1-18-7527/32 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-18-7527

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2018.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja

Kriminaalasja number 1-18-7527 (16267000786)

Kohtukoosseis Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär Kerli Saar Kriminaalasi Kristjan Hansalu süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3, §

266 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1,4 järgi, K.L süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi, R.G süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi ja H.N süüdistuses KarS § 121 lg 1 p 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi

Vanemprokurör Gardi Anderson Süüdistatav Kristjan Hansalu, isikukood: 38611184259; elukoht:

x; x; haridus: x; emakeel: x; töökoht: x; varem kriminaalkorras karistatud, kehtivat kriminaalkaristust Kahtlustatavana kinni peetud 25.-27.10.2016.a. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja v.adv Kaire Aus

Süüdistatav K.L, isikukood: XXX, elukoht: x;

x; haridus: x; emakeel: x; töökoht: x; varem kriminaalkorras karistatud, viimati karistatud Pärnu Maakohtu 17.08.2015 otsusega KarS § 215 lg 1 järgi. Tõkend: ei ole kohaldatud.

Kaitsja v.adv Avo Pärmann

Süüdistatav R.G, isikukood: XXX; elukoht: x; x;

haridus: x; emakeel: x; töökoht: x; varem

kriminaalkorras karistatud, KarS § 424 järgi Pärnu Maakohtu 05.09.2017.a otsusega. Tõkend: ei ole kohaldatud.

Kaitsja v.adv Heldur Otti

Süüdistatav H.N, isikukood: XXX, elukoht: x; x;

x; emakeel: x; töökoht: x; varem kriminaalkorras karistatud, viimati 19.01.2017 KarS § 424 järgi. Tõkend: ei ole kohaldatud.

1-18-7527

Kaitsja v.adv Paul Järve

RESOLUTSIOON KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311, §

313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Kristjan Hansalu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks

1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Kristjan Hansalu KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks

6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Kristjan Hansalu KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel raskema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2

(kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.10-27.10.2016.a, so 3

(kolm) päeva, karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Kristjan Hansalu ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – Kristjan Hansalu suhtes kohaldatud ei ole.

Süüdi tunnistada K.L KarS § 121 lg 1 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui K.L ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – K.L-i suhtes kohaldatud ei ole.

Süüdi tunnistada R.G KarS § 209 lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 05.09.2017 otsusega mõistetud karistuse 9 (üheksa) kuu vangistusega ning raskema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud karistust tingimisi täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui R.G ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas - x; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-18-7527

Lisakohustused, mis on R.G-le määratud Pärnu Maakohtu 05.09.2017 otsusega nr 1-17-6976, 16.05.2018 määrusega ja 01.08.2018 määrusega samas asjas jäävad kehtima kuni 05.03.2019 ning uue kuriteo toimepanemise või

kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise korral kuni 05.03.2019 pööratakse täitmisele liitkaristus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust, alates 06.03.2019 aga vangistus 9 (üheksa) kuud.

Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – R.G suhtes kohaldatud ei ole.

Süüdi tunnistada H.N KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada H.N KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 6

(kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 ning KarS § 69 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 19.01.2017 otsusega mõistetud karistuse 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu ja

29 (kahekümne üheksa) päeva vangistusega (479 ÜKT tundi) ning raskema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusest lugeda kantuks 20.09.2018 seisuga tehtud 395 (kolmesaja üheksakümne viiele) üldkasuliku töö tunnile vastav vangistus ehk 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 5 (viis) päeva ning kandmata karistuseks on 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata karistust ei pöörata täitmisele, kui H.N ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – H.N-i suhtes kohaldatud ei ole.

Menetluskulud Välja mõista riigituludesse menetluskuludena KrMS § 179 lg 1 p 2 Kristjan Hansalult alusel sundraha 750 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades Kristjan Hansalu varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista K.L-ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 48 € ning kohtumenetluses 2664 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 3462 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades K.L-i varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista R.G-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 72 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 822 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades R.G varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista H.N-ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 144 € ja KrMS § 179 lg

1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 894 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades H.N-i varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355

1-18-7527

Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele allolev viitenumber! Kristjan Hansalu: 99918700048986 Raivo K.L: 99918700049008 R.G: 99918700049011 H.N: 99918700049024

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendite osas võetakse seisukoht kohtuasja nr 1-17-1676 raames.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui

kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas nr 16267000786 süüdistatakse:

- Kristjan Hansalu selles, et tema varguse eest varem karistatud isikuna, tegi alates

19.01.2015, eelnevalt tegevust J.T.-ga ühiselt planeerides, Sindi Linnavalitsusele avalduse, esitades avalduse lisadena J.T.-ga 31.12.2014 sõlmitud üürilepingu x elamise kohta ning muud lisadokumendid, jättes Sindi Linnavalitsuse ametnikule ettekujutluse, nagu Kristjan Hansalu elaks J.T.-ga kuuluvas x linna asuvas majas ning olles riigi poolt seatud toimetulekupiiri all olev isikuks, kes vajab üürija elektrikompensatsiooni ning kütteperioodil küttepuid. Tegelikkuses oli ettekujutlus ebaõige ja Kristjan Hansalu antud aadressil püsivalt ei elanud ning küttepuid enda tarbeks ei vajanud ega elektrit esitatud arvete alusel sellises ulatuses ei tarbinud. Avalduse on teinud Kristjan Hansalu alates

19.01.2015 kuni 18.08.2016 kokku 19 korral ja saanud kelmuse toimepanemise teel varalist kasu kokku 2172,76 eurot, millisest rahasummast osa, eeluurimisega täpselt tuvastamata osa, on üle antud J.T.-le ning samuti on Sindi Linnavalitsuse poolt toodud küttepuud antud üle J.T.-le ning M.H.-le. Oma sellise tegevusega pani Kristjan Hansalu tahtlikult toime KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse isikute grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja väljapressimise. Samuti süüdistatakse Kristjan Hansalu selles, et tema olles eelnevalt järgneva tegevuse H.N-i ja J.T.-ga kokku leppinud ning olles saanud J.T.-lt käskluse kasutada A.S.

suhtes füüsilist vägivalda, mille J.T. andis miimikat ja kehakeelt kasutades, lõi ühise tegevuse käigus koos H.N-iga 28.04 või 29.04.2016, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, x juures A.S.-i korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, näo piirkonda. Seejärel haarasid ta kahe vahele ja lohistasid A.S.-i maja külje peale. Lohistades A.S.-i mööda asfalti ja kruusapinnast, tekitasid nad A.S.-le füüsilist valu ja peopesa suuruse marrastuse puusapiirkonda. Maja külje peal jätkasid isikud A.S.

peksmist ning lõid maas lamavat A.S.-i korduvalt rusikatega ja jalgadega kehaja

1-18-7527

näopiirkonda, tekitades talle füüsilist valu ning tervisekahjustusemarrastuse paremal pool alalõua piirkonnas. Samuti süüdistatakse Kristjan Hansalu selles, et olles eelnevalt järgneva tegevuse H.N-i

, K.L-i ja J.T.-ga kokku leppinud ning olles saanud J.T.-lt käskluse kasutada A.S. suhtes füüsilist vägivalda, tungis koos K.L-i ja H.N-iga

30.04.2016 valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi x, misjärel liikusid üheskoos magamistuppa, kus magas voodis kõhuli A.S. Seejärel Kristjan Hansalu lõi 30.04.2016 x eramu magamistoas koos K.L-iga voodis kõhuli magavat A.S.-i korduvalt rusikatega selja ja pea piirkonda. Peksmine lõppes, sest A.S. sai põgeneda maja teise korrusele. H.N lõi katki magamistoa ukse. Oma sellise tegevusega pani Kristjan Hansalu tahtlikult toime KarS § 266 lg 2 p 1 ja §

121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o eluruumi omavolilise sissetungimise ja korduva kehalise väärkohtlemise.

- K.L-i selles, et tema olles eelnevalt järgneva tegevuse H.N-i, Kristjan

Hansalu ja J.T.-ga kokku leppinud ning olles saanud J.T.-lt käskluse kasutada A.S. suhtes füüsilist vägivalda, tungis koos Kristjan Hansalu ja H.N-iga 30.04.2016 valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi x, misjärel liikusid üheskoos magamistuppa, kus magas voodis kõhuli A.S. Seejärel Kristjan Hansalu lõi 30.04.2016 x eramu magamistoas koos K.L-iga voodis kõhuli magavat A.S.-i korduvalt rusikatega selja ja pea piirkonda. Peksmine lõppes, sest A.S. sai põgeneda maja teise korrusele. H.N lõi katki magamistoa ukse. Oma sellise tegevusega pani Taivo Rattasepp tahtlikult toime KarS § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o eluruumi omavolilise sissetungimise ja kehalise väärkohtlemise.

- R.G selles, et tema tegi 14.01.2015, eelnevalt tegevust J.T.-ga ühiselt planeerides, Sindi Linnavalitsusele avalduse, esitades avalduse lisadena J.T.-ga

31.12.2014 ja 31.12.2015 sõlmitud üürilepingud x elamise kohta ning muud lisadokumendid, jättes Sindi Linnavalitsuse ametnikule ettekujutluse nagu R.G elaks J.T.-le kuuluvas x asuvas majas ning olles riigi poolt toimetulekupiiri all olev isik, kes vajab üürikompensatsiooni ning kütteperioodil küttepuid. Tegelikkuses oli ettekujutlus ebaõige ja R.G antud aadressil ei elanud ning küttepuid enda tarbeks ei vajanud. Avalduse on teinud R.G alates 14.01.2015 kuni 19.05.2015 ja 25.01.2016 kuni 21.03.2016 kokku 8 korral ja saanud kelmuse toimepanemise teel varalist kasu kokku 848,50 eurot, millise rahasummast osa, eeluurimisega täpselt tuvastamata osa, on antud üle J.T.-le ning samuti on Sindi Linnavalitsuse poolt toodud küttepuud antud üle J.T.-le.

Oma sellise tegevusega pani R.G tahtlikult toime KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, mis on toime pandud grupis.

- H.N selles, et tema olles eelnevalt järgneva tegevuse Kristjan Hansalu ja J.T- ga kokku leppinud ning olles saanud J.T.-lt käskluse kasutada A.S. suhtes füüsilist vägivalda, mille J.T. andis miimikat ja kehakeelt kasutades, lõi ühise tegevuse käigus koos Kristjan Hansaluga 28.04 või 29.04.2016, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, x juures A.S. korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, näo piirkonda, tekitades talle löömisega füüsilist valu. Seejärel haarasid ta kahe vahele ja lohistasid A.S. maja külje peale. Lohistades A.S.-i mööda asfalti ja kruusapinnast, tekitasid nad A.S.-le füüsilist valu ja peopesa suuruse marrastuse puusapiirkonda. Maja külje peal jätkasid isikud A.S.-i peksmist ning lõid maas lamavat A.S-i korduvalt rusikatega ja jalgadega kehaja näopiirkonda, tekitades talle füüsilist valu ning tervisekahjustusemarrastuse paremal pool alalõua piirkonnas.

Oma sellise tegevusega pani H.N tahtlikult toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tahtliku kehalise väärkohtlemise.

Samuti süüdistatakse H.N selles, et tema olles eelnevalt järgneva tegevuse

Kristjan Hansalu, K.L-i ja J.T.-ga kokku leppinud ning olles saanud J.T.-lt käskluse kasutada A.S.-i suhtes füüsilist vägivalda, lõi H.N katki magamistoa

1-18-7527

ukse ja tungis koos K.L-i ja Kristjan Hansaluga 30.04.2016 valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi x, misjärel liikusid üheskoos magamistuppa, kus magas voodis kõhuli A.S. Seejärel Kristjan Hansalu lõi 30.04.2016 x eramu magamistoas koos K.L-iga voodis kõhuli magavat A.S.-i korduvalt rusikatega selja ja pea piirkonda. Peksmine lõppes, sest A.S. sai põgeneda maja teise korrusele.

Oma sellise tegevusega pani H.N tahtlikult toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o eluruumi omavolilise sissetungimise.

Prokurör jäi esitatud kokkulepete juurde. Süüdistatavad Kristjan Hansalu, K.L , R.G ja H.N end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, kuid jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning nende kaitsjad jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kokkulepe kohaselt nõudis prokurör süüdistatavate karistamist järgmiselt: Kristjan Hansalule mõista KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS §

209 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 alusel raskema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata vangistust 2 (kaks) aastat ei pöörata täitmisele, kui Kristjan Hansalu ei pane 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

K.L-ile mõista KarS § 63 alusel KarS § 121 lg 1 ja KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6

(kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata vangistust 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui K.L ei pane

2 (kaks) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

R.G-le mõista KarS § 209 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 05.09.2017 otsusega mõistetud karistusega 9 kuud vangistust, raskema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ja kandmata vangistust 1 (üks)

aasta ja 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui R.G ei pane 2 (kaks) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustused, mis on määratud asjas nr 1-

17-6976 Pärnu Maakohtu 05.09.2017 otsusega, 16.05.2018 määrusega ja 01.08.2018 määrusega jäävad kehtima kuni 05.03.2019 ning uue kuriteo toimepanemise või kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise korral kuni 05.03.2019 pööratakse täitmisele liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust, alates 06.03.2019 aga vangistus 9 kuud. 2-aastase katseaja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest. H.N-ile mõista KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise karistuseks

1 (üks) aasta vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 ning § 69 alusel teha liitkaristus Pärnu Maakohtu 19.01.2017 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust (479 ÜKT tundi), raskema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 29

1-18-7527

päeva vangistust. Karistusest kantuks lugeda 20.09.2018 seisuga tehtud üldkasuliku töö tundidele vastav vangistus, 395 ÜKT tundi ehk 1 aasta 1 kuu ja 5 päeva, kandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud ja ärakandmata vangistust 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud ja 24 (kakskümmend) neli päeva ei pöörata täitmisele, kui H.N ei pane 2 (kaks) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad tegude õigusvastasust ja isikute süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme.

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkulepped kinnitada ja süüdi tunnistada Kristjan Hansalu KarS § 121 lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1,4 järgi, K.L KarS § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi, R.G KarS § 209 lg 2 p 4 järgi ja H.N KarS § 121 lg 1 p 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkulepetele.

Menetluskulud Välja mõista Kristjan Hansalult riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, KrMS

§ 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades Kristjan Hansalu varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista K.L-ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 48 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 798 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades K.L-i varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista R.G-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 72 € ning kohtumenetluses 2664 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 3462 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades R.G varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista H.N-ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 144 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 894 €. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades H.N-i varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendite osas võetakse seisukoht kohtuasja nr 1-17-1676 raames.

Tõkendeid süüdistatavate suhtes kohaldatud ei ole.

1-18-7527

Igor Pütsep kohtunik