2-16-5444/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.10.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5444

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu Technical Diving Estonia hagi

AS Hiiu Kalur vastu 13 495,50 euro ja viivise välja

mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.02.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

9724,40 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

mittetulundusühingu

Technical

Diving

Estonia

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: mittetulundusühing Technical Diving Estonia

(registrikood

80292028),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Grete Lind

Kostja: AS Hiiu Kalur (registrikood 10031183),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Istungi toimumise aeg

12.09.2018

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Grete Lind ja kostja

esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

RESOLUTSIOON:

1. Muuta Pärnu Maakohtu 09.02.2018 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata

2. Mittetulundusühingu

Technical

Diving

Estonia

apellatsioonkaebus

jätta

rahuldamata.

3. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta mittetulundusühingu Technical Diving

Estonia kanda.

2(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mittetulundusühing Technical Diving Estonia (hageja) esitas hagi AS Hiiu Kalur

(kostja) vastu 13 495,50 euro ja seadusjärgse viivise välja mõistmiseks.

2. Hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping ja tööde hinnaks lepiti kokku

10 000 eurot, kuna kostja oma kohustusi ei täitnud ja hageja taganes lepingust, siis on

tal makstud raha tagastamise nõue. Lisaks kandis hageja kostja lepingurikkumise tõttu

täiendavaid kulusid värvikuluna 2965,50 eurot ning laeva transportimisega seotud

kuluna 800 eurot, mis on hageja kahju. Juhul, kui hagi ei ole võimalik rahuldada

taganemise alusel, siis palus hageja 10 000 eurot välja mõista kahjuna. Hageja palus

kostjalt välja mõista viivise alates 04.01.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

3. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostja poole saamaks hinnapakkumist tuukri

tugikaatri Deep Explorer (laev) puhastus- ja värvimistöödele. Töödena pidas hageja

silmas laeva pesemist, puhastamist, kruntimist ja värvimist. Kostja väljastas

hinnapakkumise, mille kohaselt laeva tõstmine dokki ja veeskamine maksis 1000

eurot, väliskorpuse pesu survepesuriga 130 eurot, väliskorpuse puhastamine

liivapritsiga 1250 eurot, veealuse osa kruntimine, värvimine ja veeliini märkimine

540 eurot, sõelutud kuivliiv ja abimaterjalid olid hinnaga 460 eurot. Tööde

teostamiseks vajalikud värvid pidi tarnima hageja.

4. Tööde teostamine pidi toimuma sügisel 2015. Tööde hinnaks lepiti kokku

10 000 eurot, mille hageja maksis kostja soovil sularahas. Hageja andis 01.10.2015

laeva kostjale üle. 23.10.2015 ilmnes, et tööd olid teostatud puudulikult, mistõttu tellis

hageja AS-lt Teraskopmanjon värvimõõdistused. Kostja lubas tööd parandada ühe

nädala jooksul.

5. Kostja teatas 31.10.2015, et tööd on lõpetatud. Kui hageja 02.11.2015 kaatrile järele

läks selgus, et tööd ei olnud tehtud lepingutingimustele vastavalt. Hageja andis

täiendava tähtaja tööde parandamiseks. Vaatamata puudustele nõudis kostja laeva

äraviimist ja hageja viis laeva Hiiumaalt ära 09.11.2015, kuigi tööd ei olnud vastavalt

lepingule teostatud. 11.11.2015 palus hageja kostjal väljastada arve 10 000 euro

tasumise kohta, kuid kostja teatas, et tööde hind on 16 461,60 eurot.

6. 16.11.2015 edastas hageja kostjale värvimistööde inspekteerimise akti ning andis

täiendava tähtaja tööde parandamiseks. Kuna kostja töid ei parandanud, esitas hageja

kostjale täiendava pretensiooni 18.12.2015 ja informeeris kostjat, et kui ta hiljemalt

03.01.2016 puudusi ei kõrvalda, loeb hageja end lepingust taganenuks ja palub üleantu

3(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

tagastada ning hüvitada kahju, sh transpordikulu. Kostja keeldus tööde parandamisest

ja palus hagejal arve tasuda hiljemalt 31.12.2015.

7. Kostja poolt teostatud töödel ei olnud kokkulepitud omadusi, sest kostja ei teostanud

töid, mida hageja kostjalt tellis, tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Kostja ei

puhastanud ega värvinud kogu laeva. Värvkate oli ebaõigesti peale kantud, mistõttu ei

laienenud värvile ettenähtud garantii. Pinnapuhastuse tase ei vastanud värvitootja

poolt esitatud tehnilistele nõudmistele. Veovindid oli täielikult kaetud Epoxy ja

mürkvärvi kihiga. Mürkvärv puudus suures ulatuses põhja all. Kuna kostja pidi laeva

tervikuna puhastama ja värvima, siis ei vastanud töö kokkulepitud tingimustele. Töö ei

vastanud ka keskmisele kvaliteedile, sest visuaalselt oli näha, et värvkate oli

ebaühtlane.

8. 06.10.2017 esitatud hagi täienduses oli hageja seisukohal, et tema eesmärk oli

suunatud tulemusele – saada tagasi tervikuna ülevärvitud laev ehk hageja tellis kostjalt

kõik tööd, mis olid vajalikud laeva värvimistööde teostamiseks (nö võtmed kätte), sh

ka keevitustööd. Kuna hageja tellis kõik tööd, mis olid vajalikud puhastus-ja

värvimistööde teostamiseks, siis luges hageja, et taganes kõikidest töödest. Hageja

leidis, et leping ei olnud osadeks jagatav ja hageja taganes lepingust tervikuna. Juhul,

kui kostja leidis, et ta on teinud lisatöid, mis ei olnud seotud laeva puhastuse ja

värvimisega, lasus tõendamiskoormus kostjal. Hageja tõi esile, et keevitustööde

tegemist ei ole võimalik tuvastada ja isegi kui neid tehti, siis on need

mittekvaliteetsed, kuna laev roostetab ja korpuse tagaseina keevitusõmblused on

šlakist puhastamata. Hageja on tasunud 10 000 eurot puhastamis- ja värvimistööde

eest.

9. Hageja oli seisukohal, et pooled leppisid kokku siduvas eelarves algselt 4056 eurot ja

seejärel leppisid pooled kokku siduvas eelarves 10 000 eurot.

10. Hageja ei saanud kätte kostja akti nr 282 enne kui kohtumenetluses koos kostja

vastusega. Akt on hageja pool allkirjastamata, mis viitab sellele, et akti ei ole hagejale

esitatud.

11. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et puhastus- ja värvimistööde maksumus oli kokku

4908 eurot. Hageja ei ole saanud kostjalt aktis märgitud töid aktis märgitud mahus.

Ebaõige oli ka kostja väide, et tööd vastavad lepingu tingimustele. Kostja ei

vaidlustanud, et ta teostas töid hagejalt saadud Epigrip värvidega. Hageja edastas ka

värvi kasutamise ja pealekandmise juhised. Selleks, et värvimistööd vastaksid

lepingutingimustele, pidid nad vastama 05.10.2015 e-kirjas ja selle manuses edastatud

spetsifikatsioonis märgitud tingimustele. KA inspektsiooniakt kinnitab, et tööd ei

vastanud tingimustele, sest aluspind oli puhastamata ja värvkate oli peale kantud

ebaõige paksusega, visuaalselt olid nähtavad värvi ebaühtlused ja ebatasasused.

12. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuna värvimistööd ei takista

sukeldumistegevuse läbiviimist, siis vastavad kostja teostatud tööd keskmisele

kvaliteedile. Tähtsust ei oma asjaolu, milleks hageja laeva kasutab, vaid tähtsust omab

asjaolu, kas laevale teostatud tööd vastavad keskmisele kvaliteedile.

13. Hageja ei andnud kostjale tööde käigus juhiseid, mis tõid endaga kaasa lepingu

tingimustele mittevastavuse. Kostja ei selgitanud, milles väljendub ebaõigete juhiste

4(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

andmine. Isegi kui hageja oleks andnud kostjale juhiseid, lasus kostjal kohustus

juhiseid kontrollida. Kostja ei tõendanud, et ta oleks juhiseid kontrollinud.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

15. Hageja ja kostja ei leppinud enne tööde alustamist kokku täpses tööde mahus,

omadustes, maksumuses ega lõpptähtajas. Enne laeva veest väljatõstmist ei olnud

võimalik täpseid töid määratleda. Kostja ei nõudnud, et hageja tasuks tööde eest

sularahas. Nõue oli, et kõigi tööde eest tasutakse enne laeva Hiiumaa sadamast ära

viimist.

16. Kõik tööd tehti vastavalt hageja korraldustele ja juhistele ning kõik tööd kooskõlastati

hagejaga, seetõttu tuli hageja rahulolematus tööde suhtes kostjale ootamatult. Hageja

tegi makseid osade kaupa, viimase makse tegi hageja 23.10.2015. Samal päeval

inspekteeris hageja kostjaga kooskõlastamata värvimistöid. Kuna kostja tööd ei olnud

ega pidanudki 23.10.2015 valmis olema, jätkas kostja tööde tegemist, võttes arvesse

ka hageja poolt värvimistööde osas antud juhisteid.

17. 30.10.2015 olid kõik hageja poolt tellitud, hageja juhiste kohaselt tehtud ja hagejaga

tööde käigus kooskõlastatud tööd valmis. Samal kuupäeval teataski kostja hagejale, et

tellitud tööd on valmis, tööde eest tuleb tasuda veel tasumata osa ja palus hagejal

laevale järele tulla.

18. Kostja koostas 03.11.2015 kõigi hageja poolt laevale tellitud ja kostja poolt teostatud

tööde kohta akti nr 282, millest nähtub lõplik teostatud tööde maht ja maksumus.

Aktist nähtub, et kostja poolt hageja laevale tehtud kulutused ja laevale teostatud tööd

olid järgmised: laeva tõstmine ellingule ja veeskamine, laeva korpuse survepesu, laeva

väliskorpuse puhastamine liivapritsiga, teki ja tekimehhanismide puhastamine, tekiosa

keevitustööd, ankrutõstja, kütusetäite seade, väliskorpuse kruntvärvimine, veeliini

märkimine,

korpuse

tagaseina

mõõdistamine

ja

keevitustööd,

roolilehtede

mõõdistamine ja juurdekeevitus, tekipealse osa ja mehhanismide kruntvärvimine,

peamasina võllieemaldusega seotud tööd, dokis seismine, sõuvõllikaelte ja laagrite

kontrollmõõdistamine, protektorite Zn-3,5 kg vahetus. Kulumaterjalid olid liiv,

lehtmetall, elektroodid ja diiselkütus. Eelnimetatud tööde ja kulutuste kogumaksumus

koos käibemaksuga oli 16 461,60 eurot. Seejuures nähtub aktist, et puhastus- ja

värvimistööde (akti p-d 3, 4, 6, ja 9) maksumus oli kokku 4908 eurot koos

käibemaksuga (1865 + 665 + 1080 + 480 + käibemaks). Seega arvestades kostja poolt

teostatud tööde kogumahtu ja tehtud kulutusi (16 461,60 eurot) ning hageja poolt

nende katteks tasutud summat (10 000 eurot), asus kostja seisukohale, et hageja ei ole

värvimis- ja puhastamistööde eest tasunud. Selline oli ka kostja arusaam teostatud

tööde üleandmisel. Kuna hageja laeva puhastus- ja värvimistööde eest kostjale ei

tasunud, siis ei saanud hagejal olla kostja vastu ka mis tahes raha tagastamise nõuet.

19. Hageja tegevuseks on sukeldumiste, sh sukeldumiskoolituste korraldamine ja liikmete

sukeldumisoskuste arendamine ning töövõtulepingu esemeks oli sukeldumislaev.

Seega võib arvata, et hageja kasutab vaidlusalust laeva seoses sukeldumistegevustega

5(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

ning puhastus- ja värvimistööd peavad sobima laeva otstarbekohaseks kasutamiseks

VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel.

20. Kuna laevakere metalli seisukord ei võimaldanud liivaga tugevat puhastust, siis

laevakere täielik puhastamine ei olnud võimalik. Laevakere täieliku ja tugeva

puhastuse korral oleksid laevakeresse tekkinud augud. Seega teostas kostja

puhastustööd parimal võimalikul viisil, mida laevakere metalli seisukord võimaldas

ning hageja oli sellega tööde läbiviimisel kursis. Puhastus- ja värvimistööd sobivad

otstarbeks, milleks hageja neid töid vajab, s.o laeva kasutamiseks sukeldumiste

läbiviimiseks. Hageja ei tõendanud vastupidist.

21. Hageja esitas tööde lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks ainsa tõendina

23.10.2015 koostatud laeva värvimistööde inspektsiooniakti. Nimetatud akt ei tõenda

puhastus- ja värvimistööde lepingutingimustele mittevastavust, kuna see on

inspektsiooni väidetava läbiviija KA poolt allkirjastamata ja kokkulepitud tööd ei

olnud inspekteerimise ajaks lõpetatud (töö valmis 30.10.2015, seega ei saanud hageja

23.10.2015 hinnata tööde lepingutingimusele vastavust). Lisaks viidi läbi üksnes

värvimistööde inspektsioon, kuid hageja vaidlustas nii puhastus- kui ka värvimistööd.

22. Isegi kui puhastus- ja värvimistööd ei vastanud lepingu tingimustele, ei vastusta kostja

VÕS § 641 lg-st 3 tulenevalt puuduste eest, kuna kõik tööd viidi läbi vastavalt hageja

juhistele. Kui kostja vastutab puhastus- ja värvimistööde lepingu tingimustele

mittevastavuse eest, ei saa hageja nõue olla 10 000 eurot. Nõude täpse suuruse

tõendamise kohustus lausub hagejal.

23. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et hageja tellis kostjalt puhastus- ja värvimistööd

nö võtmed kätte paketina, mis hõlmas kõiki töid, mis olid vajalikud värvimistööde

nõuetekohaseks teostamiseks. Kostja esitas hagejale 04.09.2013 hinnapakkumise

konkreetsete puhastus- ja värvimistööde kohta, kusjuures puhastustööd piirdusid

üksnes laeva väliskorpusega ja värvimistööd üksnes laeva veealuse osaga. Märtsis

2014 esitas hageja päringu keevitustööde tegemise võimalikkuse ja maksumuse kohta.

Seega oli hageja teadlik, et kostja 04.09.2013 hinnapakkumine ei sisaldanud

keevitustöid. 20.08.2015 elektronkirjas teatas hageja, et lisaks 2013. aasta

hinnapakkumises nimetatud töödele lisandub ka veel muid töid. Seega seisuga

20.08.2015 oli endiselt lahtine hageja poolt tellitavate tööde täpne sisu ja maht.

31.08.2015 teatas hageja, et soovib kostjalt järgimiste tööde tegemist – kogu laevakere

ja laevateki puhastamist liivapritsiga ning värvimist, laevapõhja värvimist

mürkvärviga, laevakerega seotud keevitustöid ja võlli eemaldamisega seotud töid (sh

keevitustööd).

24. 01.10.2015 andis hageja laeva kostjale tööde teostamiseks üle. Siis sai kostja

esmakordselt vaadata laevakere üle. Kuni selle ajani ei olnud kostja teadlik laeva

tegelikust seisukorrast ning seetõttu on ilmselgelt ebamõistlik väita, et kostja oleks

hagejaga kokku leppinud nö võtmed kätte paketi maksumuses.

25. Hageja ei tõendanud, et ta oleks pärast laeva üleandmist loobunud 31.08.2015

elektronkirjas tellitud töödest. 05.10.2015 elektronkirjas teatas hageja, et laeva ahtris

on metall kulunud, seega tuleb teha täiendavaid keevitustöid. Tunnistaja LL ütlustest

nähtub, et pärast tööde alustamist tellis hageja kostjalt täiendavalt veel ankruseadme ja

kütusetorustiku paigaldamisega seotud tööd, sh keevitustööd. Seega oli tõendatud, et

6(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

hageja ei tellinud kostjalt töid nö võtmed kätte paketina, vaid konkreetsed puhastus-,

keevitus- ja värvimistööd ning muud tööd, mis ei seondunud otseselt puhastus- ja

värvimistöödega.

26. Hageja esitas kostjale päringu keevitustööde võimalikkuse kohta ca 6 kuud pärast

kostja poolt värvimistööde hinnapakkumise saamist. Hageja tellis esialgsed

keevitustööd 31.08.2015 ning pärast tööde alustamist tellis hageja veel keevitustöid.

Seega hageja väited, et 04.09.2013 hinnapakkumine sisaldas kõiki keevitustöid, on

ilmselgelt meelevaldne, eriti arvestades et osad keevitustööd ei olnud üldse seotud

puhastus- ja värvimistöödega.

27. Hageja ei ole esile toonud konkreetseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et

keevitustööd ei vastanud kokkuleppele või tavapärasele kvaliteedile. Keevitustööd on

hageja vastu võtnud ja nende väidetavatest puudustest teatamine 06.10.2017 on

toimunud pärast mõistliku aja möödumist, mistõttu oli hageja VÕS § 644 lg 3 järgi

kaotanud õiguse tugineda puudustele keevitustöödes.

28. Pooled ei leppinud lepingu sõlmimisel kokku siduvas eelarves VÕS § 639 tähenduses.

Tunnistajate LL ja GG ütlustest nähtub, et hageja tasus teostatud tööde eest sularahas

ositi vastavalt teostatud tööde mahule. Tunnistaja GG ütlustest nähtub, et pooltel oli

kokkulepe töötunni hinnas 28 eurot. See kinnitab, et pooled ei olnud kokku leppinud

tööde kogumaksumuses.

29. Kostja ei nõustunud hageja poolt 06.10.2017 menetlusdokumendis hagi aluse

muutmisega.

Esimese astme kohtu otsus

30. Maakohus rahuldas 09.02.018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 3741,10 eurot ning viivise alates 04.01.2016 kuni 08.02.2018 summas 629,02

eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 09.02.2018 kuni

põhisumma tasumiseni.

31. Maakohus tuvastas, et hageja ei tellinud nö võtmed kätte paketti, vaid tellis

konkreetsed puhastus-, värvimis-, keevitus- ja muud tööd. Hageja ei tõendanud

lõplikku tööde mahtu ega põhjendanud ega selgitanud, miks pooled leppisid

04.09.2013 kostja edastatud hinnapakkumises märgitud tööde hinnaks 10 000 eurot,

s.o ligikaudu 2,5 korda kallima hinna kui algne hinnapakkumine, kuigi hageja väidetel

hinnapakkumises märgitud töödele ei lisandunud muid töid.

32. Pooled sõlmisid töövõtulepingu 01.10.2015, kui hageja tõi laeva Hiiumaale tööde

teostamiseks. Töövõtulepinguga lepiti kokku järgmised tööd: kaatri tõstmine dokki ja

veeskamine, väliskorpuse pesu survepesuriga, väliskorpuse puhastamine liivapritsiga,

veealuse osa kruntimine, värvimine ja veeliini märkimine, kogu laevakere ja laevateki

puhastamine liivapritsiga ja värvimine, laevapõhja värvimine mürkvärviga,

laevakerega seotud keevitustööd, võlli eemaldamisega seotud tööd. Maakohus nõustus

kostjaga, et tellitud tööde maht ei olnud lõplik. 05.10.2015 tellis hageja täiendavaid

keevitustöid, mis olid seotud laeva ahtris kulunud metalliga.

33. Tõendatud ei olnud, et kokku lepiti siduvas eelarves 4056 eurot. 4056 eurot oli kostja

hinnapakkumine

töödele,

mis

olid

loetletud

04.09.2013

kostja

e-kirjas.

Hinnapakkumise alusel lepingut ei sõlmitud. Kuna hageja tellis 05.10.2015 kirjaga

7(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

juurde keevitustöid ja pooltel oli kokku lepitud tunnihind 28 eurot, ei olnud tõendatud

ka siduv eelarve 10 00 eurot. Tööde lõplik hind selgus pärast seda, kui oli selge,

milliseid töid hageja lõplikult soovis tellida.

34. Akt nr 282 on käsitletav tõendina, vaatamata sellel, et kostja koostas selle pärast tööde

teostamist. Hageja ei eitanud, et tema tellitud tööd võisid hõlmata akti positsioonidel

19, 11, 13 ja 14 nimetatud töid. Kuid hageja oli seisukohal, et ta ei tellinud neid töid

eraldi, vaid tellis üksnes tööd, mis olid vajalikud puhastus- ja värvimistööde

teostamiseks. Maakohus tuvastas, et hageja tellis puhastus- ja värvimistööd ning

keevitustööd ja muud tööd. Eelarve ei olnud siduv ning hageja pidi tasuma kõikide

tellitud tööde eest. Tõendamata oli akti positsioonidel 8 ja 12 nimetatud tööde

tellimine hageja poolt, ülejäänud tööd olid hageja tellitud.

35. Maakohus luges põhjendatuks tasu laeva ellingutele tõstmise ja veeskamise ning dokis

seismise eest kokku 1465 eurot ja kogu laeva puhastamise maksumuse liivapritsiga

1865 eurot ning poolte vahelise kokkuleppe väliskorpuse pesu osas 130 eurot. Lisaks

tellis hageja tekimehhanismide puhastamise. Töötasu oli kokku lepitud 28 eurot

tunnis, mis oli tõendatud GG ütlustega. Puhastus- ja värvimistööde tunnihinnaks luges

maakohus 25 eurot ja keevitustöödel 28 eurot. Seega oli kogu tööde maksumusena

tõendatud 13 082 eurot, millele lisandub käibemaks. Aktis 282 nimetatud tööde

maksumuse hindamisel ei arvestanud maakohus positsioonis 12 nimetatud

sõuvõllikaelte ja laagrite kontrollmõõdistamist, milles kokkuleppe ega teostamise

kohta tõendeid ei esitatud. Samal põhjusel ei arvestanud maakohus positsioonis 8

nimetatud roolilehtede mõõdistamise ja juurdekeevitusega.

36. Maakohus leidis, et leping on osadeks jagatav. Seda tõendas esialgne hinnapakkumine,

mis oli tehtud vaid osadele värvimistöödele, mis olid seotud laeva väliskorpuse ja

veealuse osaga ja see, et keevitustööd ja kogu laeva puhastus- ja värvimistööd telliti

hiljem eraldi juurde.

37. Hageja taganes lepingust seoses puhastus- ja värvimistöödega (akti nr 282 positsioonid

nr 2, 3, 4, 6, 9 ja 14). Võlli eemaldamise osas märkis hageja taganemisavalduses, et

eemaldatud võlli ei olnud võimalik enam kasutada ning kostja oli teadlik, et hageja

soovib eemaldatud võlli võõrandada. Hageja ei viidanud taganemisavalduses

puudustele võlli eemaldamisega seotud tööde osas, mistõttu oli lepingust taganemine

selles osades tühine. Hageja ei tõendanud, et keevitustööde osas rikkus kostja

lepingulisi kohustusi Taganemisavaldus oli tühine akti nr 282 positsioonides nr 5

(tekiosa keevitustööd, ankrutõstja ja kütusetäite seade), 7 (korpuse tagaseina

mõõdistus- ja keevitustööd), 10 (peamasina võllieemaldusega seotud tööd) ja 13

(protektorite vahetusega seotud tööd) nimetatud tööde osas ja nende tööde eest tuli

hagejal tasuda 7196,40 eurot (5997 + käibemaks). Lepingust taganemine ei olnud

põhjendatud akti positsioonides nr 1 ja 11 nimetatud tööde (ellingule tõstmine,

veeskamine ja dokis seismine) osas ning hagejal tuli nende eest tasuda 1758 eurot

(1465 + käibemaks). Lepingust taganemine oli õiguspärane puhastus- ja värvimistööde

osas, mille maksumus koos kulumaterjalidega oli 6744 eurot. Maakohus tuvastas, et

värvimistööd ei vastanud nõuetele. Tõendatud oli kokku hageja poolt tellitud tööde

maksumus 15 698,40 eurot, sh muude tööde maksumus oli 1758 eurot ja

keevitustööde maksumus 7196,40 eurot. Hagejal oli kohustus tasuda kostjale

8(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

8954,40 eurot keevitustööde ja muude tööde eest. Hageja tasus 10 000 eurot. Seega tasus

hageja kostjale värvimis- ja puhastustööde eest 1045,60 eurot, mida hageja oli õigustatud

tagasi nõudma VÕS § 189 lg 1 alusel.

38. Maakohus leidis, et hageja ei määranud enne kohustuse täitmist ega mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse täitmist, millise kohustuse ta on täitnud 10 000 euro

maksmisega. Kohus ei pidanud mõislikuks ajaks täitmise määramist kahe aasta

möödumisel pärast täitmist.

39. Vaidlust ei olnud selles, et hageja tõi ise värvid, mille maksumus oli 2695,50 eurot.

Nimetatud summa mõistis maakohus kostjalt välja VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3

alusel. Laeva transportimisega Tallinnast Hiiumaale seotud kahju 800 eurot ei

kuulunud väljamõistmisele, kuna transport oli vajalik remonttööde tegemiseks.

40. Kokku mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 3741,10 eurot – puhastus- ja

värvimistööde eest tasutud 1045,60 eurot ja värvide maksumuse 2695,50 eurot.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

41. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi

täies ulatuses ehk mõista kostjalt hageja kasuks välja lisaks maakohtu otsuses

väljamõistetule 9754,40 eurot ja viivis summalt 13 495,50 eurot alates 04.01.2016

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Alternatiivselt palus hageja saata asi tagasi

maakohtule teises koosseisus uueks arutamiseks.

42. Maakohus hindas ebaõigesti ja arvestas asja lahendamisel tõendit, millega hageja ei

nõustunud, s.o kostja akti nr 282. Kuna akti ei olnud enne kohtumenetlust hagejale

saadetud, siis ei saanud hageja taganemisavalduses täpselt kirjeldada puudusi töödes,

mis kajastusid aktis nr 282. Lisaks tõlgendas maakohus vääralt akti nr 282 positsiooni

nr 3 „laeva väliskorpuse puhastamine liivapritsiga“, lugedes selle põhjendatuks

hinnaga 1856 eurot, kuna esialgu olla tellitud vaid väliskorpuse puhastus hinnaga 1250

eurot. Maakohus eiras täielikult ringkonnakohtu juhtnööre, jättes välja selgitamata,

kuidas kujunesid aktis nr 282 kajastatud hinnad. Maakohtu järeldused töötundide osas

ei tugine tõenditele, ainult tunnistaja ütluste põhjal ei ole võimalik selgeks teha tööde

mahtu. Lisaks ei selgu otsusest, kuidas kohus töötunni hinnast järeldas tööde

maksumuse, ilma töötundide arvu arvesse võtmata.

43. Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormuse. Kostja oleks pidanud tõendama,

millistes mitte värvimisega seotud töödes pooled kokku leppisid. Kuna kostja oma

tõendamiskohustust ei täitnud, oleks maakohus pidanud lugema, et täiendavaid

värvimistöödega mitteseotud töid ei toestatud ja hageja tasus 10 000 eurot kõikide

tööde eest, mis olid vajalikud värvimis- ja puhastustööde teostamiseks.

44. Maakohus eksis, leides, et leping on osadeks jagatav. Kuna hageja tellis kostjalt

tulemuse – tööd, mis olid vaja teha laeva puhastamiseks ja värvimiseks, ei ole leping

osadeks jagatav.

45. Maakohus jättis hageja positsiooni seoses keevitustöödega arvestamata, leides, et

hageja ei ole viidanud puudustele keevitustöödes. Tegelikkuses esitas hageja korduvalt

vastuväiteid keevitustöödele. Kuna poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping,

mis oli suunatud tulemuse saavutamisele, oli hagejal keeruline taganemisavalduses

9(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

konkreetsete tööde nimetamine. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kõikidest töödest

ei ole taganetud.

46. Maakohtu otsus on vastuoluline, ringkonnakohtu juhiseid eirav, raskesti jälgitav,

ebaselge ning järeldused ei tulene loogiliselt ei hinnatud tõenditest ega esitatud

seisukohtadest. Samuti on kohus ebaõigesti pannud tõendamiskoormuse hagejale ning

jätnud käsitlemata hageja vastuväited seoses aktis märgitud töödega, hindadega, hinna

kujunemisega ja vastuoludele muude tõenditega. Kohus ei käsitlenud hageja nõuet

transpordikulude 800 euro hüvitamiseks. Nõue transpordikulude hüvitamiseks on

põhjendatud, sest kulud transpordile on kasutud. Isegi juhul, kui hageja oleks kostjalt

tellinud nn muid töid, siis selleks ei oleks olnud vaja Hiiumaale sõita. Hageja tellis

kostjalt laeva osas tööd eesmärgiga saada tagasi korrastatud laev. Vaidlus puudub

selles, et hageja on kostjale maksnud 10 000 eurot. Kohus tuvastas, et kostja teostas

tööd puudustega ja et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Maakohus tugines

ebaõigesti aktile ja jagas alusetult lepingu osadeks. Samuti järeldas kohus ebaõigesti,

et hageja on lepingust osaliselt taganenud ja et taganetud osas on hageja kostjale

võlgu, mistõttu ei ole hagejal õigus saada raha tagasi.

Vastus apellatsioonkaebusele

47. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

48. Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu

otsuse

lõppjäreldust

hagi

osalise

rahuldamise

kohta

ei

anna

apellatsioonkaebus väited alust muuta, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

49. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust osas, mis on apellatsioonimenetluses vaidlustatud ehk siis osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata ja jagas menetluskulud. Apellatsioonimenetluses ei

vaielnud pooled selle üle, et värvimine ja selle otsesed eeltööd (laeva pesemine ja

puhastamine) olid teostatud mittekvaliteetselt ning nende tööde maksumus oli 6744

eurot. Samuti polnud vaidlust värvi maksumuse osas summas 2695,50 eurot, mille oli

ostnud hageja. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus

tuvastas, et tõendamata on poolte kokkulepe roolilehtede mõõdistamiseks ja

juurdekeevituse tegemiseks summas 524 eurot ilma käibemaksuta (akti nr 282

positsioon 8) ja sõuvõllikaelte laagrite kontrollmõõtmiseks summas 112 eurot ilma

käibemaksuta (akti nr 282 positsioon 12).

50. Apellatsioonimenetluses pooled ei vaielnud, et nende vahel oli 2015 sügisel sõlmitud

töövõtuleping hagejale kuuluva tuukri tugikaatri Deep Explorer remonditöödeks, kuid

vaidlus oli selles, millistes töödes kokku lepiti ja milline oli tööde maksumus. Samuti

ei olnud poolte vahel vaidlust, et hageja tasus kostjale oktoobris 2015 osamaksetena

10 000 eurot. Pooled ei vaielnud ka selles, et hageja tõi 01.10.2015 laeva kostja juurde

Hiiumaale remonti, 23.10.2015 teostati laeva ülevaatus, mille kohta koostas asjatundja

10(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

KA akti, kostja teatas hagejale 30.10.2015, et töö on valmis ja 09.11.2015 viis hageja

laeva kostja remondibaasist Hiiumaalt ära.

51. Selleks, et tuvastada, kas hagejal oli õigus taganeda töövõtulepingust, tuli maakohtul

esmalt tuvastada, millistes töödes pooled kokku leppisid. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu

tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

52. Hageja väitis esialgses hagiavalduses, et kokku lepiti laeva värvimistöödes ja

värvimise eeltöödes (pesemine, puhastamine ja kruntimine). Hageja selgitas, et 10 000

eurot oli tasutud värvimise ja sellega seotud tööde eest ja selles summas lepiti kokku

enne tööde alustamist, kostja poolt koostatud akti nr 282 sai hageja alles

kohtumenetluses (I kd, tl 163). 06.10.2017 menetlusdokumendis (III kd, tl 36-44) tõi

hageja esile, et kokku lepiti töödes, mis olid seotud värvimisega ja selleks

ettevalmistamisega ning nendeks töödeks olid: laeva tõstmine ellingule, laeva korpuse

survepesu, laeva väliskorpuse puhastamine liivaga, teki ja tekimehhanismide

puhastamine, tekiosa keevitustööd, väliskorpuse kruntimine ja värvimine, veeliini

märkimine, korpuse tagaseina keevitustööd, roolilehtede juurdekeevitus, tekipealse

osa mehhanismide kruntvärvimine, dokis seismine ja protektorite vahetus.

53. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja on 06.10.2017 menetlusdokumendis

muutnud hagi alust, mistõttu maakohus ei arvestanud hageja poolt seal esitatud kõiki

väiteid ja seisukohti. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi on hagi aluseks faktilised asjaolud ja

TsMS § 376 lg 4 p 1 järgi ei peeta hagi muutmiseks faktiliste väidete täiendamist või

parandamist, ilma et muutuksid põhilised asjaolud. 06.10.2017 menetlusdokumendis

hageja selgitas, et kostja poolt väidetud tööd olid hõlmatud värvimistöödega ehk

tegemist oli värvimise ettevalmistamiseks vajalike töödega. Samuti selgitas hageja,

millised puudused olid keevitustööde osas, väites, et nende tegemine on tõendamata ja

kui neid ka tehti, olid need mittekvaliteetsed, sest laev roostetab ja tagaseina

keevitusõmblused olid šlakist puhastamata. Kolleegiumi arvates oli 06.10.2017

menetlusdokumendis hageja faktilisi väiteid ainult täiendanud ja täpsustanud, mistõttu

maakohus jättis need ebaõigesti käsitlemata. Kolleegium märgib, et võimaluse väiteid

täpsustada andis pooltele maakohus 20.09.2017 istungil. Eeltoodu tõttu tuleb selles

osas maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohtul on võimalik hinnata hageja 06.10.2017

menetlusdokumendis esitatud väiteid osas, mida maakohus ei ole käsitlenud.

54. Kostja väitis vastuses hagile, et hageja tellis kostjalt lisaks värvimistöödele ka

keevitustöid ja lepiti kokku, et tööde lõplik maht selgub tööde tegemise käigus (I kd, tl

134-141). 2013. aastal soovis hageja ainult laeva osalist värvimist ja edasiste

läbirääkimiste käigus lisandus uusi töid. 31.08.2015 teatas hageja kostjale e-kirjas, et

soovib kogu laevakere ja teki puhastamist ning värvimist, võlli eemaldamist ja

laevakerega seotud keevitustöid. Lisaks tõendab keevitustöödes eraldi kokku leppimist

pooltevaheline e-kirjavahetus (hageja 25.03.2014 ja 05.10.2015 e-kirjad).

55. Õige on iseenesest apellatsioonkaebuse väide, et kostja pidi tõendama, millistes töödes

lisaks värvimisele ja selle ettevalmistamisele pooled kokku leppisid, kuid

ringkonnakohtu arvates kostja ongi seda teinud, esitades oma väidete tõendamiseks

tõendid (poolte e-kirjavahetus ja tunnistaja ütlused).

56. Maakohus on õigesti tuvastanud poolte kokkuleppe sisu poolte e-kirjade ja tunnistajate

ütluste järgi, millest saab tuvastada poolte kokkulepped tehtavate tööde kohta. Samuti

11(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

oli oluline poolte käitumine enne lepingu sõlmimist ja selle täitmise ajal. Pooled ei

vaielnud, et kostja tegi hagejale 04.09.2013 hinnapakkumise hageja poolt sellel ajal

tellitud töödele summas 3380 eurot ilma käibemaksuta (I kd, tl 10). Hageja ei ole

tuginenud sellele, et 04.09.2013 hinnapakkumise alusel oleks töid teostatud, vaid

väitis, et 2015. a sõlmiti tööde kohta kokkulepe summas 10 000 eurot. 20.08.2015 e-

kirjas on hageja pöördunud kostja poole küsimusega, kas saaks teha ära 2013.

kokkulepitud tööd ja neile lisandub ka muid töid. Samuti küsis hageja esindaja kostjalt

keevituse võimalikkuse kohta ja kostja töötaja vastas, et keevituseks on lehtmetall

olemas ja samuti anoodid (I kd, tl 11). 31.08.2015 e-kirjas teatas hagejat esindanud

UU kostja töötajale EE-le: „… Põhi, küljed, pealt liivatada + värv, ahtripeeglile ca 4 m

laiust ja 30-40 cm kõrgust uued plaadid peale keevitada, uued tsingid ca 12 tk 3 kg

keevitada vanade asemele + põhja uus mürkvärv. Värvid võtame ise kaasa ja tsingid?

Tn ka keskmise mootori võll välja ja ava kinni keevitada. Need praegu teada soovid ja

tööd.“ ( III kd, tl 55). 05.10.2015 e-kirjas teatas UU kostjale, et ahtris on metall

kulunud ja vajab keevitamist. Tunnistaja LL ütluste järgi lepiti tööde osas kokku

pärast laeva veest välja tõstmist ja puhastamist. Enne laeva kostja juurde toomist lepiti

kokku ainult veealuse osa puhastamises ja värvimises. Pärast lepiti kokku

keevitustöödes ja veepealse osa puhastamises ja värvimises, ankru vedamise süsteemi

ümberehitamises, keskmine sõuvõlli ja vindi eemaldamises, kütusepaagi torude

paigaldamises ja ava kinni keevitamises ning protektorite vahetamises. Muist töid

telliti juurde, siis kui töö juba käis (II kd, tl 78-79). Tunnistaja GG ütlustest tuleneb

samuti, et telliti lisatöid, sh keevitus ja protektorite vahetus (III kd, tl 84) Eeltoodust

järeldub, et pooled leppisid kokku lisaks laeva värvimisele ja otseselt värvimiseks

vajalikele eeltöödele ka keevitamises ja muudes töödes ning kokkuleppeid sõlmiti ka

pärast laeva toomist 01.10.2015 kostja remondibaasi, veest väljatõstmist ja kostja

poolt töödega alustamist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistajate ütlustest

saab järeldada, et keevitustööd ei olnud marginaalsed, vaid neid tuli teha

märkimisväärses ulatuses. Tunnistaja LL ütluste kohaselt tuli keevitustöid töö käigus

pidevalt juurde ning neid tuli teostada ka pärast värvimist ning pärast keevitamist

keevitatud kohad uuesti värvida (II köide tl 79).

57. Maakohus on õigesti leidnud, et lepingut on võimalik osadeks jagada ja lugeda, et

eraldi kokkulepped olid värvimistööde ja värvimise ettevalmistamise osas ja ülejäänud

tööde osas olid eraldi kokkulepped. Poolte kirjavahetusest ja tunnistajate ütlustest saab

järeldada, et esialgne kokkulepe puudutas ainult puhastus- ja värvimistöid ning tööde

käigus sõlmiti jooksvalt kokkulepped ülejäänud tööde teostamiseks.

58. VÕS § 639 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on

töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et

eelarve on siduv. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et poolte vahel oli leping sõlmitud

siduva eelarvega 10 000 eurot, mis oli kokku lepitud kõigi tööde kohta. Hageja ei ole

esile toonud, millal täpselt ja kelle vahel selline kokkulepe sõlmiti. Asjaolust, et hageja

sellise summa maksis, ei saa järeldada, et selles summas oleks enne tööde teostamist

töö eelarvena kokku lepitud. Apellatsioonkaebuse väide, et kokku oli lepitud eelarves

4056 eurot (ilma käibemaksuta 3380) eurot, on eksitav. Hageja on ise väitnud, et

eelarve oli 10 000 eurot. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 4056 eurot oli 2013. a

12(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

kostja poolt tehtud hinnapakkumine laeva puhastamise ja värvimise kohta osaliselt

ning 2015 lepiti kokku oluliselt erinevas mahus tehtavates töödes. Usutavad ei ole

hageja väited, et ta tasus kostja survel 10 000 eurot. Tunnistaja GG ütluste kohaselt

vaatas ta enne tasumist tööd iga kord üle.

59. Apellant vaidlustas maakohtu järelduse, et taganemine toimus ainult värvimistööde ja

sellega otseselt seotud ettevalmistustööde osas, väites, et ta taganes kogu lepingust.

Kuna pooltevaheline töövõtuleping oli poolte kokkulepete sõlmimise viisist ja

lepingus kokkulepitud töödest tulenevalt jagatav, siis on põhimõtteliselt võimalik

taganeda mitte tervest lepingust, vaid lepingust osade tööde osas. VÕS § 116 lg 3

sätestab, et kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline

lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib

kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa

suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis,

kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on

oluline lepingu kui terviku suhtes. 18.12.2015 taganemisavalduses on hageja esile

toonud, et pinnapuhastuse tase, värvkatte paksus ja selle pealekandmise viis ei

vastanud nõuetele, värv oli paigaldatud prügist puhastamata pinnale, vahelduvvöö

mürkvärv oli kaetud teise värvi tolmuga, veovindid olid kaetud värvi kihiga, mürkvärv

puudus põhja all suures osas. Lisaks eeltoodule on eemaldatud ebaõigesti võll ja seda

ei olnud võimalik enam kasutada. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks kuni 03.01.2016 ja kui selleks ajaks puudusi ei kõrvaldata, taganes

lepingust. Kuna värvimise ja värvimise eeltööde osas lepingu mittekohane täitmine ja

taganemine ei ole ringkonnakohtus vaidluse all, siis kontrollib kolleegium, kas hageja

on kehtivalt taganenud ülejäänud töödest. Hageja ei ole 18.12.2015 avalduses esile

toonud, et muude tööde osas oleks olnud puudusi ja ta oleks nõudnud kostjalt ka

nende parandamist. Kuna värvimistööde puudustega teostamine ei tähenda, et muud

tööd, sh keevitustööd, oleksid teostatud mittenõuetekohaselt, siis on maakohus õigesti

järeldanud, et nende osas ei ole hageja lepingust taganenud. Juhul, kui laeva värvimine

ebaõnnestus, ei tähenda see, et teostatud keevitustööd ei oleks kasutuskõlbulikud või

ei vastaks kokkuleppele. Esiletoodud asjaoludel ei saa järeldada, et hagejal oli huvi

keevitustööde vastu ainult tulenevalt laeva värvimisest.

60. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, lg 2 sätestab, et majandus- või

kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust piisavalt

täpselt kirjeldama ja lg 3 järgi, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses

sõlmitud lepingu puhul seda piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimuste

mittevastavusele tugineda. Hageja lahkus laevaga kostja sadamast 09.11.2015 ja pärast

seda oli hagejal võimalus töö üle vaadata. Teostatud tööde kohta on kostja koostanud

03.11.2015 kuupäeva kandva akti nr 282, millest nähtuvad täpselt tehtud tööd. Hageja

väitis, et ta sai akti kätte alles koos hagiavaldusega, mistõttu ei teadnud ta enne,

millised tööd kostja tegi. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Tunnistaja LL ütluste

kohaselt koostas ta akti pärast tööde lõppu ja saatis kostja juhatusele arve

13(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

koostamiseks. Tunnistajana ülekuulatud GG ütluste kohaselt nägi ta akti nr 282 LL

juures, kes keeldus talle seda enne tasumist üle andmast, mispeale tunnistaja pildistas

akti. 16.11.2015 e-kirjas on hageja juhatuse liige GG kirjutanud kostja juhatuse

liikmele RR-le, et ta jääb ootama akti nr 282 osas selgitust (kulunud materjalid ja

töötunnid) (I kd, tl 54). Eeltoodust saab järeldada, et vähemalt 16.11.2015 oli hageja

akti nr 282 kätte saanud ja tal pidi olema teada, millised tööd on kostja teinud. Hageja

ei ole 16.11.2015 e-kirjas ega 18.12.2015 taganemisavalduses kirjeldanud, miks ei

vastanud keevitustööd, ankrutõstja ja kütusetäiteseadmega seotud tööd, tagaseina

mõõdistustööd, peamasina võllieemaldusega seotud tööd ja protektorite vahetamisega

seotud

tööd

kokkulepitule

või

tavalisele

kvaliteedile.

Alles

06.10.2017

menetlusdokumendis on hageja esile toonud, et tekiosa ja roolilehtede keevitust ei ole

üldse tehtud ja korpuse tagaseina keevitustööd on tehtud puudustega. Kuna 06.10.2017

puudustest teatamine on toimunud ilmselgelt pärast mõistliku aja möödumist, siis ei

saa hageja enam tugineda puudustele muudes töödes kui värvimine ja selle

ettevalmistustööd.

61. Apellant vaidlustas apellatsioonkaebuses nii maakohtu tuvastatud kostja poolt lepingu

täitmiseks tehtud tööd kui ka nende maksumuse ja heitis kohtuotsusele ette kostja akti

nr 282 tõendina hindamist eeltoodud asjaolude tuvastamisel. Kuna vaidlust ei olnud, et

kostja puhastas ja värvis laeva ja need tööd ei olnud teostatud kohase kvaliteediga, siis

selles osas kolleegium apellatsioonkaebuse väidetest lähtuvalt maakohtu otsust ei

kontrolli. Kolleegium märgib siiski, et apellant on vaidlustanud laeva puhastamistööde

maksumuse 1850 eurot tuvastamise maakohtu poolt, väites, et see oleks pidanud

olema 2013.a hinnapakkumise järgi 1250 eurot, kuid värvimistöödesse puutuvalt ei ole

maakohtu otsust vaidlustatud ja apellandi väide värvimistööde väiksema maksumuse

kohta on eelkõige teda ennast kahjustav. Õige on see, et akt nr 282 ei sisalda täpseid

andmeid, mille alusel saaks kontrollida, kuidas on kostja täpselt tasu arvutanud.

11.12.2017 menetlusdokumendis tõi kostja välja mitu tundi vastavaks tööks kulus ja

milline oli tunni hind. Töötunni hinna kokkulepe keevitustööde osas 28 eurot tuleneb

ka tunnistajate GG ja LL ütlustest. Nii on hageja väidetel tekiosa keevitustöödeks

kulunud 65,43 tundi, korpuse tagaseina mõõdistamiseks ja keevitamiseks 66,35 tundi,

peamasina võlli eemaldamiseks 55,6 tundi. Tunnistaja LL ütluste kohaselt töötas laeva

remontimisel

igal

päeval

vähemalt

meest.

Arvestades

kostja

poolt

menetlusdokumentides toodud tundide arvu ja seda, et laeval teostati aktiivselt töid

alates 01.10.2015 kuni vähemalt 23.10.2015 (hageja väidetel, kostja väidetel kuni

30.10.2015) on sellises mahus tööde tegemine usutav. LL ütluste kohaselt toimus

keevitamine ja keevitatud kohtade üle värvimine ka pärast 23.10.2015. Tsinkanoodide

kaaluks on aktis märgitud 3,5 kg, kuid LL ütluste kohaselt paigaldati anoodid

raskusega 5 kg ja nende hinnas lepiti kokku, mistõttu pidas maakohus kostja poolt

teostatud töö hinda usutavaks. Lisaks on aktist tulenevalt lisatud anoodi maksumusele

ka tööraha (vahetamine), milles 2014 e-kirjas ei käsitletud. See, et tunnistaja GG

ütluste kohaselt nõudis LL temalt laeva äraviimisel veel 2000 eurot, ei tõenda

kolleegiumi arvates seda, et töid ei tehtud maakohtu poolt tuvastatud mahus. Laeva

äraviimise ajaks (09.11.2015) oli poolte vahel vaidlus värvimistööde kvaliteedi osas ja

kostja juhatuse liige RR on hagejale 11.11.2015 saatnud e-kirja, kus ta pakub

14(14)

Tsiviilasi nr: 2-16-5444

kompromissina, et töö eest tasutakse 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd, tl

17). 10 000 eurot käibemaksuga 20% on 12 000 eurot. Eeltoodu selgitab juba tasutud

10 000 eurole täiendavalt 2000 euro nõudmist.

62. Maakohus on arvestusi tehes lähtunud sellest, et hageja poolt tasutud 10 000 eurot

sisaldas ka käibemaksu ja kostja poolt nõutud summa on käibemaksuga. Hageja

väited, et kostjal ei ole õigust nõuda temalt käibemaksu tasumist, kuna arvet ei ole

esitatud, ei anna alust järeldada, et hagejal pole kohustust tasuda kostjale tehtud tööde

eest koos käibemaksuga.

63. Apellant väitis, et ta on 10 000 eurot tasunud puhastus- ja värvimistööde eest, mistõttu

oleks pidanud maakohus hagi rahuldamata. Kolleegium eeltooduga ei nõustu. Vaidlust

ei ole, et hageja on tasunud kostjale 10 000 eurot, kuid selle tasumisel ei ole ta

määranud, mille eest on tasumine toimunud. Tunnistaja GG ütluste kohaselt tasus ta

jooksvalt tehtud tööde eest, millest kolleegium järeldab, et tasuti valminud tööde eest

nende valmimise järjekorras. Väite, et 10 000 eurot tasuti puhastus- ja värvimistööde

eest, esitas hageja 06.10.2017 menetlusdokumendis. VÕS § 88 lg 1 järgi võib võlgnik

juhul, kui täitmisele kuulub mitu samaliigilist kohustust, määrata, millise kohustuse ta

täidab, kuid VÕS § 88 lg 4 järgi peab see toimuma mõistliku aja jooksul. Õige on

maakohtu järeldus, et hageja ei ole seda mõistliku aja jooksul teinud.

Apellatsioonkaebuses viidatud 18.12.2015 taganemisavaldusest ei tulene, et 10 000

eurot on tasutud puhastus- ja värvimistööde eest. Taganemisavalduse kohaselt oli

värvimistööde eest kokku lepitud 3380 eurot.

64. Hageja alternatiivne nõue, mille kohaselt soovis ta 10 000 euro välja mõistmist kahju

hüvitisena, ei kuulunud samuti rahuldamisele, kuna kahju hüvitamise eeldused ei

olnud täidetud. Hageja ei ole menetlusdokumentides esile toonud asjaolusid, millest

saaks järeldada, et kostja on talle tekitanud 10 000 euro ulatuses kahju. Hageja on

üldsõnaliselt selgitanud, et juhul, kui kohus ei rahuldada hageja nõuet tulenevalt

lepingust taganemisest, palub ta hagi rahuldada kahju hüvitamist reguleerivate sätete

järgi, toomata välja nõude aluseks olevaid asjaolusid.

65. Ebaõige on hageja väide, et maakohus ei ole lahendanud hageja nõuet kahju 800 eurot

hüvitamiseks, mis tekkis hagejale seoses laeva transportimisega Tallinnast Hiiumaale.

Maakohus on otsuses leidnud, et kuna tööd tuli teha Hiiumaal, siis olid kulud

transpordiks vajalikud ja need ei kuulu kahjuna hüvitamisele.

66. Maakohus menetluskulude jaotamisel õigesti lähtunud TsMS § 163 lg 1 järgi hagi

rahuldamise proportsioonist. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

TsMS § 171 lg 1 järgi jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahaline

suurus määratakse kindlaks maakohtu poolt TsMS § 177 lg 2 järgi pärast tsiviilasja

menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing