4-18-4324/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON:

Tiina Oppi kaebus rahuldada.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx E N

19.08.2018 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590,18,004657.

Lõpetada väärteomenetlus Tiina Oppi suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse

kaalutlusel.

Kohtuotsus toimetada kätte Tiina Oppile ning saata teadmiseks kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul

kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul

samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse

isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx E N koostas

19.08.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162701994 väärteoasjas nr 2590,18,004657 Tiina Oppi

suhtes. Kiirmenetluse otsuse kohaselt Tiina Oppi 19.08.2018 kell 10.50 Lääne-Viru maakonnas

Tapa vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 141. km-l liikudes Ambla suunas, juhtis mootorsõidukit,

kui kohustuslik perioodiline tervisekontroll oli läbimata ning juhtimisõigus oli peatunud LS § 124

lg 3 p 2 alusel seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 21.05.2018. Sellega rikkus

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2018, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-18-4324

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Väärteoasi

Tiina Oppi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere

politseijaoskonna

xxxx

E

N

19.08.2018

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2590,18,004657

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Tiina Oppi, isikukood 49309210214,

elukoht xxxx

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskond

Menetluse liik

kirjalik menetlus

menetlusalune isik Tiina Oppi LS § 101 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 242 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline

menetleja määras Tiina Oppile Kars § 56 lg 1 alusel rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

2. 22.08.2018 esitas menetlusalune isik Tiina Oppi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx E N koostatud

19.08.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162701994 peale. Kaebuse esitaja soovib kiirmenetluse

otsust vaidlustada, kuna ta eeldas, et tema tervisetõend kehtib 10 aastat. Tiina Oppi selgitab, et

autokooli läks ta 2013. aastal, mille tarbeks esitas ta tervisetõendi, mis oleks pidanud kehtima kuni

2023. aastani. Tal ei ole terviserikkeid ning ta ei ole ka 65-aastane, et tema tervisetõend oleks

pidanud kehtima vähem kui 10 aastat. 2013. aastal väljastati tervisetõendeid veel paberkandjal

ning tal on tervisetõend kolimise käigus kaduma läinud. Ta uuris perearstilt, autokoolist ja

Maanteeametist koopiat tervisetõendist, kuid sealt ei saanud koopiat ega ka vastust, miks tema

tervisetõend oleks pidanud kehtima vähem kui 10 aastat. Kaebuse esitaja leiab, et ilmselt on

tegemist inimliku veaga andmete vahendamisel. Kaebuse esitaja palub, et temale kiirmenetluse

otsusega määratud rahatrahv tühistataks ning piirdutaks hoiatusega, sest tal ei ole varasemalt

rikkumisi olnud.

3. Kohtuväline menetleja esitas 03.09.2018 kohtule kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja

palub jätta kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590,18,004657 muutmata ning Tiina Oppi kaebus

rahuldamata. Tiina Oppi on kiirmenetluse otsuses toodud ütlustes selgitanud, et ta ei ole

tervisetõendi kehtivust kontrollinud. Perearsti väljastatava tervisetõendi kehtivus on üldjuhul kuni

kümme aastat, mistõttu on palju autojuhid arvamusel, et ka tervisetõend kehtib sama kaua. Paraku

ei aegu paljudel juhtudel nii juhiluba kui tervisetõend ühel ja samal ajal. Kohtuväline menetleja

selgitab, et ta ei oska kommenteerida, millele perearst Tiina Oppile tervisetõendi kehtivusaega

määrates tugines, kuid liiklusregistri andmete kohaselt kehtis Tiina Oppile väljastatud tervisetõend

kuni 21.05.2018 ning Tiina Oppi juhtimisõigus taastus 22.08.2018. Kohtuväline menetleja leiab,

et menetlusalune isik on käesoleva väärteo toime pannud hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses.

Tuginedes eeltoodule leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku väärtegu on

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s

30 sätestatud alustel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik

asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse

teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on

kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses,

mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli

maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid

kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

19.08.2018 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx E

N kiirmenetluse otsuse nr 10220162701994 selle kohta, et 19.08.2018 kella 10.50 ajal Lääne-Viru

maakonnas Tapa vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 141. km-l liikudes Ambla suunas juhtis Tiina

Oppi mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga nr xxxx, kui kohustuslik perioodiline

tervisekontroll oli läbimata ning juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 alusel seoses

tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 21.05.2018 (tl 16).

Käesoleval ajal puudub vaidlus selles, et Tiina Oppi juhtis 19.08.2018 kell 10.50 mootorsõidukit

xxxx registreerimismärgiga nr xxxx ning seda ei eita ka kaebuse esitaja ise. Vaidlus seisneb selles,

kas Tiina Oppi juhtimisõigus oli peatunud seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega

21.05.2018. Kaebuse esitaja leiab, et tema järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev oleks

pidanud saabuma hoopis 2023. aastal, sest tervisetõend väljastati talle 2013. aastal, mil

tervisetõendit oli vaja autokooli jaoks. Kuna kaebuse esitaja ei ole 65-aastane ning esinenud ei ole

ka terviserikkeid, siis oleks pidanud kaebuse esitaja hinnangul tervisetõend kehtima 10 aastat.

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 101 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli

liiklusseaduse § 97 lõikes 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või liiklusseaduse § 97 lõikes

8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli

tähtpäeva saabumisel. Seega tuleneb LS § 101 lg-st 3, et tervisekontrolli läbimise kohustus ei sõltu

mitte üksnes juhiloa vahetamisest, vaid ka järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisest.

Liiklusseaduses on sätestatud erandid, mil tervisekontrolli tähtaeg võib mootorsõiduki juhil

saabuda ka varem. Näiteks läbib LS § 101 lg 4 p 1 kohaselt tervisekontrolli iga viie aasta järel üle

65-aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht. LS § 101 lg

4 p 2 kohaselt läbib tervisekontrolli iga viie aasta järel ka T-kategooria traktori ja liikurmasina

juht, B-kategooria takso juht, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide

õpetaja.

LS § 101 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi terviseseisundist lähtuva tervisekontrolli tegija otsuse

alusel läbib juht tervisekontrolli käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sagedamini.

Kuivõrd tervisekontrolli tegijal on õigus määrata tervisekontroll sagedamini, siis peab

mootorsõidukijuht olema ise tähelepanelik, millise tähtaja tervisekontrolli tegija on otsustanud

mootorsõidukijuhile määrata tervisekontrolli läbimiseks.

LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või

keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui saabub mootorsõidukijuhi

järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.

Kehtiva tervisetõendi puudumist 19.08.2018 tõendab käesoleval juhul rikkumise ajal riiklikust

registrist tehtud päringu vastus, mis kajastub rikkumise kirjelduses. VTMS § 315 sätestab, et kui

väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus, ning

registrisse tehtud päring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge

väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele. Märkest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja

päringu tulemus. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt leidis rikkumine aset 19.08.2018 kell 10.50,

mistõttu on üheselt arusaadav, millal on tehtud riiklikust registrist tehtud päring. Samuti nähtub

kiirmenetluse rikkumise kirjeldusest päringu vastus - Tiina Oppil saabus tervisekontrolli läbimise

tähtpäev 21.05.2018. Ka Maanteeamet on 21.09.2018 vastuses kinnitanud, et Tiina Oppil oli

seisuga 19.08.2018 kell 10.50 juhtimisõigus peatunud seoses tervisetõendi kehtivusaja

lõppemisega.

LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja

226–241 sätestatud väärteokoosseis.

Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et Tiina Oppi on rikkunud LS § 101 lg 3 nõudeid ning tema

väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi.

6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt

on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise

vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga ning leiab, et Tiina Oppi on käesoleva väärteo pannud toime hooletusest KarS § 18 lg

3 tähenduses, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema. Tiina Oppi on andnud väärteo kohta ütlusi, millest nähtub, et ta ei ole

kontrollinud tervisetõendi kehtivust. Kaebusest nähtuvalt eeldas Tiina Oppi, et tema tervisetõend

kehtib 10 aastat, sest ta ei ole 65-aastane ning tal ei ole esinenud ka terviserikkeid. Kohus rõhutab,

et isik, kes on läbinud juhtimisõiguse saamiseks nii riikliku teooria- kui ka sõidueksami, peab

teadma, et LS § 124 lg 3 p 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui saabub

mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Samuti peab mootorsõidukijuht

teadma, et LS § 101 lg 8 kohaselt mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva

saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi

vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut

kehtivat tervisetõendit. Menetlusaluse isiku väärteo kohta antud ütlustest ning kaebuses esitatud

seisukohtadest saab teha järelduse, et Tiina Oppi ei olnud teadlik, et tema tervisekontrolli tähtaeg

on juba saabunud ning tema juhtimisõigus on eeltoodust tulenevalt peatunud. Hoolsa ja

kohusetundliku käitumise korral oleks Tiina Oppi pidanud kontrollima, millal saabub tema

tervisekontrolli tähtaeg, kuid käesoleval juhul on Tiina Oppi jätnud vajaliku hoolsuskohustuse

täitmata, mis tõi tema poolt kaasa väärteo toimepanemise. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et

Tiina Oppi on antud väärteo toime pannud hooletusest.

Järelikult on Tiina Oppi täitnud Liiklusseaduse § 242 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

7. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Tiina Oppi teos ei esine. Tiina Oppi on

süüvõimeline, s.o ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-

aastane.

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Tiina Oppi on pannud toime

koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi.

8. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse

lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

Karistusregistri andmetest nähtub, et Tiina Oppi näol on tegemist isikuga, keda ei ole varem

väärteokorras karistatud. Järelikult on isik seni käitunud liikluses õiguskuulekalt ning

eripreventiivsel eesmärgil ei ole ilmtingimata vajalik isikut rahatrahviga karistada. Kohtuvälise

menetleja vastuskirjast kaebusele nähtub, et Tiina Oppi juhtimisõigus taastus 22.08.2018.

Järelikult vastab Tiina Oppi terviseseisund LS § 101 lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele ning

tal on käesoleval ajal olemas kehtiv tervisetõend, mistõttu ei ole ka tõenäoline, et isik lähiaastatel

paneks toime samalaadseid süütegusid. Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus on ühisel

seisukohal, et Tiina Oppi pani väärteo toime hooletusest, mis on kõige kergem väärteo

toimepanemise vorm. Kohtu hinnangul ei saa mööda vaadata ka sellest, et Tiina Oppi ei eita oma

süüd ning kõrvaldas rikkumise esimesel võimalusel. Seega on isik oma teo keelatusest aru saanud

ning on alust arvata, et isik suudab ka rahatrahvi maksmata edaspidi käituda õiguskuulekalt. Kõike

eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et Tiina Oppi süü ei ole suur. Tiipa Oppi näol ei ole tegemist

juhtimisõiguseta isikuga, vaid tema juhtimisõigus oli ajutiselt peatatud tervisekontrolli tähtaja

saabumise tõttu. Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik tekitanud ka kellelegi kahju ega

käitunud liikluses ohtlikult. Potentsiaalse ühiskonnaohtlikkuse puudumise tõttu ei esine antud

väärteo puhul ka avalikku huvi.

Kohus leiab, et Tiina Oppi jaoks on piisavaks edaspidiselt õigusrikkumisest hoiduvaks meetmeks

olnud juba ainuüksi väärteomenetluse läbiviimine ning isiku karistamine käesoleval juhul ei ole

vajalik.

Kõike eeltoodut arvestades ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st 1 kohus leiab, et

käesoleval juhul on võimalik väärteomenetlus Tiina Oppi suhtes lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp