2-16-5259/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5259

Tsiviilasi

Lillevälja

Loomakasvatus

OÜ

hagi

aktsiaseltsi

Agrovaru vastu kahju hüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

11 260,12 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

aktsiaselts Agrovaru apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lillevälja Loomakasvatus OÜ (registrikood

12151307), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus

ja seaduslik esindaja juhatuse liige MM

Kostja: aktsiaselts Agrovaru (registrikood 10103830),

lepinguline esindaja Kaili Siilak

Istungi toimumise aeg

12.09.2018

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige MM ja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus ning kostja

lepinguline esindaja Kaili Siilak

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 28.02.2018 otsus jätta muutmata.

2. Aktsiaseltsi Agrovaru apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta aktsiaseltsi Agrovaru kanda.

4. 12.09.2018 kohtuistungi protokolli parandamine taotlus jätta rahuldamata ja

lisada aktsiaseltsi Agrovaru taotlus kohtuistungi protokollile.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Lillevälja Loomakasvatus OÜ (hageja) esitas hagi aktsiaseltsi Agrovaru (kostja) vastu

kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 23.09.2013 kostja kui Multione masinate ametlik

esindaja ja Nordea Finance Estonia AS (liisinguandja) müügilepingu nr 201316983,

mille alusel võõrandas kostja liisinguandjale laaduri Multione 630+, tehasetähisega

M327432 (laadur). Laadur anti hagejale üle 30.09.2013. Laaduril esines pärast ostmist

erinevaid probleeme, millest kostja oli teadlik ja milliste puuduste kõrvaldamisega on

kostja ka tegelenud. 08.06.2015 ei käivitunud laadur tööobjektil ning 09.06.2015

transporditi laadur kostja juurde defekteerimiseks. 10.06.2015 teatas kostja hagejale, et

laaduri mootor on vigastatud tolmu kahjustuste tõttu ning mootori ülemine osa vajab

remonti. Hageja tellis vajalikud varuosad laaduri originaalmootori tootjalt Yanmar

ning kandis sellega seotud remondikulud. 23.08.2015 läks laadur uuesti rikki. Kostja

leidis, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga ja palus hagejal pöörduda kindlustusandja

poole. 07.10.2015 sai hageja kätte kindlustusandja 30.09.2015 keelduva otsuse.

Kindlustusandja hinnangul oli mootoririkke põhjuseks laaduri õhufiltri korpuse ja

õhufiltri korduv eemaldumine, mille tagajärjel pääsesid võõrkehad mootorisse ja

kahjustasid pikemaajalise protsessi vältel mootorit. Seega ei olnud kindlustusandja

hinnangul tegemist kindlustusjuhtumiga. Kostja kinnitas kindlustusandjale, et õhufiltri

korpuse kaas tuli väga kergelt lahti, mis oli kostja jaoks üllatav ning avaldas arvamust,

et korpuse lukustus on väsinud.

3. Laaduri mootori kahjustumise tinginud asjaolu ei olnud põhjustatud laaduri

käitamisest või hooldamisest. Laadur ei vastanud lepingutingimustele ja tegemist oli

olulise konstruktsiooniveaga. Tegemist oli tootja veaga ja seega esines lepingule

mittevastavus juba enne laaduri üleandmist hagejale.

4. Hageja pöördus korduvalt kostja poole murega, et laaduri õhufiltri korpus ei püsi

kinni. Kostja ei võtnud midagi ette mure lahendamiseks. Kostja ei kõrvaldanud

puudust ka juunis 2015, millal laadur oli kostja juures defekteerimisel seoses esimese

mootori rikkega, mis oli tingitud tolmu sattumisest mootorisse. Kuna kostja ei

nõustunud laaduril esinenud puudusi vabatahtlikult kõrvaldama, esitas hageja

26.10.2015 kostjale nõudekirja, milles juhtis tähelepanu laaduri puudustele

(konstruktsiooniviga) ja hagejale tekkinud kahjudele, nõudis kostjalt laaduri mootori

parandamist ning esitas kompromissettepaneku kahju osaliseks hüvitamiseks.

02.11.2015 esitas kostja vastuse nõudekirjale, milles leidis, et kostja ei vastuta laaduril

ilmnenud rikete eest ning väitis, et hageja on rikkunud garantiitingimusi. Kuna kostja

keeldus laaduri korda tegemisest, tellis hageja ise laaduri remonditööd ja esitas

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

27.01.2016 kostjale nõudekirja koos hagihoiatusega ning teatas kostjale, et talle on

tekkinud kahju 10 297,21 eurot. Tekitatud kahju ja kostja poolt puudusega asja

müümise vahel esineb põhjuslik seos – juhul kui kostja oleks võõrandanud lepingu

tingimustele vastava laaduri, ei oleks hagejale kahju tekkinud.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

6. Laadurile kehtis garantiiperiood kuni 1000 töötundi või kuni 12 kuud alates laaduri

soetamisest. Seega lõppes laadurile kehtinud garantii hiljemalt 23.09.2014. Hageja

pöördus kostja poole hoolduse teostamiseks esialgu vastavalt garantiitingimustele.

Esimene plaaniline hooldus oli garantiitingimuste kohaselt 50 töötunni täitumisel,

millist nõuet hageja täitis. Peale seda ei pöördunud hageja kostja poole enne

18.05.2015, mil soovis laadurile erinevaid filtreid, sh nelja õhufiltrit. Hageja teavitas,

et vahetab nimetatud filtrid iseseisvalt.

7. Pärast esmast hooldust ei teostanud hageja kostja juures kasutusjuhendis toodud

järelhooldusi, mis pidanuks tehtama 200 töötunni jooksul ning edasised 150 töötunni

tagant. Võttes arvesse laaduri seisukorda kaks aastat pärast soetamist, oli kostjal

põhjendatud kahtlus, et hageja jättis garantii kehtivuse eelduseks olevad tööd

tegemata. Hageja ei tõendanud, et ta teostas nõutud hooldused.

8. Kostja tegi laadurist sügisel 2015 pildid, kui laadur kostja juurde remonti toodi.

Laadur oli ainuüksi välisel vaatlusel ilmselgelt hooldamata, vigastatud, roostetas ning

mulda ja tolmu täis. Kasutusjuhendi kohaselt kaotab garantii kehtivuse juhul, kui

kahjustused on tekkinud hooletuse, valede hooldetööde või laaduri ebaõigete

kasutusvõtete tõttu. Lisaks eelnevale paigaldas hageja laaduri külge kühvli, mis ei ole

nimetatud laadurile lubatud. Valede seadmete kasutamine on kasutusjuhendi kohaselt

keelatud.

9. Hageja kasutas laadurit ehitusobjektil ning killustiku vedamisel, kuigi laadur ei ole

sellisteks töödeks piisava võimsusega. Laadurit kasutatakse põllumajanduses, parkides

aedades ja haljastustöödel. Lisaks transporditi laadurit valesti, mis omakorda tingis

reaalse ohu, et laaduri keskliigendil tekib õlileke, mis laaduril juhtuski.

10. Hageja rikkus liisinguandja kehtestatud nõudeid. Liisingulepingu üldtingimuste p 3.3

kohaselt peab liisinguvõtja vara kasutama tehnilises dokumentatsioonis toodud

eeskirjade kohaselt ning järgima vara tehnilises dokumentatsioonis olevaid või talle

müüja või

vara valmistaja poolt esitatud vara kasutamis-, hoidmis-

ja

hooldamisnõudeid. P-st 3.4 tulenevalt peab liisinguvõtja teostama vara tehnilise

hoolduse ja garantiiperioodil vara remonti üksnes vara tootjatehase või maaletooja

tunnistatud isiku juures. Vara tehniline hooldus tuleb läbi viia vara garantii ja/või

tehnilise dokumentatsioonis ettenähtud tähtpäevadel ja ulatuses kogu lepingu tähtaja

vältel.

11. Kostja soovitas hagejal pöörduda kindlustusandja poole, kuna kostjal puudus selleks

ajaks seoses laaduriga hagejaga kontakt rohkem kui 1,5 aasta jooksul ning kostjal

puudus teadmine hageja poolt tehtud töödest ja nende kvaliteedist. Kostja müüs

laaduriga seonduvaid varuosi ning nende kvaliteet oli kostja poolt kontrollitud, kuid

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

hageja vastutas ainuisikuliselt tehtud tööde kvaliteedi eest. Kostja ei viibinud juures,

kui hageja laaduril filtreid vahetas, seega ei saanud kostja anda hinnangut hageja

oskustele või nende puudumisele.

12. Kostja oli kindel, et hageja oli kursis filtrikorpuse probleemiga, kuna kindlustusandja

sõnul tekkis mootorikahjustus pikemaajalise ebakorrektse kasutamise vältel.

13. Vastutus laaduri kahjustumise eest lasub hagejal, kuna hageja ja Mullamutt OÜ

kasutasid laadurit algusest peale ebaõigesti, ei teostanud korrapäraseid hooldusi

volitatud isikute juures ja käitusid laaduriga hooletult. Müüja vastutab müüdud asja

puuduste eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised puudused: puudus oli olemas

riisiko ülemineku ajal ostjale; puudus ei tulenenud ostjast; ostja ei teadnud lepingu

sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma; sõlmitud ei ole müüja vastutust

piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda; ostja on teatanud puudusest

müüjale mõistliku aja jooksul, kui ta sellest teda sai või pidi teda saama, v.a kui

teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav; puudus tekkis müüja tahtluse või raske

hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda

ostjale. Selliste eelduste olemasolu hageja kohtu ette ei toonud ning kostja tõendas

enda vastutust välistavad asjaolud.

14. Hageja ei pöördunud peaaegu kaks aastat kostja poole seoses õhufiltri või mootoriga,

millest tulenevalt on vale hageja väide, et laaduril eemaldus õhufilter ning võõrkehad

sattusid mootorisse ja mootor sai kahjustada. Hageja väited varasemate probleemide

kohta olid paljasõnalised, kuna hageja ei pöördunud kostja poole ega palunud laadurit

parandada.

15. Kostja üllatus õhufiltri korpuse kaane kerge eemaldumise osas oli tingitud sellest, et

mitte ühelgi kostja müüdud laaduril ei olnud sellist probleemi varem olnud. Kostja

hinnangul tingis laaduri halva seisukorra asjaolu, et hageja väärkasutas laadurit.

Hagejale üleantud laadur vastas VÕS § 217 lg-s 1 toodud tingimustele ja puudusid

VÕS § 217 lg-s 2 sätestatud lepingutingimustele mittevastavust kirjeldavad alused.

Kostja müüjana ei rikkunud lepingust tulenevat kohustust.

Esimese astme kohtu otsus

16. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 297,21 eurot ning

viivise perioodi 06.02.2016–28.02.2018 eest 1701,74 eurot ja viivise põhinõudelt

alates 01.03.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

17. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

23.09.2013 sõlmisid kostja müüjana ja Nordea Finance Estonia AS ostjana ostu-

müügilepingu nr 201316983, millega müüja müüs ja ostja ostis ning andis hagejale

kui liisinguvõtjale liisingulepingu 201316883 alusel kasutada laadur Multione

S630+ tehastähisega M327432 (I kd, tl 8-10);

-

30.09.2013 vara vastuvõtuaktiga nr 201316983 andis ostja vara valduse üle

hagejale (I kd, tl 11-13);

-

laadurit kasutas rendilepingu alusel Mullamutt OÜ;

-

kostja teostas laadurile remonttöid 29.10.2013 (I kd, tl 127-128);

-

kostja teostas laadurile esmahoolduse 07.11.2013 (I kd, tl 41, 112-113);

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

-

kostja teostas laadurile remonttööd seoses hüdrovooliku probleemiga 19.03.2014

(I kd, tl 146);

-

hageja ostis laadurile kostjalt kokku kuus õhufiltrit (I kd, tl 41);

-

18.05.2015 teostas kostja laadurile remondi ja vahetas filtrid (I kd, tl 114-115);

-

09.06.2015 teostas kostja laadurile defekteerimise, mille kohta esitas 10.06.2015

arve 901 (I kd, tl 46);

-

hageja tellis laadurile vajalikud varuosad laaduri originaalmootori tootjalt Yanmar;

-

juunis 2015 teostas laadurile mootori remondi AQ-Energia OÜ koos laaduri

hooldusega (I kd, tl 48 ja 147);

-

juulis 2017 teostas kostja laadurile ukseklaasi vahetuse ja augustis 2015 müüs

sõidumootori (I kd, tl 117-118, 166);

-

17.09.2015 pöördus hageja laaduril tekkinud kahju hüvitamiseks kindlustusandja

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poole;

-

30.09.2015 otsusega kahjujuhtumi nr 345328 kohta, keeldus kindlustusandja kahju

hüvitamisest (I kd, tl 23);

-

26.10.2015 esitas hageja kostjale nõudekirja laaduril esinevate puuduste

kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks (I kd, lk 27-29);

-

02.11.2015 kirjaga keeldus kostja kahju hüvitamisest (I kd tl 30-32);

-

27.01.2016 esitas hageja kostjale täiendava nõudekirja-hagihoiatuse (I kd, tl 33-

36);

-

05.02.2016 keeldus kostja kahju hüvitamisest (I kd, tl 37-39).

18. Tõendamist ei leidnud, et hageja on kasutanud laadurit hooletult ja on eiranud

kasutusjuhendis toodud juhiseid. Laaduri kasutusjuhendi (I kd, tl 79-111) p 1.4 (I kd,

tl 88) alusel on laadur mõeldud kasutamiseks põllumajanduses, parkides, aedades ja

haljastuses. Multifunktsionaalne masin seerias „S600“, mida on kirjeldatud juhendis,

on mõeldud töötamiseks põllumajanduses, rohealadel, ehituses ja teepeenardel.

Masinaid ei tohi kasutada transpordivahendina ja/või puksiiridena või kinnitada neile

mitteoriginaalseid lisaseadmeid. Tulenevalt kasutusjuhendi p-st 2.3 (I kd, tl 93)

masinat S630 saab transportida veokite või selleks sobivate treileritega. Vastavalt

kasutusjuhendi p-dele 4.3 (I kd, tl 106) ja 4.10 (I kd, tl 110) tuleb õhufiltrit puhastada

regulaarselt ning p 4.10 kohaselt iga nädal. Õhufilter tuleb vahetada peale igat 5-6

puhastuskorda ja iga 12 kuu/200 töötunni järel ning igal aastal.

19. Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 29.10.2013 aktiga nr 1400 on

tõendatud, et laadurile on teostatud remonttööd ja vahetatud filtrid ning õli (I kd, tl

127-128). Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 07.11.2013 aktiga nr

1481 on tõendatud, et laadurile on teostatud kostja juures 50 töötunni esmahooldus

(töötunde 66) (I kd, tl 112-113). Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise

19.03.2014 nr aktiga 497 on tõendatud, et märtsis 2014 pöördus hageja kostja poole

seoses laaduri hüdrovooliku probleemiga, mistõttu teostas kostja laadurile remonttööd

(hüdrovooliku vahetuse) (I kd, tl 146). Sama aktiga on tõendatud, et märtsis 2014 oli

laaduril töötunde 170, mistõttu puudus vajadus teostada märtsis 2014 laadurile uut

hooldust. Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 18.05.2015 aktiga nr

764 on tõendatud, et laadurile on teostatud filtrite vahetus (I kd, tl 114-115). Kostja

29.09.2015 e-kirjaga kindlustusandjale on tõendatud, et hageja ostis kostjalt filtreid ja

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

paigaldas/hooldas laadurit iseseisvalt. Kostja kinnitas, et kuna hooldus on suhteliselt

lihtne tegevus oli isetegemine täiesti tavaline nähtus, kes soovis sai vastava koolituse.

Tehas nõuab, et masinale teostatakse hooldus iga 200 töötunni tagant, v.a

esmahooldus. Õhufilter vahetatakse kindlasti iga 200 töötunni tagant, kuid tolmuste

olude korral nii nagu vaja on ehk tihedamini peale visuaalset hinnangut. Hageja on

kostjalt ostnud kokku 6 õhufiltrit (I kd, tl 41). Ekspert TT on märkinud, et oluline ei

ole, kes hoolduse teostab, eeldusel, et see teostatakse juhendi kohaselt (II kd, tl 57).

AQ Energia OÜ ja Mullamutt OÜ esindajad on kinnitanud, et vajalikud filtrid ja

vedelikud on laaduril vahetatud (I kd, tl 147–148, 161–165). Kostja ei ole tõendanud,

et hooldused on tegemata või on tehtud juhendit eirates.

20. Kohtule esitatud fotod (I kd, tl 116, 125–126) ei tõenda, et hageja on kasutanud

laadurit ehitustöödel killustiku vedamisel. Fotolt (I kd, tl 116) võib järeldada, et

tegemist on pinnasetöödega, mida hageja on kinnitanud ka enda seisukohas (I kd, tl

143). Isegi, kui hageja on kasutanud laadurit ehitusel, siis nõustus maakohus hagejaga,

et tulenevalt laaduri kasutusjuhendist ning Multione.ee kodulehe (I kd, tl 149) kohaselt

on vaidlusaluse laaduri kasutamine ehitusel lubatud. Maakohus oli seisukohal, et fotod

õhufiltrist (I kd, tl 130-131) ei tõenda, et laaduriga on tehtud tööd ebatavalistest

tingimustes ja et õhufiltrit ei ole vahetatud korrapäraselt. Kohus möönis, et fotodelt (I

kd, tl 125-126) nähtub, et laadurit ei ole transporditud vastavalt kasutusjuhendile (I kd,

tl 93) veoki või selleks sobivate treileriga, kuid nimetatu ei oma asjas tähtsust, kuna

vastavalt TT poolt koostatud eksperdiarvamusele (II kd, tl 52-58) ei saa olla

mootoririke põhjustatud valest transportimisest (II kd, tl 57). Fotod (I kd, tl 120-124)

ei tõenda, et vaidlusalune laadur oli sügisel 2015 hooldamata, vigastatud, mulda ja

tolmu täis. Lisaks märkis ekspert TT, et kuna laaduri õhufiltrikorpusel puuduvad

mehaanilise vigastuse jäljed, siis ei pea ekspert reaalseks, et selle kahjustumist võinuks

põhjustada puhastamata masin või valed kasututingimused (II kd, tl 57). Tõendamata

on, et hageja paigaldas laadurile kühvli, mis ei ole vaidlusalusele laadurile mõeldud.

Hageja seaduslik esindaja selgitas, et kühvel müüdi hagejale koos laaduriga (I kd, tl

180 pöördel). Kostja ei ole väidet ümber lükanud.

21. Tõendamata ja paljasõnalised olid kostja väited, et hageja jättis laaduril korrapärased

hooldused teostamata ning et hageja ei kasutanud laadurit vastavalt kasutusjuhendile.

Kostja ei esitanud hagejale kuni novembrini 2015 ühtegi pretensiooni laadurile

hoolduste mitteteostamise osas või laaduri sihtotstarbeliselt mittekasutamise osas.

Kostja kohustus ei olnud kontrollida hageja poolset laaduri käitlemist ning garantii

tingimuste täitmist. Nimetatu ei tähenda aga, et hageja vastavaid hooldusi ei teostanud,

kuna on tõendamata, et hageja ei oleks korrapäraseid hooldusi teostanud või et

hooldused olid teostatud juhendit eirates. Tõendamist ei leidnud laaduri

mittesihipärane kasutamine. Asjaolu, et laaduri mootoririkke põhjustas laaduril

esinenud puudused kinnitab TT läbiviidud ekspertiis. Seega ei põhjustanud laaduri

kahjustumist hageja, vaid laaduril esinenud konstruktsiooni puudused. Asjakohatud ja

tõendamata olid kostja väited, et hageja ei ole nimetatud probleemiga varasemalt

hageja poole pöördunud. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mistõttu ei saanudki

hageja pöörduda kostja poole enne rikke ilmnemist. Ka kostja ise selgitas oma

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

28.09.2015 e-kirjas kindlustusandjale, et rike avastatakse alles siis, kui masin ei lähe

käima (I kd, tl 42–43).

22. Kuna kostja ei tõendanud mootori purunemist hagejast tingitud põhjustel, vastutab

kostja asjal esineva puuduse eest ja hagejal on VÕS § 222 lg 5 alusel õigus nõuda

kostjalt mootori parandamiseks ning rendimasina kasutamiseks tehtud vajalike kulude

hüvitamist.

23. Tõendatud on, et hageja on andnud kostjale võimaluse teostada laaduri

mootoriremonditööd ja hüvitada kulud (rendi- ja defekteerimiskulu) (I kd, tl 24–29),

millest kostja on keeldunud (I kd, tl 30–32).

24. Maakohus ei analüüsinud kostja väiteid seoses garantiiga, kuna vaidlus ei hõlmanud

garantii kehtivust ega garantiist tulenevalt esitatud kahju. Samuti ei leidnud

kindlustusandja üheski dokumendis, et garantiitingimusi oleks hageja poolt rikutud ja

et see välistaks toimunu kindlustusjuhtumina käsitlemise.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

25. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

26. Maakohus ei tuvastanud laaduri puudust asja ostjale üleandmise aja seisuga. Vastavalt

VÕS § 218 lg-le 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal

ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seega oli hagi rahuldamise eelduseks

asjaolu, et laaduril oli mingi puudus ning see puudus eksisteeris juba 30.09.2013 ehk

laaduri valduse üleandmisel. Kumbagi hagi rahuldamise eelduseks olevat asjaolu ei

ole kohtuotsusega tuvastatud ega ka tõenditega otseselt seostatud. Kohtuotsusega

tuvastatud asjaolud on kokkuvõtvalt loetletud otsuse p-s 23, milles aga 30.09.2013

seisuga mingit puudust mainitud ei ole, mida saaks lugeda kostja kohustuse

rikkumiseks. Ka ei ole võimalik ülejäänud otsuse tekstist sõnaselgelt järeldada, millise

konkreetse puuduse olemasolu eest kostja kohtu hinnangul vastutab. Seega ei nähtu ka

põhjendusi hagi rahuldamise eelduseks oleva puuduse olemasolu ajaliste kriteeriumite

kohta.

27. Hagi rahuldamise eeldused pidi tõendama hageja. Maakohus on otsuse tegemisel

ebaõigesti kohaldanud TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat üldist tõendamiskoormist hageja

ja kostja vahel. Riigikohus on lahendis nr 2-14-58735 rõhutanud eelviidatud sätte

tähendust, et üldiselt peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seega

olukorras, kus hageja väidetel oli talle müüdud laaduril 30.09.2013 seisuga mingi viga,

sai kohus hagi rahuldada üksnes nende asjaolude tõendatuse korral. Vaidlustatud

kohtuotsuse p-s 39 nendib kohus vastupidiselt, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud

mootori purunemist hagejast tingitud põhjustel, vastutab kostja asjal esineva puuduse

eest. Hageja nõude lahendamine ei saanud tugineda pelgalt asjaolul, et maakohus ei

pidanud kostja vastuväiteid piisavalt tõendatuks.

28. Maakohus märkis otsuse p-s 38, et laaduri kahjustumine ei ole tingitud hagejast, vaid

laaduril esinenud puudustest. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et mootori hävimine on

tingitud laaduri puudustest seisuga september 2013 asjas esitatud ei ole. Maakohus

kirjeldas küll otsuse p-s 37 nii õhufiltri kui ka filtrikorpuse suhtes eksperdi antud

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

vastuseid, kuid jättis tähelepanuta eksperdi kinnituse kostja vastuväitele, mille

kohaselt vaadeldavate detailide tõsikindel sidumine müüdud laaduriga ei ole 1,5 aastat

pärast masinalt eemaldamist võimalik. Ekspert on ekspertiisi kokkuvõtte p-s 7

sedastanud, et tehnilistel alustel ei ole võimalik seda tõestada. Samuti ei ole ekspert

välistanud võimalust, et õhufiltrikorpust ja -filtrit on kasutatud ka teistel masinatel.

Seega ei saa ekspertiisil tõsikindlalt tugineda ka kohtuotsuse otsesed ega kaudsed

järeldused hagejale müüdud laaduri puudustest.

29. Filtrielemendi näol on tegemist vahetatava kuluosaga, mida on laaduril vahetatud

hooldustööde käigus korduvalt ja seda ei ole teinud kostja, nagu maakohus ebaõigesti

tuvastas – hageja kinnitas, et ta teostas filtri vahetusi ise. Maakohus ei ole tõenditele

tuginevalt tuvastanud, et hageja on kasutanud kostja müüdavaid filtreid. Seega

olukorras, kus filtrielementi on korduvalt vahetatud, ei saa antud kuluosa enam

käsitleda kui originaalosa ega ole võimalik viidata sellele, kui müügilepingu eseme

osale, millest tulenev mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise

riisiko ülemineku ajal. Maakohtu järeldus, et korduvalt vahetatud kuluosa on

käsitletav VÕS § 218 mõttes puudusega, mis oli olemas kahjustamise riisiko

ülemineku ajal, ei ole õiguspärane. Järelikult ei saa sellest tuleneda kostja vastutust.

Samuti ei ole maakohus otsuses käsitlenud ega välistanud rentniku vastutust, kes

hageja esitatud andmete põhjal ise hooldustöid tegi, sh vahetas filtreid. Fakt, et kostja

poole hoolduseks ei pöördutud, on tõendatud hageja enda poolt.

30. Hageja ei teavitanud kostjat, et õhupuhasti kaanega on probleeme. Seetõttu kaotas

hageja õiguse nõuda asja parandamiseks tehtud kulude hüvitamist VÕS § 222 lg 5

alusel, kuid maakohus ei pööranud sellele tähelepanu. Vaidluse asjaolude kohaselt ei

ole kostjalt õhufiltri korpuse võimalikku parandamist nõutud. Ajaks, kui hageja jõudis

üle 1,5 aasta kostja juurde defekteerimisele, jäi kostjal üksnes nentida masina

kahetsusväärsest seisundit ja mootori kulumist tolmuse õhufiltri purunemise järel

tasemeni, et lahenduseks oli pakkuda, kas vahetada mootor uue vastu või teostada

kapitaalremonti. Seega on põhjendamatu maakohtu järeldus, et laaduri kahjustumine ei

ole tingitud hagejast endast.

31. Eksperdi arvamusel põhjustas lukustuse kulumise mootori vibratsioonist tulenev

hõõrdumine, mis on ekspluatatsiooni tagajärg ja seega hageja enda kontrolli all olev

asjaolu. Hageja selgitustest nähtuvalt oli õhufiltri korpus paar korda avanenud, kuid

hageja sellest kostjat ei teavitanud ega kindlustanud järelikult laaduri töötingimusi.

VÕS § 139 lg 2 sätestab, et kahjuhüvitist tuleb vähendada ka juhul, kui kahjustatud

isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suure kahju tekkimise ohu

tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui

kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja on seisukohal, et olles teadlik

väidetavast kaane avanemisest, saanuks hageja vältida laaduri edasisel hoolikal

käitlemisel mootori hävinemist. Seega isegi hagi rahuldamisel pidanuks maakohus

hindama ka kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel.

Vastus apellatsioonkaebusele

32. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

Ringkonnakohtu seisukoht

33. Ringkonnakohus,

kuulanud

ära

kohtuistungil

pooled

ning

tutvunud

apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda

(TsMS § 654 lg 6).

34. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus

faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole

tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu

otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et

maakohtu

järeldused

oleksid

ebaõiged.

Maakohus

on

õigesti

kohaldanud

materiaalõigust ja rahuldanud hageja nõude VÕS § 218 lg 1, § 115 ja § 127 lg-te 1-4

järgi. Järgnevalt vastab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidetele.

35. Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega selle kohta, et maakohus on

tõendamiskoormise ebaõigesti jaganud. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et

hageja on tõendanud, et kostjalt ostetud laaduri mootor purunes seadme

konstruktsioonivea tõttu ja sedastas, et kostja ei ole tõendanud mootori purunemist

hagejast tingitud põhjustel, s.t. kostja poolt väidetud ebaõige kasutamise või hoolduse

tõttu, milliste asjaolude tõendamise kohustus oli kostjal TsMS § 230 lg 1 järgi, kuna

kostja esitas vastavad väited.

36. Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega, et maakohus ei tuvastanud otsuses nõude

rahuldamise eeldusi, s.t müüdud laaduril selle valduse üleandmise aja seisuga

(30.09.2013) konstruktsioonivea (puudus) olemasolu. Maakohus tuvastas, et laaduri

mootoririkke on põhjustanud laaduri õhutusfiltri ja selle korpuse konstruktsiooni

puudused. Eeltoodud asjaolud on tõendatud eksperdi TT arvamuses sisalduvate

järeldustega (II kd, tl 52-57). Eksperdi arvamuse p 1 järgi laaduri õhufiltril ja

õhufiltrikorpusel esineb mõningaid konstruktsioonivigu, kuna filtrikaane lukusti

paikneb tööstusmootori küljes, seega kõrge vibratsiooniga keskkonnas, mis tingib

filtrikorpuse kaane otsapinna kulumise hõõrdumise tagajärjel ja lukustuse väsimise ja

seega ka avanemise. Eksperdi arvates ei olnud filtrikorpus projekteeritud parimasse

kohta ja seadmel puudub sõel, mis filtri purunemisel takistaks filtri osade imendumist

mootorisse. Lisaks leidis ekspert, et filtrielement on valmistatud viisil, mis ei taga

kujupüsivust rasketes oludes. Ekspert järeldas, et mootori purunemise põhjuseks oli

õhufiltri ja selle korpuse puudulikkus. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest

järelduks, et hageja valduse ajal oleks vaidlusaluse laaduri konstruktsiooni muudetud.

Seega laaduri konstruktsiooni viga oli olemas valduse üleandmisel hagejale.

37. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et eksperdi arvamuse kohaselt ei ole võimalik

tõsikindlalt järeldada, et eksperdile esitatud detailid olid samad, mis olid purunenud

laaduril. Ekspert on arvamuse p-s 7 selgitanud, et temale ekspertiisi tegemiseks

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

esitatud detailid on laaduri originaalosad ja nende tunnused ühtivad hageja poolt

esitatud 21.10.2015 kuupäeva kandval pildid kujutatud detailidega. Ekspert kinnitas, et

laaduri õhufiltrit ja selle korpust võib kasutada teistel masinatel, kuid sellest ei saa

teha apellandi poolt soovitud järeldust, et seda oleks tehtud. Kostja sellekohane väide

on jäänud oletuslikuks ja paljasõnaliseks.

38. Puutuvalt õhufiltrite vahetamist hageja poolt, ei nõustu kolleegium apellandi väitega,

et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja poolt õhufiltrite vahetuse hoolduse

käigus kostja poolt hagejale müüdud filtritega. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjalt

ostnud õhufiltreid ja kostja on kinnitanud, et hooldust, s.h ka filtrite vahetust, võib

teha ka laadurit kasutav isik, kui tal on olemas vastavad oskused. Eksperdi arvamuse

kohaselt oli purunenud originaalosa ja hageja ning laadurit kasutanud Mullamutt OÜ

juhatuse liige kinnitasid hoolduste tegemisel originaalfiltrite kasutamist. Ainuüksi

asjaolust, et kostja hooldust ei teostanud, ei saa järeldada, et ostetud filtreid oleks

kasutatud teistel masinatel või hooldus oleks tehtud mittekvaliteetselt.

39. Eksperdi arvamusest ei saa teha apellandi poolt soovitud järeldust, et laaduri mootori

purunemise põhjuseks oli hageja poolt ebaõigete töövõtete kasutamine või siis

hoolduse tegemata jätmine. Ekspert on arvamuse p-des 13 ja 14 selgitanud, et laaduri

mootoririke võib tekkida seadme hooletust kasutamisest või õhufiltri õigeaegsest

vahetamata jätmisest, kuid p-s 15 on ekspert kokku võtnud, et konkreetse masina

puhul ei ole asjaolusid, millest saaks järeldada, et masina kahjustumise oleks

põhjustanud puhastamata masin või valed kasutamistingimused. Lisaks eksperdi aktile

viitab õhufiltri korpuse avanemisest tingitud õhufiltri purunemisele ja sealt liiva

sattumisele mootorisse, mis oli otseseks mootori purunemise põhjuseks, ka AQ

Energia OÜ töökoja juhataja HH kirjalik arvamus (I kd, tl 163-164). AQ Energia OÜ

oli äriühing, mis teostas 15.06.2015 plokikaane remondi ja 2015 detsembris vahetas

laaduri mootori.

40. Vaidlust ei ole, et hageja teavitas kostjat 26.10.2015 tekkinud probleemidest ja andis

kostjale võimaluse mootor vahetada ja korvata juba tekkinud kulud (I kd, tl 27-28).

Hageja tõi esile, et juba 2015 juunis viis ta laaduri kostja juurde defekteerimiseks

seoses sellega, et õhufiltri purunemise tõttu olid masina mootorisse sattunud filtri osad

ja prügi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna kahju mootori purunemise näol

ilmnes alles pärast kahe aasta pikkust masina kasutamist, siis ei saanud hageja enne

mootori kahjustumist kostjat teavitada masina puudustest puutuvalt õhufiltrit ja selle

korpust. Mootori purunemise põhjus tehti kindlaks oktoobris 2015 pärast teistkordset

mootori purunemist, mistõttu on 26.10.2015 teatamine toimunud VÕS § 220 lg-s 1

sätestatud mõistliku tähtaja piires.

41. Hüvitise suurust ei ole apellant vaidlustanud.

42. Maakohus on õigesti tuvastanud, et laaduri mootori purunemist hagejast tingitud

asjaoludest lähtuvalt ei ole alust järeldada. Hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1

järgi ei anna alust asjaolu, et filtrikorpuse lukustuse purunemise tingis laaduri mootori

töötamisega kaasnev vibratsioon, mis on hageja kontrolli all olev asjaolu. Laadur on

ette nähtud töötamiseks, s.t tavapärase vibratsiooni mõju peab olema juba masinat

konstrueerides arvestatud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kasutanud masinat

viisil, kus vibratsiooni tase oleks ületanud tavapärast. Samuti ei saa hagejale ette heita,

11(11)

Tsiviilasi nr: 2-16-5259

et ta jättis kostja kahju tekkimise ohust teavitamata või ei võtnud ise kasutusele

abinõusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks, kui seda võis kahjustatud isikult

mõistlikult oodata (VÕS § 139 lg 2). Kolleegium leiab, et uue masina puhul ei saa

selle kasutaja eeldada, et kui õhufiltri korpuse kaas ei püsi masina töötamise ajal kinni,

siis see võib põhjustada mootori purunemise. Hageja selgitas, et ta pani kaane

avanemisel selle uuesti kinni ja kostja töötaja nõusolekul kinnitas selle täiendavalt

kruvidega, mis eksperdi arvamuse kohaselt suurendas seadme töökindlust.

43. Apellant esitas 21.09.2018 taotluse ringkonnakohtu 12.09.2018 kohtuistungi protokolli

parandamiseks, paludes protokollida kohtu küsimuse filtri/korpuse praeguse

konstruktsiooni kohta ja kostja vastuse küsimusele või eemaldada protokollist hageja

seadusliku esindaja väide, et masina konstruktsiooni on tänaseks muudetud. Apellandi

väitel

on

tegemist

hageja

uue

väitega,

mida

ei

ole

võimalik

esitada

apellatsioonimenetluses. Hageja vaidles taotlusele vastu. TsMS § 53 lg 2 järgi on

menetlusosalisel õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva

jooksul alates protokolli allkirjastamisest ja lg 4 järgi protokolli parandamise

taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega

kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kolleegium leiab, et

protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll vastab

TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kolleegium möönab, et apellandi väide uute asjaolude

esitamise piiratud võimalikkuse kohta ringkonnakohtu menetluses on iseenesest õige,

kuid ringkonnakohus ei hinda hageja seadusliku esindaja poolt avaldatut ega lähtu

sellest otsuse tegemisel.

44. Kuna hagi rahuldati, siis on maakohus õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi

menetluskulud kostja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja (apellandi) kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi

mõistliku aja jooksul pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing