2-17-7441/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2018 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-7441

Tsiviilasi

V.M. ja D.M. hagi O.M. vastu elatise väljamõistmiseks

Kaja rahuldamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. augusti 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O.M. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: O.M. (isikukood XXXX), esindaja

Sergei Desjatnikov

Vastustajad:

1. V.M. (isikukood XXXX)

2. D.M. (isikukood XXXX)

Vastustajate seaduslik esindaja V.P. (isikukood XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. augusti 2018 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-7441 täies ulatuses.

2. Rahuldada kaja ning taastada asjas menetlus.

3. Jätta V.M. ja D.M. hagi läbi vaatamata.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 17. mai 2017 määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-7441 kohaldatud hagi tagamine.

5. Määruskaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

hagi

läbivaatamata jätmist puudutavas osas (TsMS § 427)

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.M. ja D.M. (hagejad) esitasid O.M. (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks seaduses

sätestatud miinimummääras.

Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407) toimetati kostjale 23. mail 2017 allkirja vastu kätte tema viibimiskohta

Tartu Vanglasse. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem, samuti ei

teatanud kostja kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

Kohus rahuldas 4. augusti 2017 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt tagasiulatuvalt alates

1. maist 2017 kuni 31. juulini 2017 (k.a) kummalegi lapsele välja elatise 940 eurot ning alates

1. augustist 2017 igakuiselt 235 eurot kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni. Tagaseljaotsuse

toimetas kohtukordnik kostjale isiklikult kätte 4. aprillil 2018.

18. aprillil 2018 esitas kostja kaja, milles taotles tagaseljaotsuse tühistamist ja menetluse taastamist.

Kostja väitel sai ta tagaseljaotsuse tegemisest teada kohtutäituri vahendusel 4. aprillil 2018 ning

polnud tema vastu esitatud hagist varem teadlik. Kostja palus taastada menetlus eelmenetluse

staadiumis. Vastuseks hagile teatas kostja, et talle ei ole selge, miks hagejad jätsid mainimata, et Vene

Föderatsioonis on elatis tsiviilasjas nr СП-187/2008 juba välja mõistetud ja otsust täidetakse

täitemenetluses. Samuti ei mõista kostja, miks esitati hagi Eesti Vabariigi kohtule, kuivõrd hagejad

ja kostja elavad alaliselt Venemaal.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus jättis kostja kaja maakohtu otsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata.

Maakohus leidis, et kostja ei ole kajas välja toonud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamast.

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus, kuhu on märgitud hagile vastuse esitamise

tähtaeg koos hoiatusega hagile tähtaegselt vastamata jätmise kohta, isiklikult kätte toimetatud ja

kostja on nimetatud dokumentide kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud. Hagile vastamata jätmise

tingis kostja enda tegevusetus.

TsMS § 103 lõigetest 3 ja 4 tulenevalt esitatakse ülalpidamisasjades hagi lapse elukoha järgi. Kohus

on hagi menetlusse võttes kontrollinud hagejate elukoha andmeid rahvastikuregistrist ning kuivõrd

hagejate elukoht on nii rahvastikuregistri kui ka hagiavalduse järgi Põlva maakonnas, allub hagi Tartu

Maakohtule.

Kostja ei ole kohtule esitanud kohtuotsust, mis tõendaks, et Vene Föderatsioonis on kostjalt hagejate

kasuks juba elatis välja mõistetud. Kajale on lisatud vaid venekeelne kohtutäituri koostatud määrus

ja konto väljavõte. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostjalt hagejate

kasuks elatis välja mõistetud. Kui kostja on ülalpidamiskohustust Vene Föderatsiooni kohtuotsuse

alusel teatud ulatuses täitnud, on kostjal õigus hagejatelt enamsaadu tagasi nõuda alusetu rikastumise

sätete alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada,

rahuldada kaja ning taastada tsiviilasjas menetlus. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata TsMS § 407 lg 5 p 22

ja TsMS § 415 lg 1 p 1 ja 3. Tagaseljaotsust ei võinud teha, kuna hagi oli ebaõigesti menetlusse

võtnud ega allunud sellele kohtule. Hagejate ja kostja alaline elukoht on Venemaal. Eesti Vabariigi

ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades

(Eesti-Vene õigusabileping) artikkel 21 lg 1 järgi allub asi kostja elukoha järgsele kohtule.

Lisaks ei võinud Eesti kohus hagi menetlusse võtta tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 4. Vene

Föderatsioonis on kostjalt hagejate kasuks juba elatis välja mõistetud ning toimub otsuse täitmine

täitemenetluses. Täiendavalt esitas kostja selle tõendamiseks otsuse, mis jäi tehnilistel põhjustel

hagiavalduse vastusele lisamata, kuid millele kostja menetlusdokumendis tugines. Kohus oleks

pidanud jätma kaja käiguta ning andma täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ehk otsuse

esitamiseks.

Kuna Vene Föderatsioonis on kostjalt juba elatis välja mõistetud, saaksid hagejad TsMS § 459 lg 1

alusel esitada hagi elatise suuruse muutmiseks, mitte elatise väljamõistmiseks. Hagejad ei viidanud

kehtivale kohtuotsusele. Hagi ese ja alus ei olnud selge.

Kostja esitas lisaks tõendid, mille kohaselt on V.M. ja D.M. 2018/19 õppeaastal XX õpilased.

4. Hagejad määruskaebusele vastust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse täies ulatuses menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.

Tagaseljaotsuse peale esitatud kaja tuleb rahuldada ning menetlus asjas taastada. Ringkonnakohus

jätab hagi läbi vaatamata (TsMS § 637 lg 3).

6. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Maakohus lähtus kaja rahuldamata jätmisel sellest, et kostjal puudus mõjuv põhjus hagile vastamata

jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga.

7. Ringkonnakohus peab kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse

menetlemisel omal algatusel kontrollima, kas kohus tohtis tagaseljaotsust teha, st kas ei esinenud

ühtegi tagaseljaotsuse tegemise keeldu (Riigikohtu 3. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17,

p 18).

Maakohus heitis kostjale ette, et kostja oli kohtule esitanud üksnes venekeelse kohtutäituri koostatud

määruse ja konto väljavõtte ning nimetatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui suures

ulatuses on kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõistetud. Maakohus märkis, et kostjal on õigus

hagejatelt enamsaadu tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel.

Ringkonnakohus osundab, et toimiku materjalidest ei tulene, et kohus oleks kostjale enne kaja

rahuldamata jätmist andnud tähtaja venekeelsete tõendite tõlkimiseks või väidetavalt Venemaa

kohtus väljamõistetud elatise otsuse esitamiseks.

8. TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

TsMS § 407 lg 5 p-i 22 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui hagi on ebaõigesti menetlusse

võetud, muu hulgas, kui asi ei allu sellele kohtule.

TsMS § 371 lg 1 p-i 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas Eestis

tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama

eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

9. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Kostja esitas koos määruskaebusega Vene Föderatsioonis 7. märtsil 2008 tehtud kohtukäsu

(maksekäsu) alimentide väljamõistmiseks koos tõlkega (tl 62 ja 69). Kohtukäsu kohaselt mõisteti

kostjalt hagejate seadusliku esindaja kasuks välja igakuine elatis laste D. ja V. ülalpidamiseks. Seega

on olemas välisriigi kohtu lahend samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel TsMS § 371

lg 1 p 4 tähenduses.

Järelikult tuleb hinnata, kas Vene Föderatsioonis tehtud kohtukäsk elatise väljamõistmiseks on Eestis

tunnustatav TsMS § 371 lg 1 p 4 tähenduses.

Õiguskirjanduse kohaselt ei tule TsMS § 371 lg 1 p-i 4 tõlgendada selliselt, et kohtusse pöördumise

välistab vaid lahend, mis peab läbima täidetavaks tunnistamise menetluse Eesti kohtus. Näiteks on

viidatud säte aluseks keeldumaks menetlemast hagi, mis on esitatud elatisasjas, mis on saanud Eestis

tunnustamiseta täidetava lõpliku lahendi Vene Föderatsioonis (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Komm vlj. Tallinn 2017, § 371, lk 451).

Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 50 sätestab, et lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku

justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi

põhjustatud kahju hüvitamise osas.

TsMS § 620 lg 1 sätestab kataloogi olukordadest, millal ei kuulu tsiviilasjas tehtud välisriigi

kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

TsMS § 620 lg-st 1 tulenevaid aluseid, mis annaks alust pidada Vene Föderatsiooni 7. märtsi 2018

kohtukäsku asjas nr СП-187/2008 Eestis tunnustamisele mittekuuluvaks lahendiks.

10. Eeltoodule tuginedes on maakohus ebaõigesti menetlenud hagejate elatise nõuet, kuivõrd on

olemas Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte

vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Kui elatise kohta on juba olemas täitedokument, siis on ülalpidamist saama õigustatud isiku(te)l õigus

pöörduda küll elatise asjas uuesti kohtusse, kuid nõude sisuks saab sel juhul olla varem väljamõistetud

elatise suuruse muutmine ning eelduseks on, et oluliselt on muutunud asjaolud, mis olid varasema

elatise väljamõistmise otsuse aluseks.

Samuti märgib ringkonnakohus, et õige ei ole maakohtu viidatu, et kui kostjalt mõistetakse kahes

riigis tehtud kohtulahendi alusel välja elatis, siis on kostjal õigus alusetu rikastumise sätete alusel

nõuda enamtasutud elatis tagasi. Alusetu rikastumisega ei ole tegemist olukorras, kus on olemas kaks

kohtulahendit (täitedokumenti), mille alusel on hagejatel õigus elatist saada. Seetõttu tulebki kohtutel

vältida olukorda, kus samade poolte vahel lahendatakse sama nõudeesemega vaidlus kahe erineva

lahendiga.

11. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse, kui esineb alus, mille tõttu ei

võinud tagaseljaotsust teha.

Järelikult ei võinud maakohus tagaseljaotsust vastavalt TsMS § 407 lg 5 p-ile 22 teha, kuna hagi oli

ebaõigesti menetlusse võetud.

Kui kaja menetlemisel või kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse

menetlemisel ringkonnakohtus selgub, et maakohus oli teinud tagaseljaotsuse olukorras, kus esines

kas või üks TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistav asjaolu, peab

ringkonnakohus kaja omal algatusel rahuldama ning menetluse taastama (V. Kõve jt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj. Tallinn 2017, § 415, lk 890-891; § 417, lk 899).

Eeltoodule tuginedes tuleb ringkonnakohtul maakohtu määrus, millega jäeti kaja rahuldamata,

tühistada, kaja rahuldada ning menetlus asjas taastada.

Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus TsMS

§ 657 lg 3 alusel hagi läbi vaatamata.

12. Kuna kaja kuulub rahuldamisele seetõttu, et hagiavaldus on ebaõigesti menetlusse võetud, siis

jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja väited ja tõendid kohtualluvuse osas.

Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.

Nimelt pidid hagejad hagi esitamisel juba teadma, et kostjalt on Vene Föderatsioonis juba 2008. aastal

elatis hagejate ülalpidamiseks välja mõistetud. Samas ka kostja ise ei esitanud maakohtus vastuväidet

hagi menetlusse võtmisel, jättes hagiavaldusele üldse vastamata. Koos kajaga esitatud hagiavalduses

väitis kostja lausa, et tal puuduvad vastuväited hagi menetlusse võtmise osas. Vene Föderatsiooni

kohtulahendi esitas kostja alles määruskaebuses. Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohtu hinnangul

õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4).

13. Maakohus tagas 17.05.2017 määrusega hagi ning kohustas kostjat kohtumenetluse ajal hagejatele

elatist tasuma. Hagi läbivaatamata jätmise tõttu tühistab ringkonnakohus hagi tagamise (TsMS § 386

lg 4).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/