2-18-13263/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-13263

Tsiviilasi

Eesti Haigekassa hagi D M’i vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

275,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091),

lepinguline esindaja Pille Pihler

Kostja D M (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Eesti Haigekassa hagi D M’i vastu kahju hüvitamiseks rahuldada.

2. Välja mõista D M’ilt Eesti Haigekassa kasuks kahjuhüvitis 275,40 eurot.

3. Menetluskulud jätta D M’i kanda. Eesti Haigekassal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (09.10.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 05.09.2018 maakohtule hagi D M’i (kostja) vastu kahju

hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 14.11.2017 tervisekahjustusi I D’le.

Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi summas 275,40 eurot (raviteenuse arve

seeria RH nr 5986380). Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg-st 1 tulenevalt on hagejal

tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai

kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi.

Hageja ei ole nõus võlgnevuse sissenõudmise peatamise ega ajatamisega enne kostja vanglast

vabanemist. Hageja märgib, et vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt saab kinnipeetav

teha tööd ja omada seeläbi sissetulekut.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja palub pikendada hagis esitatud nõude tasumise tähtaega, sest kostja on kinnipeetav ja ei

saa võlgnevust tasuda. Kostja palub pikendada tähtaega kuni vanglast vabanemiseni ning

seejärel soovib võlgnevust tasuda ositi.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus

menetleb

tsiviilasja

esemeks

olevat

hagi

lihtsustatud

korras

vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Hageja nõuab kostjalt kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Seega on tegemist kahju

õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise nõudega (VÕS § 1043 jj). Kuna käesolevas

asjas seisneb väidetav kahju isikule tervisekahjustuse tekitamises, siis on kostja vastutuse

aluseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse

tekitamisega. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse

aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis;

2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine

etapiviisiliselt, eespool nimetatud järjekorras.

5. Kostja ei ole haginõudele sisulisi vastuväiteid esitanud, mis välistaksid tema vastutuse. Kostja

ei ole vastu vaielnud, et on I D’le 14.11.2017 tervisekahjustusi tekitanud. Kostja on 15.03.2018

Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-11659 süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) 121 lg 2 p-

de 2 ja 3 järgi (tl 4-15). Dokumentaalseks tõendiks on ka kohtulahend teises kohtuasjas (TsMS

§ 272 lg 2). Samuti ei vaidlusta kostja, et tervisekahjustuse tagajärjel tekkis hagejal

ravikindlustushüvitiste tasumise kohustus, sh ei vaidle hageja vastu hüvitise suurusele.

6. Hageja on esitanud nõude kostja vastu ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 järgi, mille

kohaselt haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi

toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate

suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus leiab, et

kostja vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest.

7. Hageja on kandnud raviteenuste eest kulusid summas 275,40 eurot (raviteenuste arve seeria RH

nr 5986380, tl 18). Kohtu hinnangul puuduvad VÕS §-des 139, 140 sätestatud kahjuhüvitise

vähendamise asjaolud.

8. Kuivõrd kostja on kinnipeetav, siis palub kostja pikendada võlgnevuse tasumise tähtaega kuni

kostja vanglast vabanemiseni. Lisaks soovib kostja võlgnevuse tasumist ositi (tl 36). Kohtu

hinnangul soovib kostja TsMS § 445 lg 1 kohaldamist.

Hageja ei ole nõus sissenõudmise peatamise ega ositi maksmisega. Hageja pakkus kostjale

kompromissi, et kostja tasub võlgnevuse 14 osamaksega, s.o on 20 eurot kuus ning viimane

makse on 15,40 eurot (tl 38 ja selle pöördel). Kostja ei ole hageja kompromissettepanekule

vastanud.

9. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kohus on seisukohal, et puuduvad mõjuvad põhjused otsuse täitmise korra kindlaks

määramiseks. Kostja ei ole oma taotluses välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mille

tõttu oleks vaja määrata kindlaks otsuse täitmise viis. Asjaolu, et kostja on kinnipeetav, ei ole

kohtu hinnangul mõjuv põhjus, sest kinnipeetaval on võimalus teenida vanglas sissetulekut.

Samuti ei ole esitatud nõue ebamõistlikult suur, et selle tasumise tähtaega edasi lükata. Kohus

selgitab, et TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramine on kohtu

diskretsiooniotsus ning kohus peab seejuures arvestama ka hageja kui sissenõudja õigustatud

huve. Hageja on kohtuväliselt nõudnud võlgnevuse tasumist, kuid kostja seda teinud ei ole.

Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hageja on pakkunud kostjale kohtumenetluse ajal

kompromissi võlgnevuse ositi tasumiseks.

Menetluskulud

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt

jäävad menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid (TsMS § 174 lg 1 1. lause).

11. Hagejal menetluskulud puuduvad.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik