1-18-7751/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-18-7751

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoobril 2018. a, Tartu kohtumaja Tartu, Kalevi 1

Kohtunik

Ene Muts

Kohtuistungi sekretär

Liine Johannes

Kriminaalasja number

1-18-7751 (18278001655)

Prokurör

Jüri Vissak

Kriminaalasi

K.X süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

K.X

isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX; e-

posti aadress: XXX

Varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 12.02.2016. a Tartu

Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 3-kuulise vangistusega

tingimisi 1-aastase katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks

Kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.X KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel ei pöörata mõistetud vangistust osaliselt täimisele.

Määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 05. – 07.09.2018. a, s.o 3 (kolm) päeva ning

koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) päeva vangistust, mille algust arvestada

alates K.X kinnipidamiskohta saabumise päevast.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata 6 (kuue) kuu ja 23 (kahekümne kolme) päeva pikkust vangistus

tingimisi täitmisele, kui K.X ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

ja täidab katseajal toimuva käitumiskontrolli ajal nõuetekohaselt kontrollkohustusi ja KarS § 75 lg 1

sätestatud kontrollnõudeid:



elab kohtu määratud alalises elukohas XXX;



ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;



allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 8 ja lg 4 alusel määrata K.X-ile katseajal toimuvaks käitumiskontrolli ajaks

järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi;

- osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis;

- registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames

alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul teenusele

arvates kohtuotsuse jõustumisest Tartu Ülikooli Kliinikumis ja läbima hindamise meditsiiniasutusest

saadud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 08.10.2018. a.

KarS § 50 lg 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta K.X-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6

(kuueks) kuuks.

LS § 127 järgi on K.X kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Maanteeametile, viima ARK-le.

Välja mõista K.X-ilt sundraha 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot.

Välja mõista K.X-ilt 60 (kuuskümmend) eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks.

Menetluskulud 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot tasuda Maksu- ja Tolliameti ühele järgmistest

kontonumbritest:

SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X)

SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X)

LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X);

Tasumisel märkida viitenumber 99918700052286.

Selgituseks märkida: „K.X , menetluskulud 08.10.2018. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja

otsuse

nr 1-18-7751 alusel“.

Määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul tasumisega igakuiselt menetluskulude

katteks 36,25 eurot (kolmkümmend kuus eurot ja 25 senti) arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas

sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

KrMS § 183 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigi kanda.

Kohtuotsuse koopia saata kaitsjale vandeadvokaat Anu Pärtelile, kes ei võtnud osa asja arutamisest kohtus.

Edasikaebamise kord.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul,

kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS

§ 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei

näe.

2(2)

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab.

K.X-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 12.02.2016 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

otsusega nr 1-16-1165 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole

kustunud, juhtis 05.09.2018 kella 21:13 paiku Tartus, Elva 31 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat

reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,28 mg/l kohta).

Eeltooduga rikkus K.X kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet,

mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse

mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani K.X toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS §

424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest karistuseks 7 kuud vangistust.

Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena K.X-ilt

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks.

KarS § 74 lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 7 (seitsme) kuu pikkusest vangistusest peab K.X

koheselt ära kandma 7 (seitse) päeva vangistust.

Sellest arvestatakse karistusaja hulka KarS § 68 alusel 3 (kolm) päeva (st ajavahemik 05. – 07.09.2018),

mille vältel K.X oli kahtlustatavana kinni peetud. Ülejäänud 4 (neli) päeva vangistust tuleb

K.X-il ära kanda kohtu poolt määratud ajal alates kinnipidamiskohta saabumisest.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm)

päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.X ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontroll-

nõudeid ning kohustusi:



elab kohtu määratud alalises elukohas;



ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;



allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et

K.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

KarS 75 lg 4 alusel võtab K.X endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest

hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem

Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes

järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu

Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

3(2)

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et

K.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud

sotsiaalprogrammis.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud:



Riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale

määratud tasu suurus on 120 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav

kaitsjatasu.



Kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi

kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot.

Vastavalt kokkuleppele tuleb K.X-il kaitsjale määratud tasust ära tasuda 60 eurot ja sundrahast

375 eurot. Ülejäänud 60 eurot kaitsjale määratud tasust ja 375 eurot sundrahast jätta riigi kanda, sest uue

kokkuleppe sõlmimine ei olnud põhjustatud K.X poolt.

Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud menetluskulud (kaitsjatasu 60 eurot ja osa sundrahast 375

eurot – kokku 435 eurot - ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades K.Xt tasuma alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetlus-

kulude katteks 36 eurot ja 25 senti.

Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohus nõustub sõlmitud kokkuleppega ja võtab

selle kohtuotsuse tegemisel aluseks. Kohus teeb otsuse KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel.

Ene Muts

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

4(2)