Legislator Case Law & Legislation
1-18-7211/9 AI generated

1-18-7211/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-18-7211/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu 10.09.2018 otsusega tunnistati I.T kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Sellest arvati maha 2 päeva eelvangistust. Kanda jäänud karistus 2 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti I.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Legislator headnote

AI generated

1-18-7211/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I.T, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja lõpetada kriminaalasja KrMS § 202 lg 1 alusel. Ta väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe. Ta leiab, et tema kui isiku suhtes, kes ei ole varem liiklussüütegusid toime pannud, kelle süü ei ole suur, kes kahetses siiralt toimepandud tegu, oleks võinud kriminaalmenetluse lõpetada. Kokkuleppe sõlmimisel talle seda võimalust aga ei selgitatud. Ta palub arvestada asjaolu, et kohtulik karistatus koos lisakaristusega ei võimalda tal peale ajateenistust kutselise autojuhina tööle asuda.

Keywords

AI generated
leave on personal grounds suspension of insurance cover right to disconnect justified insurer position right of repossession action to recover possession
AI generated
1-15-9772/7
veebruaril 2016. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-9772 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; töövõi õppimise koht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.06.2015. a
1-13-2296/8
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.
1-11-870/4
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.jaanuaril 2011 a.
1-12-11215/5
K. süüdistatakse selles, et tema 13.oktoobril 2012.a. kella 16.20 ajal juhtis Võru maakonnas Urvaste vallas Võru-Tõrva-Kuigatsi tee 28.kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 631 TFK, olles alkoholijoobes so. alkoholisisaldus K. Kalda väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 0,90 mg/l (-/+ 0,09 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus K. K. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani K. K. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
1-08-14511\4
04.07.2008.a otsusega karistatud LS § 74’19 lg 1 järgi rahatrahviga 9000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 06.06.2008.a kella 14.42 paiku Saare maakonnas Pöide vallas Masa-Laimjala-Tumala mnt 33-ndal kilomeetril, juhtis 14.10.2008.a kella 16.29 paiku Saare maakonnas Muhu vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 80-ndal kilomeetril Saarte Teedevalitsusele kuuluvat veoautot Ford Cargo 0913 reg märgiga 142ANX keskmises alkoholijoobeseisundis alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 1,06 mg.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7211 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 10. septembri 2018 otsus I.T süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav I.T (IK XXX), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta I.T apellatsioon Tartu Maakohtu 10. septembri 2018 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-18-7211 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 10.09.2018 otsusega tunnistati I.T kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Sellest arvati maha 2 päeva eelvangistust. Kanda jäänud karistus 2 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti I.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I.T, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja lõpetada kriminaalasja KrMS § 202 lg 1 alusel. Ta väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe. Ta leiab, et tema kui isiku suhtes, kes ei ole varem liiklussüütegusid toime pannud, kelle süü ei ole suur, kes kahetses siiralt toimepandud tegu, oleks võinud kriminaalmenetluse lõpetada. Kokkuleppe sõlmimisel talle seda võimalust aga ei selgitatud. Ta palub arvestada asjaolu, et kohtulik karistatus koos lisakaristusega ei võimalda tal peale ajateenistust kutselise autojuhina tööle asuda.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

5. I.T viitab KrMS § 239 lg 2 p 2 nõuete (KrMS 9. peatüki 2. jao sätete) rikkumisele ja väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 239 lg 2 p 2 kohaselt kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur. Kas I.T väitel, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe, on alust, sellele saab vastuse kokkuleppest ja kohtuistungi protokollist.

5.2. Kokkulepe sõlmiti 10.09.2018. Sellest nähtuvalt I.T-le selgitati tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Kokkuleppe sõlmisid abiprokurör V. Gerassimov, süüdistatav I.T ja tema määratud korras kaitsja vandeadvokaat O. Preem.

I.T ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega ja nende tasumise korraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (lk 25-26). Kohtu alla andmise määruse kohaselt I.T kaitsjat kohtuistungile ei soovinud (lk 31).

5.3. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt kohus selgitas I.T-le tema õigused. Prokurör andis ülevaate kokkuleppest ja I.T vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu kõikides osades arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde (lk 32).

5.4. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.5. Puutuvalt I.T väitesse, et tema suhtes oleks võinud lõpetada kriminaalasja KrMS § 202 lg 1 alusel, märgib ringkonnakohus järgmist.

Kriminaalmenetluse lõpetamise avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ehk KrMS § 202 lg 1 alusel otsustab prokuratuur. See on prokuratuuri kaalutlusotsustus ja antud juhul I.T suhtes pole prokuratuur seda vajalikuks pidanud, vaid valis kokkuleppemenetluse.

5.6. Alust apellatsiooni läbivaatamiseks ei anna ka väide, et I.T-le ei selgitatud võimalust KrMS § 202 lg 1 sätete kohaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja oli I.T olemas ja ta pole esitanud mingeid põhjendusi, miks vandeadvokaat O. Preem talle igakülgset õigusabi ei osutanud.

5.7. Ringkonnakohus leiab, et I.T puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus I.T apellatsiooni läbi vaatamata.

Mati Kartau

Kohtunik