3-17-1087/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1087

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse

nr 40 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks

jätkata Haabersti linnaosa üldplaneeringu menetlusega

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ XX, volitatud esindaja v.adv Ilmar Straus

Vastustaja ‒ Tallinna linn, volitatud esindaja Eva

Vanamb

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. veebruari 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. veebruari

2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-1087 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.11.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-17-1087

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 20.04.2017 otsusega nr 40 Haabersti linnaosa

üldplaneeringu.

2. XX esitas 22.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 29.01.2018) Tallinna

Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks jätkata

Haabersti linnaosa üldplaneeringu menetlusega.

Kaebajale kuulub Havi tn 26 Tallinn kinnistu (katastritunnus 78406:611:7300). Kehtestutud

üldplaneeringu kohaselt on Havi tn 26 Tallinn määratud 75% ehk ca 3,75 ha ulatuses

rohealaks. Üldplaneeringu kohaselt on rohealas keelatud nii hoonete kui rajatiste ehitamine

(v.a avalikuks kasutamiseks mõeldud spordi- ja puhkeehitised), mistõttu piiratakse otsusega

kaebaja õigust talle kuuluvat vara vabalt kasutada (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 32).

Otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada vastuolu tõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) §-

dega 54 ja 56. Otsusega on tunnistatud kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001

määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering (Tallinna üldplaneering), mis nägi terve

kinnistu juhtfunktsioonina ette perspektiivse elamumaa koos kõrghaljastuse säilitamisega.

Otsuse seletuskirjas ega üldplaneeringu materjalides ei sisaldu haldusorgani põhjendusi

kinnistu maakasutuse ja ehitamise õiguste kitsendamise osas. Sisuliselt on vastustaja

piirdunud üksnes väitega, et selline piirang on vajalik keskkonnakaitselistest eesmärkidest

lähtuvalt. Kaebaja huvide kaalumist otsusest ei nähtu ning kaalumisel ei ole võetud arvesse

planeeringualal

paiknevate

kinnistuomanike

usaldust

kehtiva

üldplaneeringuga

kindlaksmääratud maakasutuse ja ehitustingimuste säilimise suhtes. Väikeelamute ala

rohealaks muutmine rikub õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Kinnistu

maakasutuse juhtotstarbe muutmine muudab kinnistu kaebaja jaoks väärtusetuks.

Vastustaja on jätnud planeeringu menetlemisel olulised asjaolud välja selgitamata ja huvid

kaalumata. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud ebaõigetest andmetest. Vastustaja

seisukohta roheala määramise osas ei toeta otsuse seletuskirjas viidatud Kakumäe tee 100 ja

sellega külgneva endise kinnistu Otti nr 41 detailplaneeringu raames koostatud

keskkonnamõju hinnang (KMH), mis hõlmas ka kaebaja kinnistut. KMH-st ei nähtu, et selle

koostamise käigus oleks kinnistul või selle lähiümbruses tuvastatud hallhaigru püsielupaiku.

Isegi kui nüüdseks on kinnistul avastatud hallhaigrute pesasid, ei anna see alust määrata 75%

ulatuses ehk ca 3,75 ha suuruses osas kinnistut rohealaks. Pesade olemasolu korral tuleb

nende asukohad kaardistada ning alles seejärel saab analüüsida, kas ja millises mahus on

võimalik kinnistut hoonestada ning milliseid keskkonnamõjude leevendamise meetmeid tuleb

rakendada. Kinnistu osas läbi viidud dendroloogiline inventuur on tuvastanud, et hallhaigru

pesad ei paikne kinnistu osas, mis on üldplaneeringuga ette nähtud rohealaks.

Kinnistu osas viidi 2013. a mais ja juunis läbi dendroloogiline inventuur, milles ekspert OA

asus seisukohale, et säilitada tuleb üksnes kinnistu edelaosas mustika ja karusambla

kasvukohatüübi kuuse-enamusega puistud (eraldised 9, 10, 11), mis on Kakumäel vähe

levinud ning mis on suurema loodusliku mitmekesisusega. Eraldiste nr 9 ja 10 lõunaosas

paikneb Tallinna suurim hallhaigru koloonia. Mujal uuritud alal võib plaanida hoonestamist.

3-17-1087

3(10)

Naaberkinnistu Kakumäe tee 120 detailplaneeringu raames koostatud keskkonnamõjude

strateegilise hindamise aruande kohaselt paiknevad kinnistul üksnes üksikud I ja II

väärtusklassi puud. Seega ei vasta tõele haldusorgani väide, et kogu Kakumäe poolsaare

puistud on väärtuslikud ja kuuluvad II väärtusklassi. Kaebajale kuuluva ca 5 ha suuruse

kinnistu puhul on ökoloogiliselt väärtuslik kõigest ca 25% suurune ala (sellele alale jääb ka

väidetav haigrute koloonia), mistõttu ei ole põhjendatud haldusorgani poolt kinnistu ca 75%

ulatuses rohealaks määramine.

Vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kinnistu maakasutuse juhtotstarbe

küsimuse otsustamine kuulub mitte üldplaneeringu, vaid detailplaneeringu reguleerimisalasse.

Seda seisukohta toetab ka Haabersti linnaosa halduskogu 28.02.2006 otsus nr 15 „Kakumäe

poolsaare rohealade arengukava“, mille p-i 1.3 kohaselt jäetakse riigimetsa piirile ülemineku

ala, mille täpne suurus otsustatakse detailplaneeringu käigus. Üldplaneeringuga kehtestatud

maakasutuse juhtotstarbe muutmine detailplaneeringu menetluse raames ei ole perspektiivne

ja saab kõne alla tulla vaid väga erandlikel juhtudel.

Pärast üldplaneeringu avalikke väljapanekuid on lisandunud uus maakasutuse juhtotstarve ‒

konfliktala. Otsusest ei selgu, miks ei ole haldusorgan kaalunud kaebaja kinnistu osas

konfliktala moodustamise võimalust. Alternatiivselt oleks haldusorgan pidanud kaaluma

kinnistu määramist täies ulatuses rohevõrgustiku arengualaks. Otsusest ei selgu haldusorgani

kaalutlused, millistel põhjustel on linn otsustanud isikuid samadel asjaoludel ebavõrdselt

kohelda.

Otsusest ei nähtu, et vastustaja on üldplaneeringu koostamisel juhindunud Havi tn 26 ala

puittaimestiku haljastuslikust hinnangust. Havi tn 26 kinnistu määramine rohealaks on

toimunud kergekäeliselt ja ilma alusuuringuteta. Ükski Haabersti linnaosa üldplaneeringu

koostamise alusdokument ei määratle Havi tn 26 kinnistut rohealaks.

3. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Üldplaneeringu

sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik

omavalitsus. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kohalik omavalitsus ei ole oma pädevuse

piire üldplaneeringu menetluse käigus ületanud, arvestatud on huvitatud isikute seisukohtade

ja õigustega.

Kohalik omavalitsus on korraldanud üldplaneeringu avaliku väljapaneku kahel korral.

Kaebaja oli teadlik planeeringulahendustest ning on saanud väljendada oma seisukohti

planeeringu koostamise käigus, mida tõendab kaebaja vastuväidete esitamine teisel

üldplaneeringu avalikul väljapanekul. Seega on kaebaja olnud planeeringu koostamisse

kaasatud.

Üldplaneeringu kehtestamise otsust on piisavalt motiveeritud nii otsuses kui selle

seletuskirjas. Otsuses on välja toodud kaalutlused üldplaneeringu kehtestamiseks. Vastustaja

viitab kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 8 lg-le 3 ja § 4 lg 2 p-le 2

ning märgib, et üldplaneeringus kindlaksmääratud kinnisasja maakasutus ja ehitusõigus on

võimaldatav omandiõigus, mille rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama

kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisega

ning avalike huvidega. Omanik saab nõuda omavalitsuselt kinnistu sihipärast kasutamist

(antud juhul maatulundusmaana). Kinnistu senise ehitusõiguse (sh sihtotstarbe) muutmisel

tuleb arvestada kehtivate planeeringutega ning omavalitsuse planeerimisdiskretsiooniga.

Havi tn 26 kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavolikogu 21.03.2002 otsusega nr 134

kehtestatud „Kakumäe tee 100 ja sellega külgneva endise kinnistu Otti nr 41

detailplaneering“, millega on Havi tn 26 kinnistu määratud maatulundusmaaks. Kehtiva

3-17-1087

4(10)

detailplaneeringu kohaselt jagati olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega Kakumäe tee 100

kinnistu üheteistkümneks väikeelamu krundiks, kaheks tootmismaa krundiks, üheks üldmaa

krundiks, üheks metsamaa krundiks ja kaheks transpordimaa krundiks, ning määrati kruntide

ehitusõigus elamute ehitamiseks. Nimetatud detailplaneeringu koostamise käigus viidi läbi

mitmeid erinevaid alusuuringuid (KMH, Kakumäe tee 100 detailplaneeringu ala

puittaimestiku haljastuslik hinnang), mille alusel on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA)

andnud oma seisukoha ja nägemuse nimetatud piirkonna linnaehituslikust arengust.

Nii Tallinna Keskkonnaameti 07.02.2012 seisukoha nr 6.1-4.2/26 kui OA 2013. a Havi tn 26

ala puittaimestiku haljastusliku hinnangu kohaselt kasvab kinnistul III kategooria kaitsealune

taimeliik rootsi kukits, mis on keskkonnaministri 19.05.2004 määrusega nr 51 „III

kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine” võetud kaitse alla, ja lisaks asub kinnistul

Tallinna suurim hallhaigrute koloonia. Linnustiku kaitseks tuleb peatada rohealade pindalade

vähendamine ja rohealade fragmenteerimine, s.t. tuleb lõpetada seniste asumite laiendamine

ning uute ehitamine praeguste rohealade sisse.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtotstarve perspektiivne väikeelamu ala

koos kõrghaljastuse säilitamisega ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele

väiksematele 3‒4-korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda

teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid. Seega ei saanud kaebajal

ka Tallinna üldplaneeringu kohaselt tekkida õigustatud ootus oma kinnistu maksimaalselt

hoonestada, vaid ka varasemalt kehtinud üldplaneeringu kohaselt pidi kõrghaljastuse ala

maksimaalselt säilitama, sh säilitama terviklikud metsalad. Kaebajale on tagastatud maa

metsamajandusmaana, mitte elamumaana. Seega ei saanud kaebajal tekkida õigustatud ootust

kogu kinnistule endale sobivas mahus ehitusõiguse saamiseks. Kaebaja on taotlenud kahel

korral Havi tn 26 kinnistu kohta uue detailplaneeringu algatamist. TLPA on 09.10.2015

kirjaga nr 3-2/3296-1 ja 08.02.2017 kirjaga nr 3-2/3296 nõustunud detailplaneeringu

algatamisega ning kinnistu hoonestamisega, kuid mitte nii suures ulatuses, kui kaebaja on

soovinud. Tegelikult ei piira kaebaja õigusi kehtestatud üldplaneering, vaid pigem olemasolev

kinnistu sihtotstarve (maatulundusmaa) ja kehtiv detailplaneering. Tänaseks on TLPA

nõustunud uue detailplaneeringu algatamisega kinnistule täiendava ehitusõiguse määramiseks

üldplaneeringu kohasel pereelamute ala rohevõrgustiku arenguala osas. Kui tulevikus olukord

muutub selliselt, mis põhjendaks kõrghaljastatud kinnistu hoonestamist veelgi suuremas

mahus (üldplaneeringu kohases roheala osas), siis on uue detailplaneeringu koostamine ka

kehtiva üldplaneeringu kehtima jäämisel võimalik.

Huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus

arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles

planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad. Avalik huvi ei pea alati

väljenduma aktiivses vormis, s.t ei pea olema eraldi huvigruppi, kes taotleb rohealadeks

määramist. Kinnistu omanike omandiõigus ei ole piiramatu. PlanS v.r § 8 lg-st 3 tuleneb, et

rohealade määramine on üldplaneeringu ülesanne. Antud juhul kaalub avalik huvi

looduskoosluse säilitamiseks üles kaebaja erahuvi oma kinnistut maksimaalses määras

hoonestada.

Kaebuses toodud võrdlus võrdsest kohtlemisest riigile kuuluvate kinnistute ja kaebajale

kuuluva kinnistu osas ei ole põhjendatud. Eesti Vabariigile kuuluvate Kakumäe tee 47,

Kakumäe tee 88, Kakumäe tee 92, Kakumäe tee 101 ning Riigimaa 8 (uus aadress Porru tn 1)

kinnistute puhul on tegemist täna elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. Kaebajale kuuluva

kinnistu puhul on tegemist maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga. Seega ei ole tegemist

võrreldava olukorraga. Lisaks määrati nimetatud riigile kuuluvad kinnistud kompromissi

tulemusena üldplaneeringusse konfliktalaks, mis ei garanteeri kinnistutele ehitusõiguse

3-17-1087

5(10)

saamist. Tegelikult on mõlemal isikul (nii Eesti Vabariigil kui kaebajal) täna võrdne võimalus

ja õigus läbi detailplaneeringu menetluse taotleda oma huvide kaalumist ehitusõiguse

määramiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 27.02.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Otsustus selle üle, milline asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on

kaalukam, on halduse kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab

kohus tugineda vaid juhul, kui diskretsiooni on teostatud ilmselgelt meelevaldselt,

ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või

senise kohtupraktikaga. Säärast ilmselget viga kohus praegusel juhul ei näe.

Arvestades üldplaneeringu ülesandeid ja üldplaneeringu üldisuse astet, ei ole mõeldav, et

üldplaneeringu kehtestamise otsuses oleks iga kinnistu osas esitatud eraldi põhjendused ja

kaalutlused vastava ala juhtfunktsiooni määramise kohta. Üldplaneeringu kehtestamise otsust

on piisavalt motiveeritud nii otsuses kui selle seletuskirjas. Üldplaneeringu menetluse käigus

(sh maavanema poolt läbi viidud järelevalvemenetluses) on põhjalikult käsitletud ja

kaalutletud kaebaja vastuväiteid, soove ning avalikke huve ning leitud nende vahel sisuline

kompromiss, kus on arvestatud võimaluse piires mõlema poole huvidega. Kohalikul

omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel väga lai kaalutlusruum ja otsustuspädevus ning

isikul puudub subjektiivne õigus nõuda maa kasutustingimuste määramist lähtudes ainuüksi

kinnistuomaniku huvist.

Kaebajale on üldplaneeringuga tagatud ehitusõiguse võimalus teatavas mahus ning samal ajal

on selle määramisel arvestatud avalike huvidega. Lõplikud ehitusmahud määratakse kindlaks

detailplaneeringu menetluses. Kaebaja on detailplaneeringu algatamise taotluse vastustajale

esitanud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et teatud eelduste täitmisel on detailplaneeringu

menetluses võimalik üldplaneeringu muutmine (vt PlanS § 142) ka nii, et kaebaja õigusi oma

maad kasutada suurendatakse võrreldes üldplaneeringuga.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et rikutud on õiguskindluse ja õiguspärase ootuse

põhimõtet. Kaebaja jätab arvestamata, et Tallinna üldplaneeringus määratletu on täpsustatud

hiljem kehtestatud ning tänaseni kehtiva Tallinna Linnavolikogu 21.03.2002 otsusega nr 134

kinnitatud detailplaneeringuga, mille kohaselt on Havi tn 26 kinnistu maatulundusmaa ning

metsakinnistu. Kaebaja viidatud üldplaneering määras kindlaks üksnes peamised territooriumi

juhtfunktsioonid, kuid ei määranud ära konkreetse kinnistu ehitusõigust. Ehitusõiguse ning

kruntide jaotamise üle tuli varasema ja ka praegu kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt

detailplaneeringu kohustusega aladel (milleks on Havi tn 26) otsustada detailplaneeringuga.

Seega ei saa kaebajal olla tekkinud varem kehtinud üldplaneeringust õiguspärast ootust, et ta

saab kogu ala hoonestada. Kaebaja õiguste kaitse saab edaspidi teostuda kehtiva

detailplaneeringu muutmise või vaidlusaluste kinnistute osas uue detailplaneeringu algatamise

menetluses. Üldplaneeringu muutmine kaebaja soovitud viisil ei taga talle ehitamise õigust.

Avalikes huvides on rohealade säilitamine, metsa, vee ja pinnase kaitse ning puhketingimuste

säilimine, millest on üldplaneeringu koostamisel lähtutud. Omaniku soov hoonestada kinnistu

maksimaalses mahus ei kaalu üles avalikku huvi tagada üldisemate (elu)keskkonnakaitseliste

eesmärkide saavutamine linna haldusterritooriumil.

Kaebaja väide, nagu oleks vastustaja kaebajale kinnitanud kinnistu tagastamisel, et kogu

kinnistu osas on võimalik elamuarendus, on tõendamata ja paljasõnaline.

3-17-1087

6(10)

Kaebaja poolt kohtule esitatud Havi tn 26 ala puittaimestiku haljastuslik hinnang kinnitab, et

alal asub suurim hallhaigrute koloonia Tallinnas (eraldised 9, 10 ja 11). Samas ei ole see ainus

põhjendus roheala suuruse määramisel. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et OA 2013.

a Havi tn 26 ala puittaimestiku haljastusliku hinnangu kohaselt kasvab kinnistul III kategooria

kaitsealune taimeliik rootsi kukits, mis on võetud kaitse alla. Täiendavate uuringute tegemise

vajadust haljastuse, puittaimestiku, kaitsealuste taimede ja linnustiku osas on rõhutanud ka

Keskkonnaamet. Samuti on haljastuslikus hinnangus toodud, et hallhaigrute koloonia ja

hoonestatava ala vahele tuleb jätta puhver. Uuringu kohaselt tuleb ennekõike säilitada

eraldised 9, 10 ja 11, kuid haljastuslikult oluliseks on hinnatud ka eraldised 1, 2, 3, 5, 7 ja 8.

Linnustiku kaitseks tuleb peatada rohealade pindalade vähendamine ja rohealade

fragmenteerimine, s.t tuleb lõpetada seniste asumite laiendamine ning uute ehitamine

praeguste rohealade sisse. Seega tuleneb puittaimestiku haljastuslikust hinnangust selgelt, et

alal kasvab suures osas väärtuslik ja oluline haljastus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja

seisukoht, et vastustaja on otsuse tegemisel tuginenud valedele lähteandmetele, põhjendatud

ega tugine kohtule esitatud tõenditel. Kaebaja väide, et üldplaneeringu menetluse raames

oleks tulnud kaardistada täpsed hallhaigrute pesade asukohad ja sellest tulenevalt otsustada

kinnistu hoonestuse ulatuse võimalikkuse üle, ei ole põhjendatud ega kooskõlas PlanS v.r §-s

8 sätestatud üldplaneeringu ülesannetega. Vastavad uuringud on võimalik ja tuleb teha

detailplaneeringumenetluses.

KMH-s on analüüsitud kogu detailplaneeringu ala mõju koosmõjus. Seega ei ole põhjendatud

esitada selles toodud seisukohti üksnes Havi tn 26 suhtes. Sellest tulenevalt on küll õige

kaebaja väide, et KMH-st ei tulene, et kogu planeeringuala hoonestamine oleks välistatud ja

tooks endaga kaasa ulatuslikud ja kahjulikud keskkonnamõjud, kuid see väide ei ole antud

vaidluse raames asjakohane, kuna KMH käsitles suuremat ala kui Havi tn 26.

Kaebaja viited Kiviranna tee 1b/Mäepere tn 12 ja Kiviranna tee 3a kinnistute osas Eesti

Dendroloogia Seltsi poolt tehtud ekspertarvamustele ei ole asjakohased. Nimetatud

arvamustes ei ole uuritud Havi tn 26 kinnistut. Küll on õige kaebaja väide, et kogu Havi tn 26

kinnistu ei kuulu II haljastuslikku väärtusklassi. Samas ei muuda see üldplaneeringut

vaidlustatud osas õigusvastaseks, sest see ei muuda asjaolu, et tegemist on mitmeliigilise,

ökoloogiliselt väärtusliku metsaosaga.

Avalik huvi ei pea alati väljenduma aktiivses vormis ehk ei pea olema huvigruppi, kes taotleb

rohealadeks mingite konkreetsete kinnistute määramist. Avaliku huvi seisukohast on teatud

asjad kogu ühiskonna jaoks tähtsad – loodus, keskkond, kultuuriväärtused jne. Vastustaja on

järginud üldplaneeringu kehtestamisel linnaosa ruumilise arengu eesmärke. Kaebaja

kinnisasja ei ole üldplaneeringuga määratud avalikku kasutusse. Küll aga kehtivad maa-ala

suhtes kõik keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) sätestatud reeglid (vt §-d 32‒36).

Kaebaja väide nagu ei oleks kinnistu maakasutuse juhtotstarbe küsimuse otsustamine mitte

üldplaneeringu, vaid detailplaneeringu reguleerimisalas, on vale. Kaebaja ajab ilmselt

segamini kinnistu sihtotstarbe määramise ning maa-ala juhtotstarbe määramise, millest

esimene on tõepoolest detailplaneeringu ülesanne, teine aga selgelt üldplaneeringu ülesanne

(PlanS v.r § 8 lg 3 p-d 3 ja 7; § 8 lg 31). Vastustaja on järginud eelpool viidatud regulatsiooni.

Kaebaja esitatud näited riigile kuuluvate maade kohta erisuste tegemisest ei muuda

üldplaneeringut õigusvastaseks. Kui ka üldplaneeringus fikseerida konkreetse juhtotstarbe

asemel konfliktala, ei tagaks see samuti kaebajale vaidlusalustel kinnistutel ehitamise õigust.

Lisaks on võrdluseks toodud kinnistutel kaebaja kinnistutega võrreldes teine maakasutuse

sihtotstarve – elamumaa ‒ mistõttu ei ole tegemist võrreldava olukorraga. Kaebaja ei ole

üldplaneeringu menetluses ka taotlenud ala konfliktialaks määramist. Kaebaja kinnistu osas

3-17-1087

7(10)

on toodud välja piisavad põhjendused, miks tuli kinnistu määrata osaliselt rohealaks ja

osaliselt roheala arengualaks.

Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud üldplaneeringu menetluses oleks rikutud kaebaja

menetluslikke õigusi. Kaebaja on üldplaneeringu menetluses olnud ära kuulatud. Asjaolu, et

kaebaja ei ole ärakuulamise tulemusega rahul, ei tähenda seda, et õigust olla ära kuulatud on

rikutud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. XX palub 29.03.2018 apellatsioonkaebuses (täiendatud 21.09.2018) tühistada

halduskohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule või alternatiivselt

tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Halduskohus on jätnud planeerimis- ja kohtumenetluses kogutud tõendid suures osas

hindamata, kogumina arvestades ei ole seda tehtud igakülgselt, objektiivselt ja järgitavalt.

Kohus on üksnes korranud vastustaja väiteid. Kohtuotsuse tegemisel on oluliselt rikutud

uurimispõhimõtet, olulisi asjaolusid ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud.

Üldplaneering rikub kaebaja põhiõigusi (oma vara vabalt kasutada ja käsutada) ning

õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Haldusorgan ei ole arvestanud, et kinnistu

omanikul on tekkinud Tallinna üldplaneeringu alusel põhjendatud õiguspärane ootus selles, et

senise detailplaneeringuga oli kaebajal võimalik muuta kinnistu sihtotstarve 100% ulatuses

elamumaaks. Pärast üldplaneeringu kehtestamist on see praktiliselt välistatud ja kaebaja

omand muutub kaebaja jaoks suures osas väärtusetuks. Kaebaja omandiõiguse riivet,

õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist ei ole sisuliselt ja asjakohaselt

hinnatud. Kaebaja on ilma mõistliku põhjenduseta asetatud oluliselt ebasoodsamasse

positsiooni võrreldes Tallinna üldplaneeringuga. Kuna kaebajale kuuluv kinnistu ei olnud

senise detailplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku ala hulka kuuluv, siis on Havi tn 26 loetud

alusetult ja ebaseaduslikult rohevõrgustiku ala hulka kuuluvaks.

Planeeringu kehtestamisel on lähtutud ebaõigetest andmetest (sobimatutest kaalutlustest).

Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et vastustaja on üldplaneeringu koostamisel juhindunud Havi

tn 26 ala puittaimestiku haljastuslikust hinnangust. Seda kinnitab asjaolu, et üldplaneeringuga

nähakse pereelamute alana ette see osa kinnistust, mis on hinnangu kohaselt haigrute kaitseala

(eraldised 9, 10 ja 11) ning rohealana on ette nähtud ala, kus ei ole haigrute pesitsemisala

tuvastatud (eraldised 1‒8). KMH-st ei nähtu, et selle koostamise käigus oleks kinnistul või

selle lähiümbruses tuvastatud hallhaigru püsielupaiku. Isegi kui nüüdseks on kinnistul

avastatud hallhaigrute pesasid, ei anna see aluse määrata 75% ulatuses ehk ca 3,75 ha

suuruses osas kinnistu rohealaks. Tõele ei vasta haldusorgani väide, et kogu Kakumäe

poolsaare puistud on väärtuslikud ja kuuluvad II väärtusklassi. Ekspert AA on Kakumäe

poolsaarel paikneva Kiviranna tee 1b/Mäepere tn 12 ja Kiviranna tee 3a kinnistu osas

tuvastanud, et vaatamata vajalikule hooldusraiele on mitmed puud haigestunud ja tuleks

kõrvaldada. Oluline on, et kaebaja poolt kinnistule kavandatud hoonestusega säilib

olemasolev väärtuslik kõrghaljastus.

Kui kinnistu juhtfunktsiooniks jääb 75% ulatuses roheala, on detailplaneeringu menetluse

raames haldusorganil komplitseeritud kui mitte võimatu kaaluda ja hinnata, kui suures

ulatuses on kinnistul elamuarendus lubatud ja kui suur peaks olema üleminekuala. Olukorras,

kus justnimelt Tallinna linnale ja riigile kuuluvad kinnistud on määratud konfliktalaks, kuid

kaebaja kinnistu osas on vastav lahendus jäetud kaalumata, on tegemist ebavõrdse

3-17-1087

8(10)

kohtlemisega. Halduskohtu põhjendused, miks vastavad kinnistud ei ole võrreldavad

juhtfunktsiooni määramise küsimuses, ei vasta mõistete sisule ega neid reguleerivate normide

eesmärkidele. Vastustaja ei ole kaalunud kaebaja kinnistu osas konfliktala moodustamise

võimalust. Alternatiivselt oleks haldusorgan pidanud kaaluma kinnistu määramist täies

ulatuses rohevõrgustiku arengualaks. Kaebaja kinnistu suhtes juhtfunktsiooni muutmist on

põhjendatud kuusteist aastat vana Kakumäe tee 100 ja sellega piirneva kinnistu

detailplaneeringuga. Kaebaja esitatud ja hilisematest uuringuid on eiratud.

Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole planeerimismenetluses sisuliselt tagatud ja huve arvestatud.

6. Tallinna linn palub 08.05.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja menetluskulud kaebaja kanda.

Maaomanikul puudub subjektiivne õigus nõuda üldplaneeringus maakasutuse tingimuste

määramist ainuüksi enda huvist lähtuvalt. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et temale

kuuluv kinnistu on ilmselgelt õigusvastaselt loetud rohevõrgustiku ala hulka kuuluvaks.

Vaidlustatud üldplaneering ei välista kaebaja kinnistu osalist hoonestamist pereelamutega,

kuid täpsed tingimused selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus.

Kaebaja poolt kohtule esitatud Havi tn 26 ala puittaimestiku haljastuslik hinnang kinnitab, et

alal asub suurim hallhaigrute koloonia Tallinnas. Kaebaja nõue kaardistada täpsed

hallhaigrute pesade asukohad ei ole põhjendatud ega kooskõlas PlanS v.r §-s 8 sätestatud

üldplaneeringu ülesannetega.

Asjaolu, et mitte kogu Havi tn 26 kinnistu ei kuulu II haljastuslikku väärtusklassi, ei muuda

üldplaneeringut vaidlustatud osas õigusvastaseks, kuna see ei muuda asjaolu, et tegemist on

mitmeliigilise, ökoloogiliselt väärtusliku metsaosaga. Seda kinnitab üheselt ka kaebaja enda

esitatud Havi tn 26 kinnistu suhtes tehtud puittaimestiku haljastuslik hinnang. Kaebaja viited

Kiviranna tee 1b/Mäepere tn 12 ja Kiviranna tee 3a kinnistute osas Eesti Dendroloogia Seltsi

tehtud ekspertarvamustele ei ole asjakohased, sest nendes ei ole uuritud Havi tn 26 kinnistut.

Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Kaebaja poolt võrdluseks toodud riigile kuuluvatel

kinnistutel on kaebaja kinnistuga võrreldes teine maakasutuse sihtotstarve – elamumaa,

mistõttu ei ole tegemist võrreldava olukorraga. Kui ka üldplaneeringus fikseerida konkreetse

juhtotstarbe asemel konfliktala, ei tagaks see samuti kaebajale kuuluval kinnistul ehitamise

õigust.

Vastustaja ei ole jätnud ärakuulamisõigust tagamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid

HKMS § 201 lg 4 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

8. Kaebaja omandiõigust ei ole ebaproportsionaalselt riivatud ega rikutud õiguspärase

ootuse põhimõtet. Enne Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamist sai kaebaja oma

kinnistu Havi tn 26 maakasutuse ja ehitusõiguse osas tugineda Tallinna linna

üldplaneeringule, mille järgi oli Havi tn 26 kinnistu maa juhtotstarve määratletud

väikeelamumaana, kus pidi säilima kõrghaljastus (Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrus

nr 3) ning Tallinna Linnavolikogu 21.03.2002 otsusega nr 134 kinnitatud detailplaneeringule

3-17-1087

9(10)

„Kakumäe tee 100 ja sellega külgneva kinnistu Otti nr 41 detailplaneering“, millega kavandati

Kakumäe tee 100 maatulundusmaa kinnistu jagamine üheteistkümneks väikeelamu krundiks,

kaheks tootmismaa krundiks, üheks üldmaa krundiks, üheks metsamaa krundiks ja kaheks

transpordimaa krundiks. Viidatud detailplaneeringu kohaselt oli praegune Havi tn 26 kinnistu

maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa (metsamaa) ning ehitusõigust Havi tn 26

osas kindlaks ei määratud. Seejuures nähtub viidatud detailplaneeringu seletuskirjast (p 3.1),

et planeerimislahenduses on arvestatud Haabersti linnaosa funktsionaalse tsoneerimise

projektiga, mille järgi on Kakumäe tee parempoolsele küljele ette nähtud kinnistute lõikes

vähene hoonestusõigus ning säilitatud metsamaa moodustab planeeritavast territooriumist

63%. Asjatu on kaebaja etteheide halduskohtu otsuse põhjendustele, mis tuginevad 2002. a

detailplaneeringu andmetele. Ehkki 2002. a detailplaneering on vana, on tegemist siiski

kehtiva haldusaktiga ning kaebaja õiguspärase ootuse hindamisel on sellest dokumendist

lähtumine asjakohane. Detailplaneering ei kaota kehtivust isegi sellega kavandatu elluviimisel

(vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-63-10, p 9). Niisiis sai kaebaja Tallinna üldplaneeringust ning

siiani kehtivast detailplaneeringust loota, et Havi tn 26 krunti on küll mingis osas võimalik

hoonestada, kuid ehitusõigus tuleb kindlaks määrata detailplaneeringuga. Ka Tallinna

üldplaneeringu kehtides peeti detailplaneeringuga võimalikuks kinnistu hoonestamist vaid

osaliselt, pidades väga oluliseks metsamaa säilimist. Haabersti linnaosa üldplaneeringu

kohaselt saab rohealadel paiknevaid üksikuid krunte kasutada senise sihtotstarbe kohaselt.

Detailplaneeringute koostamisel kaalutakse rohealaks määratud aladele üksikute pereelamute

rajamise võimalust kohtades, mis külgnevad olemasolevate või üldplaneeringus kavandatud

tänavatega

ning

kus

puudub

väärtuslik

kõrghaljastus.

Rohealade

täpsemad

hoonestustingimused määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Havi tn 26

detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 23.05.2018 korraldusega nr

742-k (nähtav Tallinna planeeringute registrist).

9. Õige on halduskohtu väide, et kohaliku omavalitsuse laia planeerimisdiskretsiooni tõttu

saab kohus üldjuhul hinnata vaid planeerimismenetluse nõuetekohast läbiviimist ja

õigusaktidele vastavust, kuid mitte planeerimisotsuse otstarbekust. Praegusel juhul ei viita

asjas kogutud tõendid, et kohalik omavalitsus oleks kehtestanud üldplaneeringu

meelevaldsetest kaalutlustest lähtudes või rikutud oleks menetlusnõudeid. Üldplaneeringu

menetluse käigus on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, üldplaneering on

olnud kahel korral avalikul väljapanekul, saanud maavanema heakskiidu ning kaebajal on

planeerimismenetluses olnud jooksvalt võimalus esitada oma vastuväiteid ja seisukohti, mida

kaebaja on ka aktiivselt kasutanud. Üldplaneeringu lahendust on planeeringu otsuses ja

seletuskirjas piisava põhjalikkusega põhjendatud. Et XX esitatud seisukohti on sisuliselt

kaalutud ja otsustamine ei ole toimunud igasuguste alusuuringuteta, nagu väidab ekslikult

kaebaja, nähtub vaidlustatud otsuse lisa 2 „Ettepanekute ja vastuväidete koondtabel“ p-st 21.

Viidatud punktis on kirjeldatud, et maakasutuse juhtfunktsiooni määramisel on lähtutud 2002.

a detailplaneeringumenetluses koostatud KMH-st ja puittaimestiku haljastuslikust hinnangust

ning Tallinna Keskkonnaameti 07.02.2012 kirjaga edastatud keskkonnakaitselistest

tingimustest. 2001. a KMH-st nähtub, et ekspert on eelistanud kinnistu osaliselt metsamaaks

ja osaliselt elamumaaks jätmist ning leidnud, et kogu kinnistu määramine elamumaaks ei

oleks keskkonnakaitseliselt vastuvõetav. Seejuures on ekspert märkinud, et kinnistu

kasutamisel osaliselt elamumaana tuleb krundid planeerida võimalikult suured ning säilitada

tuleb metsapargi üldilme. Tallinna Keskkonnaameti 07.02.2012 kirjast nähtub, et amet on

pidanud Havi tn 26 detailplaneerimisel oluliseks seda, et metsalinnana käsitatavate alade

hoonestamisel säilitada looduslähedane metsamaastik ja kõrghaljastus ning tagada Kakumäe

rabast algava roheala nr 9 katkematu kulgemine ja ökoloogiline toimimine kuni Tindi tänava

rohealani nr 22. Planeeringualalt ja selle vahetust naabrusest on leitud kaitstavate taimede

kasvukohti ning alal asub hallhaigrute märkimisväärne koloonia. Säilitatava maatulundusmaa

3-17-1087

10(10)

sihtotstarbega krundi ja olemasolevate väikeelamute vahelise ala hoonestamise võimaluste

selgitamiseks tuleb läbi viia puittaimestiku ja haljastuse ning kaitsealuste taimede ja linnustiku

inventeerimine. Kaitstavate taimede ja hallhaigrute olemasolu Havi tn 26 krundil on kinnitust

leidnud ka OA 2014. a puittaimestiku haljastuslikus hinnangus. Tuginemine eelviidatud

keskkonnakaitselisele avalikule huvile on üldplaneeringu koostamisel asjakohane kaalutlus,

mis konkreetsel juhul kaalub üles kaebaja huvi Havi tn 26 kinnistu 100% hoonestada.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt on üldplaneeringus nähtud elamualana

ette ala, kus OA hinnangul elavad hallhaigrud, märgib ringkonnakohus, et pärast

ornitoloogilise uuringu läbiviimist võibki ilmneda, et ehitamine on piiratud ka aladel, kuhu

algatatud detailplaneeringu järgi on elamud planeeritud, mitte üksnes üldplaneeringus

näidatud rohealadel. Selle olukorra vältimiseks ei saa nõuda, et rohealad muudelt aladelt kui

hallhaigrute elupaigad tuleks kaotada.

10. Kaebaja väidete osas, mis puudutavad huvigrupi puudumist, kes taotleks maakasutuse

juhtfunktsiooni muutmist viisil, nagu seda üldplaneeringus tehti, ning võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumist, nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-des 10 ja 11 toodud

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). 21.09.2018 menetlusdokumendis esitatud

seisukoha seonduvalt ebamõistliku tehnovõrkude lahendusega jätab ringkonnakohus

tähelepanuta, sest see väide on esmakordselt esitatud alles apellatsioonimenetluses ega

puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi.

11. Eelnevast tulenevalt jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja menetluskulud

kaebaja kanda ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda HKMS §

109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)