterjale (tl 94-97, kd I; tl 125-130, kd I; tl 133-212, kd I), ei ole teada, kas need

materjalid õnnestus uuesti kasutada ja kas need olid kasutuskõlblikud. Seetõttu on materjali

ebaotstarbekas kasutamine tõendamata.

13. Üürivõlast lähtuva nõude tõendamiseks esitatud tõendid on ebaselged ja arusaamatud.

19. mai 2015 e- kirjast (tl 132, kd II) nähtub, et kostjal esines võlgnevus „Repotie 6a omaniku“

ees, samas ei selgu, kellega ja millistel tingimustel üürileping sõlmiti. Samas tõendis on

märgitud, et korterit kasutasid hageja allhankijad. Seega viitab esitatud kiri sellele, et kostjal oli

kolmanda isiku ees võlgnevus, kuid korterit kasutavad ka hageja allhankijad. Esitatud arve (tl

136, kd II) ei tõenda lepingulisi suhteid seoses üüriga. Arve saajaks on hageja, mitte kostja.

Esitatud tõenditest ei nähtu ka seda, kas võlgnevus tasuti ja kes seda tegi.

14. Ringkonnakohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud osaliselt.

Ringkonnakohustus tuvastas, et vähemalt mõnel juhul rikuti objekti korrashoiu kohustust, kui

tehti üldehitustöid. Töövõtulepingu 211114-1 p 12.3. kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt

leppetrahvi iga konkreetse rikkumise eest kuni 10% lepingu hinnast, kui töövõtja rikub

lepingust tulenevaid kohustusi. Sama lepingu p 9.1. järgi on lepingu hind 46 575 eurot. Seega

on põhjendatud leppetrahvi nõue 4657,50 euro ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et objekti

koristamata jätmine eest on hageja hoiatanud kostjat, et ta võib nõuda leppetrahvi (tl 125, I kd).

Ringkonnakohus leiab, et leppetrahvi saab nõuda vaid siis, kui seda tehakse mõistliku aja

jooksul pärast rikkumist. Vastasel korral võib õiguskaitsevahendi kasutamine olla hea usu

põhimõtte vastane. Kuivõrd objekti korrashoiu kohustuse rikkumise kohta hoiatati leppetrahvi

nõudmisest, on leppetrahvi nõue 4657,50 euro ulatuses põhjendatud. Hageja ei nõua

leppetrahviga viivitamise eest viivist.

15. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise

ulatusele. Hagi rahuldati ~ 3 % ulatuses (4657,50*100/191914,01). Seega jätab

ringkonnakohus hageja menetluskuludest 3 % kostja kanda ja kostja menetluskuludest 97 %

hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud

kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse

jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi